Outumini Wa Satanasi Maupuko
“Otyo kamatyietela ouwa na umwe ondingavivi.”—ECLESIASTES 8:13.
1. Omokonda yatyi ekoyeso lio nondingavivi onondaka mbuungumanesa?
APA katutu onondingavivi maveya okukoyeswa. Mavakakoyeswa mokonda yetyi vekahi nokulinga. (Provérbios 5:22; Eclesiastes 8:12, 13) Onondaka ombo mbuungumanesa, haunene pala vana vehole ouviuki nokumona ononkhumbi nokulingwa onya no nondingavivi. Ponondingavivi mavakakoyeswa yavilapo Satanasi Eliapu, he yovivi.—João 8:44.
2. Omokonda yatyi ankho tyesukisila omuwo pala okutetulula ovitateka viatumbuka mo Endene?
2 Kohale mo Endene, Satanasi mokonda yokuelipakako, wahongiliya ovanthu opo vayale onkhalelo ya Jeova yokutumina. Moluotyo, o votate yetu votete velipaka kumwe na Satanasi okutyitukilapo outumini wa Jeova avakala ovakuankhali komaiho Ae. (Romanos 5:12-14) Jeova ankho utyii okuti omutomba wavo noumphuki mavivepilukilapo. Otyo ankho katyipondola okutyilikwa, ankho tyina okumoneka kovanthu aveho. Moluotyo, ankho tyesukisa omuvo pala okutetulula otyitateka otyo nokulekesa nawa okuti onomphuki ombo mbapengesa unene.
3. Oñgeni tutala ovanthu vekahi koutumini?
3 Ngotyo, mokonda ovanthu vaanya ehongolelo lia Jeova, ankho vena okuovola onkhalelo yavo muene yokutumina. Etyi Apostolu Paulu ahonekela ovakuatate vae mo Roma, wapopia konthele yomauhamba ovanthu okuti “ovatumini.” Kononthiki mba Paulu, ovatumini ovo tete ankho ouhamba wo Roma utuminwa no Hamba Nero, momanima 54-68 P.K. Paulu wati ovatumini ovo “vekahiko mokonda vayekeluako na Huku monkhalelo yapola pokati.” (Tanga Romanos 13:1, 2.) Otyo tyilekesa okuti Paulu wapopia okuti outumini wovanthu wavilapo onkhalelo ya Huku yokutumina? Au hatyoko. Anthi, ankho ukahi nokulekesa okuti mokueenda kuomuwo Jeova ayeka ovanthu vatumine, Ovakristau vesukisa okuhumba “etyi Huku aonganeka” nokutavela kovatumini ovo.
Ondyila Ituala Kononkhumbi
4. Hangununa omokonda yatyi outumini wovanthu uponyena.
4 Outumini wovanthu uhongolelwa na Satanasi tyotyili maupuko. Omokonda yatyi? Omokonda outumini wavo kawendela mounongo wa Huku. Jeova oe vala una ounongo wafuapo. Ngotyo, oe vala wafapo okuhongolela outumini wenda nawa. (Jeremias 8:9; Romanos 16:27) Tyelikalela novanthu, velilongesila apeho koviponyo nokemone, Jeova apeho wii onkhalelo yaviuka yokulinga ovipuka. Kese outumini uhalandula ehongolelo liae kaupondola okuenda nawa. Mokonda yotyo vala—tyahapopi nkhele ovivi viakutikinyamo—onkhalelo ya Satanasi yokutumina okuundapesa outumini wovanthu, yalekesa okuti maiponyo tunde ponthyimbi.
5, 6. Oityi tyahindila Satanasi okutyitukilapo Jeova?
5 Omunthu una onondunge ovikando ovinyingi ulityilika okunyingila movilinga etyi okuti kamavitualako. Inkha ulikuluminya okunyingila movilinga ovio, maimbuka kononkhono okuti wapengesa. Mokueenda kuomuwo tyamoneka nawa okuti okutyitukilapo Omupakeko wepondolo aliho owova. (Tanga Provérbios 21:30.) Anthi, Satanasi, mokonda yomalityindailo watyitukilapo Jeova. Eliapu liaholovona tyawina ondyila ituala kemone.
6 Otyituwa otyo tya Satanasi tyomalityindailo konyima tyeya okumoneka moutumini wo Mbambilonia vapopiwa nokuelisapa okuti: “Mandyilondo keulu. Mandyinkhimanesa outumini wange kombanda yononthungululu mba Huku, iya andyikapumphama komphunda yeliongiyo, kokule kononthele mbo kokulio kuekumbi. Mandyilondo keulu lio makaka, mandyikala ngo Mukulami.” (Isaías 14:13-15) Outumini oo wehena onondunge waponya, iya otyilongo tyo Mbambilonia atyipuko tyehena omunkhima. Tupu, Satanasi nouye wae apa katutu maunyimiko auho.
Omokonda yatyi Huku emuyekela?
7, 8. Etyi Jeova ayekelako omuwo wononkhumbi tyaeta ouwa patyi?
7 Ovanthu vamwe vapondola okulipula omokonda yatyi Jeova ahatyilikile ovanthu okulipaka konthele ya Satanasi nokulandula outumini ankho maukapuako. Mokonda o Huku Wepondolo aliho, otyo ankho upondola okutyilinga. (Êxodo 6:3) Anthi, oe ketyilingile. Mokonda younongo wae waimbuka okuti okuhatyilika oumphuki wovanthu mokamuwo kehehi, konyima matyikaeta ouwa momuwo omunyingi. Konyima etokolo Huku alinga malikaetela ouwa ovanthu vekolelo, nokukaamena Jeova omuviuki no Mutumini woluembia.
8 Inkha ovanthu vaanyene omahongaiyo a Satanasi nokulityilika okuanya okutuminwa na Jeova ñgeno velityilika ononkhumbi ononene! Ngotyo, etokolo lia Jeova liokuyeka ovanthu velitumine, konyima tyaeta ouwa. Okutehelela Huku no nondunge nokuyumba onthumbi mue tyikahi nokutamphukisa ovanthu vomitima viaviuka. Mokueenda kuomanima omanyingi ovanthu vahetekelale ononkhalelo ononyingi mbokutumina, mahi naike yaeta ouwa. Otyo tyipameka vali ovafendi va Huku monthumbi yavo yokuti onkhalelo ya Jeova yokutumina oyo yaviuka. Etyi Jeova ayeka outumini omuvi wa Satanasi tyaetela ovanthu ononkhumbi alo umue ovafendeli va Huku vekolelo. Anthi, okuyekelela ovivi okamuvo kehehi, tupu tyaetela ouwa ovaumbili vekolelo.
Okutyitukilapo Jeova Tyikahi Nokumuetela Omunkhima
9, 10. Hangununa oñgeni outumini wa Satanasi waetela Jeova omunkhima.
9 Okuayeka ovanthu vahongiliywe na Satanasi nokulitumina ovo muene, katyitombesa onkhalelo ya Jeova yokutumina. Anthi! Onkhalo yomuenyo wovanthu ilekesa nawa okuti onondaka mba Jeremia mbokuti ovanthu kavetyivili okulitumina ombotyotyili. (Tanga Jeremias 10:23.) Okuyawisako, oumphuki wa Satanasi wavela Jeova onomphitilo mbokulekesa ovituwa viae oviwa monkhalelo yavilapo vali. Oñgeni ngotyo?
10 Tyina tutala ononkhumbi mbutunda koutumini wa Satanasi, ovituwa oviwa via Jeova vikahi nokumona vali nawa. Monkhalelo oyo, Huku ukahi nokunkhimanekwa navana vena ohole nae. Tyotyili, okutyisoka ngoti tyapililika, onkhalelo ya Satanasi yokutumina yetele Huku omunkhima. Otyo tyitoneka onkhalelo yavilapo Jeova ekahi nokutetulula otyitateka konthele youhamba wae wavilapo. Pala okulekesa nawa otyili otyo, tutalei ovituwa vimwe via Jeova no ñgeni outumini omuvi wa Satanasi wahindila Jeova okulekesa ovituwa ovio mononkhalelo ononkhuavo.
11. Oñgeni oluembia lua Jeova lukahi nokulekeswa?
11 Oluembia. Ovihonekwa vitupopila okuti “Huku oluembia.” (1 João 4:8) Ovanthu ovo tete Huku alekesa oluembia. Tupu, onkhalelo ongwa nokuhuvisa unene tuatungwa ilekesa nawa oluembia lua Huku. Tupu Jeova noluembia wavela ovanthu eumbo limwe ewa muna ovipuka aviho viesukisa opo vahambukwe. (Gênesis 1:29-31; 2:8, 9; Salmo 139:14-16) Mahi tunde etyi ovivi vianyingila movanthu, Jeova walekesa ohole yae monkhalelo omphe vali. Oñgeni? Apostolu João wapopia konthele ya Jesus okuti: “Huku una oluembia olunene novanthu, waava omona wae wongunga, opo kese omunthu ukolela mue ahakanyimueko, mahi akakale nomuenyo wahapu.” (João 3:16) Okuti Huku ankho upondola okulekesa vali oluembia luavilapo kovanthu tyipona etyi atuma Omona wae wongunga pano pohi opo etuyovole mononkhali? (João 15:13) Elekeso olio enene lioluembia tupu likuatesako ovanthu okulekesa ohole yotyotyili ngo ya Huku kese nthiki, ngetyi Jesus alinga.—João 17:25, 26.
12. Omonkhalelo patyi epondolo lia Jeova lilekeswa?
12 Epondolo. “Huku, wepondolo aliho” oe vala utyivila okuetako omuenyo. (Revelação 11:17; Salmo 36:9) Omunthu tyina atyitwa, ukahi ngo papelo yahahonekelwe. Tyina ankhia, opapelo oyo yeyula omatokolo, novipuka aviho alinga mokueenda kuomuenyo wae, vilekesa ankho omunthu patyi, novituwa viae. Ovipuka ovio vipondola okupakwa nawa momutima wa Jeova. Tyina omuwo wehikapo, Jeova upindulapo vali omunthu oo emuavela omuenyo nomalusoke ae aeho. (João 5:28, 29) Ngotyo, namphila mehando lia Huku ankho mutupu ononkhia, tyavela Jeova omphitilo yokulekesa epondolo liae okupola ovanthu momalangalo. Tyotyili, Jeova o “Huku wepondolo Aliho.”
13. Oñgeni Jeova alekesa ouviuki wae wo tyotyili notyilikutila tya Jesus?
13 Ouviuki. Jeova kakembe; tupu kalingi ovipuka viahaviukile. (Deuteronômio 32:4; Tito 1:2) Huku apeho ulandula ovitumino viae viavilapo viotyili nouviuki, na tyina okutyilinga tyimuihama unene. (Romanos 8:32) Jeova tyemuihamene unene ngatyi okutala etyi Omona wae onthyolwa Jesus aipaelwa momuti ngatyina ondingavivi! Anthi, mokonda yohole onene novanthu ovakuankhali Jeova wayeka omona wae apite mononkhumbi ombo pala okulandula ovitumino viae viavilapo viouviuki. (Tanga Romanos 5:18-21.) Ouye weyula ovipuka vihaviukile viavela Jeova omphitilo yokulekesa okuti wavilapo kouviuki.
14, 15. Omononkhalelo patyi mbumwe Jeova alekesa ounongo wae wavilapo noumphua-lundo?
14 Ounongo. Etyi Andau na Eva valinga onkhali, liwa-liwa Jeova walekesa oñgeni makanyimako ovivi aviho viatuka koumphuki wavo. (Gênesis 3:15) Onkhalelo omu alinga liwa-liwa, netyi ahololola katutu-katutu ehando liae kovaumbili vae, tyalekesa nawa ounongo wa Jeova. (Romanos 11:33) Natyike tyipondola okutyilika ounongo wa Huku okutetulula ovipuka aviho nounongo. Mouye muno mueyula omaundalelapo, novita, nokuliyele momihoko, nokuhetavela, ovanthu vehena okankhenda, nokapungulula, novemphinia, Jeova una ononkhalelo ononyingi mbokulekesa kovanthu ounongo wae. Omulongwa Tiagu wahoneka okuti: “Mahi, onondunge mbo keulu tete mbasukuka, vali mbuna ombembwa, nokuapepuka, mbafwapo pala okutavela, no kueyula okankhenda novinyango oviwa, mbutupu okapungulula nomatutu.”—Tiago 3:17.
15 Oumphua-lundo Nekoleleyo. Ovituwa via Jeova oumphua-lundo nekoleleyo ankho ñgeno kaviesukisile okulekeswa inkha ovanthu kavalingile onkhali, novivi, noviponyo. Oumphua-lundo wa Jeova mokueenda kuomanima omanyingi walekesa ovituwa ovio oviwa monkhalelo yavilapo, iya onthue tuesukisa okumupandula unene. Apostolu Petulu wapopia nawa okuti tuna “okutala oumphua-lundo wa Tatekulu yetu ngeyovo.”—2 Pedro 3:9, 15.
16. Omokonda yatyi ehando lia Jeova liokuevela lituhambukiswa unene?
16 Una Ehando Liokuevela. Atuho tulinga ononkhali, nokulinga oviponyo ovikando ovinyingi. (Tiago 3:2; 1 João 1:8, 9) Tyihambukiswa unene okunoñgonoka okuti Jeova una ehando ‘liokutuevela unene’ oviponyo vietu! (Isaías 55:7) Tupu tala otyili etyi: Mokonda tuatyitwa ovakuankhali, tukala vala nehambu liotyotyili tyina Huku ametuevela ononkhali mbetu. (Salmo 51:5, 9, 17) Iya tyina tuna ehambu olio nga Jeova, tyipameka ohole yetu nae nokutulunda okumuhetekela mokuevela vakuetu.—Tanga Colossenses 3:13.
Omokonda Yatyi Ouye Uvela
17, 18. Omonkhalelo patyi outumini wa Satanasi ukahi nokuponya?
17 Ouye auho wa Satanasi—watuka konkhalelo yae yokutumina—utualako nokuwana-wana okuponya mokueenda kuomanima omanyingi. Menima lio 1991 o jornale yo ko Europa yati: Okuti ouye ou uvela? Enga, otyili, mahi . . . hamokonda ya Huku—onombela mbouye mbaetwa novanthu.” Otyo otyili! Nehongiliyo lia Satanasi, ovotate yetu votete vaholovona okulitumina tyipona okutuminwa na Jeova. Otyo tyaeta onkhalelo iponya yokutumina. Omuihamo nomaluhepo ovanthu vekahi nokumona mouye auho omokonda youtumini wovanthu vononkhali ukahi nokueta onongembia.
18 Onkhalelo ya Satanasi yokutumina oyelungavi. Anthi, elungavi nalumwe malifindi onkhalelo ya Jeova yokutumina noluembia. Onkhalelo ya Satanasi yokutumina kaikahi nokutyivila okueta, ouwa, nombembwa nepamo. Onkhalelo ya Jeova yokutumina ikahi nokuamenwa! Okuti otyo tukahi nokutyimona mononthiki mbetu? Enga, otyo matukelilongesa monthele ilandulako.
Oityi Tulilongesa Tyina Tutanga . . .
[Ehangununo liolutalatu pefo 25]
Outumini wa Satanasi kawetela ouwa ovanthu
[Ehangununo liolutalatu pefo 25]
U.S. Army photo
[Ehangununo liolutalatu pefo 25]
WHO photo by P. Almasy
[Ehangununo liolutalatu pefo 26]
Epondolo lia Jeova malikayovola ovanthu momalangalo
[Ehangununo liolutalatu pefo 27]
Oluembia nouviuki wa Jeova walekeswa etyi atuma Omona wae