“Ame Ndyityii Okuti Makapindukapo”
“Epanga lietu wakapululukuapo, mahi ame mandyendeko opo ndyikemupahulepo.”—JOÃO 11:11.
1. Onthumbi patyi Marta ankho ena konthele yetyi matyikamoneka nomphange yae? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
MARTA, epanga lia Jesus ankho waihamenwa unene. Omphange yae Lasalu ankho wankhia. Okuti ankho pena tyimwe tyipondola okumukuatesako? Yoo, ankho pena. Jesus wemupopila okuti: “Omphange yove mapindukapo.” Tyotyili, namphila Marta eiva onondaka ombo, no ngotyo ankho utualako tyaihamenua. Mahi, Marta ankho una onthumbi monondaka mba Jesus iya ati: “Ame ndyityii okuti makapindukapo petutilo, monthiki yahulilila.” (João 11:20-24) Ankho una onthumbi yokuti komutwe wandyila vokuankhia mavakatutilisua. Monthiki oyo, Jesus alingi ehuviso etyi atutilisa Lasalu.
2. Omokonda yatyi uhandela okukala nonthumbi ngo ya Marta?
2 Petupu ehunga nalike lilekesa okuti Jesus na Tate yae mavatutilisa ovanthu pahetyino. Mahi okuti nga Marta, una onthumbi yokuti ovanthu tuhole mavakatutilisua komutwe wandyila? Hamwe wankhisa omulume ine omukai wove, me ine o tate yove, hamwe o tate mbuale uhole unene, ine hamwe omona wove. Ove uhanda unene okuvehumbakana, okupopia navo ine okuyola navo. Nga Marta, ove una omahunga omawa opo upopie okuti: ‘Ame ndyina onthumbi yokuti una ndyihole makatutilisua.’ Mahi no ngotyo otyiwa kese Mukristau asoke omokonda yatyi ena onthumbi yokuti vokuankhia mavakatutilisua.
3, 4. Oityi Jesus alingile iya oñgeni otyo tyapamekele onthumbi ya Marta?
3 Marta ankho ukala popepi yo Jerusalei, ngotyo kamuene etyi Jesus atutilisa omona womuhepe umwe popepi yo Naim mo Galileia. Mahi, tyafuile wetyiivile. Tupu, tyafuile weivile okuti Jesus watutilisile omona wa Jailu. Ovanthu aveho veli mondyuo ya Jailu ankho “vetyii okuti omona ankho wankhia.” No ngotyo, Jesus akuate okuvoko kwae iya ati: “Pindukapo!” Liwa-liwa omona apindukapo. (Lucas 7:11-17; 8:41, 42, 49-55) Marta na Maliya, ankho vetyii okuti Jesus upondola okuhakula ovavei. Ankho vena onthumbi yokuti inkha Jesus ankho opo eli, Lasalu ñgeno kankhile. Pahe tyina Lasalu ankho ankhia-le, oityi Marta ankho akevelela vali? Tala okuti Marta wapopia okuti Lasalu ankho makatutila komutwe wandyila, “monthiki yahulililako.” Omokonda yatyi Marta ankho ena onthumbi onene? Iya omokonda yatyi ove upondola okukala nonthumbi yokuti komutwe wandyila vokuankhia mavakatutilisua?
4 Tuna omahunga omanyingi pala okukala nonthumbi yokuti makukakala etutilo. Pahe matulilongesa omahunga oo. Momahipululo omatutilo tuvasa Mondaka ya Huku, movasimo ovipuka vimwe ove ankho uhenesoke, mahi vipondola okupameka onthumbi yove yokuti mokelivasa vali nombunga yove uhole unene vokuankhia.
OMAHIPULULO ETUAVELA EKEVELELO!
5. Omokonda yatyi Marta ankho ena onthumbi yokuti Lasalu makatutiliswa?
5 Tala okuti Marta kapopile okuti: ‘Hamwe omphange yange makatutilisua.’ Mahi wapopia okuti: “Ndyityii okuti makatutilisua.” Omokonda yatyi Marta ankho ena onthumbi oyo? Omokonda ankho wanoñgonoka konthele yomahipululo ovanthu vatutilisilwe kohale. Tyafuile welilongesile konthele yovanthu ovo meumbo liavo no mondyuo ya Huku etyi ankho omona. Pahe matulilongesa konthele yovanthu vetatu vatutilisilwe kohale vapopiwa mo Mbimbiliya.
6. Ehuviso patyi Marta ankho ei nawa?
6 Etutilo liotete lialingwa momuvo Huku aavelele omuuli Eliya epondolo liokulinga omahuviso. Kokulio kuo Isilayeli, mepundaumbo litiwa Salefa, ankho muna omuhepe umwe watambulile nawa omuuli Eliya. Konyima Jeova alingi ehuviso. Walinga ehuviso opo ohinde nomulela wahapwe, opo omuhepe nomona wae vahankhie nondyala. (1 Reis 17:8-16) Mahi apakala vala katutu, omona womuhepe avele iya ankhi. Mahi Eliya akuatesako omuhepe oo. Eliya akuate omona oo, elikuambela ku Jeova okuti: “Huku yange, mbambavo kondolela omona ou omuenyo wae.” Huku watehelela elikuambelo lia Eliya iya omona akala vali nomuenyo! Olio etutilo liotete liapopiwa mo Mbimbiliya. (Tanga 1 Reis 17:17-24.) Tyotyili, Marta ankho wii nawa ehipululo olio lihuvisa.
7, 8. (a) Oñgeni Eliseu apamekele me umwe ankho wanyimisile omona wae? (b) Oityi ehuviso olio lilekesa konthele ya Jeova?
7 Etutilo lia vali liapopiwa mo Mbimbiliya, lialingilwe nomuuli Eliseu. Mepundaumbo limwe ankho litiwa Sunei, ankho mukala omukai umwe omu Isilayeli ankho uhena ovana. Mokonda watambulile nawa Eliseu, Jeova emuyambe etyi emuavela omona namphila ankho akulupa. Etyi palamba omanima amwe, omona oo avele iya ankhi. Pahe soka oñgeni ina yomona oo akalele. Waihamenenue unene iya alo umwe aende onokilometu 30 opo akavase Eliseu Komphunda Karmelu. Eliseu atumu Geazi opo ende ko Sunei ekemututilise, mahi Geazi ehetyivili okumututilisa. Me yo mona na Eliseu konyima navo avehiki meumbo ko Sunei.—2 Reis 4:8-31.
Huku walekesa okuti una epondolo yokututilisa ovanthu vokuankhia
8 Eliseu aende apa ankho omona ekahi iya elikuambela. Jeova akumbulula elikuambelo lia Eliseu iya omona kehuviso akala vali nomuenyo. Etyi ina amona omona wae watutila, ahambukwa unene! (Tanga 2 Reis 4:32-37.) Hamwe wahinangelele onondaka mbelikuambelo lia Ana. Ana ankho kamono ovana iya Jeova emuyambe etyi emuavela omona womukuendye Samuel. Ana apandula unene Jeova mokonda una epondolo “liokupaka omunthu meendo iya nokumupolamo.” (1 Samuel 2:6) Mokututilisa omona wo ko Sunei, Huku walekesa okuti una epondolo liokututilisa ovanthu vokuankhia.
9. Popia konthele yetutilo lia tatu liapopiwa Mombimbiliya.
9 Ehuviso ekuavo liamoneka konyima yononkhia mba Eliseu. Eliseu waundapele ngomuuli omanima 50 iya konyima “avele ankhi.” Mokueenda kuomuvo, avolo iya apesala vala omankhipa ae. Monthiki imwe, ova Isilayeli ankho vakapaka omulume umwe. Avatumphuluka etyi vamona onondyale ankho mbukahi nokuya no kuvo. Mokonda ova Isilayeli ankho vahanda okukahateka, liwa-liwa avayumbu vala otyivimbi meendo ankho muapakelwe Eliseu. Ombimbiliya yati: “Etyi otyivimbi otyo tyayama komankhipa a Eliseu, akala vali nomuenyo iya akala lutai.” (2 Reis 13:14, 20, 21) Omahipululo oo akalesile Marta nonthumbi yokuti Huku una epondolo liokututilisa vokuankhia. Tupu etukalesa nonthumbi yokuti Huku una epondolo enene.
OMAHIPULULO OVANTHU VATUTILISILUE POMUVO WONO APOSTOLU
10. Oñgeni Petulu akuatesileko omphange umwe ankho wankhia?
10 Movihonekwa vio Gregu tupu muna omahipululo omatutilo alingilwe novaumbili va Huku vekolelo. Tuapopiale konthele yovanthu Jesus atutilisile popepi yepunda-umbo lio Naim iya no meumbo lia Jailu. Etyi palamba omanima amwe apostolu Petulu watutilisile Dorka, tupu ankho wiihanwa okuti o Tabita. Petulu waya apa ankho ekahi, elikuambela iya ati: “Tabita, katuka!” Liwa-liwa akala vali nomuenyo iya Petulu “ekemulekesa” ko Vakristau vakuavo. Otyipuka otyo tyakuatesileko ovanthu ovanyingi “okukala ovalanduli va Tatekulu.” Ovalongwa ovo ovape ankho vapondola okupopila vakuavo onondaka onongwa konthele ya Jesus, tupu nepondolo lia Jeova liokututilisa ovanthu.—Atos 9:36-42.
11. Oityi Luka apopia konthele yomukuendye? Oñgeni ovanthu ankho velipo vakalele?
11 Etutilo ekuavo matulilongesa, ankho pena ovanthu ovanyingi vetyimona. Nthiki imwe, apostolu Paulu ankho ukahi nokulinga elongomona mondyuo imwe mepunda-umbo lio Troade. Paulu walinga elongomona alo mokati kovinthiki. Omukuendye umwe utiwa o Eutiku ankho wapumphama pondyanena tyikahi nokutehelela. Mahi omukuendye oo apoila iya atoko. Tyafuile Luka oe watetekela okuhika pohi opo akatale Eutiku. Mokonda ankho ondotolo, waimbuka okuti omukuendye oo wankhia. Paulu tupu nae atuluka keulu liondyuo. Ahumbakana Eutiku iya ovanthu aveho avahuvu etyi ati: “Una omuenyo.” Ovanthu aveho valipo vahuvile nehuviso olio. Okuanoñgonoka okuti omukuendye ankho wankhia mahi pahe watutiliswa, ovanthu “aveho avahambukwa unene.”—Atos 20:7-12.
EKEVELELO LIYUMBWA ONTHUMBI
12, 13. Ngetyi tuelilongesa konthele yetutilo, omapulo patyi tupondola okulilinga?
12 Omatutilo tuelilongesa etukalesa nonthumbi ngei Marta ankho ena. Tupondola okukala nonthumbi yokuti Huku yetu, una wetuavela omuenyo upondola okukondolela vali omuenyo vana vokuankhia. Tyihambukiswa unene okunoñgonoka okuti kese tutilo lialingilwe novaumbili va Huku, ngetyi Eliya, na Jesus, na Petulu. Iya omatutilo oo aeho alingilwe momuvo Jeova ankho alinga omahuviso. Mahi, iya ovanthu vokuankhia momuvo Huku ankho ahalingi vali omahuviso? Okuti ovanthu ovakuatyili vapondola okukevelela okuti Huku mekevetutilisa komutwe wandyila? Okuti vapondola okukala nonthumbi ngo ya Marta etyi apopile konthele yomphange yae okuti: “Ame ndyityii okuti makatutila monthiki yahulililako”? Omokonda yatyi Marta ankho apondola okukala nonthumbi yokuti ovanthu vo kuankhia mavakatutilisua iya omokonda yatyi nove upondola okukala nonthumbi ngoyo?
13 Omahipululo omanyingi Mondaka ya Huku, alekesa okuti ovaumbili vae vekolelo ankho vena onthumbi yokuti makukakala etutilo komutwe wandyila. Matutale vamwe puvo.
14. Ehipululo lia Abraiau litulongesa-tyi konthele yetutilo?
14 Soka kuetyi Jeova aita Abraiau alinge Isake, omona wae ankho akevelela omanima omanyingi. Jeova wati: “Mbambavo, pola omona wove, omona wove wongunga una uhole unene, Isake, enda kotyilongo tyo Moriaa iya okemuava ngotyilikutila tyayokwa.” (Gênesis 22:2) Oñgeni Abraiau elitehelela etyi eiva onondaka ombo? Jeova walaele okuti ovanthu aveho mavakapewa ononkhano onongwa mokonda yombuto ya Abraiau. (Gênesis 13:14-16; 18:18; Romanos 4:17, 18) Tupu walaele okuti ononkhano onongwa mambuya “pokati ka Isake.” (Gênesis 21:12) Mahi oñgeni otyo ankho matyimoneka inkha Abraiau aipaele omona wae? Huku watuma apostolu Paulu ahangunune okuti Abraiau ankho una onthumbi yokuti Huku ankho upondola okututilisa Isake. (Tanga Hebreus 11:17-19.) Mahi, Ombimbiliya kaipopi okuti Abraiau wasokele okuti Isake ankho matutilisua monthiki yatyo, ine osimanu ankho mailandulako. Abraiau ankho ketyii onalupi omona wae ankho matutilisua, mahi ankho una onthumbi yokuti Jeova memututilisa umwe.
15. Ekevelelo patyi Job ankho ena?
15 Job nae ankho una onthumbi yokuti komutwe wandyila makukakala etutilo. Ankho utyii okuti inkha omuti umwe utyokuapo, upondola okuyova vali awike. Mahi otyo katyiende novanthu. (Jó 14:7-12; 19:25-27) Inkha omunthu ankhia, ketyivili okulitutilisa aike. (2 Samuel 12:23; Salmos 89:48) Mahi otyo katyilekesa okuti Huku ketyivili okututilisa ovanthu. Tyotyili, Job ankho una onthumbi yokuti Jeova mekemuhinangela. (Tanga Jó 14:13-15.) Mahi Job ankho ketyii onalupi otyo matyikamoneka. No ngotyo Job ankho una onthumbi yokuti Omutungi wovanthu mekemuhinangela iya emututilisa.
16. Oityi oandyu yapopilile Daniele?
16 Soka vali komuumbili omukuavo wekolelo, Daniele. Wali omukuatyili mu Jeova omuenyo wae auho iya Jeova emukuatesako. Monthiki imwe, o andyu aimuihana okuti “omulume wapandua unene” iya aimupopila okuti kala “nombembwa” iya “kala tyapama.”—Daniel 9:22, 23; 10:11, 18, 19.
17, 18. Oityi Jeova alaele Daniele?
17 Etyi Daniele ankho ena omanima 100 iya ankho uhungi kokunkhia, tyafuile wasokele kuetyi matyikamoneka nae. Okuti Daniele ankho ukevelela umwe okututila? Yoo, ankho una onthumbi oyo! Konthyulilo yomukanda wa Daniele tutangamo etyi Jeova alaele Daniele: “Ove muene, tualako alo konthyulilo. Mokapululukuapo.” (Daniel 12:13) Daniele ankho utyii okuti vokuankhia vekahi nokupululukwapo iya utyii okuti Meendo maende tyina amankhi “mutupu ovilinga, nenoñgonoko, nounongo.” (Eclesiastes 9:10) Mahi otyo ankho katyilekesa okuti onthyulilo ya Daniele. Jeova wemuavela ekevelelo ewa komutwe wandyila.
18 Oandyu ya Jeova yemupopilile okuti: “Konthyulilo yononthiki mokapindukapo otambula ondyambi yove.” Daniele ankho ketyii nawa onalupi otyo matyikamoneka. Ankho utyii nawa okuti mankhi iya apululukwapo, mahi etyi Daniele eiva omulao wokuti “konthyulilo yononthiki mokapindukapo otambula ondyambi yove,” wanoñgonokele okuti komutwe wandyila makatutilisua. Otyo ankho matyikamoneka tyina pamalambe omanima omanyingi, “konthyulilo yononthiki.” Ine ngetyi tyapopia o Bíblia de Jerusalém: “Mokapindulwapo opo ukapewe ondyambi yove konthyulilo yomuvo.”
Nga Marta, upondola okukala nonthumbi yokuti vokuankhia mavakatutiliswa (Tala pono palagrafu 19, 20)
19, 20. (a) Omahipululo patyi tuelilongesa akuatesileko Marta okukala nonthumbi yokuti omphange yae makatutiliswa? (b) Oityi matulilongesa monthele mailandulako?
19 Tyotyili, Marta ankho una omahunga omawa pala okukala nonthumbi yokuti omphange yae omukuatyili Lasalu, “makatutiliswa konthiki yahulililako.” Omulao wa Jeova ku Daniele, nekolelo Marta ankho ena metutilo, etuavela onthumbi yapama hono yokuti tyotyili vokuankhia mavakatutilisua.
20 Tuelilongesa konthele yomatutilo alingilwe kohale. Omahipululo oo etulekesa nawa okuti vokuankhia mavakakala vali nomuenyo. Tupu tuelilongesa okuti ovalume novakai vaumbilile Huku noukuatyili, navo ankho vakevelela okukatutilisua komutwe wandyila. Mahi okuti kuna tyimwe tyilekesa okuti etutilo lipondola okumoneka namphila liapopiwa-le kohale? Ankho ongotyo, matukala vali nonthumbi yokuti ovanthu vokuankhia mavakatutilisua. Mahi, onalupi otyo matyikamoneka? Matulilongesa-tyo monthele mailandulako.