Oñgeni Matutualako Nohole Yotyotyili
“Inkha omunthu umwe uhanda okundandula, ayekepo okulipanda oe muene.”—MAT. 16:24.
1. Oñgeni Jesus aava ongeleka ongwa yokukala nohole yotyotyili?
ETYI Jesus ankho ekahi pano pohi, waavelele ongeleka ongwa yokukala nohole yotyotyili. Ankho upaka ehando lia Huku komutwe womahando ae. (João 5:30) Mokutualako nekolelo alo kononkhia momuti wemone, Jesus walekesile okuti ohole yae itupu apa yaoyela.—Fil. 2:8.
2. Oñgeni tupondola okukala nohole yotyotyili? Omokonda yatyi tuesukisila okukala nayo?
2 Mokonda tuvalanduli va Jesus, nonthue tuesukisa okukala nohole yotyotyili. Okukala nohole yotyotyili tyilekesa tyi? Tyilekesa okukala tyafuapo pala okupaka omahando avakuetu komutwe womahando etu. Tyotyili, otyo tyelikalela nelungavi. (Tanga Mateus 16:24.) Okuhakala nelungavi matyitukuatesako okupaka omahando nomasuka-suka avakuetu komutwe womasuka-suka etu. (Fil. 2:3, 4) Jesus walongesile okuti ohole omutima wefendelo lietu. Ñgeni ngotyo? Ohole Yovakristau itulunda okukala notyituwa tyokuhaundapela-ndyambi. Ohole oyo, oyo iimbukisa ovalongwa votyotyili va Jesus. (João 13:34, 35) Soka kononkhano onongwa tuna mokonda yokulinga onthele yohole yovakuatate ouye auho valekesa otyituwa tyokuhaundapela-ndyambi!
3. Oityi tyipondola okunyona ohole yetu yotyotyili?
3 Tyotyili, tukahi nokulwa nondyale ipondola okunyona ohole yetu yotyotyili. Ondyale oyo eyembelo lietu liokukala nelungavi. Hinangela oñgeni Andau na Eva vakalele nelungavi. Eva wakalele nelungavi liokuhanda okukala nga Huku, iya omulume wae wakalele nelungavi liokuhanda okupandwa nomukai wae. (Gên. 3:5, 6) Tunde etyi Eliapu liayapula Andau na Eva mefendelo liotyotyili, likahi nokutualako okulola ovanthu opo vakale nelungavi. Alo umwe lietyilingile Jesus. (Mat. 4:1-9) Hono, Satanasi ukahi nokuyondya ovanthu ovanyingi, nokuvehongiliya okukala nelungavi mononkhalelo ononyingi. Inkha katulunguka, nonthue tupondola okukala nelungavi likahi mouye uno.—Efé. 2:2.
4. (a) Okuti tupondola okumanako omahando elungavi? Hangununa. (b) Omapulo patyi matukumbulula?
4 Elungavi lipondola okueelekwa nofulusu. Inkha otyivela tyikala vala pondye, naapa pena omeva tyipondola okukala nofulusu. Hatyiwako okutomba ofulusu, mokonda inkha iliyawisa ipondola okunyona otyivela. Otyo tyelifwa nonthue, namphila katupondola okumanako onkhali, nomahando elungavi, mahi tuesukisa okulunguka opo tuhanyonue nomahando oo. (1 Cor. 9:26, 27) Oñgeni matuimbuka okuti tukahi nokukala nelungavi? Iya oñgeni tupondola okulekesa okuti tuna ohole yotyotyili?
UNDAPESA OMBIMBILIYA OPO UMONE ELUNGAVI
5. (a) Oñgeni Ombimbiliya yelifwa notyilivandyelo? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.) (b) Tyina tuovola okulitala inkha tuna elungavi, oityi tuesukisa okulityilika?
5 Ngetyi tuundapesa otyilivandyelo opo tutale olupe luetu, tupu tupondola okuundapesa Ombimbiliya opo tutale omutima wetu, nokuviukisa etyi tyahaviukile tupondola okuvasamo. (Tanga Tiago 1:22-25.) Mahi otyilivandyelo matyitukuatesako vala inkha tutyiundapesa nawa. Mongeleka, inkha tutala vala liwa motyilivandyelo, kamatutyivili okumona otyipuka otyitutu mahi tyipondola okunyona olupe luetu. Ine inkha tukuata omapita otyilivandyelo, tupondola okumona otyipala tyamukuetu. Tupu, opo tuundapese Ombimbiliya pala okutala otyitateka tyetu muene ngetyi elungavi, hatyiwako okuitanga vala liwa-liwa ine okuitanga opo tutale oviponyo viavakuetu.
6. Oityi tuna okulinga opo tutualeko movitumino viafuapo?
6 Mongeleka, tupondola okutanga Ondaka ya Huku ononthiki ambuho, mahi nongotyo atuhamono elungavi likahi nokukulila mokati ketu. Ñgeni ngotyo? Pahe soka: Mongeleka yomunthu ‘ulitalela’ motyilivandyelo, Tiagu waundapesa ondaka yo Gregu ihangununa okutala nawa. Ngotyo, omunthu oo ankho welitala umwe nawa motyilivandyelo, mahi ankho nkhele una otyitateka. Tiagu watualako okuti: “Aende, iya alimbuako liwa-liwa oñgeni ekahi.” Tyotyili, omunthu oo wayeka otyilivandyelo ahalingi natyike konthele yetyi amona. Mahi Tiagu wapopia okuti omunthu wonondunge ‘katale vala nawa ovitumino viafuapo’ mahi tupu “utualako okulinga ngotyo.” Moluotyo, kalimbuako ovitumino viafuapo Viondaka ya Huku mahi utualako okuendela muetyi Ondaka ya Huku ilongesa. Tupu Jesus wapopile onthele oyo etyi ati: “Tyotyili muvalongwa vange, inkha mutualako okukala mondaka yange.”—João 8:31.
7. Oñgeni matuundapesa Ombimbiliya opo tutale inkha tuna elungavi?
7 Ngotyo, opo utyivile okulwisa omahando elungavi, wesukisa okutanga nawa Ondaka ya Huku. Otyo tyipondola okukukuatesako okutala opi wesukisa okulinga omapiluluko. Mahi okutanga vala Ondaka ya Huku katyituuka. Wesukisa okuovolola. Tyina utanga ehipululo limwe Liombimbiliya, soka ñgeno nove opo ukahi. Lilinga omapulo ngaa: ‘Inkha ame ñgeno nalinga ñgeni? Okuti ñgeno netyilinga monkhalelo yaviuka?’ Tyakolela vali, okuti, tyina wamasokolola kuetyi watanga, linga ononkhono mbokuendelamo. (Mat. 7:24, 25) Matutale oñgeni ehipululo lio Hamba Saulu no lia apostolu Petulu apondola okutukuatesako okutualako nohole yotyotyili.
ONGELEKA YOHAMBA SAULU ITULONDOLA
8. Etyi Saulu ahimbika okutumina, ankho una otyituwa patyi? Oñgeni etyilekesile?
8 Etyi tyalingile Saulu, Ohamba yo Isilayeli, tyitulondola okuti elungavi lipondola okunyona ohole yetu yotyotyili. Etyi Saulu ahimbika okutumina ankho una omutima weliola. (1 Sam. 9:21) Nomutima weliola, watokolele okuhahitisa ova Isilayeli vamwe ankho vapopia omapita outumini wae, namphila ankho vekahi nokupopia omapita outumini Huku emuavelele. (1 Sam. 10:27) Ohamba Saulu wetavelele okuhongolelwa nospilitu ya Huku etyi ahongolela ova Isilayeli opo vakalwise ova Amom. Etyi vafinda, nomutima weliola ahivilika Jeova.—1 Sam. 11:6, 11-13.
9. Oñgeni Saulu ahimbika okukala nelungavi?
9 Konyima, Saulu wayekele omalusoke elungavi nomalityindailo ekulile momutima wae, ngetyi ofulusu inyona otyivela. Etyi alwisile ova Amaleke evefindi, wesukile vali nomahando ae tyipona okutavela ku Jeova. Saulu wahupisile omalumono ova Amaleke, ehehanyeko ngetyi Huku atumine. Nomalityindailo eliikila otyipandyi tyokuhinangelelako. (1 Sam. 15:3, 9, 12) Etyi omuuli Samuele emupopila okuti Jeova kahambukilwe, Saulu aovola okuliamena mokonda yetyi alinga, apopi okuti walinga etyi Huku emutumine. Alo umwe avele onombei vakuavo mokonda yonkhali yae. (1 Sam. 15:16-21) Omalityindailo alingisile Saulu okusukalala vali nae muene tyipona noupanga wae na Huku. (1 Sam. 15:30) Oñgeni tupondola okuundapesa ongeleka ya Saulu ngatyina otyilivandyelo opo itukuateseko okutualako nohole yetu yotyotyili?
10, 11. (a) Oityi ongeleka ya Saulu itulongesa konthele yokutualako nohole yotyotyili? (b) Oñgeni tupondola okulityilika okulandula ongeleka ombi ya Saulu?
10 Tete, ongeleka ya Saulu itulongesa okuheliyumbu unene onthumbi. Ohole yotyotyili kaiya vala aike, tuesukisa okutualako okulinga ononkhono opo tukale nayo. (1 Tim. 4:10) Hinangela okuti Saulu wahimbikile nawa iya ahambukiswa Huku momuvo umwe, mahi etyi ahimbika okukala nelungavi kalingile ononkhono opo ayekepo otyituwa otyo. Ngotyo, Jeova aanye Saulu mokonda youmphuki wae.
11 Vali, katupondola vala okutala kuetyi tukahi nokulinga nawa, atutombo ononthele tuesukisa okupilulula. Otyo tyelifwa nokuundapesa otyilivandyelo opo tutale ovikutu vietu ovipe, mahi atuhatale kosilo ikahi motyipala tyetu. Namphila matuhakala nomalityindailo ine okuliyumba unene onthumbi nga Saulu, tuesukisa okulityilika omahando apondola okutulingisa okulandula ongeleka yae ombi. Inkha tupewa elondolo, tuhakalei nga Saulu iya atuliamena mokonda yetyi tualinga ine okuvela vakuetu onombei. Otyiwa okutavela elondolo nehambu.—Tanga Salmo 141:5.
12. Oñgeni ohole yotyotyili ipondola okutukuatesako inkha tualinga onkhali onene?
12 Mahi, oityi matulingi inkha tualinga onkhali onene? Saulu ankho uhanda okuliamena, iya otyo atyinyono oupanga wae na Jeova. Mahi, ohole yetu yotyotyili ipondola okutulunda okuovola ombatelo namphila etyi tualinga tyipondola okutukundisa. (Pro. 28:13; Tia. 5:14-16) Mongeleka, omukuatate umwe wahimbika okutala ovipuka vihongiliya ovanthu okulinga otyihola etyi ankho ena omanima 12, iya atualako okutyilinga tyaholama mokueenda kuomanima omanyingi. Wati: “Tyemphuiyile unene okupopila omukai wange novakulu vewaneno etyi ankho ndyikahi nokulinga. Mahi pahe etyi netyipopia, nelitehela okuti nelipola omutengi umwe walema ankho ukahi komapepe ange. Vamwe pomapanga ange vanumanene etyi napolwa ovilinga viokukuatesako ovakulu vewaneno. Nanoñgonoka okuti hono Jeova wahambukua vali novilinga viange tyipona etyi ankho ndyitala ovipuka vihongiliya ovanthu okulinga otyihola, iya okupandwa na Jeova otyo tyakolela vali kuame.”
ONGELEKA YA PETULU ITUPAMEKA
13, 14. Oñgeni Petulu alekesile okuti una elungavi?
13 Apostolu Petulu wakalele nohole yotyotyili puetyi ankho ekahi nokulongeswa na Jesus. (Luc. 5:3-11) Mahi ankho nkhele ukahi nokulwa nelungavi. Mongeleka, wanumanene etyi apostolu Tiagu na João vaitile ku Jesus omphangu imwe ongwa Mouhamba wa Huku. Hamwe Petulu ankho usoka okuti oe una okukala pomphangu oyo mokonda Jesus ankho wemupopilale okuti mapewa otyilinga tyimwe tyakolela. (Mat. 16:18, 19) Jesus walondolele Tiagu, na João, na Petulu, nono apostolu vakuavo opo velityilike okulinga ovipuka ngatyina ovanene vali kuvakuavo ine okukala nelungavi.—Mar. 10:35-45.
14 Petulu ankho nkhele una elungavi, namphila Jesus aovolele okuviukisa omalusoke ae. Etyi Jesus apopilile ono apostolu okuti mavemusipo, Petulu walingisile vakuavo okulitehela omapita etyi apopia okuti oe vala matualako nekolelo. (Mat. 26:31-33) Petulu ñgeno keliyumbile unene onthumbi, mokonda motyinthiki otyo, wesukile vali nomuenyo wae muene. Mokulinga ononkhono opo eliyakulile, Petulu wapopile ovikando vitatu okuti kei Jesus.—Mat. 26:69-75.
15. Omokonda yatyi ongeleka ya Petulu itupameka?
15 Namphila ovikando vimwe Petulu ketyivilile okulwa nelungavi, ongeleka yae itupameka. Mokonda yononkhono alinga, nombatelo yospilitu sandu ya Huku, Petulu wetyivilile okufinda elungavi, nokulekesa ohole yotyotyili, nokulikondola omutima. (Gál. 5:22, 23) Petulu wakoleleyile movitateka ovinyingi ankho ehevilile okukoleleya ponthyimbi. Mongeleka, etyi Paulu aavelele Petulu elondolo liapama pokati kavakuavo, Petulu watuaileko nomutima weliola. (Gál. 2:11-14) Etyi Petulu alondolwa, kakalele nonkhongo iya asoko okuti Paulu wanyona otyituwa tyae otyiwa. Mahi watuaileko okukala nohole na Paulu. (2 Ped. 3:15) Ongeleka ya Petulu itukuatesako opo tukale nohole yotyotyili.
Etyi Petulu aviyulwa, oñgeni akalele? Okuti nonthue ñgeno tualinga nga Petulu? (Tala popalagrafu 15)
16. Oityi tyipondola okutukuatesako pomuvo wovitateka?
16 Soka oñgeni ukala tyina pamoneka ovitateka. Etyi Petulu nono apostolu vavetelwe avapakwa mokaleya mokonda yokuivisa, vahambukilwe “tyetyi vatalwa okuti vatokala okupenyenyekwa mokonda yenyina lia [Jesus].” (Atos 5:41) Nove upondola okutala omuvo ukahi nokumoneswa ononkhumbi ngatyina omphitilo pala okuhetekela Petulu na Jesus nokukala nohole yotyotyili. (Tanga 1 Pedro 2:20, 21.) Ohole oyo ipondola okukukuatesako alo umwe tyina uviyulwa novakulu vewaneno. Uhanumane, mahi hetekela ongeleka ya Petulu.—Ecl. 7:9.
17, 18. (a) Omapulo patyi tuesukisa okulilinga konthele yovilinga tuhanda meongano lia Huku? (b) Oityi tuna okulinga inkha tutala okuti momutima wetu muna elungavi?
17 Ongeleka ya Petulu tupu ipondola okukukuatesako okuovola ovilinga uhanda okuvasa meongano lia Jeova. Upondola okulinga ononkhono opo uvase ovilinga ovio. Mahi lunguka opo uhaovole ovilinga mokonda uhanda okukala nomunkhima. Lipula okuti: ‘Omokonda yatyi ndyihandela okuundapa vali unene movilinga via Jeova? Okuti omokonda nahanda okuhivilikwa navakuetu ine okutumina ngetyi Tiagu na João vahandele?’
18 Inkha utala okuti elungavi likahi nokukula momutima wove, ita ku Jeova ekukuateseko okuviukisa omalusoke ove. Iya olingi ononkhono opo unkhimaneke Jeova, tyipona okulinkhimaneka. (Sal. 86:11) Tupu upondola okuovola ovilinga meongano lia Huku vihekuetela omunkhima. Mongeleka, upondola okuovola okulekesa vali nawa otyituwa tyimwe tyotyinyango tyospilitu utala okuti tyikupuiya okutyilekesa. Ine inkha ulinga ononkhono mbokupongiya nawa ononthele mbove momaliongiyo, mahi okukomba Mondyuo Yomaliongiyo kutyihande, upondola okulandula elondolo likahi mu Romanos 12:16.—Tanga.
19. Tyina tuamelitalela motyilivandyelo Tyondaka ya Huku atumono tyimwe tyihaviukile, oityi tuna okulinga opo tuhasoye?
19 Tyina tulitala nawa motyilivandyelo Tyondaka ya Huku iya atumono etyi tyihekahi nawa ine elungavi, tupondola okusoya. Inkha otyo tyikumonekela, hinangela omunthu wonondunge Tiagu apopia monthengele-popia. Tiagu kapopile inkha omunthu watetulula liwa ovitateka amona ine wetyivilile okuviukisa atyiho ankho tyihekahi nawa. Mahi Tiagu wapopia okuti omunthu watuaileko ‘okuendela movitumino viafuapo.’ (Tia. 1:25) Omunthu oo wahinangelele etyi amona motyilivandyelo iya atualako okulinga ononkhono opo apiluluke. Moluotyo, tualako nolusoke luaviuka konthele yove muene, nokuhinangela okuti atuho tuvakuankhali. (Tanga Eclesiastes 7:20.) Jeova uhanda okukukuatesako ngetyi akuatesako ovakuatate vove ovanyingi. Inkha ulandula etyi Ombimbiliya ilongesa nokutualako okukala nohole yotyotyili, mopandwa nokuyambwa na Huku.