Tualako “Nohole Yove Ankho Una Potete”
Tualako okukakatela muetyi una.—REVELAÇÃO 3:11.
1, 2. Oñgeni welitehelela puetyi wetavela okuti etyi ukahi nokulongeswa konthele ya Jeova, otyili?
OKUTI ove uhinangela puetyi walongesua potete konthele yekevelelo eewa unene Jeova avela ovanthu vokutavela? Inkha ankho ukahi mongeleya onkhuavo, oñgeni welitehelela etyi wahangununinua ehando lia Huku lilekeswa no Mbimbiliya? Ine o puetyi wahangununinua omalongeso ankho epuiya, iya oenoñgonoka nawa? Tyafuile ove waimbuka okuti ankho kavekulongesile otyili. Mahi, pahe wahambukua mokonda weiva otyili! Pamue watekulua no voho Ovakristau. Okuti uhinangela oñgeni welitehelela puetyi wetavela okuti etyi ukahi nokulongeswa konthele ya Jeova otyili? Iya otokola okuendesila omuenyo wove muetyi ulongeswa?—Romanos 12:2.
2 Otyinyingi povakuatate vove vopaspilitu mavekupopila okuti vahambukwa unene etyi valinga oupanga na Jeova. Tupu, vapandula etyi Jeova eveholovona. (João 6:44) Ehambu liavo lievepa ondundo yokuundapa movilinga via Huku. Tyevekalesa nehambu enene, iya avahande okutyipopila vakuavo. Okuti nove una ehambu ngolio?
3. Etyi Jesus atuma okuhonekela ewaneno lio Efesu, ankho vena otyitateka patyi?
3 Etyi Jesus atuma okuhonekela Ovakristau mewaneno lio kotyita tyotete mo Efesu, wapopia “ohole ankho vena potete.” Ovakristau mo Efesu ankho vena ovituwa ovinyingi oviwa. Mahi, ohole yavo yotete na Jeova, ankho yatepuluka. Moluotyo, Jesus wevepopila okuti: “Ame ndyii ovituwa vienyi, nombili yenyi nekoleleyo lienyi, kamuyeke ovanthu valinga ovivi. Tupu, mulola vana veliti ono apostolu, mahi hano apostolu ko, amuimbuka okuti ononkhembi. Mukahi nokukoleleya mokonda yenyina liange, kamuasoyele. Anthi, hahambukilwe mokonda muayekapo ohole ankho muna potete.”—Revelação (Apocalipse) 2:2-4.
4. Onondaka Jesus apopilile ova Efesu, na hono mbakolela unene mokonda yatyi?
4 Elondolo Jesus aavelele ewaneno lio Efesu nomakuavo atumine okuhonekela momukanda wa Revelação, liatokala nawa Ovakristau ovanakwa, mokonda yononkhalelo mbukahi pokati kavo tunde menima 1914. (Revelação [Apocalipse] 1:10) No hono “ohole yotete” Ovakristau vamue ankho vena na Jeova, notyili tyo Mbimbiliya, ipondola okutepuluka. Moluotyo, tutalei oñgeni okuhinangela nokusokolola nawa ongeleka yove muene, matyikuvatela okutualako okuyawisa nokupameka ohole yove nombili ankho una potete na Huku notyili tyo Mbimbiliya.
Oityi Tyekupa Onthumbi Yokuti Etyi Ulilongesa Otyili?
5, 6. (a) Kese Mukristau una okunoñgonoka tyi? (b) Oityi tyekukuatesako okutavela okuti etyi Onombangi mba Jeova valongesa otyili? (c) Oityi tyipondola okukuatesako omunthu okuhindununa vali ohole yae yotete?
5 Kese umue ulinga elipakulo liae ku Jeova tete oe muene una “okunoñgonoka” olipi “ehando eewa lia Huku liafuapo nokuaviuka.” (Romanos 12:1, 2) Mehando olio, muakutikinya okulilongesa otyili tyo Mbimbiliya. Kese omunthu ulilongesa no nombangi una etyi tyimuavela onthumbi yokuti Onombangi mba Jeova valongesa otyili. Vamue vahinangela okuti vapilulula onkhalelo yomutima wavo, etyi vatanga enyina lia Huku Mombimbiliya. Ine o puetyi vanoñgonoka nawa onkhalelo ya vana vokuankhia. (Salmo 83:18; Eclesiastes 9:5, 10) Ovakuavo tyevehuvisa, ohole ikahi pokati kovanthu va Jeova. (João 13:34, 35) Nkhele ovakuavo vahuva, etyi vanoñgonoka oityi tyihangununa okuhalingi onthele youye. Ovanthu ovo, vanoñgonoka okuti Ovakristau votyotyili kavapondola okulipaka povilwa viopulitika ine movita via kese tyilongo.—Isaías 2:4; João 6:15; 17:14-16.
6 Ovanyingi, ovipuka via popiwa pombanda, ovio vialundile ohole yavo yotete na Huku. Taindya omuvo opo uhinangele etyi tyekukuatesako okutavela otyili. Kese omunthu welikalela na vakuavo mononkhalelo ambuho. Moluotyo, etyi tyekukuatesako okukala nohole nokutavela omilao via Huku, tyelikalela netyi tyakuatesako vakuenyi. Ovipuka ovinyingi welilongesa, na hono vitualako ngetyi wevililongesa potete. Otyili katyapilulukile. Moluotyo, okuhinangela nokusokolola nawa oñgeni viekukalesile potete, matyihindununa vali ohole ankho una potete konthele yotyili tyo Mbimbiliya.—Tanga Salmo 119:151, 152; 143:5.
Pameka Ohole Yove Yotete
7. Tuesukisa okuyawisa ohole ankho tuna potete konthele yotyili tyo Mbimbiliya mokonda yatyi? Iya oñgeni tupondola okuiyawisa?
7 Pamue ovipuka ovinyingi momuenyo wove viapiluluka tunde puetyi walinga elipakulo liove ku Jeova. Ohole yotete ankho una konthele yotyili, ankho yakolela unene. Mokueenda kuomuvo, wesukisa okuipameka unene, opo utyivile okukoleleya tyina uvasiwa novitateka vilola ekolelo liove. Jeova wekukuatesako okupameka ohole yove. (1 Coríntios 10:13) Moluotyo, onongeleka mbove mokueenda kuomanima tupu mbakolela pala ove. Mbekukuatesako okuyawisa ohole yove ankho una ponthyimbi. Tupu, mbekukuatesako okunoñgonoka ove muene okuti ehando lia Huku eewa nokuaviuka.—Josué 23:14; Salmo 34:8.
8. Oñgeni Jeova elinoñgonokesile ku Moisesi? Oñgeni ova Isilayeli veya okunoñgonoka vali nawa Huku?
8 Mongeleka, tala onkhalelo yo va Isilayeli etyi Jeova evelaa okuveyovola moupika wo Egitu. Huku wapopilile Moisesi okuti: “Ame mandyikala etyi nahanda okukala.” (Êxodo 3:7, 8, 13, 14) Otyo, tyilekesa okuti Jeova wati malingi atyiho tyesukisa opo ayovole ovanthu vae. Iya konyima yomulao oo, ovipuka vialandulako, vialekesile ova Isilayeli oñgeni Jeova elinoñgonokesa mononkhalelo mbelikalaila. Jeova walekesa okuti una Epondolo Aliho, Omukoyesi, Omutumini, Omuyovoli, Ulwila ovanthu vae, Nomutekuli wavo.—Êxodo 12:12; 13:21; 14:24-31; 16:4; Neemias 9:9-15.
9, 10. Oityi tyipondola okukuatesako omunthu okunoñgonoka Huku? Omokonda yatyi otyiwa okutyihinangela?
9 Onkhalelo yove yelikalela no yova Isilayeli kohale. No ngotyo, ove una onongeleka mbukulekesa nawa okuti Huku wasuka nove, tupu mbupameka ekolelo liove. Tyafuile monkhalelo imue Jeova wekulekesa okuti oe Omutekuli, no Muungumanesi, ine Omulongesi. (Tanga Isaías 30:20b, 21.) Ine hamue waimbukile okuti Huku wakumbulula omalikuambelo ove monkhalelo yayandyuluka nawa. Pamue wavasilue notyitateka tyimue, iya omukuatate umue Omukristau ekukuatesako. Ine pokulinga elilongeso liove lioulike wavasa onotestu mbekuavela ekuateso liaviuka.
10 Inkha wiitua okuhipulula ovipuka viaenda momuenyo wove, tyipondola vimue kavihuvisa. Ovipuka ovio ankho hamahuvisoko. Mahi, kuove vina esilivilo enene. Enga, Jeova walinga etyi tyesukisa pala ove. Pahe soka komanima ove ukahi motyili. Upondola okuhinangela ovikando welitehelela okuti Jeova ukahi nokukuatesako? Inkha utyihinangela, okusokolola oñgeni tyekukalesile, tyipondola okuhindununa ohole ankho una na Jeova puetyi ekuvatela. Paka nawa ombatelo oyo momuenyo wove. Isokolola nawa apeho. Mokonda ilekesa nawa okuti Jeova wasuka nove, iya naumue upondola okukupola olusoke olo.
Ovola Okulinoñgonoka Ove muene
11, 12. Inkha ohole Yomukristau konthele yotyili yatepuluka, oityi tyeitepulula? Elondolo patyi Jesus aavele?
11 Inkha ulitehela okuti utupu ohole ankho una potete na Huku notyili tyae, otyo katyilekesa okuti pena tyimue tyapiluluka konthele ya Huku. Jeova nalumue apiluluka. (Malaquias 3:6; Tiago 1:17) Ngetyi ankho asukile nove kohale, na hono otyo asuka nove. Inkha oupanga wove na Jeova watepuluka, otyo tyaenda ñgeni? Okuti una ovipuka ovinyingi vikusukalalesa nokukuetela unene otyiho? Pamue kohale ankho ulikuambela nomutima auho, ankho una ombili onene yokulilongesa, no yokusokolola nawa etyi ulilongesa. Okuti ankho ondundo yove movilinga viokuivisa nokuenda apeho komoliongiyo, ankho onene vali tyipona hono?—2 Coríntios 13:5.
12 Pamue welipula nawa, mahi kutyeete okuti ukahi nokutepuluka. Inkha wetyimona okuti watepuluka, oityi tyekutepulukisa? Pamue wasukalala unene nekongoko liove, nokuovola eteku liombunga yove, ine ovipuka ovikuavo vali. Okuti, ovipuka ovio viekutepulukisa okuimbuka okuti onthiki ya Jeova ikahi popepi unene? Jesus wapopilile ono apostolu mbae okuti: “Liyungei nawa opo omitima vienyi vihakale nelelele mokonda yokulia unene, nokunwa unene, nokusukalala novipuka viomuenyo, iya onthiki oyo aimuhupula ngeliva. Mokonda maiya kovanthu aveho vekahi kombanda yoohi. Moluotyo, tualeiko okukala tyalunguka. Likuambelei apeho, opo muhupe kovipuka ovio aviho mavikeya.”—Lucas 21:34-36.
13. Tiagu waeleka Ondaka ya Huku natyi?
13 Tiagu omuhoneki umue Wombimbiliya walondolele ovakuatate vae, opo velinoñgonoke nawa ovo muene okulitalela Mondaka ya Huku. Tiagu wahoneka okuti: “Kalei ovafuisipo vondaka, muhakalei ovateheleli vala okulikemba nomalusoke omatutu. Mokonda, inkha umue akala omuteheleli vala wondaka mahi keifuisapo, welifua nomunthu ulitalela motyilivandyelo oñgeni otyipala tyae tyikahi. Tyina amelitale aende, iya alimbuako liwa-liwa oñgeni ekahi. Anthi, una utehelela nawa ovitumino viafuapo vieyovo, atualeko okulinga ngotyo, mokonda katehelela alimbuako, mahi ufuisapo ondaka, makala nehambu.”—Tiago 1:22-25.
14, 15. (a) Oñgeni Ombimbiliya maikukuatesako okuyawisa oupanga wove na Jeova? (b) Omapulo patyi ove wesukisa okusokolola nawa?
14 Omunthu upondola okulitalela motyilivandyelo, opo anoñgonoke inkha efiwa nawa. Mahi, inkha omulume umue amona okuti ongalavata yae yelitonya, meiviukisa. Iya inkha omukai umue amona okuti onohuki mbae mbukahi omapita, umbunyaela nawa. Tupu, Ovihonekwa vitukuatesako okulitala nawa oñgeni tukahi. Tyina tulieleka novituwa vina Ombimbiliya yati ovio tuesukisa okukala navio, ngotyo tukahi nokuundapesa Ombimbiliya ngatyina otyilivandyelo tyetu. Mahi, inkha tulitalela motyilivandyelo atuhaviukisa etyi tyapenga tuamona, opo tyina esilivilo patyi? Tupu, matukala ovanandunge inkha tupilulula otyituwa tyapenga, ngetyi “ovitumino viafuapo” via Huku vilekesa, opo tukale “ovafuisipo” vondaka. Moluotyo, vana waimbuka okuti ohole yavo yotete na Jeova yatepuluka, vesukisa okusoka nawa komapulo aa: ‘Ovitateka patyi ndyina momuenyo wange? Oñgeni vinkhalesa? Kohale ankho vinkhalesa ñgeni? Okuti pena otyipuka tyimue tyapiluluka?’ Inkha pokulipula ngotyo ove muene waimbuka okuti una ovituwa vimue viapenga, uhevitombe. Uhasete okulinga omapiluluko inkha tyasukisa.—Hebreus 12:12, 13.
15 Okusokolola ngotyo, matyikukuatesako okusoka oityi molingi opo ukule mopaspilitu. Apostolu Paulu waavelele Timoteo elondolo lia Huku, opo ayawise ounongo wae wokuivisa. Paulu walondolele omukuendye oo okuti: “Sokolola nawa ovipuka ovio, lipaka muvio, opo aveho vetyimone okuti ukahi nokuenda komutwe.” Tupu, nonthue tuesukisa okusokolola nawa, okulitalela Mondaka ya Huku, opi tuesukisa okukula vali nawa.—1 Timóteo 4:15.
16. Pokuovola okulinoñgonoka nawa nombatelo Yombimbiliya, wesukisa okulunguka natyi?
16 Inkha wovola okulitala nawa nomutima auho, upondola okuimbuka okuti una ovituwa vimue wesukisa okuviukisa. Otyo tyipondola okukusoyesa. Mahi, uhayeke otyo tyikusoyese. Mokonda tuovola okulinoñgonoka ngotyo, opo tuimbuka opi tuesukisa okulinga omapiluluko. Satanasi, uhanda Omukristau asoke okuti kasilivila mokonda yokulinga oviponyo. Satanasi wati Huku kasukile nononkhono tulinga opo tumuumbile. (Jó 15:15, 16; 22:3) Otyo, okukemba, Jesus wetyipatanene nononkhono. Kese umue puonthue wakolela komaiho a Huku. (Tanga Mateus 10:29-31.) Kese tyituwa tyahaviukile mokonda umukuankhali, tokola nomutima weliola okutyiviukisa nombatelo ya Jeova. (2 Coríntios 12:7-10) Inkha okuvela ine okuakulupa vikutepulukisa movilinga via Huku, ovola okulinga etyi tyaviuka. Mahi, uhayeke ohole yove itepuluke.
Ovipuka Ovinyingi Tuna Okupandula
17, 18. Okuyawisa ohole yove yotete, matyikuetela ouwa patyi?
17 Inkha utualako okuyawisa ohole yove yotete, matyikuetela ouwa unene. Moyawisa enoñgonoko liove konthele ya Huku, nokupanda ehongolelo liae etuavela noluembia. (Tanga Provérbios 2:1-9; 3:5, 6.) Omuhoneki wo salmu wati, “Okutavela, tyieta ondyambi onene. Elondolo lia [Jeova oliotyotyili], liavela onondunge una uhenambo.” Moluotyo, “Vana vaendela mondyila yaviuka, no movitumino via Jeova, vena ehambu.”—Salmo 19:7, 11; 119:1.
18 Tyotyili, motavela okuti una ovipuka ovinyingi oviwa wesukisa okupandula. Ove wanoñgonoka omahunga ovipuka vikahi nokupita mouye hono. Ukahi nokupola ouwa keteku aliho Huku ekahi nokuavela ovanthu vae hono. Tupu, upandula etyi Jeova ekueeta mewaneno liae, netyi ekuavela elao liokukala Ombangi yae. Pandula ovipuka oviwa una momuenyo wove! Inkha tyetavelele okuvivalula, ñgeno omutete wavio omule unene. Okuvalula ovipuka aviho oviwa una, matyikuvatela okuundapesa momuenyo wove elondolo liati: “Tualako okukakatela muetyi una.”—Revelação (Apocalipse) 3:11.
19. Tuesukisa okusokolola nawa koupanga wetu na Huku. Mahi, oityi tyakolela opo tutualeko nekongoko mopaspilitu?
19 Okusokolola nawa oñgeni ekolelo liove lieliyawisa mokueenda kuomanima, matyikukuatesako okukakatela muetyi una. Omukanda ou, ukahi nokupitaulula okulekesa ovipuka mavituvatela okutualako noupanga omuwa na Huku. Puevi mavituvatela, pena okulikuambela, nokuenda apeho komaliongiyo Ovakristau, nokuava omakumbululo, nokuundapa nombili movilinga viokuivisa. Ovipuka ovio, mavikukuatesako okutualako okuyawisa nokupameka ohole ankho una potete.—Efésios 5:10; 1 Pedro 3:15; Judas 20, 21.
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Etyi tyekulundile okukala nohole na Jeova, oñgeni hono tyipondola okukupameka?
• Okusokolola nawa onkhalelo yove momanima okualamba, tyikuavela onthumbi yatyi?
• Omokonda yatyi wesukisila okutala nawa ohole yove na Huku?
[Olutalatu pefo 29]
Oityi tyekuavela onthumbi yokuti etyi ukahi nokulilongesa otyili?
[Olutalatu pefo 31]
Okuti weete ovipuka vimue wesukisa okupilulula momuenyo wove?