Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • ia okap. 11 pp. 92-98
  • Watala Nawa, Akevela

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Watala Nawa, Akevela
  • Hetekela Ekolelo Liavo
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Otyituwa Otyiwa Tyokulikuambela
  • Onthumbi Nokulunguka
  • Jeova Ukuatesako Nokueta Oviwa
  • Wetavela okupamekwa na Huku
    Hetekela Ekolelo Liavo
  • Okuti Wasokeliale Okuti Ukahi Awike Otili Owoma?
    Longesa Ovana Vove
  • Waamena Efendelo Liasukuka
    Hetekela Ekolelo Liavo
  • Siovaa Upameka Iliya
    Lilongesila Komahipululo Ombimbiliya
Tala vali
Hetekela Ekolelo Liavo
ia okap. 11 pp. 92-98
The prophet Elijah

OKAPITULU 11

Watala Nawa, Akevela

1, 2. Otyilinga patyi tyihahambukiswa Eliya akala natyo, iya omononkhalelo patyi ankho elikalela nohamba Akabe?

ELIYA ankho uhanda unene okukala aike na tate yae wo Keulu. Mahi, ovanyingi vamuene omuuli oo wotyotyili waita otupia tuatunda keulu, iya ovanyingi ankho vahanda vapandwe nae. Etyi ehenelonde komphunda Karmelu nokulikuambela ku Jeova Huku aike, Eliya, ankho una otyilinga tyihahambukiswa. Tyokukapopia no Hamba Akabe.

2 Ovalume ovo vevali ankho velikalela unene. Akabe, ankho wavala ovikutu viouhamba, onkhembi onene nokuhehole ovitumino. Eliya ankho uvala ovikutu viomuuli, ankho vihankhimanene, tyafuile ankho oseta yovinyama, yekamelu ine otyikombo. Oe ankho omulume wapama unene omutima, nokuna onthumbi nekolelo. Ovipuka ovinyingi konthele yovalume ovo vevali ankho viahololoka monthiki oyo ikahi nokumanuhuka.

3, 4. (a) Omokonda yatyi ankho onthiki ombi ku Akabe novafendeli ovakuavo va Baale? (b) Omapulo patyi matulilongesa?

3 Ankho onthiki ombi ku Akabe novafendi ovakuavo va Baale. Ongeleya yomatutu Akabe nomukai wae, onkhai hamba Jezabele, ankho vayandyanesa mouhamba wo Isilayeli, womihoko ekwi, yahanyuapo. Baale walekeswa okuti kasilivila. Otyihuku otyo tyihena omuenyo katyetyivilile okutemesa otupia, namphila vetyilingila efendelo liokulilenga no nonkhiki novinyano, nomalikuambelo omanene ovauli. Baale ketyivilile okuamena ovanthu 450 opo vahaipawe. Mahi otyihuku otyo tyomatutu tyalekesa okuti tyitupu esilivilo mononkhalelo ononkhuavo mbevilapo. Mokueenda kuomanima etatu, ovauli va Baale vaita ku huku yavo opo amaneko omutenya omunene ankho ukahi motyilongo, mahi ehetyivili okutyilinga. Etyi palamba vala katutu Jeova alekesa Ounene wae etyi amanako omutenya.​—1 Reis 16:30–17:1; 18:1-40.

4 Mahi, onalupi Jeova etyilinga? Oñgeni Eliya akala notyituwa otyiwa tyokukevela ku Jeova? Oityi tulilongesila komulume oo wekolelo? Matulilongesa konthele yotyo.​—Tanga 1 Reis 18:41-46.

Otyituwa Otyiwa Tyokulikuambela

5. Eliya watolela Akabe alinge tyi, iya okuti pena etyi tyilekesa okuti Akabe welilongesila kovipuka viaendeleko?

5 Eliya afuene pu Akabe iya ati: “Londa, kalie nokunwa; kuivala omuuno wombila onene.” Okuti ohamba oyo ina etyi yelilongesilako etyi yatala ovipuka viaendeleko monthiki oyo? Ehipululo kalietyipopile, mahi katuete onondaka mbulekesa okuti welivela nokuita opo omuuli emukuateseko okufuena ku Jeova nokumuevela. Au, Akabe “wapita vala akalia nokunwa.” (1 Reis 18:41, 42) Iya Eliya?

6, 7. Oityi ankho Eliya aita melikuambelo, iya omokonda yatyi?

6 Mahi, “Eliya, walonda komphunda Karmelu elinyongamena apake omutwe pokati konongolo.” Akabe wakalia, mahi Eliya wakala nomphitilo yokulikuambela ku Tate yae keulu. Tala onkhalelo yokuliola omutima yapopiwa apa: Eliya, waikila konongolo elinyongamena otyipala tyae atyiki popepi nonongolo mbae. Oityi Eliya aita? Katuesukisile okufanyeka. Ombimbiliya mu Tiago 5:18, itupopila okuti Eliya ukahi nokuita opo omutenya upueko. Eliya walingila elikuambelo olio komphunda Karmelu.

 O Eliya welipetamena opo elikuambele

Elikuambelo lia Eliya lilekesa okuti ankho wesuka unene nokutala ehando lia Huku lifuisuepo

7 Tete, Jeova wapopile okuti: “Natokola okueta ombila kombanda yoohi.” (1 Reis 18:1) Anthi, Eliya welikuambela opo ehando lia Jeova lifuisuepo, ngetyi Jesus alongesa ovalanduli vae okulikuambela momanima 1.000 komutwe.​—Mat. 6:9, 10.

8. Oityi ongeleka ya Eliya itulongesa konthele yomalikuambelo?

8 Ongeleka ya Eliya itulongesa unene konthele yelikuambelo. Ku Eliya, ankho tyakolela vali okulinga ehando lia Huku. Tyina tulikuambela, otyiwa tuhinangele okuti: “Kese etyi tuita inkha tyelikuata nehando liae, oe metutehelela.” (1 João 5:14) Tyayandyuluka nawa okuti opo omalikuambelo etu etavelwe na Huku, tuesukisa okunoñgonoka olipi ehando liae, moluotyo tuesukisa okulilongesa apeho Ombimbiliya. Tyotyili, Eliya tupu ankho wahandele okutala onthyulilo yomutenya mokonda ovanthu motyilongo vekahi nokumona ononkhumbi. Tyafuile wapandulile etyi amona ehuviso Jeova alinga monthiki oyo. Nonthwe tuesukisa okusuka navakuetu nokupandula tyina tulinga omalikuambelo etu.​—Tanga 2 Coríntios 1:11; Filipenses 4:6.

Onthumbi Nokulunguka

9. Oityi Eliya atuma omukuatesiko wae okulinga, iya ovipuka patyi vivali matulilongesa?

9 Eliya ankho utyii okuti Jeova mamaneko omutenya mahi ankho ketyii onalupi metyilingi. Ngotyo, oityi omuuli alinga pomuvo opo? Tala etyi ehipululo liapopia: “Wapopila omukuatesiko wae okuti: ‘Mbambavo induka. Tala kombanda yelunga.’ Omuumbili ainduka, iya ataleko, apopi okuti: ‘kutupu natyike.’ Iya ati: ‘Kondokako’ ovikando epanduvali.” (1 Reis 18:43) Ongeleka ya Eliya itulongesa ovipuka vivali. Tete, tala onthumbi yomuuli oo. Tupu, tala okuti walunguka.

Eliya ankho wasukalala nomalekeso okuti Jeova mafuisapo etyi apopia

10, 11. (a) Omonkhalelo patyi ankho Eliya alekesa okuti wayumba onthumbi momilao via Jeova? (b) Omokonda yatyi nonthue tupondola okukala nonthumbi ngoyo?

10 Mokonda ankho Eliya wayumba onthumbi momilao via Jeova, ankho wesuka nokutala oñgeni mavifuiswapo. Atumu omuumbili wae alonde komphunda opo atale inkha kuna etyi tyilekesa okuti ombila maiya. Etyi omukuatesiko wae akondoka waeta onondaka mbahahambukiswa, wati: “Kutupu natyike.” Eulu lialaima, mokutala ankho kutupu ekaka nalike. Mahi ove wamona etyi tyimoneka ngoti katyaviukile? Hinangela okuti, Eliya wapopilile Akabe okuti: “Kuivala omuyuelo wombila onene.” Oñgeni ankho omuuli apondola okupopia ngotyo tyina kuhena ekaka nalike?

11 Eliya ankho wii omulao wa Jeova. Mokonda ankho omuuli nokuemukalelapo ankho una onthumbi yokuti Huku mafuisapo ondaka yae. Eliya ankho una onthumbi onene ongatyina eivite ombila onene. Hamwe tuhinangela etyi Ombimbiliya ipopia konthele ya Moisesi okuti: “Watualeleko nekolelo ngatyina eete Una uhamoneka komaiho.” Okuti kuove Huku omunthu wotyotyili? Huku utuavela omahunga omanyingi opo tukale nekolelo mwe no momilao viae.​—Heb. 11:1, 27.

12. Oñgeni Eliya alekesa okuti ankho walunguka, iya oityi alinga etyi eiva okuti kumoneka ekaka etutu?

12 Okulandulako, tala okuti Eliya ankho walunguka. Katumine omukuatesiko wae akondokeko like, ine tuvali, mahi ovikando epanduvali! Upondola okusoka otyilinga tyepuiya omukuatesiko akala natyo okukondauka ovikando ovinyingi. Mahi Eliya ankho wasukalala nokutala etyi tyilekesa okuti makuya ombila, atualako. Konyima etyi omukuatesiko akondokako otyikando tyapanduvali, apopi okuti: “Ndyiete melunga mukahi nokutumba ekaka etutu, lilifwe peke liomunthu.” Utyivila okusoka omukuatesiko watandaveka enkhanya weleka otyikanda tyenkhanya liae, naapa pelifwe ekaka limonekela kokule likahi nokutumba Melunga Enene? Hamwe otyo katyahuvisile omukuatesiko. Mahi ku Eliya ekaka olio ankho liakolela unene. Atumu liwa-liwa omukuatesiko wae okuti: “Londa, popila Akabe okuti: ‘Akatuke, alauke opo ombila onene ihemuvase!’”​—1 Reis 18:44.

13, 14. (a) Oñgeni tupondola okukala tyalunguka nga Eliya? (b) Omahunga patyi tuna okuundapa nondyanga?

13 Eliya utuavela vali ongeleka ongwa. Tupu nonthwe tukahi mouye Huku apa katutu mafuisapo ehando liae. Eliya wakevelela onthyulilo yomutenya; ovanthu va Huku hono vakevela onthyulilo youye uno wovivi. (1 João 2:17) Tyina Jeova Huku eheneumaneko tuna okutualako okukala tyalunguka nga Eliya. Omona wa Huku, Jesus, walondola ovalanduli vae okuti: “Tualeiko okutala nawa, mokonda onwe kamutyii onthiki patyi Tatekulu yenyi meya.” (Mat. 24:42) Okuti Jesus ankho ukahi nokulekesa okuti ovalanduli vae kamavetyimono okuti onthyulilo ikahi popepi? Au, mokonda wapopia nawa oñgeni ouye maukakala tyina onthyulilo iheneye. Atuho tupondola okulilongesila kenyingilikilo “lionthyulilo youye.”​—Tanga Mateus 24:3-7.

Ekaka etutu liatumba limonekela kokule, lipameka onthumbi ya Eliya yokuti Jeova maetako ombila. Enyingilikilo liononthiki mbonthyulilo lituavela omahunga okukala notyituwa tyondyanga

14 Enyingilikilo liavela Eliya onthumbi yapama yokuti ombila mailoko. Inkha onthue okuti ovipuka ovio ñgeno vietulunda okuundapa nondyanga movilinga via Jeova? Ekaka lina etutu liatumba limonekela vala kokule, tyatuka pala okupameka onthumbi ya Eliya yokuti Jeova apa katutu maetako ombila. Okuti omuuli wekolelo wasoyele?

Jeova Ukuatesako Nokueta Oviwa

15, 16. Ovipuka patyi viamonekele liwa-liwa, iya oityi ankho Eliya apondola okulipula konthele ya Akabe?

15 Ehipululo litupopila okuti: “Pakala vala katutu eulu alihimbika okunthikovela nomakaka, akuya omphepo onene, ombila onene aihimbika okuloka. Iya Akabe avelama ketuku-tuku liae aende noko Jezreel.” (1 Reis 18:45) Ovipuka ovio viaendako liwa-liwa. Tyina omukuatesiko wa Eliya ekahi nokupopia onondaka atumwa ku Akabe, ekaka lina etutu alihimbika okukala omanyingi, aoyo eulu aliho nokunthikovela. Akuya omphepo onene. Motyilongo tyo Isilayeli ankho muakala omanima etatu notyihupe tyahaloko, konyima amuhimbika okuloka ombila. Ohi ankho yakukuta aiyula omeva. Tyina ombila itualako okuloka ondongi Kison otyo iyula, aituailila ohonde yovauli va Baale vaipawa. Tupu ova Isilayeli onomphuki avapewa omphitilo yokutunda mefendelo evi lia Baale ankho likahi motyilongo.

O Eliya nova Isilayeli vahambukwa mokonda yombila ikahi nokuloka

“Ombila onene yahimbika okuloka”

16 Tyotyili Eliya ankho otyo akevela! Ove hamwe upondola okulipula oñgeni Akabe makala etyi amona ovipuka evi viaendapo. Okuti Akabe melivele ayekepo efendelo evi lia Baale? Ovipuka viaendelepo monthiki oyo viava ehunga liapama pala okulinga omapiluluko oo. Tyotyili onthwe katutyii oityi ankho Akabe ekahi nokusoka pomuvo opo. Ehipululo lietupopila vala okuti ohamba “yalonda ketukutuku ayende noko Jezreel.” Okuti una etyi elilongesilako? Okuti ankho uhanda okupilulula onkhalelo yae yokulinga ovipuka? Ovipuka vialandulako vialekesa okuti au. Mahi ku Akabe na Eliya onthiki ankho kainepwe.

17, 18. (a) Oityi tyapitile na Eliya metapalo lioko Jezreel? (b) Oityi ankho tyelikalela okutala Eliya uhateka okutunda ko Karmelu alo ko Jezreel? (Tupu tala okatoi.)

17 Omuuli wa Jeova nae ehimbika okulinga oungendi metapalo like na Akabe. Apa venda ankho opopale menthiki nombila ikahi nokuloka. Mahi akulandula otyipuka tyimwe tyihenemoneke.

18 “Okuoko kwa Jeova kualekesa okuti kukahi na Eliya, moluotyo weliitika ovikutu viae mombunda, akahateka okupita komutwe wa Akabe alo ko Jezreel.” (1 Reis 18:46) Tyimoneka nawa okuti ‘Jeova’ ankho ukahi nokukuatesako Eliya monkhalelo ihuvisa. Pala okuhika ko Jezreel ankho tyisukisa okuenda onokilometu 30, mahi Eliya ankho hamukuendye vali.a Nkhele soka komuuli ukuata ovikutu viae ovile, elikutuvio mombunda opo etyivila okuhateka nahelifondokemo nokuhateka metapalo lieyula omeva​—okuhateka unene avasi okatemba ko hamba ekelambepo!

19. (a) Etyi Eliya apewa na Huku ononkhono, nokuapama, nokukoleleya, tyituhinangelesa omaulo patyi? (b) Etyi Eliya ekahi nokuhateka metapalo okuenda noko Jezreel ankho una onthumbi yatyi?

19 Otyo ankho otyiwa unene ku Eliya! Okukala nononkhono, nokuapama, nokukoleleya​—tyafuile ononkhono ankho mbavilapo vali tyipona puetyi omukuendye​—tyahambukisilwe unene Eliya. Hamwe tuhinangela omaulo etupopila okuti Mouye Omupe matukakala nekongoko ewa nononkhono onone. (Tanga Isaías 35:6; Luc. 23:43) Tyina ankho ahateka metapalo lieyula omeva, Eliya ankho utyii okuti ukahi nokukuateswako na Tate yae, Huku wike wotyotyili, Jeova!

20. Oñgeni matulingi noviwa Jeova etuhandela?

20 Jeova uhanda unene okutuavela oviwa. Tulingei ononkhono opo tukevivase. Nga Eliya tuesukisa okukala tyalunguka, okutala nawa ovipuka vilekesa okuti apa katutu liwa-liwa Jeova mamaneko ouye uno wovivi. Nga Eliya, tuna omahunga aeho pala okuyumba onthumbi momilao via Jeova, “Huku yotyotyili”.​—Sal. 31:5.

a Etyi pakala katutu, Jeova aholovona Eliya opo alongese Eliseu una ankho “makala notyilinga tyokutila omaande pomaoko a Eliya”. (2 Reis 3:11) Eliseu wakala ngomukuatesiko wa Eliya, okuvatela omuuli oo pahe wakulupa.

SOKA KUETYI . . .

  • Oñgeni Eliya alekesa otyituwa otyiwa tyokulikuambela?

  • Oñgeni Eliya alekesa okuti ankho wayumba onthumbi momilao via Jeova?

  • Ongelaka patyi Eliya aava konthele yokukala tyalunguka?

  • Oityi upondola okulinga tyina uhetekela ekolelo lia Eliya?

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma