-
Ove Upondola Okulinga Tyimwe Opo Ewaneko Lietu Lioukristau Lipama—Ñgeni?Omutala Womulavi (Wokulilongesua)—2016 | Tyitalale
-
-
15. Oñgeni ovalinepi ovakulu vapondola okukuatesako ovalinepi ovape?
15 Satanasi hono ukahi nokunyona onombunga. Ovalinepi vaumbila Jeova vesukisa okuundapela kumwe. Katyisukisa omuvo ulifuepi muelinepa, soka oityi upondola okupopia ine okulinga opo upameke otyinepo tyove. Inkha muelinepale kohale, mupondola okuavela ongeleka ongwa ovalinepi ovape. Hamwe upondola okukonga ovalinepi ovape opo veye pefendelo lienyi liombunga. Mavatale okuti namphila ovanthu velinepale kohale, nkhele vena okulekesa okuti velihole iya vena ewaneko.—Tito 2:3-7.
“TULONDEI KOMPHUNDA YA JEOVA”
16, 17. Tyina ovaumbili va Huku vaundapela kumwe mavakamona komutwe?
16 Tyina ankho ova Isilayeli venda kovipito viavo ko Jelusalei, vaundapela kumwe na vakuavo. Ankho vapongiya ovipuka aviho mavesukisa moungendi. Tupu, vaendela kumwe otyo velikuatesako. Mondyuo ya Huku, aveho vahivilika kumwe Jeova. (Lucas 2:41-44) Hono, tukahi nokulipongiya pala okuenda mouye omupe, tuesukisa okukala newaneko, nokulinga atyiho tuvila opo tuundapele kumwe na vakuetu. Upondola okusoka omononkhalelo patyi upondola okuundapa vali?
17 Ovanthu mouye uno velipatana nokulwa konthele yovipuka ovinyingi. Mahi onthue tupandula Jeova utukuatesako okukala nombembwa nokunoñgonoka otyili! Ovanthu va Jeova ouye auho vemufenda monkhalelo ahanda. Haunene kononthiki mbuno mbonthyulilo, ovanthu va Jeova vena okukala vali newaneko tyipona kohale. Ngetyi Isaia na Mikeia vaulile, tukahi nokulonda “komphunda ya Jeova” atuho. (Isaías 2:2-4; tanga Miquéias 4:2-4.) Komutwe wandyila tyina ovanthu aveho kombanda yohi “vamakala newaneko” avaundapela kumwe okufenda Jeova matukahambukwa unene!
-
-
Jeova Uhongolela Ovanthu Vae Mondyila YomuenyoOmutala Womulavi (Wokulilongesua)—2016 | Tyitalale
-
-
Jeova Uhongolela Ovanthu Vae Mondyila Yomuenyo
“Ondyila Oyei. Endeleimo.”—ISAÍAS 30:21
OVIIMBO: 65, 48
1, 2. (a)Ovanthu ovanyingi vayovolwa nomanyingilikilo patyi? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Ehongolelo patyi ovanthu va Huku vena lipondola okuyovola omienyo viavo?
“TALAMA, TALA, TEHELELA.” Palambale omanima 100 etyi onondaka ombo mbahonekwa, povivai vimwe viapakwa pana papingahanena etapalo liomatuku-tuku nelinya liomboyo ko América. O pala-tyi? O pala omatuku-tuku ahapumwe nomboyo tyina ilamba. Okutala nawa omanyingilikilo oo tyayovola ovanthu ovanyingi.
2 Jeova pamwe utuavela omanyingilikilo etuyovola. Jeova uhongolela ovanthu vae, ngotyo vapondola okukamona omuenyo uhapu nokulityilika ovitateka. Jeova ukahi ngomunthita una oluembia uhongolela onongi mbae nokumbutyilika koviponga.—Tanga Isaías 30:20, 21.
JEOVA APEHO UHONGOLELA OVANTHU VAE
3. Oityi tyaeta ononkhia movanthu?
3 Okutuka apa ovanthu vatungwa, Jeova ukahi nokuavela ovanthu vae ehongolelo liayandyuluka nawa. Mongeleka, ponthyimbi mo Endene Jeova waavelele onondonga mbayandyuluka nawa mbupondola okuhongolela ovanthu opo vakale nomuenyo wapeho nehambu. (Gênesis 2:15-17) Mahi Andau na Eva avehetavela ehongolelo lia Tate yavo woluembia. Eva atehelela elondolo lilinga ngoti liatunda monyoka, iya Andau atehelela komukai wae Eva. Oityi tyeveetela? Aveho atyiveetela ononkhumbi, avankhi tyehena vali ekevelelo. Tupu, mokonda kavetavelele, ovanthu aveho avaendela mondyila hono yeveetela ononkhia.
4. (a)Omokonda yatyi konyima Yombila Onene ankho kwesukisila ovitumino ovikuavo? (b) Oñgeni etyi ovipuka viapiluluka vilekesa olusoke lwa Huku?
4 Huku wapele Noe onondonga mbayovolele omuenyo wavo. Konyima Yombila Onene, Jeova watumine ovanthu wahalie nokunwa ohonde. Omokonda yatyi? Jeova ankho wayeka ovanthu valie ohitu. Mokonda otyo ankho otyipe, ankho vesukisa onondonga onomphe: “Ohitu vala kumwe nomuenyo wayo, ohonde, muheiliei.” (Gênesis 9:1-4) Kotyitumino otyo tulilongesilako etyi Huku asoka konthele yomuenyo, okuti utei kwe. Huku Omutungi iya oe wetuavela omuenyo, ngotyo una okuutumina. Mongeleka, waava otyitumino tyokuti omunthu kapondola okuipaa omunthu mukuavo. Jeova utala omuenyo nohonde okuti viakolela unene, ngotyo mahitisa vana veyuundapesa omapita.”—Gênesis 9:5, 6.
5. Oityi matulilongesa, iya omokonda yatyi?
5 Konyima yo nonthiki mba Noe, Huku atualako okuhongolela ovanthu vae. Monthele ei matutale onongeleka mbehehi mbulekesa oñgeni evehongolele. Ovipuka ovio mavipameka etokolo lietu lio kulandula ehongolelo lia Jeova mouye omupe.
ELONGO EPE, EHONGOLELO EPE
6. Omokonda yatyi ovanthu va Huku ankho vena okutavela ovitumino viapelwe Moisesi, iya otyituwa patyi ankho vesukisa okukala natyo?
6 Po nonthiki mba Moisesi Jeova waavelele ovanthu vae ehongolelo liayandyuluka nawa konthele yovituwa nefendelo. Omokonda yatyi? Ankho ovipuka viapiluluka. Mokueenda kuomanima alamba 2.000 ova Isilayeli vakalele ovapika mo Egitu omu ankho muna ovanthu vafenda vokuankhia, novilolo, novipuka ovikuavo ankho vinumanesa Huku. Etyi ovanthu va Huku vatunda mo Egitu, ankho vesukisa ehongolelo epe. Ankho ovo vala elongo lilandula ovitumino via Jeova. Omikanda vimwe vipopia okuti melaka lio va Hebreu ondaka “otyitumino” ihangununa okuti “okuhongolela, nokulongesa.” Otyitumino ankho tyiyakulila ova Isilayeli koundalelapo no komalongeso omatutu ovanthu ankho vakala ponthele yavo. Tyina ankho ova Isilayeli vetavela ku Huku, ankho uveyamba. Tyina ankho vehetavela, vamona ononkhumbi ononene.—Tanga Deuteronômio 28:1, 2, 15.
7. (a) Hangununa omokonda yatyi Jeova avelele ehongolelo ovanthu vae. (b) Oñgeni Ovitumino ankho viyunga ova Isilayeli?
7 Omahongolelo omape ankho esukisa mokonda yehunga ekuavo. Ovitumino ankho vipongiya ova Isilayeli pala otyipuka tyakolela momulao wa Jeova, okuya kwa Mesiya, Jesus Kristu. Ovitumino ankho vihinangelesa ova Isilayeli okuti ovakuankhali. Tupu ankho tyivekuatesako okunoñgonoka okuti vesukisa otyilikutila tyeyovo, otyilikutila tyafuapo tyimanako ononkhali mbavo ambuho.
-