Omuumbili wa Jeova “Watomua Mokonda Yononkhali Mbetu”
“Oe ankho ukahi nokutomwa mokonda yoviponyo vietu. Ankho ukahi nokutyopwa mokonda yononkhali mbetu. . . . Mokonda yovipute viae tuavelulwa.” —ISAÍAS 53:5.
1. Oityi tuna okusoka tyina tuhinangela ononkhia mba Kristu? Iya eulo patyi malitukuatesako okulinga ngotyo?
ONTHUE TUKALA Pehinangelo lia Tatekulu, opo tuhinangele ononkhia mba Kristu, nouwa utundilila kononkhia mbae netutilo liae. Ehinangelo lia Tatekulu, lituhinangelesa okuti ouhamba wa Jeova mauamenwa, enyina liae malisukukiswa, iya ehando liae malifuisuapo, kumue neyovo liovanthu. Omukanda wa Isaías 53:3-12 uhangununa vali nawa otyilikutila tya Kristu nesilivilo tyina, tyipona kese eulo ekuavo lio Mbimbiliya. Isaia waulile ononkhumbi mbo Muumbili oo, novipuka vimue konthele yononkhia mba Kristu. Tupu, wapopile konthele yovakuatate vae ovanakwa no ‘nongi mbae ononkhuavo, mavakamona ononkhano onongwa mokonda yononkhia mbae.’—João 10:16.
2. Eulo lia Isaia lilekesa tyi? Oñgeni eulo olio malitukalesa?
2 Etyi ankho kuakamba omanima 700 pala okutyitwa kua Jesus pano pohi, Jeova watumine Isaia okuula okuti Omuumbili Wae omuholovonwa, matualako nekolelo mononkhumbi ononene. Otyo, tyilekesa okuti Jeova una onthumbi onene mekolelo Liomona wae. Tyina tulilongesa eulo olio, matukala nomitima vieyula olupandu, iya ekolelo lietu malipamekwa.
‘Vemupenyene Nokuhesuku Nae’
3. Oñgeni ova Judeu vatokalele okuyakula Jesus? Mahi oñgeni vemutambulile?
3 Tanga Isaías 53:3. Nkhele soka oityi ankho tyihangununa ko Mona wongunga wa Huku, okusapo ehambu liokuundapa ponthele ya Tate yae, eya pano pohi opo aave omuenyo motyilikutila opo ayovole ovanthu monkhali no mononkhia! (Filipenses 2:5-8) Ovilikutila viovinyama ankho vilingwa Movitumino Huku avelele Moisesi, otyilekeso tyo tyilikutila tya Jesus tyaeta eevelo liotyotyili lio nonkhali. (Hebreus 10:1-4) Ova Judeu ankho vakevelela Mesiya walaelue, okuti ñgeno katokalele okutambulwa nawa nokuhumbwa? (João 6:14) Anthi, ova Judeu “vatombele” Kristu, ankho ‘kavasukile nae,’ ngetyi Isaia apopile. Apostolu João wahoneka okuti: “Oe weile meumbo liae muene, mahi ovanthu vae kavemutambulile.” (João 1:11) Apostolu Petulu apopila ova Judeu okuti: “Huku . . . yo vakuaukulu vetu, wankhimaneka Omuumbili wae Jesus, una onwe muapakula nokuemuanya kolupala lua Pilatu, puetyi oe ankho atokola okumuyovola. Onwe muaanya omunthu una osandu nomuviuki, amuiti kuyovolelwe omulume umue omuipai.”—Atos 3:13, 14.
4. Oñgeni Jesus anoñgonokele omauvela?
4 Isaia tupu waulile okuti Jesus ‘manoñgonoka oityi ouvela.’ Mokueenda kuovilinga viae viokuivisa, Jesus pamue wepuilile, mahi petupu natyike tyilekesa okuti oe wavelele. (João 4:6) Anthi, oe ankho wii nawa omauvela a vana ankho alongesa. Akala nokankhenda navo, iya avelula ovanthu ovanyingi. (Marcos 1:32-34) Ngotyo, Jesus wafuisilepo eulo liati: “Tyotyili, oe watyindapo omauvela etu, nomuihamo wetu waya nao.”—Isaías 53:4a; Mateus 8:16, 17.
Ongatyina “Avetwa na Huku”
5. Oñgeni ova Judeu ovanyingi ankho vatala ononkhia mba Jesus? Omokonda yatyi otyo tyayawisile ononkhumbi mbae?
5 Tanga Isaías 53:4b. Ovanyingi kononthiki mba Jesus kavanoñgonokele oityi amonesilwa ononkhumbi no nonkhia. Ankho vasoka okuti Huku ukahi nokumuhitisa, okumumonesa ononkhumbi nouvela omuvi. (Mateus 27:38-44) Ova Judeu vatendeleya Jesus okuti wapopia ovipuka ovivi ku Huku. (Marcos 14:61-64; João 10:33) Mahi, Jesus ankho utupu onkhali, tupu ankho kapopi ovivi. Iya mokonda yohole onene ena na Tate yae, tyina ankho asoka okuti maipawa mokonda yokutendeleyua okuti wapopia ovivi ku Huku, tyayawisile ononkhumbi mbo Muumbili oo wa Jeova. Anthi, ankho uhanda okulinga ehando lia Jeova.—Mateus 26:39.
6, 7. Omonkhalelo patyi Jeova ‘atyopa’ Omuumbili wae wekolelo? Iya omokonda yatyi otyo tyaetela Huku “ehambu”?
6 Katyituhuvisa, okutanga okuti eulo lia Isaia liati ovanthu vamue mavasoko okuti Kristu “wavetua na Huku.” Mahi, tyituhuvisa okunoñgonoka okuti eulo liati: “Muene Jeova wahambukilwe okumutyopa.” (Isaías 53:10) Tupu Jeova wati: “Tala! Omuumbili wange, . . . omuholovonwa wange, ame napanda,” Oñgeni Jeova “ahambukililwe okumutyopa”? (Isaías 42:1) Omonkhalelo patyi otyo tyaetela Jeova ehambu?
7 Opo tunoñgonoke nawa onthele oyo yeulo, tuesukisa okuhinangela otyitateka tyakatulwa konthele youhamba wa Jeova. Satanasi wati ovaumbili va Huku aveho keulu na pano pohi, kamavetyivili okutualako nekolelo liavo. (Jó 1:9-11; 2:3-5) Jesus waava ekumbululo liafuapo komukuele wa Satanasi, mokuatualako nekolelo liae alo pononkhia. Otyili, Jeova wayeka Kristu aipaewe no nondyale mbae. Tyemuihama unene okutala etyi Omuumbili wae ekahi nokuipawa. Mahi, okutala ekolelo liotyotyili lio Mona wae tyaetelele Jeova ehambu. (Provérbios 27:11) Tupu, Jeova wahambukilwe unene okunoñgonoka ouwa ovanthu mavakamona, mokonda yononkhia mbo Mona wae.—Lucas 15:7.
“Watomua no Nonkhali Mbetu”
8, 9. (a) Oñgeni Jesus “atomwa no nonkhali mbetu”? (b) Oñgeni Petulu etyilekesa nawa?
8 Tanga Isaías 53:6. Ngatyina tyikala ongi tyina yavomba, ovanthu ovakuankhali vekahi nokuendaenda okuovola okuyovolwa momauvela no mononkhia vapiñgana ku Andau. (1 Pedro 2:25) Mokonda ovakuankhali, nawike povana va Andau upondola okuyovola etyi Andau apesela. (Salmo 49:7) Mahi, moluembia luae olunene, ‘Jeova watuika ononkhali mbetu’ Omona wae, Omuumbili wae aholovona. Tyetyi Kristu wetavela ‘okutomwa mokonda yononkhali mbetu’ no ‘kutyopwa mokonda yoviponyo vietu,’ watyindapo ononkhali mbetu momuti wemone, ankhi polukalo luetu.
9 Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Mokonda etyi otyo muaihanenwa, tyetyi na Kristu wamuene ononkhumbi mokonda yenyi, emuhila ongeleka opo mulandule monomphai mbae. Oe watyindapo ononkhali mbetu nolutu luae momuti, opo tumaneko ononkhali atuendela mouviuki. Iya onwe muavelulwa novipute viae.” Petulu wayawisako onondaka mbeulo lia Isaia ati: “Iya ‘mokonda yovipute viae muavelulwa.’” (1 Pedro 2:21, 24; Isaías 53:5) Otyo tyaikula ondyila opo ovanthu ovakuankhali vakale vali omapanga a Huku, ngetyi Petulu etyipopia okuti: “Kristu wankhile otyikando tyike mokonda yononkhali mbetu tyihawanwa vali apeho, omuviuki wankhila vana vehevaviuki, opo emutuale ku Huku.”—1 Pedro 3:18.
“Waetua Ngongi Ikaipawa”
10. (a) Oñgeni João Batista aihanene Jesus? (b) Omokonda yatyi onondaka mba João ankho mbaviuka?
10 Tanga Isaías 53:7, 8. Etyi João Batista amona Jesus ankho ukahi nokuya, oe ati: “Talei Ondyona ya Huku, ipola onkhali mouye!” (João 1:29) João wapopia Jesus okuti Ondyona, mokusoka konondaka mba Isaia mbati: “Oe waetua ngongi peipaelo.” (Isaías 53:7, okatoi) Isaia wati: “Oe waava omuenyo wae mononkhia.” (Isaías 53:12) Muene Jesus, motyinthiki ahimbika Ehinangelo liononkhia mbae, oe waavela okopo yovinyu ono apostolu mbae 11 vekolelo, ati: “Etyi tyilekesa ‘ohonde yange yomphango’, maimomeswa pala ovanthu ovanyingi, opo vaevelwe ononkhali.”—Mateus 26:28.
11, 12. (a) Isake okutavela okupakulwa otyilikutila, tyilekesa tyi konthele yotyilikutila tya Kristu? (b) Tyina tuhinangela Ononkhia mba Tatekulu, oityi tuna okuhalimbwa konthele ya Jeova Abraiau Omunene?
11 Ngetyi tyalingile Isake kohale, na Jesus ankho uhanda okulipakula ngotyilikutila ko altale, mehando lia Jeova. (Gênesis 22:1, 2, 9-13; Hebreus 10:5-10) Namphila Isake etavelele okulingwa otyilikutila, mahi ankho uhanda okulinga otyilikutila o Abraiau. (Hebreus 11:17) Tupu, na Jesus wetavelele okunkhia, mahi ankho o Jeova Wetyihinda okuyovola ovanthu. Otyilikutila tyo Mona wae tyilekesa oluembia olunene Huku ena novanthu.
12 Muene Jesus wati: “Huku una oluembia olunene novanthu, waava omona wae wongunga, opo kese omunthu umukolela ahakanyimueko, mahi akakale nomuenyo wahapu.” (João 3:16) Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Huku wetuholololela oluembia luae ena nonthue, puetyi Kristu ankhia mokonda yetu, etyi ankho onthue nkhele tuvakuankhali.” (Romanos 5:8) Namphila tuhumba Kristu tyina tuhinangela ononkhia mbae, mahi tuhalimbweiko okuti wahinda okulinga otyilikutila otyo, o Jeova Abraiau Omunene. Onthue Tuhinangela Ononkhia ombo pala enkhimano lia Jeova.
Omuumbili Wange Weta “Ovanthu Ovanyingi Monkhalelo Youviuki”
13, 14. Oñgeni Omuumbili wa Jeova aeta “ovanthu ovanyingi monkhalelo youviuki”?
13 Tanga Isaías 53:11, 12. Jeova wapopia konthele Yomuumbili wae omuholovonwa okuti: “Omuumbili wange, omuviuki, makaeta ovanthu ovanyingi monkhalelo youviuki.” Ñgeni? Oversikulu 12 ituvatela okuvasa ekumbululo. “Oe wakala omuitiliko wonondingavivi.” Aveho vatuka ku Andau vatyitwa ovakuankhali, ‘ovalingi vovivi,’ iya moluotyo vatambula “ofeto yonkhali,” ononkhia. (Romanos 5:12; 6:23) Ovanthu ovakuankhali vesukisa okukala vali noupanga na Jeova. Okapitulu 53 keulo lia Isaia, kalekesa nawa oñgeni Jesus ‘aitilako’ ovanthu ovakuankhali. Kati: “Wamuene Ononkhumbi opo tumone ombembwa, iya mokonda yovipute viae tuavelulwa.”—Isaías 53:5.
14 Mokuatyindapo ononkhali mbetu nokuankhia mokonda yetu, Kristu waeta “ovanthu ovanyingi monkhalelo youviuki.” Paulu wahoneka okuti: “Huku wapanda okuti mu Kristu mukale eputuko aliho. Iya menyina liae, Huku aongololela vali kuoe ovipuka aviho pohi no keulu, mokueta ombembwa mokonda yohonde Kristu amomesa momuti wononkhumbi.”—Colossenses 1:19, 20.
15. (a) “Ovipuka keulu” viapopiwa na Paulu ovalie? Iya omokonda yatyi vaihanenwa okuti ovaviuki? (b) Ovalie vala vapondola okulia ombolo novinyu Pehinangelo lia Tatekulu iya omokonda yatyi?
15 “Ovipuka keulu” viaongololelwa vali ku Jeova menyina liohonde yamomeswa ya Kristu, Ovakristau ovalembulwa, vakoyua opo vakaviale na Kristu keulu. Ovakristau ovo “vaihanwa keulu” vatiwa “ovaviuki pala omuenyo.” (Hebreus 3:1; Romanos 5:1, 18) Jeova wevetavela vakale ovana vae vopamphepo. Ononkhono mba Huku mbuveavela oumbangi wokuti “onomphinga kumue na Kristu,” vaihanwa opo vakakale onohamba novanakwa Mouhamba wo keulu. (Romanos 8:15-17; Revelação 5:9, 10) Vakala o Isilayeli yopamphepo, “o Isilayeli ya Huku,” iya avanyingiyua “momphango omphe.” (Jeremias 31:31-34; Gálatas 6:16) Mokonda Ovakristau ovo vekahi momphango omphe, Pehinangelo lia Tatekulu, vapondola okulia ombolo nokunwa ovinyu, ina Jesus ati: “Okopo ei otyilekeso tyomphango omphe mokonda yohonde yange maikamomeswa pala ouwa wenyi.”—Lucas 22:20.
16. “Ovipuka vio pohi” oityi? Iya oñgeni vapewa onkhalelo yaviuka komaiho a Jeova?
16 “Ovipuka pohi,” onongi ononkhuavo mba Kristu, vokuna ekevelo liomuenyo wahapu pano pohi. Tupu navo, Omuumbili waholovonua wa Jeova, meveeta monkhalelo youviuki komaiho a Jeova. Mokonda vena ekolelo motyilikutila tyeyovo tya Kristu “nokuasukula avatuelesa ovikutu viavo ovile mohonde yondyona,” Jeova uveihana okuti ovaviuki. Kavakalele ovana vae vopamphepo, anthi omapanga ae, aavela ekevelelo ewa liokuhupa “kononkhumbi ononene.” (Revelação 7:9, 10, 14; Tiago 2:23) Mokonda onongi ononkhuavo kavekahi momphango omphe nokuhena ekevelo liokukala keulu, Pehinangelo lia Tatekulu kavali kombolo novinyu, mahi vatala vala nonthilo.
Olupandu Aluho Lupewa Jeova Nomuumbili Wae Wapandua!
17. Oñgeni okulilongesa omaulo a Isaia konthele Yomuumbili tyetuvatela okupongiya omitima vietu pala Ehinangelo lia Tatekulu?
17 Okulilongesa nawa omaulo a Isaia apopia konthele Yomuumbili oo, tyetukuatesako okupongiya omitima vietu pala Ehinangelo liononkhia mba Kristu. Tyetupameka pala “okutala nawa ku Jesus Onkhalamutwe Yavilapo no Muoyesi wekolelo lietu.” (Hebreus 12:2) Tuanoñgonoka okuti Omona wa Huku hamupataniko. Tyokuelikalela na Satanasi, Omona oo una ehambu liokulongeswa na Jeova, okuimbuka okuti oe Ohamba Tatekulu. Tuamona okuti mokueenda kuovilinga via Jesus pano pohi, ankho una okankhenda novanthu vana ankho alongesa. Moluotyo, wavelulile ovanyingi molutu, nokuvevatela okukala omapanga a Huku. Ngotyo, walekesa oityi oe makalinga etyi makala Ohamba Mesiya mouye omupe tyina ‘makaeta ouviuki kombanda yoohi.’ (Isaías 42:4) Ombili ali nayo movilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku, “ngotyitei tyomalongo,” tyihinangelesa ovalanduli vae okuivisa onondaka onongwa nombili kombanda yoohi aiho.—Isaías 42:6.
18. Eulo lia Isaia lituhindila okupandula unene Jeova Nomuumbili wae wekolelo mokonda yatyi?
18 Eulo lia Isaia tupu liyawisa enoñgonoko lietu konthele yotyilikutila otyinene Jeova alinga etyi atuma Omona wae pano pohi opo eya okumona ononkhumbi nokunkhia pala okutuyovola. Tyahambukiswa Jeova hakutala ononkhumbi mbo Mona wae, mahi okutala ekolelo liotyotyili lia Jesus alo umue pononkhia. Nonthue tupondola okukala nehambu ngo lia Jeova, mokuimbuka atyiho Jesus alinga pala okulekesa okuti Satanasi onkhembi, nokusukukisa enyina lia Jeova, okulekesa okuti Oe vala watokala okutumina. Tupu, Kristu watyindapo ononkhali mbetu nokunkhia mokonda yetu. Moluotyo, waikula ondyila opo ovakuatate vae ovanakwa, no nongi ononkhuavo vakale ovaviuki komaiho a Jeova. Tyina tuliongiya pala Ehinangelo lia Tatekulu, tupandulei unene Jeova no Muumbili wae wekolelo.
Omapulo okupitulula
• Omonkhalelo patyi Jeova ‘akala nehambu’ etyi Omona wae ekahi ‘nokutyopua’?
• Oñgeni Jesus “atomwa no nonkhali mbetu”?
• Oñgeni Omuumbili oo “aeta ovanthu ovanyingi monkhalelo youviuki”?
• Okulilongesa omaulo konthele Yomuumbili oo, oñgeni tyapongiya omalusoko ove nomutima, pala Ondalelo ya Tatekulu?
[Olutalatu pefo 26]
“Oe wapenyenenue, iya onthue ankho katuasukile nae”
[Olutalatu pefo 28]
“Oe waava omuenyo wae alo umue mononkhia”
[Olutalatu pefo 29]
“Onongi ononkhuavo” vakala Pehinangelo lia Tatekulu, okutala nonthilo