Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • mwbr18 Kupupu pp. 1-11
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
  • Onthele-kati
  • 1-7 YA JANEIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 1-3
  • “Ouhamba wo Keulu Ukahi Popepi”
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 3:1, 2
  • Ombimbiliya yokulilongesa ono media
  • Ovikutu Via João Batista Nonkhalelo Ekahi
  • Ovimphunia
  • Owiki Wononyiki
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 1:3
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 3:11
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 8-14 DE JANEIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 4-5
  • “Etyi Tulilongesila Kelongomona lia Jesus lio Komphunda”
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 5:3
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 5:7
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 5:9
  • Sentinela 1/12/07 pefo 17
  • Longesa Omona Wove Opo Akale Omuna-mbembwa
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 4:9
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 4:23
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 15-21 YA JANEIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 6-7
  • “Tualako Okuovola Tete Ouhamba”
  • Oityi Ombimbiliya Itulongesa? Pefo 169 § 12
  • Likuambela Apeho opo Ufuene ku Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 6:24
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 6:33
  • Omutala Womulavi 07/16 pefo 12 § 18
  • Ovola Ouhamba, Uhaovole Ovipuka Ovinyingi
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Omutala Womulavi 15/5/14 pefo 14 §§ 14-16
  • Lekesa Ovituwa Oviwa Tyina Wivisa
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 7:28, 29
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 22-28 YA JANEIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 8-9
  • “Jesus Ankho Uhole Ovanthu”
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 8:3
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 9:10
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 9:36
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Sentinela 15/8/02 pefo 13 § 16
  • “Nemusila ongeleka”
  • Mbapolwa momukada Jesus — o Caminho pefo 70 § 6
  • Omokonda Yatyi Ovalongwa va Jesus Ankho Vahaikilile Konongolo?
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 29 YA JANEIRO ALO 4 YA FEVEREIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 10-11
  • “Jesus Upameka Ovanthu”
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 10:29, 30.
  • Ombimbiliya yokulilongesa ono media
  • Otyiila
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 11:28
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 11:29
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Mbapolwa momukada Jesus — o Caminho pefo 96 §§ 2-3
  • João Ankho Uhanda Okutehelela ku Jesus
  • Mbapolwa momukada Jesus — o Caminho pefo 98 §§ 1-2
  • Ukoyesa ombuto yovanthu velikalela
  • Okutanga Ombimbiliya
Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
mwbr18 Kupupu pp. 1-11

Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

1-7 YA JANEIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 1-3

“Ouhamba wo Keulu Ukahi Popepi”

(Mateus 3:1, 2) Mononthiki ombo, João Batista weya aivisa moluhandya lwo Judeia, 2 ati: “Livelei, mokonda ouhamba wo keulu ukahi popepi.”

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 3:1, 2

okuivisa: Mo Gregu ondaka oyo ihangununa “okukapopia mounyingi.” Ipopia haunene onkhalelo yokupopia: Haunene ipopia omunthu ukahi nokupopila ovanthu avasa poluhandya kaipopi okulingila elongomona otyikundyi tyimwe.

Ouhamba: Tete ondaka oyo omu yatunda mo Gregu itiwa basileia, ihangununa outumini, notyilongo novanthu vatuminwa nohamba. Movihonekwa vio Gregu ondaka oyo tuivasa-mo ovikando 162 iya 55 tupondola okuivasa mu Mateus iya ondaka oyo haunene ipopia outumini wo keulu wa Huku. Mateus waundapesa ondaka oyo ovikando ovinyingi mo Evandyeliu yae ipondola okuihanwa okuti o Evandyeliu Youhamba.

Ouhamba wo keulu: Ondaka oyo ivasiwa vala ovikando 30 mo Evandyeliu ya Mateus. Mo Evandyeliu ya Marcos na Lucas muna onondaka mbelifua “Ouhamba wa Huku” mbaundapeswa pala okulekesa okuti “Ouhamba wa Huku” watuka keulu ine utumina okupolela keulu.—Mat. 21:43; Mar. 1:15; Luc. 4:43; Dan. 2:44; 2 Tim. 4:18.

ukahi popepi: Otyo tyilekesa okuti Omutumini Wouhamba wo keulu ukahi nokuya.

(Mateus 3:4) João ankho uvala otyikutu nosindu vialingwa nombandwa yekamelu. Ankho ulia ovimphunia nowiki.   

Ombimbiliya yokulilongesa ono media

Ovikutu Via João Batista Nonkhalelo Ekahi

João Batista ankho uvala ovikutu vialingwa nombandwa yekamelu iya nosindu ine epoha ankho likutwa peimo iya tupu ankho upondola okumaneka-mo ovipuka ovitutu. Ovikutu ovio ankho vielifwa novio muuli Eliya. (2 Reis 1:8) Ovikutu vialingwa nombandwa yekamelu ankho viatena iya vokuahepa ovio vali ankho vavala. Mahi ovahona ankho vavala ovikutu viomusinya ine o linyu viasesa nawa. (Mat. 11:7-9) Mokonda João ankho omu Nazireu tunde apa atyitwa tyafuile nalumwe akeyele onohuki mbae. Ovikutu viae nonkhalelo yae, ankho vilekesa nawa okuti watyinda omuenyo wapola pokati iya ankho wafuapo pala okulinga ehando lia Huku.

Ovimphunia

Mombimbiliya, ondaka “ovimphunia” ilekesa kese tyinyama otyitutu tyina onombinga ononthyupi, haunene vina vieenda okapandi. Momaovololo alingwa mo Jelusalei ovimphunia vio moluhandya vina ovitamina 75. Hono tyina ovanthu vevilia vapolako ovikalo nomutwe nomapapatelo neimo aveviyumbuhi. Iya onthete yatyo ngayo valia tyateekwa ine tyahapile. Ovinyama ovio vati vipepa nge kamarau ine nge kalangendyu iya vina ovitamina ovinyingi.

Owiki Wononyiki

Olutalatu lwatete (1) lulekesa ehila lialingwa no nonyiki pala okupaka owiki, luavali (2) lulekesa ehila lieyula owiki. Owiki ankho João alia ulingwa no nonyiki mbumwe mbo potyilongo opo, ankho mbuihanwa ine mbuiwe okuti Apis mellifera syriaca. Ononyiki ombo ankho mbukala-ko omivo aviho moluhandya lwo Judeia, mahi ankho kambutekulwa novanthu. Kohale potyita 9 P.K.E., ovanthu vomo Isilayeli ankho valinga omilindi onombula opo valinge owiki. Vokuheya omatunthu vavasa onombula ombo mbonombiya mepunda-umbo limwe (hono lihanua okuti Tel Rehov), ankho likala Mevota lio Jordau. Owiki womonombula ombo ankho ulingwa nononyiki mbumwe mbelikalela hono mbuvasiwa ko Turquia.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 1:3) Juda akala tate ya Peres na Zerá atyita na Tamar; Peres akala tate ya Esrom; Esrom akala tate ya Rão.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 1:3

Tamar: Omukai wotete po vakai vetano vapopiwa mu Mateus, ovakuakulu omu muatuka Mesiya. Ovakuavo vekuana o Raabe na Rute, ankho ha va Isilayeli-ko (vs. 5); Bateseba, “omukai wa Ulia” (vs. 6); na Maliya (vs. 16). Ovakai ovo, vakutikinyua momutete wovalume ovakuakulu muatuka Jesus, mokonda kese umwe wakala notyilinga tyakolela unene momuenyo wa Jesus.

(Mateus 3:11) Ame, ndyimumbatisala nomaande mokonda muelivela, mahi una meya konyima yange wakolela vali tyipona ame iya hafuilepo opo ndyimulule ononkhaku mbae. Oe memumbatisala nospilitu sandu notupia.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 3:11

ame ndyikumbatisala: Ine “okumunyingiya momaande.” Mo Gregu ondaka baptizo ihangununa “okunyingila onthuitwi momaande.” Omikanda omikuavo viapopia konthele Yombimbiliya vipopia okuti ombatisimu okunyingiyua kohi yomaande olutu aluho. Onthiki imwe João ankho ukahi nokumbatisalela Mevota lio Jordau popepi no Salim “mokonda ankho muna omaande omanyingi.” (João 3:23) Etyi Filipe ambatisala omu Etiopia umwe, aveho vevali “vanyingila momaande.” (Atos 8:38) Ondaka oyo tupu yo Gregu yaundapeswa mo Septuaginta mu 2 Reis 5:14 etyi Naama “ekelidambuika ovikando epandu-vali mo Jordau.”

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 1:1-17) Omukanda wehipululo lia Jesus Kristu, omona wa David, omona wa Abraiau: 2 Abraiau wakala he ya Isake; Isake akala he ya Jako; Jako akala he ya Juda novakulu vae; 3 Juda akala he ya Peres na Zerá atyita na Tamar; Peres akala he ya Esrom; Esrom akala he ya Rão; 4 Rão akala he ya Aminadabe; Aminadabe akala he ya Nasom; Nasom akala he ya Salomau; 5 Salomau akala he ya Boaz atyita na Raabe. Boaz wakala he ya Obede atyita na Rute. Iya Obede akala he ya Jose; 6Jesse akala he ya David ohamba. David akala he ya Salomau atyita nomukai wa Uliya; 7 Salomau akala he ya Roboão; Roboão akala he ya Abias; Abias akala he ya Asa; 8 Asa akala he ya Jeosafá; Jeosafá akala he ya Jeorão; Jeorão akala he ya Uzias; 9 Uzias akala he ya Jotão; Jotão akala he ya Acaz; Acaz akala he ya Ezequias; 10 Ezequias akala he ya Manassés; Manassés akala he ya Amom; Amom akala he ya Josias; 11 Josias akala he ya Jeconias novakulu vae, puetyi vatualwa koukonde ko Mbambilonia. 12 Konyima youkonde wo Mbambilonia, Jeconia akala he ya Sealtiel; Sealtiel akala he ya Zorobabel; 13 Zerobabel akala he ya Abiúde; Abiúde akala he ya Eliakim; Eliakim akala he ya Azor; 14 Azor akala he ya Zadoke; Zadoke akala he ya Akim; Akim akala he ya Eliúde; 15 Eliúde akala he ya Eleazar; Eleazar akala he ya Matã; Matã akala he ya Jako; 16Jako akala he ya Jose omulume wa Maliya, watyita Jesus, tupu wihanwa okuti o Kristu.17 Ngotyo, omaanda oo, okutuka ko lia Abraiau, alo ko lia David ena 14; okuhimbikila ku David alo koukonde wo Mbambilonia pena omaada 14; okutunda koukonde wo Mbambilonia alo pu Kristu pena, omaanda 14.

8-14 DE JANEIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 4-5

“Etyi Tulilongesila Kelongomona lia Jesus lio Komphunda”

(Mateus 5:3) “Vena ehambu ovo vana vaimbuka okuti vesukisa okulongeswa na Huku, mokonda ouhamba wo keulu owavo.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 5:3

Ehambu: Hehambuko lina liokuhasete okulamba, eli omunthu akala nalio tyina eli potyitalukiso. Mahi tyina Ombimbiliya yundapesa ondaka oyo pokupopia ovanthu, tyilekesa okuti wayambua na Huku iya tupu uholwe. Tupu Ombimbiliya yuundapeswa ondaka oyo tyina upopia omunkhima wa Huku no wa Jesus keulu.—1Tim. 1:11; 6:15.

vana vaimbuka okuti vesukisa okulongeswa na Huku: Mondaka yo Gregu “vana vaimbuka,” Tyilekesa “vana vahepa” “vesuka” ine “valuvelela,” ondaka ombo mbupopia vana vahepa iya vaita opo vapewe. Tupu ondaka oyo yaundapeswa pokupopia Lasalu “uluvelela” wapopiwa mu Lucas 16:20, 22. Mo Gregu ondaka oyo yapitiywa okulekesa vana “vahepa mopamphepo” tyilekesa okuti ovanthu ovo mopaspilitu vahepa iya vaimbuka okuti vesukisa okulongeswa na Huku.

(Mateus 5:7) “Vena ehambu ovana-kankhenda, mokonda navo mavakalingilwa okankhe-nda.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 5:7

okankhenda: Onondaka mo Mbimbiliya mbupopia “okankhenda” ine “onkhenda” kambupopi vala okuevelwa ine okulingwa okankhenda momphela. Mahi haunene mbupopia okankhenda kalunda omunthu okukuatesako vana vesuka.

(Mateus 5:9) “Vena ehambu ovo kuna ombembwa, mokonda mavakaihanwa okuti ovana va Huku.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 5:9

ovana-mbembwa: Ovo vana vahaovola vala ombembwa pala-vo, mahi tupu vaovolela ombembwa vakuavo.

Sentinela 1/12/07 pefo 17

Longesa Omona Wove Opo Akale Omuna-mbembwa

Ovohe Ovakristau vena okusuka nokulongesa ovana vavo opo “vaovole ombembwa nokulinga ononkhono mbokukala nayo.” (1 Ped. 3:11) Ehambu lituka kokukala omuna-mbembwa lialamba-po ononkhono omunthu alinga opo ayumbe onthumbi mu vakuavo iya ahanumana ine okulinyegwa.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 4:9) Iya amphopila okuti: Ovipuka evi aviho mandyikupe vio, inkha ufenda vala like ku ame.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 4:9

fenda vala like ku ame: Mo Gregu ondaka yapitiyua “okufenda” ipopia onkhalelo yokulinga otyipuka motyikando tyike vala ine okutyilinga vala pomuvo opo. Onondaka “fenda vala like ku ame” mbulekesa okuti Eliapu ankho kalikahi nokuita Jesus emufende apeho. Ankho lihanda “emufende vala like.”

(Mateus 4:23) Jesus waenda-enda o Galileia aiho, okulongesila mo nondyuo mbavo mbokufendela, nokuivisa onondaka onongwa mbouhamba. Ahakula omauvela aeho nomaluihamo aeho ovanthu.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 4:23

okulongesa . . . nokuivisa: Okulongesa tyelikalela nokuivisa, tyina omunthu alongesa ulinga vali tyipona okuivisa; ulongesa, uhangununa nawa ovipuka iya undapesa onondaka mbupameka iya tupu mbuyumbwa onthumbi.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 5:31-48) Mahi tyapopiwa okuti: Una uhenga omukai wae, emupe omukanda wokulihenga. 32 Mahi, ame ndyimupopila okuti kese munthu uhenga vala omukai wae, uhalingile oumbalehi, memulingisisa oumbalehi. Iya una unepa omukai wahengua, ukahi nokulinga oumbalehi. 33 Tupu, mueiva etyi tyapopililwe vokohale okuti: Uhaane ohetyifuisa-po, mahi una okufuisapo etyi walaa ku Jeova. 34 Ngotyo, ame ndyimupopila okuti: Muhaanei ni vala neulu, mokonda o kotyipundi tya Huku tyokutumina. 35 Muhaanei nohi, mokonda otyiliatelo tyo nomphai mbae. Muhaanei no Jelusalei, mokonda epunda-umbo lio Hamba onene. 36 Tupu, muhaanei nomutwe wenyi, mokonda onwe kamutyivili okupilulula oluhuki nalwike olungonga ine olunthikovei. 37 Yekei ondaka yenyi Eenga ikale umwe Eenga iya o Au yenyi, aikala umwe Au. Mokonda atyiho tyilamba pu otyo, otyo ndingavivi. 38 Mueiva etyi tyapopiwa okuti: ‘Eiho neiho, eyo ne-eyo.’ 39 Mahi ame ndyimupopila okuti: Muhelinanei nondingavivi, mahi una wekuveta nolukuhi kolupanda lwo kokulio, tupu muavela olukuavo. 40 Inkha omunthu umwe uhanda okukutuala kombonge, opo atambule omuvalo wove wokohi, muyeka atyinde nomuvalo wove wokombanda. 41 Iya inkha omutumini umwe ekukuluminya okulinga otyilinga tyo nonthambo ovityita ekwi, ove linga ononthambo ovityita omakwi evali. 42 Avela una wekuita iya uhaanye una uhanda okukuateswako. 43 Mueiva etyi tyapopiwa okuti: Una okukala nohole na mukuenyi, nokuyala ondyale yove. 44 Mahi, ame ndyimupopila okuti: Tualeiko okukala nohole no nondyale mbenyi nokuitilako vana vemumonesa ononkhumbi. 45 Opo mulekese okuti muvana va Tate yenyi ukahi keulu, mokonda oe utundisa ekumbi liae pala onondingavivi no nondalawa, nokulokesa ombila pala ovaviuki na vana vehevaviuki. 46 Moluotyo, inkha mukala vala nohole na vana vemuhole, mamupewa ondyambi patyi? Hatyoko tyilinga vana vokutantha omalilimu? 47 Iya inkha mukukunya vala ovakuatate venyi, oityi tyelikalela mualinga? Hatyoko tyilinga ovanthu vomouye? 48 Ngotyo, muna okukala tyafuapo, ngetyi Tate yenyi keulu afuapo.

15-21 YA JANEIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 6-7

“Tualako Okuovola Tete Ouhamba”

(Mateus 6:10) Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi lilingwa keulu.

Oityi Ombimbiliya Itulongesa? Pefo 169 § 12

Likuambela Apeho opo Ufuene ku Huku

12 Oityi tyina okukala otyipuka tyakolela vali momalikuambelo etu? O Jeova nehando liae. Tuna okumusoka mokonda yovipuka ovinyingi etulingila. (1 Crônicas 29:10-13) Otyo tutyii mokonda etyi Jesus eya pano pohi, walongesile ovalongwa vae oñgeni tyilikuambelwa. (Tanga Mateus 6:9-13.) Wapopila ovalongwa okuti tete vena okulikuambela opo enyina lia Huku lisukukiswe. Konyima, Jesus evelekesa okuti vena okulikuambela opo Ouhamba wa Huku uye nehando lia Jeova lilingwe pano pohi. Etyi Jesus amana okuita ovipuka ovio viakolela vali, pahe Jesus apopi okuti tupondola okulikuambela konthele yovipuka tuesukisa momuenyo. Tyina tupaka komutwe momalikuambelo etu Jeova nehando liae, tulekesa okuti ovipuka ovio viakolela kuonthue.

(Mateus 6:24) “Nawike upondola okukala omupika wovahona vevali. Mayalepo umwe, akala nohole no mukuavo, ine mahumbupo umwe atombo omukuavo. Kamupondola okukala ovapika va Huku no Vomalumono.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 6:24

omupika: Mo Gregu ondaka omupika, ilekesa omunthu uundapela vala omuhona. Jesus wapopia okuti Omukristau ketyivili okufenda Huku monkhalelo ikahi nawa iya momuvo watyo otyo aovola omalumono.

(Mateus 6:33) “Tualeiko okuovola tete Ouhamba wa Huku nouviuki wae iya ovipuka ovikuavo aviho mamuviyawiswa.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 6:33

Tualako . . . okuovola: Mo Gregu ondaka oyo ilekesa okutualako iya tupu ilekesa “Okuovola tyahatalama.” Ovalanduli wotyotyili va Jesus kavapondola okuovola Ouhamba wa Huku iya otyo vaovola vali ovipuka ovikuavo. Apeho vena okupaka tete Ouhamba wa Huku momuenyo wavo.

Ouhamba: Ovihonekwa vimwe viokohale vio Gregu ankho vipopia “Ouhamba wa Huku.”

ouviuki: Vana vaovola ouviuki wa Huku vetavela etyi apopia okuti tyaviuka ine tyapenga iya valinga nomutima auho ehando liae. Ondongeso oyo ya Jesus, yelikalela unene noyo va Faliseu ankho vaovola vala okulinga etyi vasoka okuti otyo tyaviuka.—Mat. 5:20.

Omutala Womulavi 07/16 pefo 12 § 18

Ovola Ouhamba, Uhaovole Ovipuka Ovinyingi

18 Tanga Mateus 6:33. Inkha tupaka tete momuenyo wetu Ouhamba, Jeova metuavela ovipuka aviho tuesukisa. Jesus wahangununa omokonda yatyi tupondola okuyumba onthumbi momulao oo. Wapopia okuti: “Tate yenyi keulu utyii okuti muesukisa ovipuka ovio aviho.” Jeova wii etyi wesukisa tyina nkhele wehenetyiimbuke. (Filipenses 4:19) Jeova wii ovikutu patyi mosukisa. Tupu wii ovikulia patyi wesukisa. Iya wii okuti ove nombunga yove muesukisa okukala nomphangu apa mamukala. Jeova malingi atyiho opo ukale novipuka tyili-tyili wesukisa.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 7:12) “Ovipuka aviho muhanda ovanthu vemulinge, tupu nonwe ovio muvelinga, etyi otyo Ovitumino Novauli vahanda okupopia.

Omutala Womulavi 15/5/14 pefo 14 §§ 14-16

Lekesa Ovituwa Oviwa Tyina Wivisa

14 Soka ñgeno omunthu umwe wekulikalela, mahi ove ohaimbuka ondaka yae. Ove kumwii, mahi, ekupulu okuti, okulia patyi ove uhole vali. Ove ulipula okuti, olie, iya uhanda tyi. Kuhande okumutañgunina, moluotyo, kumapopi nae ehimbwe, mahi tyafuile moiki otelefone. Pahe soka ñgeno omunthu oo wekulikalela, ati ame ngandi, iya ovilinga viange okukuatesako ovanthu opo valie ovikulia vikalesa nekongoko. Ekupopila noluembia okuti una etyi tyipondola okukukuatesako. Ove mokala nehando liokumutehelela. Tyotyili, onthue tutyihole tyina ovanthu vapopia nonthue aveheliholeka. Oñgeni matulekesa okuti tuna onthilo ngoyo novanthu tuvasa movilinga viokuivisa?

15 Povilongo ovinyingi, tuesukisa okupopila vana tuvasa otyityi tyetueta. Otyili okuti tuna onondaka mbakolela pala vana tuvasa. Mahi, pahe soka ñgeno atuehelitumbula, nokupopia etyi tyetueta, atuhimbika vala okulinga epulo ngeli: “Inkha utyivila okutetulula ovitateka vikahi mouye, ñgeno otyipi watetulula?” Tulinga epulo opo tutale etyi omunthu asoka, na tuundapese Ombimbiliya metompho lietu. Mahi, omunthu tuavasa upondola okulipula okuti: ‘Omunthu ou olie, iya omokonda yatyi amphulila ngotyo? Oityi ahanda okupopia?’ Onthue tuhanda vana tuvasa vakale nehambu liokuhipulula nonthue. (Fil. 2:3, 4) Naina, oñgeni tupondola okutyilinga?

16 Omutalelipo umwe womauaneno ulinga ñgaa: Tyina amakukunya omunthu avasa, umuavela o tratadu yati, Okuti Ove Uhanda Okunoñgonoka Otyili? iya ati: “Onthue hono tukahi nokuavela ovanthu aveho potyilongo pano omukanda ou. Omukanda ou ukumbulula omapulo epandu ovanthu ovanyingi valinga. Wove oyou.” Omukuatate oo wapopia okuti, tyina ovanthu vanoñgonoka otyityi tyetueta, ovanyingi vatula omutima, iya opo tyipepuka okutualako netompho. Konyima, omukuatate oo upula omunthu avasa okuti: “Okuti wasokeliale konthele yepulo limwe pomapulo aa?” Inkha omunthu ukoyapo epulo limwe, omukuatate oo wikula o tratadu, apopi oityi Ombimbiliya ilongesa konthele yepulo olio. Inkha omunthu avasa kakoyopo epulo, omukuatate ukoyapo epulo limwe iya atualako netompho, ahalingi natyike tyikundisa omunthu avasa. Tyotyili, kuna ononkhalelo ononyingi mbokuhimbika etompho. Povilongo vimwe, tuesukisa okulandula etyi tyilingwa pokukukunya omunthu tyina nkhele tuhenemupopile etyi tyetueta. Tuesukisa okunoñgonoka okuti tyakolela okupilulula etyi ankho tuhanda okupopia okutalela komunthu tuavasa, opo ovanthu vakale nehambu liokututehelela.

(Mateus 7:28, 29) Iya etyi Jesus amana okupopia onondaka ombo, ovanthu aveho avakala tyahuva nonkhalelo yae yokulongesa, 29 ankho uvelongesa mokonda una epondolo, hangetyi-ko ankho valongeswa no vanongo vovihonekwa.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 7:28, 29

vakalele tyahuva: Mo Gregu omu muapolwa onondaka ombu mbulekesa vana “vakala tyahuva alo umwe tyihena etyi vapopia.” Onondaka mbapopiwa monkhalelo itualako, tyilekesa nawa okuti onondaka Jesus ankho alongesa ovanthu kavembulimbwa.

onkhalelo yae yokulongesa: Ondaka ei ilekesa oñgeni Jesus ankho alongesa, no nonkhalelo mbae mbokulongesa iya muakutikinya ovipuka aviho ankho alongesa Melongomona liae lio Komphunda.

ha ngo vahoneki vavo vovihonekwa: Ovahoneki vovihonekwa tyina valongesa vehole okutumbula ovalongesi vankhimana opo ondongeso yavo itehelelwe. Mahi Jesus tyina ankho alongesa utumbula Ondaka ya Huku. Ankho upopia ngomutumwa wa Jeova, otyo ankho alongesila ngo munthu una outumini.—João 7:16.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 6:1-18) “Lungukei unene opo muhalinge ouviuki wenyi komaiho ovanthu, opo mutalwe novanthu ovo, mokonda ngotyo kamukamona ondyambi ku Tate yenyi ukahi keulu. 2 Ngotyo, tyina ulinga oviawa viokankhenda, uhelihikile ongendyo, ngetyi tyilinga vemphinia monondyuo mbokufendela no momatapalo omanene, opo vankhimanekwe novanthu. Ovo vena ondyambi yavo. 3 Mahi ove, tyina waavela ovahepi, uhayeke okumbili ku ove kumone etyi okulio kuove kukahi nokulinga. 4 Opo etyi waavela ovahepi tyiheivale. Iya Tate yove, utalela pokamphengi, mekufete. 5 “Tupu, tyina mulikuambela, muahalingei ngetyi tyilinga vomatutu. Mokonda ovo vetyihole tyokulikuambela lutai monondyuo mbefendelo, no ponthele yomatapalo, opo ovanthu vevemone. Tyotyili, ame ndyimupopila okuti: Ovo venale ondyambi yavo. 6 Mahi ove, tyina ulikuambela, nyingila mondyuo yove oiki epito liove, olikuambela ku Tate yove uhamonwa. Iya Tate yove utalela pokamphengi, mekufete. 7 Mahi, tyina ulikuambela, uhawane-wane onondaka mbuike vala apeho, ngetyi tyilinga ovanthu vouye, mokonda vasoka okuti ngotyo mavatehelelwa mokonda yokupopia onondaka ononyingi. 8 Ngotyo, muhevehetekelei, mokonda Huku Tate yenyi wii ovipuka patyi onwe muesukisa, tyina nkhele muhenemuite. 9 “Mahi, onwe likuambelei okuti: “‘Tate yetu keulu, enyina liove lisukukiswe. 10 Ouhamba wove uye. Ehando liove lilingwe pano pohi, ngetyi lilingwa keulu. 11 Tuavele-vo ombolo yonthiki yo hono. 12 tuevele onongele mbetu, ngetyi nonthue tuhole okuevela vana vetulevala. 13 Wehetuyeke tulolwe, mahi tuyovole kondingavivi. 14 Mokonda inkha muevela ovanthu oviponyo viavo, tupu Tate yenyi keulu memuevela vienyi. 15 Mahi, inkha kamuevela ovanthu oviponyo viavo, na Tate yenyi kamemuevela oviponyo vienyi. 16 “Tyina muikila konongolo, muhakutei potyipala, ngetyi tyilinga ovanthu vomatutu vakuta potyipala opo ovanthu vevemone okuti vehahi nokulikuambela. Ndyimupopila otyili okuti: Ovo venale ondyambi yavo. 17 Mahi onwe tyina muikila konongolo liwaekei omulela momutwe iya omulikoho motyipala, 18 opo ovanthu vehetyimone okuti waikila konongolo, mahi omonwa vala na Tate yove uli pomphangu yaholama. Moluotyo Tate yove uli pomphangu yaholama ukuete mekekuyamba.

22-28 YA JANEIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 8-9

“Jesus Ankho Uhole Ovanthu”

(Mateus 8:1-3) Konyima etyi atuluka komphunda, ovanthu ovanyingi avemulandula. 2 Onthiki imwe, omunthu umwe ankho wokuna otyilundu, weya pu Jesus, aikila konongolo ati: “Inkha uhanda, upondola okumbelula.” 3 Jesus watandaveka okuoko kwae ayame omunthu oo, ati: ‘Ame nahanda. Veluka.’ Iya otyilundu atyimutundu liwa-liwa.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 8:3

wayama omunthu: Movitumino via Moisesi omunthu una otyilundu ankho kapondola okukala pokati kavakuavo, opo ehevetambulise. (Lev. 13:45, 46; Núm. 5:1-4) Mahi, ononkhalamutwe mbo nongeleya mbo va Judeu vahindile ovitumino ovikuavo. Mongeleka, petupu omunthu ankho upondola okukala popepi ya una una otyilundu (otyikambo tyina 1,8 m) mahi inkha kualinga omphepo una okukala kokule (otyikambo tyina 45). Mokonda yovitumino ovio, ankho ovanthu vokuna otyilundu vatekulwa omapita . Ehipululo lipopia omulongesi umwe wakaholama omunthu una otyilundu iya mukuavo ankho ukahi nokumutonga nomamanya opo emuipae. Iya ovitumino ovio ankho vitavela etyi ovanthu vankhimana ine ovanongo valinga. Mahi Jesus ankho welikalela novanthu ovo iya ankho wesukile unene nomunthu una ankho una otyilundu, mahi kovanthu ongatyina ankho alinga omapita, Jesus wayamene omunthu wokuna otyilundu namphila ankho ena epondolo liokumuvelula vala tyehemuyame.—Mat. 8:5-12.

Ame nahanda: Jesus ketavelele vala mokonda waitwa nomunthu una otyilundu, mahi tupu walekesa umwe okuti uhanda okumukuatesako.

(Mateus 9:9-13) Konyima, etyi pakala katutu, Jesus amono omulume umwe utiwa o Mateus omutanthi womalilimu emupopila okuti: “Kala omulanduli wange.” Iya akatuka emulandula. 10 Konyima etyi ankho ekahi mondyuo nokulia, apehiki ovatanthi ovanyingi vomalilimu no vakuankhali avehimbika okulia na Jesus kumwe novalongwa vae. 11 Mahi etyi ova Faliseu vetyimona avapulu ovalongwa vae okuti: “Omokonda yatyi Omulongesi wenyi alila novatanthi vomalilimu no vakuankhali?” 12 Etyi eveiva ati: “Ovanthu vokuna ekongoko kavesukisa ondotolo, mahi vana vavela vesukisa. 13 Endei amulilongesa oityi tyihangununa okuti: ‘Ndyihanda okankhenda, hihande ovilikutila.’ Moluotyo heile okuovola ovaviuki, mahi neya okuovola ovakuankhali.”

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 9:10

valia ondalelo: Ine “vekahi komesa.” Tyina ovanthu valia kumwe komesa, tyilekesa okuti vena oupanga ukahi nawa kese umwe na mukuavo. Mahi ova Judeu pomuvo wa Jesus ankho kavali na vakuavo komesa ine nomunthu uhe mu Judeu.

ovatanthi vomalilimu: Ova Judeu ovanyingi ankho vaundalepa ovatumini vo Roma ngo vatanthi vomalilimu. Ankho veyelwe unene no va Judeu vakuavo mokonda ankho kavatanthe vala elilimu vatumua, mahi ankho vavakela-mo. Iya ankho kavelihonyeka novatanthi ovo vomalilimu, mokonda ankho vevetale ngatyina ovakuankhali nomakunga.—Mat. 11:19; 21:32.

(Mateus 9:35-38) Iya Jesus alingi oungendi momapunda-umbo no momaumbo, alongesila mo nondyuo mbavo mbokufendela. Aivisa onondaka onongwa mbouhamba, nokuhakula omauvela aeho. 36 Etyi atala ounyingi wovanthu, akala nonkhenda navo, mokonda ankho vakunyauninwa vala kononthele ambuho, ngo nongi mbuhena omunthita. 37 Iya oe apopila ovalongwa vae okuti: “Ovilinga viokuteya ovinene, mahi ovaundapi kavehi. 38 Moluotyo, itei ku Muene wovilinga opo atume ovaundapi kovilinga viae viokuteya.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 9:36

wakalele nokankhenda: Ondaka splagkhnizomai, mo Gregu yelufwa nondaka (splagkhna), ihangununa “omala”. Moluotyo ondaka oyo ilekesa oñgeni omunthu elitehela mokati kolutu luae, tyemusukalalesa unene. Oyo ondaka imwe yakolela mo Gregu yokulekesa okankhenda.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 8:8-10) Onkhalamutwe yomafualali aikumbulula okuti: “Tatekulu hafuilepo pala okukutambula peumbo liange popia vala opo omuundapi wange aveluke. 9 Naame ndyina epondolo iya tupu ndyina omafualai ange ndyitumina, umwe ndyimupopila okuti: Enda! Iya aende, omukuavo andyimupopila okuti: Endyu! Iya eya, iya omupika wange ndyimupopila okuti: Linga etyi! Iya etyilingi.” 10 Etyi Jesus eiva onondaka ombo ahuvu iya apopila vana ankho enavo okuti: “Ame ndyimupopila otyili okuti: Mo Isilayeli nalumwe navasile omunthu una ekolelo ngou.

Sentinela 15/8/02 pefo 13 § 16

“Nemusila ongeleka”

16 Tyelifwa notyo, etyi onkhalamutwe yomafualali tyafuile ankho omusindiyu wo mo Roma yehika ku Jesus, aimuiti opo ahakule omupika umwe ankho wavela, mahi Jesus ankho utyii okuti onkhalamutwe oyo, ankho ilinga oviponyo. Pomuvo opo, omunthu oo ankho una otyituwa tyoungangala nokuipaa, nokufenda ovilolo. Mahi, Jesus atale kovipuka oviwa ankho alinga—ekolelo liae liapama. (Mateus 8:5-13) Konyima, etyi Jesus apopia nomulume una ongangala ankho wapapelwa momuti ponthele yae, kemupopile omapita mokonda yovivi ankho alinga, mahi wemupopila onondaka mbekevelelo. (Lucas 23:43) Jesus ankho utyii nawa okuti okukala nolusoke luapenga konthele ya vakuenyi, ove vala matyinyono. Tyotyili, ononkhono ulinga mbokutala ovipuka oviwa ku vakuenyi mbuvekuatesako okulinga ovipuka monkhalelo ikahi vali nawa.

(Mateus 9:16, 17) Petupu omunthu upaka elimendo epe kotyikutu otyikulu, elimendo epe malinane otyikutu otyikulu atyivilipo okutanduka. 17 Tupu ovinyu omphe kaipondola okupakwa monthenda onkhulu. Inkha wiipaka-mo, onthenda yuulaka iya ovinyu ainenguka, onthenda aityatyauka. Mahi ovinyu omphe ipakwa monthenda omphe, opo onthenda ihatyatyuke iya ovinyu ayahanenguka.”

Mbapolwa momukada Jesus — o Caminho pefo 70 § 6

Omokonda Yatyi Ovalongwa va Jesus Ankho Vahaikilile Konongolo?

Jesus ankho uhanda okukuatesako ovalongwa va João Batista okunoñgonoka okuti kavapondola okukevelela ovalongwa va Jesus valandule ovituwa ovikulu vio va Judeu, ngetyi okukala tyahali mokonda yoviso. Jesus ankho keile okupaka elimendo kefendelo lio kohale iya tupu kapopile opo efendelo olio litualeko omuvo omunyingi. Jesus ankho kekahi nokulunda ovanthu vafende monkhalelo ankho ova judeu vafenda pomuvo opo, nokulandula oviso viahindwa novanthu ova Judeu. Ankho kekahi nokuovola okupaka elimendo epe kotyikutu otyikulu ine ovinyu omphe monthenda onkhulu.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 8:1-17) Etyi atunda komphunda, ovanthu ovanyingi avemulandula. 2 Onthiki imwe, omunthu umwe ankho wokuna otyilundu, weya pu Jesus, aikila konongolo ati: “Inkha uhanda, upondola okumbelula.” 3 Jesus watandaveka okuoko kwae akuate omunthu oo, ati: ‘Ame nahanda! Veluka.’ Iya otyilundu atyimutundu liwa-liwa. 4 Jesus emupopila okuti: “Uhapopile na wike, mahi enda kelilekese komunakwa iya oave otyiawa Moisesi alaele tyoumbangi.” 5 Etyi anyingila mo Kafarnaum, onkhalamutwe womafualali afuene pwe emuiti 6 emupopila okuti: “Tatekulu omuundapi wange wavela uli keumbo ulangi una otyintheya tyikahi nokumumonesa ononkhumbi.” 7 Jesus emupopila okuti: “Tyina nameya noko mandyimuhakula.” 8 Onkhalamutwe yomafualali akumbulula okuti: “Tatekulu hafuilepo pala okukutambula peumbo liange popia vala opo omuundapi wange aveluke. 9 Naame ndyina epondolo iya tupu ndyina omafualai ange ndyitumina, umwe ndyimupopila okuti: Enda! iya aende, omukuavo andyimupopila okuti: Endyu! iya eya iya omupika wange ndyimupopila okuti: Linga etyi! Iya etyilingi.” 10 Etyi Jesus eiva onondaka ombo ahuvu iya apopila vana ankho enavo okuti: “Ame ndyimupopila otyili okuti: Mo Isilayeli nalumwe navasile omunthu una ekolelo ngou. 11 Mahi ame ndyimupopila okuti ovanyingi mavakatunda koutakelo nokoutundilo avalila komesa ike na Abraiau na Isake na Jako Mouhamba wokeulu; 12 tyina ovana wouhamba va mayumbwa pondye menthiki, omo mavakalilila nokukueka omayo.” 13 Jesus apopila onkhalamutwe yomafualali okuti: “Enda. Tyimoneke ngomo walekesila ekolelo, iya omuumbili aveluka pomuvo opo. 14 Etyi Jesus anyingila meumbo lia Petulu, avasi ina-ivi ya Petulu wavela. 15 Ayame kenkhanya liae iya aveluka apindukapo ehimbika okumuumbila. 16 Tupu, kokangulohi avemuetela ovanthu ovanyingi, vena ovilulu. Iya ataata ovilulu nondaka yae, avelula aveho ankho vavela. 17 Opo afuisepo etyi tyapopile omuuli Isaia, etyi ati: “Oe welituika omauvela etu iya watyindapo omauvela etu.”

29 YA JANEIRO ALO 4 YA FEVEREIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 10-11

“Jesus Upameka Ovanthu”

(Mateus 10:29, 30) Owiila uvali, kaulandwa onopalata onombali mbahasilivila? Mahi, na kamue makatokela pohi otyo Tate yenyi ehetyii. 30 Mahi, onohuki mbo komutwe wenyi ambuho mbavalulwa.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 10:29, 30.

oviila: Mo Gregu ondaka strouthion, onkhalelo imwe yokupopia otyipuka otyitutu ovikando ovinyingi ipopia kese tyiila otyitutu tyilanda vali onombongo mbehehi koviila aviho vilandeswa pala okulia.

ombongo ihena esilivilo enene: Okatoi. O “Assário” ankho ombongo imwe ihena esilivilo enene omunthu ankho afetwa tyina amaundapa onominutu 45 (Tala o apendise. B14.) Pomuvo opo, Jesus moungendi wae watatu ko Galileia, wapopile okuti o Assário ilanda oviila vivali. Pomuvo omukuavo, etyi palamba enima mokueenda kuovilinga via Jesus mo Judeia, wapopile okuti oviila vitano vipondola okulandwa no nombongo ombo onombali. (Luc. 12:6) Tyina tutala ehipululo eli, tuiimbuka okuti oviila ovio ankho ovitutu unene iya tya tano ovalandi ankho vetyiyawisilwa-ko vala otyali.

mahi onohuki mbo komutwe wenyi ambuho mbavalulwa: Onohuki mbuli momutwe womunthu mbulamba 100.000. Enoñgonoko Jeova ena konthele yovipuka ovitutu, tyilekesa nawa okuti una esuko enene na kese mulanduli wa Kristu.

Ombimbiliya yokulilongesa ono media

Otyiila

Oviila ovio ankho vilanda vali onombongo mbehehi koviila aviho viokuliwa. Vivali vipondola okulandwa nombongo omunthu ankho afetwa tyina amaundapa onominutu 45. Mo Gregu ondaka yapitiyua (Passer domesticus biblicus) ilekesa oviila ovitutu, okukutikinya-mo vina viakaka unene iya mo espanhola ondaka yapitiyua (Passer hispaniolensis), ilekesa okuti ankho ovinyingi mo Isilayeli.

(Mateus 11:28) Endyuei kua me amuho mualemenwa, nokuaponwa, iya ame mandyimupameka.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 11:28

valemenwa: Jesus wakonga vana “valemenwa” novilinga nokuna otyiho. Oupanga wavo na Jeova ankho ukahi nokutepuluka mokonda yoviso ovanthu ankho vayawisa Kovitumino via Moisesi. (Mat. 23:4) Alo umwe o Tyasapalo ankho tyapakwa opo ovanthu vapululukwe-po avetyilemesa.—Êx. 23:12; Mar. 2:23-28; Luc. 6:1-11.

Ame mankhuungumanesa: Mo Gregu ondaka “okuungumanesa” ipondola okulekesa okupululukwa-po (Mat. 26:45; Mar. 6:31) opo utepulule kovilinga iya opululukwa-po vali nawa (2 Cor. 7:13; Filêm. 7). Onthele ei ilekesa nawa okuti okutavela “okanga” ya Jesus (Mat. 11:29) muakutikinya okuundapa, hakupululukwa. Ondaka yo Gregu okuundapa, Jesus wapopia okukuatesako vana vokuaponua opo velitehelele nawa nokuendela motyimimi tyokanga yae.

(Mateus 11:29, 30) Lipakei okanga yange, nokulilongesila kuame, mokonda omutima wange wapoleya nokueliola iya mamuvasi epameko pala omienyo vienyi. 30 Mokonda okanga yange ongwa iya omutengi wange wapepuka.”

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 11:29

Lipakei okanga ine omutengi wange: Jesus waundapesa “okanga” monkhalelo yokutavela outumini wae nehongolelo liae. Inkha usoka kokanga ei Huku aavela Jesus, ñgeno Jesus wakongele ovalongwa vae vakale mokanga yae iya evekuatesako. Monkhalelo oyo, ankho upondola okupopia okuti: “Nyingilei Mokanga yange”. Inkha okanga oyo, oyo Jesus apaka vakuavo, muaina tyesukisa okutavela outumini nehongolelo lia Kristu ngo mulongwa wae.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 11:2, 3) Iya etyi João mokaleya eiva ovilinga via Kristu, atumuko ovalongwa vae muene. 3 Atumu okumupula okuti: Ove yatyo Una Meya, ine tuesukisa okukevelela umwe vali welikalela?”

Mbapolwa momukada Jesus — o Caminho pefo 96 §§ 2-3

João Ankho Uhanda Okutehelela ku Jesus

João ankho omunthu umwe omukuatyili, ankho uhapondola okulinga epulo ngolio. Konyima yomanima evali etyi Jesus ambatisalwa, João amono ospilitu ya Huku yalaukila Jesus, tupu eivi ondaka ya Huku yati, oo omona wange. Onthue katwii natyike tyitulekesa okuti ekolelo lia João ankho liatepuluka. Inkha ankho pena, ñgeno Jesus kapopile ovipuka oviwa konthele ya João, ngetyi ekahi nokulinga. Mahi inkha João ankho utupu ondima ine kanguañguanene, omokonda yatyi atumina okupula ngotyo Jesus?

Tyafuile João ankho uhanda umwe Jesus yatyo atie ame Mesiya. Otyo ankho tyipameka João ukahi nokumona ononkhumbi mokaleya. Mokutala epulo lia João ankho muaina likahi nawa. Ankho wii nawa omaulo Ombimbiliya ankho apopia okuti Omulembulwa wa Huku makala ohamba nomuyovoli. Mahi ankho palambale onohanyi ononyingi tunde apa Jesus ambatisalwa, otyo João eli vala mokaleya. Moluotyo, João ahimbika okulipula inkha makuya vali omuyovoli omukuavo, mapingi Jesus, amaneko ovipuka aviho ankho Mesiya eya okumanako.

(Mateus 11:16-19) “Onatyi mandyeeleka natyo ombuto ei? Ikahi vala ngovana vepumphi popalasa, valaveleya omapanga avo; 17 okuti: ‘onthue tuemuhikila otyihumba mahi onwe kamuanyanene; onthue tuliyava mahi onwe amuhesuku.’ 18 Monkhalelo oyo João weile ahali iya ahanu omaande, mahi ovanthu avapopi okuti: João una ovilulu.’ 19 Omona womulume weya okulia nokunwa, mahi vati: ‘Talei! Omulume wokulia unene nokunwa unene, epanga liovatanthi vomalilimo novakuankhali.’ Mahi, ounongo utalelwa kovilinga viao inkha waviuka.”

Mbapolwa momukada Jesus — o Caminho pefo 98 §§ 1-2

Ukoyesa ombuto yovanthu velikalela

Jesus ankho una onthilo na João, mahi oñgeni ankho ovanthu vatala João? Jesus wati: “Ombuto ei” “ikahi vala ngovana vepumphi popalasa valaveleya omapanga avo okuti: ‘onthue tuemuhikila otyihumba mahi onwe kamuanyanene; onthue tuliyava mahi onwe amuhesuku’”—Mateus 11:16, 17.

Oityi Jesus ankho ahanda okupopia? Wahangununa okuti: “João weile ahali iya ahanu omaande, mahi ovanthu avapopi okuti: ‘João una ovilulu.’ Omona womulume weya okulia nokunwa, mahi vati: ‘Talei! Omulume wokulia unene nokunwa unene, epanga liovatanthi vomalilimo novakuankhali.’” (Mateus11:18, 19) João watyinda omuenyo wapola pokati ngo mu Nazireu iya ankho kanu ovinyu. Mahi ombuto ipopia okuti João una ovilulu. (Números 6:2, 3; Lucas 1:15) Jesus ankho ukahi vala ngovanthu ovakuavo. Ankho wapola pokati tyilinge kokulia ine oko kunwa, mahi no ngotyo, ankho vemupopia okuti ulia unene. Tyafuile tyipuiya unene okuhambukiswa ovanthu.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 11:1-19) Etyi, Jesus amana okulongesa ovalongwa vae ekwi na vevali, atundu opo okuenda okukaivisa komapunda-umbo avo. 2 Mahi etyi João mokaleya eiva ovilinga via Kristu, atumuko ovalongwa vae muene. 3 Atumu okumupula okuti: Ove yatyo Una Meya, ine tuesukisa okukevelela umwe vali welikalela?” 4 Jesus evekumbulula okuti: Endei kapopilei João etyi muivite netyi mueete: 5 Ovamphoki vekahi nokutala vali iya ovilema vikahi nokueenda, vovilundu vekahi nokuveluka, iya onompholo vekahi nokutehelela. Vokuankhia vekahi nokupinduluapo iya vokuahepa vekahi nokupopilwa onondaka onongwa. 6 Iya una uhavasile mu ame otyipuka natyike tyimupundukisa, omuna-mbembwa.” 7 Puetyi ovo nkhele vekahi mondyila, Jesus wahimbika okupopila ounyingi konthele ya João okuti: Oityi muakatalele moluhandya? Otyingenge tyatyindwa nomphepo? 8 Iya oityi muakatalele kuna kondye? Omulume wavala ovikutu oviwa? Talei ava vavala ovikutu oviwa, vakala mo nondyuo mbo nohamba. 9 Mahi, tyotyili omokonda yatyi muaila pondye? Opo mukatale omuuli? Tyotyili, ame ndyimupopila okuti, uvilepo vali tyipona omuuli. 10 Ou, oe una vahoneka konthele yae okuti: Ame muene mandyitumu omutumwa wange komutwe wove, una makapongiya ondyila komutwe wove!’ 11 Tyotyili, ame ndyimupopila okuti: Pu vana vakutulwa novakai petupu omunthu omunene upona pu João Batista. Mahi, omututu mouhamba wo keulu, oe omunene vali tyipona João. 12 Tunde pomuvo wa João Batista alo hono ouhamba oo ovanthu vaovola vali unene, iya vana veuvasa kaveuyeke. 13 Ovauli aveho, notyitumino vaula alo pomuvo wa João; 14 inkha muhanda okutavela oe o Eliya ou meya.’ 15 Wokuna omatwi atehelele. 16 “Onatyi mandyeeleka natyo ombuto ei? Ikahi vala ngovana vepumphi popalasa, valaveleya omapanga avo; 17 okuti: ‘Onthue tuemuhikila otyihumba mahi onwe kamuanyanene; onthue tuliyava mahi onwe amuhesuku.’ 18 Monkhalelo oyo João weile ahali iya ahanu omaande, mahi ovanthu avapopi okuti: João una ovilulu.’ 19 Omona womulume weya okulia nokunwa, mahi vati: Talei! Omulume wokulia unene nokunwa unene, epanga liovatanthi vomalilimo no vakuankhali. Mahi, ounongo utalelwa kovilinga viao inkha waviuka.”

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma