Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • mwbr18 Hitandyila pp. 1-10
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
  • Onthele-kati
  • 5-11 YA FEVEREIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 12-13
  • “Onthengele-popia Yotiliku Nevu”
  • Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 15 §§ 2-3
  • “Talei! Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”
  • JESUS UVEYUNGA NAWA
  • Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 16 § 4
  • “Talei! Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”
  • Omutala Womulavi 13 1/7 pefo 18 §§ 10-12
  • “Talei! Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 12:20
  • Omutala Womulavi 16 pefo 32 § 10
  • Okuti Ankho Utyii-ale?
  • Ove utavela okuti kohale omunthu upola evu akakuna mepia lya mukuavo?
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 12-18 YA FEVEREIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 14-15
  • “Waundapesa Ovanthu Vehehi Opo Aavele Okulia Ovanthu Ovanyingi”
  • Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 21 § 2
  • Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 21 § 3
  • Waundapesa Ovanthu Vehehi Opo Vavela Okulia Ovanthu Ovanyingi
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 14:21
  • Omutala Omulavi 1/7/13 pefo 21 § 1
  • Waundapesa Ovanthu Vehehi Auavele Okulia Ovanthu Ovanyingi
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 15:7
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 15:26
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 19-25 YA FEVEREIRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 16-17
  • “Omalusoke Alie Unao?”
  • Sentinela 15/2/07 Pefo 16 § 17
  • Valume—Imbukei Onkhalamutwe Yenyi Kristu
  • Omutala Womulavi 5/15/15 pefo 6 §§ 16-17
  • Lunguka—Satanasi Uhanda Okukulia!
  • Sentinela 1/4/06 pefo 23 § 9
  • ‘Endei Kalingei Ovalongwa, Amuvembatisala’
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat.16:18
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat 16:19
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 26 YA FEVEREIRO ALOO 4 YA MARÇO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 18-19
  • “Lunguka Opo Uhelipunduke Nokupundukisa Vakuenyi”
  • Ombimbiliya yokulilongesa ono media
  • Emanya liokukunkha
  • Omamanya Okukunkha Omanene Nomatutu
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 18:9
  • Ombimbiliya Yokulilongesa o Glossário
  • Geena
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 18:10
  • apeho mbukahi nokutala otyipala tya Tate yange: Ine “mbuna omphitilo yokumona Tate.” Mokonda onoandyu mbuna omphitilo yokukala ponthele ya Huku ombo vala mbupondola okumona otyipala tyae. (Êx. 33:20)
  • Sentinela 01/11/10 pág. 16
  • Oñgeni Onoandyu Mbutukuatesako
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 18:22
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mt 19:7
  • Ombimbiliya yokulilongesa ono media
  • Omukanda wokulihenga
  • Okutanga Ombimbiliya
Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
mwbr18 Hitandyila pp. 1-10

Omikanda viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

5-11 YA FEVEREIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 12-13

“Onthengele-popia Yotiliku Nevu”

(Mateus 13:24-26) Wevepopila ongeleka onkhuavo, ati: “Ouhamba wo keulu ukahi ngomulume umwe wakuna ombuto ongwa mepia liae. 25 Puetyi ovanthu velele, ondyale yae yeya aikunu evu pokati kotiliku, iya aiende. 26 Etyi ovilia viekula iya aviave onoñgima, tupu nevu alimoneka.

Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 15 §§ 2-3

“Talei! Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”

2 Ovipuka viapopiwa monthengele-popia oyo, vilekesa oñgeni, no nalupi Jesus maongiya ovanthu vekahi ngotiliku, Ovakristau ovalembulwa mavakatumina nae Mouhamba wae. Okukuna kuahimbika mo Pendekoste yo 33 P.K. Iya mamanuhula okuongiya tyina ovalembulwa vekahi pano pohi konthyulilo youye uno vamatambula enyingilikilo liahulililako avaende keulu. (Mat. 24:31; Apo. 7:1-4) Ngetyi omunthu ukahi potyitongo-tongo tyomphunda etyivila okutala atyiho tyikahi mombuelo, onthengele-popia ya Jesus itukuatesako okunoñgonoka etyi ankho matyimoneka mokueenda kuomanima 2.000. Moluotyo, ovipuka patyi tuanoñgonoka konthele Youhamba? Onthengele-popia, ipopia omuvo wokukuna, nowokukula, nowokuteya. Onthele ei maipopi haunene konthele yomuvo wokuteya.

JESUS UVEYUNGA NAWA

3 “Evu liamoneka” konthyimbi yotyita tyavali P.K., etyi Ovakristau vomatutu vamoneka. (Mat. 13:26) Motyita tyakuana, Ovakristau ovo velifwa nevu veliyawisa unene avalambepo Ovakristau ovalembulwa. Hinangela okuti monthengele-popia, ovapika vaitile komuhona wavo opo vatukule-mo evu. (Mat. 13:28) Oñgeni omuhona akumbululile?

(Mateus 13:27-29) “Moluotyo, ovapika vahekulu yeumbo veya avemupopila okuti: ‘Tatekulu, kuakunine ombuto ongwa mepia liove? Iya evu liatunda-pi?’ 28 Oe evekumbulula okuti: ‘Omunthu umwe ondyale, wetyilinga.’ Avemupulu okuti: ‘Uhanda tuende tukeyongiye?’ 29 Oe ati: ‘Au, opo tyina muongiya evu, tupu muhatukulile kumwe notiliku.

Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 16 § 4

“Talei! Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”

4 Jesus wapopile konthele yotiliku nevu okuti: “Yekei aviho vikulile kumwe alo pokuteya.” Otyo tyilekesa okuti, okuhimbikila pomuvo Wovakristau votete alo hono, apeho kuna Ovakristau ovalembulwa velifwa notiliku pano pohi. Tupu, Jesus wapopilile ovalongwa vae okuti: “Ndyikahi nonwe ononthiki mbatyo ambuho, alo konthyulilo youye uno.” (Mat. 28:20) Moluotyo, Ovakristau ovalembulwa, ankho mavayakulilwa na Jesus ononthiki ambuho alo komuvo wonthyulilo. Mahi, mokonda evu, ine Ovakristau vomatutu, vekulila kumwe notiliku, katutyii nawa olie ankho ukahi ngotiliku mokueenda kuomanima oo aeho. Mahi, etyi ankho kuakamba omanima amwe opo omuvo wokuteya uhimbike, vana ankho velifwa notiliku vanoñgonokwa. Oñgeni otyo tyanoñgonokwa?

(Mateus 13:30) Yekei aviho vikulile kumwe alo pokuteya. Iya pomuvo vokuteya mandyitumu ovateyi okuti: Ongiyei tete evu amulikutu ovipandi opo likayokwe. Konyima amuongiya otiliku movimbundu viange.’ ”

Omutala Womulavi 13 1/7 pefo 18 §§ 10-12

“Talei! Ame Ndyikahi Nonwe Ononthiki Mbatyo Ambuho”

10 Tete, okuongiya evu. Jesus wapopia okuti: “Pomuvo vokuteya mandyitumu ovateyi okuti: Ongiyei Tete evu amulikutu ovipandi.” Konyima yo 1914, onoandyu mbahimbika “okuongiya” Ovakristau velifwa nevu, mokuveyapula kovalembulwa, “ovana vouhamba.”—Mat. 13:30, 38, 41

11 Putyina otyilinga tyokuongiya tyitualako, pahe atyimoneka umwe nawa ovalie velifwa notiliku, na vana velifwa nevu. (Apo. 18:1, 4) Mo 1919, atyimoneka nawa okuti Ombambilonia Onene yatoka. Oityi haunene tyakuatesileko okulekesa okuti Ovakristau votyotyili velikalela no vomatutu? Ovilinga viokuivisa. Vana ankho veli komutwe Povalilongesi Vombimbiliya, avahimbika okupopia okuti aveho mewaneno vesukisa okuivisa Ouhamba. Mongeleka, omukanda To Whom the Work Is Entrusted (Ovalie Vapewa Otyilinga), walingua mo 1919, walundile Ovakristau aveho ovalembulwa opo vaivise umbo na umbo. Ankho wati: “Ovilinga vimoneka ngoti ovinyingi, mahi ovia Tatekulu, nononkhono mbae matutyivili okuvilinga. Tuna elao liokuundapa movilinga ovio.” Oityi Ovalilongesi Vombimbiliya valingile? Omutala Womulavi wo 1922 (mo Ingelesi) wapopile okuti okuhimbikila opo, avayawisa vali ovilinga viavo viokuivisa. Liwa-liwa ovilinga viokuivisa umbo na umbo viakala enyingilikilo lyo Vakristau ovo vekolelo, alo hono.

12 Vali, okuongiya otiliku. Jesus watuma onoandyu mbae okuti: “Kaongiyei otiliku movimbundu viange.” (Mat. 13:30) Okuhimbikila mo 1919, ovalembulwa vekahi nokuongiyua mewaneno Lyo Vakristau liasukuka. Ovakristau ovo ovalembulwa mavavasiwa nomuenyo konthyulilo youye uno, mavakaongiyua vala movimbundu tyina vamatumbula ondyambi yavo yokuenda keulu.—Dan. 7:18, 22, 27.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 12:20) Kamamiangula olumbungu luatyopwa-tyopwa, nokanyanga katuima kamekenyimi, alo afinda nouviuki.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 12:20

okanyanga katema vala katutu: Ovimimi ovanthu ankho vaundapesa, okapuka kekahi ngokalindo, mupakwa omulela wo azeite. Iya otyinyanga tyipakua-mo, tyinana omulela opo kateme. Mo Gregu ondaka “okanyanga katuima” tyilekesa otyimimi nkhele tyina otupia tyikahi nokunyima, mahi nkhele tyikahi nokutuima mokonda yotyinyanga tyina otupia. Mateus wahoneka konthele yeulo lya Isa. 42:3 lialekesa okuti Jesus ankho makakala nokankhenda novanthu. Jesus ankho nalumwe mayekepo vana vena ekevelelo liehehi, na vana vena ovitateka.

(Mateus 13:25) Puetyi ovanthu velele, ondyale yae yeya aikunu kombanda evu pokati kotiliku, iya aiende.

Omutala Womulavi 16 pefo 32 § 10

Okuti Ankho Utyii-ale?

Ove utavela okuti kohale omunthu upola evu akakuna mepia lya mukuavo?

NGETYI tyipopia Mateus 13:24-26, Jesus wati: “Ouhamba wo keulu ukahi ngomulume umwe wakuna ombuto ongwa mepia liae. Puetyi ovanthu velele, ondyale yae aiya aikunu evu motiluku, iya ayeende. Etyi yekula iya aviave onoñgima, tupu nevu alimoneka.” Ovahoneki vamwe kavetavela okuti ongeleka oyo ipopia otyipuka ankho tyilingwa kohale, mahi ngetyi tyipopia ovitumino viokohale vio Roma, otyipuka ngotyo ankho tyipondola okumoneka.

“Omukanda umwe uhangununa Ombimbiliya, wati ovitumino vyo Roma, ankho viilika okukuna evu mepia liamuene, otyo ankho tyilekesa okuti omunthu una onkhongo. Mahi otyitumino otyo tyilekesa okuti otyipuka otyo ankho tyipondola okumoneka”. Omunongo umwe utiwa Alastair Kerr wahangununa okuti menima 533 Pomuvo wa Kristu, Omutumini wo Roma Justinian wahoneka omukanda utiwa Digest. Upopia ovitumino vyo Roma tupu upopia ovitumino viapopiwa novanongo vakalele momanima 100 alo 250 pomuvo wa Kristu. Ngetyi ankho tyipopia omukanda Digest, umwe povanongo ovo o Ulpian, wapopia otyitateka tyimwe tyaendele motyita tyavali. Evu liakuninwe mepia liomunthu umwe alinyono ovikuna viae. Omukanda Digest una otyitumino tyipopia okuti epia lilingwa ngotyo, hekulu una okufetwa onombongo nomunthu wetyilinga mokonda yetyi anyona.

Ovipuka vimwe viaendele Moutumino wo Roma, vilekesa nawa okuti ongeleka Jesus apopia, otyipuka ovanthu ankho vapondola okulinga.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 12:1-21) Pomuvo opo, Jesus walambela mepia lina otiliku mo Tyasapalo. Ovalongwa vae ankho valiwa unene nondyala iya avahimbika okutukula otiliku otyo valia. 2 Etyi ova Faliseu vetyimona avemupopila okuti: Tala! Ovalongwa vove vekahi nokulinga etyi tyihalingwa mo Tyasapalo.” 3 Evepopila okuti: Onwe kamuatangele etyi David alinga, puetyi oe novanthu vae valiwa nondyala? 4 Etyi anyingila mondyuo ya Huku, kavalile onombolo mbotyilekeso ombu ankho ahapondola okulia nii ovanthu vae ankho mbuliwa vala novanakwa? 5 Ine kamuatangele motyikunino okuti, movi tyasapalo ovanakwa vapikiya otyitumini tyo tyasapalo mahi avahavelwa onombei? 6 Mahi ame ndyimupopila okuti otyipuka otyinene vali tyipona ondyuo ya Huku tyili pano. 7 Inkha muanoñgonokele oityi tyihangununa okuti ndyihanda okankhenda, ovilikutila havioko, ñgeno kamuahitisile ava vahalingile otyivi. 8 Mokonda Omona womulume o Tatekulu yo tyasapalo. 9 Etyi atunda pomphangu opo, anyingila mondyuo yavo yokufendela, 10 iya avasi-mo omulume walemana enkhanya. Moluotyo, opo vetyivile okumutendeleya, avemupulu okuti: Tyitavela okuhakula mo tyasapalo? 11 Evekumbulula okuti: Ine umwe puonwe una otyingi tyae iya otyingi otyo atyitokela metoto mo tyasapalo, okuti kanyingila-mo etyipolo-mo? 12 Omunthu una vali esilivilo tyipona ongi! ngotyo, katyapengele okulinga otyipuka tyikahi nawa mo Tyasapalo. 13 Apopila omulume oo okuti: “Tandaveka okuvoko kuove.” Ekutandaveka, akukala nawa ngokukuavo. 14 Mahi ova Faliseu avalupuka-mo, avekelipakela-mo opo vemuipae. 15 Etyi Jesus etyinoñgonoka alupuka-mo. Ovanthu ovanyingi avemulandula, evehakula aveho, 16 mahi evepopila opo vehekemupopie movanthu, 17 pala okufuisapo etyi tyapopile omuuli Isaia okuti: 18 Talei! Omuumbili wange una naholovona, onthyolwe yange, una ame napanda! Mandyimuavela ononkhono mbange, opo apopile omalongo ouviuki wa Huku. 19 Kamakatañguna, nii okukakaluluka, na wike mekeiva ondaka yae momatapalo. 20 Kamatyatyaula olumbungu luateka, nii okanyanga katuima kamekenyimi, alo aviukisa nawa atyiho tyapenga. 21 Iya omalongo maakala nekevelo menyina liae.”

12-18 YA FEVEREIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 14-15

“Waundapesa Ovanthu Vehehi Opo Aavele Okulia Ovanthu Ovanyingi”

(Mateus 14:16, 17) “Mahi Jesus evepopila okuti: “Kavesukisa okuenda, veavelei etyi mavali.” 17Avemupopila okuti: “Tutupu natyike, tuna vala onombolo ononthano no nombisi onombali.”

Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 21 § 2

Waundapesa Ovanthu Vehehi Opo Aavele Okulia Ovanthu Ovanyingi

2 Etyi Jesus amona ovanthu ovo ovanyingi, wakalele nokankhenda navo, moluotyo ahakula ovavei vavo iya evelongesa ovipuka ovinyingi konthele Youhamba wa Huku. Etyi lietaka, ovalongwa avapopila Jesus alekele ovanthu opo vaye pomapundaumbo ekahi popepi, vakalande okulia opo valie. Mahi Jesus apopila ovalongwa vae okuti: “Veavelei tyimwe opo valie.” Ovalongwa kavanoñgonokele onondaka mba Jesus, mokonda ankho vena vala onombolo ononthano, no nombisi onombali.

(Mateus 14:18, 19) “Ngwe ati: “Mbuetei kuno.” 19Atumu ovanthu vapumphame peholi. Iya apolo onombolo ononthano no nombisi onombali, atale peulu, elikuambela. Etyi avembaula onombolo, embuavela ovalongwa iya ovalongwa avembuavela ovanthu.”

Omutala Womulavi 1/7/13 pefo 21 § 3

Waundapesa Ovanthu Vehehi Opo Vavela Okulia Ovanthu Ovanyingi

3 Jesus wakalele nokankhenda, alingi ehuviso. Ehuviso olio, olio vala liahonekwa mono Evandyeliu ambuho ononkhuana. (Mar. 6:35-44; Luc. 9:10-17; João 6:1-13) Jesus watumine ovalongwa vae vapopile ovanthu veliongiye avapumphama peholi, ovikundyi viovanthu 50 alo 100. Etyi elikuambela, ahimbika okuvembula onombolo nokutunyauna ombisi. Mahi, Jesus haeko watambekele ovanthu okulia, wekuavelele ovalongwa iya ovalongwa avekuavela ovanthu. Ankho pena okulia okutuuka ovanthu aveho! Nkhele soka: Jesus waundapesa ovanthu vehehi, ovalongwa vae, opo vaavele ovanthu ovanyingi okulia.

(Mateus 14:20, 21) “Ngotyo aveho avali, avekuta, avakongolola ovinyanya viahupa-po aviyula monosesu 12. 21 Ovalume valile ankho vehungi po 5.000, tyihavalulile ovakai novana ankho veli-po.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 14:21

Ovakai novana: Mateus wapopia vala ovakai novana ankho vekahi pehuviso olio. Tyafuile ombalulo yovanthu vapelwe okulia kehuviso olio ankho valamba opo 15.000.

Omutala Omulavi 1/7/13 pefo 21 § 1

Waundapesa Ovanthu Vehehi Auavele Okulia Ovanthu Ovanyingi

SOKA oñgeni otyo tyaenda. (Tanga Mateus 14:14-21.) Opasikwa yo 32 P.K., ankho kainehimbike. Ovanthu ovanyingi, ovalume 5.000, novakai, novana, ankho vekahi na Jesus novalongwa vae motyipembe popepi no Betsaida, epunda-umbo likala kokulio Kuelunga lyo Galileia.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 15:7-9) “Onwe vomaandambeyo, Isaia waulile konthele yenyi etyi ati: 8 ‘Ovanthu ava vetyipopia vala momulungu okuti vena onthilo na ame, mahi omitima viavo vikahi kokule na ame. 9 Efendelo vandingila kalisilivila, mokonda valongesa vala ovitumino viovanthu.’ ”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 15:7

Omaandambeyo: Ondaka omaandambeyo yatunda mondaka yo Gregu hy·po·kri·tesʹ ankho ipopia ovanthu vovinyano ova Gregu(no va Roma) ankho velipaka omamaskala omanene opo onondaka mbavo mbuivale kokule. Onkhalelo oyo yahindwa pokupopia omunthu uholeka etyi atuwa iya elilekesa monkhalelo onkhuavo. Jesus waihanene ononkhalamutwe mbonongeleya okuti “ovomaandambeyo.—Mat. 6:5, 16.

(Mateus 15:26) Emukumbulula okuti: “Katyaviukile okupola ombolo yovana oiyumbu koviwena.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 15:26

ovana . . . oviwena: Mokonda movitumino vya Moisesi ovimbwa ankho otyinyama tyasila, Ombimbiliya tupu apeho yuundapesa ondaka oyo okulekesa otyipuka tyihekahi nawa. (Lev. 11:27; Mat. 7:6; Fil. 3:2; Apo. 22:15) Mahi, ehipululo liomukanda wa Marcos (7:27) nehipululo lya Jesus mu Mateus, ondaka “okawena yaundapeswa okueeleka otyipuka tyikahi nawa ine tyiholwe. Tyafuile Jesus ankho ukahi nokueleka ondaka imwe yohole, ovanthu vehe va Judeu ankho vaundapeswa tyina vaihanda ovimbwa vatekula momaumbo avo. Okueleka ova Isilayeli “novana” novanthu vehe va Judeu “noviwena”, Jesus ankho uhanda okulekesa otyipuka tyakolela vali. Meumbo tyina muna ovana noviwena, vatetekela okupewa okulia ovana.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 15:1-20) Ngotyo, ova Faliseu vamwe novahoneki vovitumino vatunda ko Jelusalei aveiya ku Jesus, avati: 2 “Omokonda yatyi ovalongwa vove vahalandulila oviso vio vakuau-kulu vetu. Mongeleka, kavelikoho pomavoko tyina valia.” 3 Jesus evekumbulula okuti: “Iya onwe omokonda yatyi muhalandulila otyitumino tya Huku mokonda yoviso vio vakuaukulu venyi? 4 Mongeleka, Huku wati, ‘Humba ho na nyoko,’ iya ‘Una upopia omapita tate yae ine o me yae una okuipawa.’ 5 Mahi onwe muti, ‘Una upopila tate yae ine o me yae okuti: “Atyiho ndyina pala okukukuatesako, otyiawa tya Huku,” 6 oo kesukisa vali okukuatesako tate yae. Ngotyo, ondaka ya Huku mueipola esilivilo mokonda yoviso vienyi. 7 Onwe vomaandambeyo, Isaia waulile konthele yenyi etyi ati: 8 ‘Ovanthu ava vetyipopia vala momulungu okuti vena onthilo na ame, mahi omitima viavo vikahi kokule na ame. 9 Efendelo vandingila kalisilivila, mokonda valongesa vala ovitumino viovanthu.’ ” 10 Ngotyo aihanena ovanthu pwe evepopila okuti: “Tehelelei amunoñgonoka etyi tyihangununa onondaka ombu: 11 Tyisilisa omunthu hatyetyi-ko tyinyingilila momulungu, mahi otyetyi tyitunda momulungu wae.” 12 Pahe ovalongwa aveya, avemupopila okuti: “Utyii okuti ovipuka wapopia vianumanesa ova Faliseu?” 13 Evekumbulula okuti: “Omuti Tate yange keulu ahatuikile mautukulwa-po. 14 Veyekei. Ovahongoli veheete-po. Inkha omumphoki uhongolela omumphoki mukuavo aveho mavatokela metoto.” 15 Petulu ati: “Tuhangununine onthengele-popia oyo.” 16 Evepopila okuti: “No onwe nkhele kamuetyinoñgonokele? 17 Kamutyii okuti etyi tyinyingilila momulungu tyenda no meimo atyitundu-mo vali? 18 Mahi, ovipuka vitunda momulungu vitunda komutima, ovipuka ovio, ovio visilisa omunthu. 19 Mongeleka, momutima mutunda omalusoke omavi, nokuipaa, noumbalehi, nouhayo, nokuvaka, noumbangi womatutu, nokupopia ovipuka ovivi. 20 Ovipuka ovio, ovio visilisa omunthu, mahi okulia tyihakohele peke katyisilisa omunthu.”

19-25 YA FEVEREIRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 16-17

“Omalusoke Alie Unao?”

(Mateus 16:21, 22) Okutuka opo Jesus apopila ovalongwa vae okuti una okuenda ko Jelusalei akamoneswa ononkhumbi novakulu novanene nakwa novahoneki vovitumino opo akaipawe iya monthiki yatatu atutiliswa. 22 Moluotyo, Petulu wemuihanena pokanthele iya ahimbika okumuviyula okuti: “Tatekulu lilingila okankhenda, otyo kamatyipiti nove.”

Sentinela 15/2/07 Pefo 16 § 17

Valume—Imbukei Onkhalamutwe Yenyi Kristu

17 Onthiki onkhuavo, Jesus apopila ovalongwa vae okuti una okuenda ko Jelusalei akamoneswa ononkhumbi “novakulu novanene-nakwa novahoneki vovitumino opo akaipawe iya monthiki yatatu atutiliswa.” Moluotyo, Petulu emuihanena ponthele iya emupopila okuti: “Tatekulu lilingila okankhenda, otyo kamatyipiti nove.” Petulu ankho wasoka ngotyo, mokonda wemuetesila-mo okankhenda. Ngotyo, Petulu ankho wesukisa okuviyulwa. Moluotyo Jesus emupopila okuti: “Tunda apa Satanasi! Ove umanya liokumphundula, mokonda omalusoke ove haa Huku ko, mahi o ovanthu.”—Mateus 16:21-23.

(Mateus 16:23) “Mahi wapiluluka emupopi Petulu, okuti: “Tunda apa Satanasi! Ove umanya liokumphundula, mokonda omalusoke ove haa Huku ko, mahi o ovanthu.”

Omutala Womulavi 5/15/15 pefo 6 §§ 16-17

Lunguka—Satanasi Uhanda Okukulia!

16 Satanasi upondola okuyondya alo umwe ovaumbili va Jeova vena ombili. Mongeleka, soka kuetyi tyamonekele-po etyi Jesus apopila ovalongwa vae okuti kuakamba katutu opo aipawe. Apostolu Petulu, ankho uhole Jesus, apopi okuti: “Tatekulu lilingila okankhenda, otyo kamatyipiti nove.” Jesus apopila Petulu, okuti: “Kala konyima yange Satanasi!” (Mat. 16:22, 23) Omokonda yatyi Jesus aihanena Petulu okuti “Satanasi”? Omokonda Jesus ankho utyii etyi matyimoneka-po. Ankho utyi okuti kuakamba katutu opo Jesus aipawe ngotyilikutila tyofeto yeyovo iya alekesa okuti Eliapu onkhembi. Pomuvo una ankho wepuiya, ankho hamuwo Jesus apondola “okulilingila okankhenda.” Satanasi ñgeno wahambukilwe inkha Jesus wayekele-po okukala tyalunguka.

17 Onthyulilo youye uno wovivi ikahi popepi, ngotyo nonthue tukahi momuvo wepuiya. Satanasi uhanda “tulilingile okankhenda” atusuku vali novipuka tupondola okulinga mouye muno. Satanasi uhanda tulimbueko okuti tukahi kononthiki mbonthyulilo atuyeke-ko okukala tyalunguka. Uhayeke otyo tyimoneke nove! Ngotyo, “tualako okukala tyalunguka.” (Mat. 24:42) Uhetavele komatutu a Satanasi okuti onthyulilo ikahi kokule ine kamaiya.

(Mateus 16:24) Iya Jesus atolela ovalongwa vae okuti: “Inkha omunthu umwe uhanda okundandula, ayeke-po okukalako palae muene, apole omuti wae wemone iya atualako okundandula.”

Sentinela 1/4/06 pefo 23 § 9

‘Endei Kalingei Ovalongwa, Amuvembatisala’

9 Ongeleka ya Jesus yokulinga ehando lia Huku yakutikinya-tyi? Jesus wapopila ovalongwa vae okuti: “Ankho umwe puonwe uhanda okundandula, kapondola okukalako palae muene, una okulityindila omuti wemone iya atualako okundandula.” (Mateus 16:24) Jesus wapopia apa ovipuka vitatu tuesukisa okulinga. Tete, ‘okuhakalako’ pala onthue muene. Monondaka ononkhuavo tupondola okuti “okuanya” omayembelo etu oukuankhali nelungavi, mahi “tutavela” onondonga nehongolelo lya Huku. Vali, ‘okulityindila omuti wemone’. Pomuvo wa Jesus ankho omuti wemone ulekesa okukunda nokumoneswa ononkhumbi. Mokonda tu Vakristau tutavela okumoneswa ononkhumbi mokonda yonondaka onongwa. (2 Timóteo 1:8) Namphila mouye mavetulingi omukuele, nga Kristu tuna ‘okuhesuku nolukundo iya atuhambukwa mokonda tutyii okuti tukahi nokulinga etyi tyihambukiswa Huku. (Hebreus 12:2) Iya tyatatu, “apeho” tulandula Jesus.—Salmo 73:26; 119:44; 145:2.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 16:18) Tupu, ndyikupopila okuti: Ove Petulu iya konkhanda oku mandyitungila-ko ewaneno liange iya omapito o Hade kamaeifindi.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat.16:18

Ove Petulu iya konkhanda oku: Mo Gregu muna onondaka onombali mbelifwa peʹtros na peʹtra. Ondaka peʹtros ihangununa otyimphemo tyemanya ine enyama. Apa ihangununa enyina Petulu Jesus aavelele Simau. Iya ondaka peʹtra, ihangununa onkhanda. Ondaka oyo tupu ivasiwa mu Mat. 7:24, 25; 27:60; Luc. 6:48; 8:6; Rom. 9:33; 1Cor. 10:4; 1Ped. 2:8. Mahi Petulu ankho kasoko okuti oe onkhanda oku Jesus matungila ewaneno liae. Otyo tyayandyuluka nawa mu 1Ped. 2:4-8, omu Petulu aimbuka okuti Jesus ankho oe walaelue ngemanya “liavilapo lyo pevindi” eli Huku akoya. Tyehe otyo vala Apostolu Paulu nae waeleka Jesus ngatyina “elisesu” ‘onkhanda ya Huku’. (1Cor. 3:11; 10:4) Onondaka ombo ambuho Jesus apopia ongatyina ekahi nokuti: ‘Ove naavela enyina Petulu, otyimphemu tyonkhanda, wetyivila okuimbuka okuti ame, ame Kristu “onkhanda ei” kuatungwa ewaneno lyo Vakristau.’

ewaneno: Etyi otyikando tyotete ondaka ek·kle·siʹa imoneka mo Gregu. Ondaka ei yatepulwa onondaka onombali mbo Gregu: ek, ihangununa “pondye” iya ka·leʹo ihangununa “okuihana.” ek·kle·siʹa ihangununa okuihana ovanthu opo veliongiye opo valinge otyilinga tyimwe. (Tala o Glossário, “Ewaneno”.) Mo versikulu omu Jesus wapopia ‘okutungwa’ kuewaneno lyo Vakristau ovalembulwa. Ewaneno lyo ankho malikala “ondyuo ya Huku” iya ovakristau ovalembulwa vaelekwa “nomamanya ena omuenyo.” (1Ped. 2:4, 5) Ondaka yo Gregu ek·kle·siʹa yundapeswa unene mo Septuaginta iya mo Hebreu ihangununa “ewaneno.” Ondaka oyo mo Hebreu pamwe lihangununa elongo aliho lyo Isilayeli. (Deu. 23:3; 31:30) Mokonda Atos 7:38 ipopia okuti etyi ova Isilayeli vatunda ko Egitu vaonganekele “ewaneno.” Tyelifwa notyo ovakristau ‘vapolwa menthiki’ iya ‘vakoyua mouye’ opo vaonganeke “ewaneno lya Huku.”—1Ped. 2:9; Jo 15:19; 1Cor. 1:2.

(Mateus 16:19) Ame mandyikuavela onosapi Mbouhamba wo keulu, iya etyi wamakutu pano pohi, no keulu matyikutwa, etyi wamakutulula pano pohi, no keulu matyikutululwa.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat 16:19

onosapi Mbouhamba wokeulu: Mo Mbimbiliya vana ankho vatambula osapi (yokuikula) ankho vapewa outumini. (1Crô. 9:26, 27; Isa. 22:20-22) Moluotyo ondaka “osapi” ilekesa outumini notyilinga otyinene. Petulu watambulile “onosapi Mbouhamba” ku Jesus iya embuundapesa etyi aikulila ova Judeu (Atos 2:22-41), no va Samaliya (Atos 8:14-17) novanthu vomalongo omakuavo (Atos 10:34-38) omphitilo yokulembulwa nospilitu sandu no kutambula ekevelelo liokunyingila Mouhamba wokeulu.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 16:1-20) Konyima ova Faliseu no va Saduseu avafuene pwe, opo vemulingise etyi tyapenga, avemuiti opo evelingile ehuviso. 2 Evekumbulula okuti: “Kongulohi, mupopia okuti: ‘Kamailoko mokonda kutupu omakaka,’ 3 iya komuhuka muti: ‘Hono makutende tupu mailoko, mokonda kuna omakaka.’ Mutyivila okuhangununa etyi eulu likahi, mahi kamutyivili okunoñgonoka omanyingilikilo omuvo wanakwa. 4 Ovanthu vomuvo uno onondingavivi, vokulinga oumbalehi, vakevelela enyingilikilo, mahi kamavapewa nalike, o lya Jona vala.” Ngotyo, evehondovoka. 5 Ovalongwa avayauka no konthele onkhuavo, mahi avalimbuako okutyinda onombolo. 6 Jesus evepopila okuti: “Lungukei konkhiso yo va Faliseu no va Saduseu.” 7 Ngotyo avehimbika okulipopila poyavo, avati: “Katuatyindile onombolo.” 8 Etyi Jesus etyinoñgonoka, ati: “Onwe vekolelo liehehi, omokonda yatyi mulipopilila okuti tutupu onombolo? 9 Nkhele kamuetyinoñgonokele, kamuhinangela onombolo ononthano ovanthu 5.000 valile, muaongiyile onosesu onoñgapi? 9 Ine konthele yonombolo epandu-vali ovanthu 4.000 valile, muaongiyile onosesu onoñgapi? 11 Oñgeni muhanoñgonokele okuti hikahi nokupopia onombolo? Mahi lungukei konkhiso yo va Faliseu no va Saduseu.” 12 Pahe avanoñgonoka okuti kekahi nokupopia okulunguka konkhisiso yonombolo, mahi o kondongeso yo va Faliseu no va Saduseu. 13 Etyi ehika kotyilongo tyo Sesaleia ya Filipe, Jesus apulu ovalongwa vae okuti: “Ovanthu vati Omona womulume olie?” 14 Avakumbulula okuti: “Vamwe vati o João Batisita, ovakuavo vati o Eliya, iya vamwe vati o Jeremia ine o umwe povauli.” 15 Ngwe evepulu okuti: “Iya kuonwe ame-lie?” 16 Simau Petulu akumbulula okuti: “Ove, ove Kristu omona wa Huku una omuenyo. 17 Jesus emupopila okuti: “Kala nehambu Simau mona wa Jona, otyipuka otyo kuetyipopililwe nomunthu wohitu nohonde mahi wetyiholololelwa na Tate keulu. 18 Tupu nkhupopila okuti: “Ove, ove Petulu. Ame mandyikatungila ewaneno liange konkhanda iya onombundi mbo Pomaendo kambutyivili okuliteyapo. 19 Mankhuavela onosapi Mbouhamba wokeulu, atyiho wiika pano pohi, no keulu tyaikwa iya etyi wiikula pano pohi no keulu tyaikulwa. 20 Konyima evelondola opo vehetyipopile nawike, okuti oe o Kristu.

26 YA FEVEREIRO ALOO 4 YA MARÇO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 18-19

“Lunguka Opo Uhelipunduke Nokupundukisa Vakuenyi”

(Mateus 18:6, 7) Mahi olie upundukisa umwe povatutu ava, vakolela mu ame, hahe vali akutilwe momunyino emanya ankho liliseteswa notyimbulu kohale pokukunkha, ayumbwa melunga. 7 “Ovanthu vouye ngongo yavo, mokonda vapundukisa vakuavo! Otyili, kuna umwe okukala ovanthu vapundukisa vakuavo, mahi ngongo yovanthu ovo!

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Mat. 18:6, 7

emanya liokukunkha ankho liliseteswa notyimbulu: Ine “emanya enene liokukunkha” okatoi: “Emanya liliseteswa notyimbulu.” Omamanya oo ankho omanene iya ankho alema otyo ankho elisetesilwa notyimbulu.

Omamanya okupundukisa: Ovanongo vetavela okuti, ondaka skandalon mo Gregu yapitiyua okuti “emanya liokupunduka,” ilekesa okutela eliva. Mokueenda kuomuvo ondaka oyo yo Gregu aihangununa kese otyipuka tyipundukisa omunthu ine tyimutokesisa. Monkhalelo onkhuavo tyilekesa omunthu upondola okulinga otyipuka tyimwe tyimulingisa okukala nontheto ombi iya ehike kokulinga onkhali. Omukanda wa Mat .18:8, 9, ondaka skandalizo ipopia “okulinga otyiponyo” ine otyipuka “tyipondola okukutuala okulinga onkhali.”

Ombimbiliya yokulilongesa ono media

Emanya liokukunkha

Omamanya oo ankho aundapeswa pokukunkha nokutyopelako o azeitona tyina valalinga omulela. Amwe ankho omatutu iya ovanthu ankho vetyivila okukunkha nao iya omanene atyo ankho eliseteswa notyimbulu. Tyipondola hamwe ankho emanya limwe enene ongeli Sansão atuminwe no va Filisteu okukunkha nalio mokaleya. (Jui. 16:21) Omamanya oo okukunkha ankho eliseteswa notyimbulu ankho aundapeswa unene mo Isilayeli nonthele imwe Youtumini wo Roma.

Omamanya Okukunkha Omanene Nomatutu

Emanya enene liokukunkha, ngeli lialekeswa apa, ankho lina okuliseteswa notyimbulu, pokukunkha ovilia ine ono azeitona. Emanya enene ankho lilema unene iya ankho likunkhila kekuavo enthanda enene vali kulio.

(Mateus 18:8, 9) Ngotyo, ankho okuvoko kuove ine omphai yove ikupundikisa, itetako oiyumbu kokule nove, hahe vali ukale nomuenyo namphila utyilema tyipona okukala nomavoko evali no nomphai onombali mahi oyumbwa motupia tuhanyimi. 9 Tupu, inkha eiho liove likupundukisa, liyoolamo oliyumbu kokule nove, hahe vali ukakale nomuenyo wa apeho neiho like tyipona okukala nomaiho evali mahi oyumbwa mo Geena yotupia.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 18:9

Geena: Ondaka ei yatunda mondaka yo Hebreu geh hin·nomʹ, ihangununa “ekungu lio Hinom,” ankho likala kondye yo Jelusalei. (Tala o Apendise. B12, pomapa “O Jelusalei no nomphangu mbuli popepi nayo.”) Pomuvo wa Jesus ekungu olio ankho omphangu yokuyumba osilo, tupu ondaka “Geena” ilekesa ehanyauno lya apeho.

Ombimbiliya Yokulilongesa o Glossário

Geena

Ondaka yo Gregu ekungu lio Hinom, ankho likala koutakelo kondye yo Jelusalei. (Jer. 7:31) Ankho omphangu imwe muyumbwa ovivimbi novinyama viankhia. (Jer. 7:32; 19:6) Petupu natyike tyilekesa okuti ovinyama ine ovanthu ankho vayumbwa mo Geena opo vayokwe nomuenyo. Omphangu oyo ankho kaipondola okuelekwa notyipuka tyihamonwa muna ovanthu vayokwa no tupia. Mahi, Jesus novalongwa vae ankho vaundapesa ondaka Geena okulekesa ehitiso lihapu “ononkhia mbavali,” tyilekesa ehanyauno lya apeho. (Apo. 20:14; Mat. 5:22; 10:28)

(Mateus 18:10) Liyungei opo muhatombe nawike povatutu ava; ame ndyimupopila okuti onoandyu mbae keulu apeho mbukahi nokutala otyipala tya Tate yange, uli keulu.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 18:10

apeho mbukahi nokutala otyipala tya Tate yange: Ine “mbuna omphitilo yokumona Tate.” Mokonda onoandyu mbuna omphitilo yokukala ponthele ya Huku ombo vala mbupondola okumona otyipala tyae. (Êx. 33:20)

Sentinela 01/11/10 pág. 16

Oñgeni Onoandyu Mbutukuatesako

Jesus walekesa nawa okuti onoandyu mbuna otyilinga tyokukuatesako ovanthu va Huku okukala noupanga wapama nae. Ngotyo etyi alondola ovalongwa vae konthele yokupundukisa vakuavo wati: “Liyungei opo muhatombe nawike povatutu ava; ame ndyimupopila okuti onoandyu mbae keulu apeho mbukahi nokutala otyipala tya Tate yange, uli keulu.” (Mateus. 18:10) Nonondaka ombo Jesus ankho kekahi nokupopia okuti kese mulanduli wae una oandyu yae imuyunga. Mahi ankho ukahi nokulekesa okuti onoandyu mbuundapela kumwe na Huku iya mbuna esuko enene no Vakristau votyotyili.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 18:21, 22) “Petulu eya ponthele yae ati: Tatekulu, ovikando viñgapi ndyina okuevela omukuatate wange tyina amandingi etyi tyapenga? Ovikando epandu-vali? 22 Jesus emukumbulula okuti: Ame hikupopila okuti ovikando epandu-vali, mahi, alo ovikando 77.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mat. 18:22

ovikando 77: Okatoi., “ovikando omakwi epandu-vali nepandu-vali.” Ombalulo ei mo Gregu ipondola okuvalulwa okuti “70 ne 7” (ovikando 77) ine “70x7” tyituuka (ovikando 490). Onondaka mbelifwa no ombo mbavasiwa mo Septuaginta mu Gên. 4:24 mo Hebreu mbupopia ovikando “77” tyilekesa okuevela “ovikando 77.” Namphila ovanthu vapondola okunoñgonoka mononkhalelo mbelikalaila, mahi okuwana-wana ombalulo epandu-vali, tyilekesa okuti “tyitualako” ine “tyitupu apa tyihulila.” Etyi Jesus akumbulula Petulu okuti he 7 mahi o 77 ankho ukahi nokulongesa ovalanduli vae okuti kavesukisa okuvalula apa mavehulila tyina vaevela. Tyelikalela notyo, omukanda umwe wonongeleya utiwa Talmude Babylonico (Yoma 86b) wati: “Inkha omunthu umwe wekulinga etyi tyapenga omuevela otyikando tyo tete no tya vali no tya tatu, tyakuana uhemuevele vali.”

(Mat. 19:7) “Avemupopila okuti: Iya omokonda yatyi Moisesi apopila okuti omukai apewe omukanda wokulihenga, iya oe ahengwa?”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Mt 19:7

Omukanda wokulihenga: Tyina omunthu ankho ahanda okuhenga omuakai wae ankho una okuhoneka omukanda ngetyi ankho tyipopia ovitumino. Iya una okuovola ovakulu vepunda-umbo. Iya ngotyo omunthu ankho upondola okulikondola, ahahengela vala omunthu tyawina. Otyitumino tyokulinga omukanda wokulihenga ankho tyakolela opo tyiyakulile ine okuamena ovakai. (Deu. 24:1) Pononthiki mba Jesus, ononkhalamutwe mbonongeleya palavo okulihenga otyipuka tyimwe tyapepuka. Omuhipululi umwe utiwa o Josefo wo potyita tyotete ankho omu faliseu wahengua, wapopia okuti okulihenga otyipuka tyipondola okulingwa, “iya ankho tyilingwa vala apehena etyi tyaendapo tyakolela.”

Ombimbiliya yokulilongesa ono media

Omukanda wokulihenga

Omukanda wokulihenga wahonekwa mo Aramaico mo 71 ine 72 P.E. Wavasiwa koutundilo wo Wadi Murabbaat moluhandya lwo Judeia. Konthyimbi yomanima epandu puetyi ova Judeu vakondoka, Josefo omona wa Naqsan velihenga na Miriã, omona wa Jonatã ankho ukala mepunda-umbo lio ko Massada.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 18:18-35) “Ame ndyimupopila otyili okuti: Ovipuka aviho mukuta pano pohi, keulu viakutwa-le iya aviho mukutulula pano pohi, keulu viakutululwa-le. 19 Tupu ndyimupopila otyili okuti: Inkha vevali pokati kenyi pano pohi velitavela okuita otyipuka tyimwe tyakolela, Tate yange keulu meveavela-tyo. 20 Mokonda pana pena vevali ine vetatu veliongiya menyina liange, na ame opo ndyili.” 21 Iya Petulu eya ponthele yae ati: “Tatekulu, ovikando viñgapi mandyievela omukuatate wange tyina amandingi otyivi? Ovikando 7?” 22 Jesus emukumbulula okuti: “Ame ndyikupopila okuti, ha-vikando 7, mahi ovikando 77. 23 “Otyo Ouhamba wokeulu weelekelua nomulume ohamba, ankho uhanda ovapika vae vemufete onongele mbae. 24 Etyi ahimbika okuvetantha, avemuetela omulume umwe ankho wemulevala onotalendu 10.000. 25 Mahi mokonda ankho utupu etyi mafete ongele oyo, ohamba aitumu omulume oo nomukai wae novana vavo valandeswe novipuka viavo aviho, opo onombongo mbatyo mbufete ongele oyo. 26 Moluotyo, omupika oo aikila konongolo, emuiti okuti: ‘Mbambavo nkhevelele-vo, mandyikufete ongele yove.’ 27 Ohamba aikala nonkhenda nomupika wayo aimuyeke iya aimupopila okuti ongele ikale vala. 28 Mahi omupika oo etyi atunda opo, akavasa omupika mukuavo, ankho wemulevala vala onotalendu 100. Emukuate, ahimbika okumuveta, ati: “Feta ongele yange aiho.” 29 Ngotyo, omupika mukuavo aikila konongolo emuiti, ati: ‘Mbambavo nkhevelele-vo mandyikufete ongele yove.’ 30 Mahi, nongotyo ehetavela, emutuala mokaleya, ngamo akala alo ongele yae eifetwa. 31 Etyi ovapika vakuavo vamona etyi omupika oo alinga, avanumana unene iya avakapopila ohamba ovipuka aviho viaendapo. 32 Ohamba aimuihana, aimupopila okuti: “Mupika ondingavivi, ongele yove aiho nati ikale, mokonda wandyita. 33 Nove ñgeno kukala-vo nonkhenda nomupika mukuenyi, ngetyi ame nakala nonkhenda nove? 34 Ngotyo ohamba yavo, ainumana unene, aipopila omafualali apake omupika oo mokaleya alo afeta ongele yae aiho. 35 Tupu Tate yange keulu, ongotyo malingi kese wike puonwe wahaevela omukuatate wae nomutima auho.”

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma