Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • mwbr18 Tyitalale pp. 1-9
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
  • Onthele-kati
  • 5-11 YA MARÇO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 20-21
  • “Una Uhanda Okukala Omunene Pokati Kenyi, Una Okukala Omuundapi Wenyi”
  • Ombimbiliya yokulilongesa nono media
  • Opopalasa
  • Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 20:20, 21
  • Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 20:26, 28
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 21:9
  • Jesus — o Caminho pefo 244 §§ 4-6
  • Waundapesa Omuti Womukuyu Opo Alongese Konthele Yekolelo
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 12-18 YA MARÇO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 22-23
  • “Tavela Ovitumino Vivali Viakolela Unene”
  • Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 22:37
  • Outoi wokulilongesa mu Mat. 22:39
  • Outoi wokulilongesa mu Mat 22:40
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Outoi wokulilongesa mu Mat. 22:21
  • Okatoi kokulilongesa mu Mat. 23:24
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 19-25 YA MARÇO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 24
  • “Tualako Okukala Tyalunguka Mopaspilitu Mononthiki Mbonthyulilo”
  • Estudo Perspicaz Volume 1 Pefo 120 § 9
  • Ohole
  • Sentinela 15/11/99 pefo 19 § 5
  • Ukahi Nokufuisapo Atyiho Huku Ekuita?
  • Jesus — o Caminho pefo 259 § 5
  • Ono apostolu Vaitile Enyingilikilo
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Okatoi kokulilongesa mu Mat. 24:8
  • Outoi wokulilongesa mu Mat. 24:20
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 26 YA MARÇO ALO 1 YA ABRIL
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 25
  • “Tualako Okukala Tyalunguka”
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Omutala Womulavi 15/3/15 pefo 27 § 7
  • Kuatesako Noukuatyili Onondenge mba Kristu
  • Omutala Womulavi 1/10/09 pefo 16 §§ 16-18
  • “Onwe Mumapanga Ange”
  • Okutanga Ombimbiliya
Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
mwbr18 Tyitalale pp. 1-9

Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

5-11 YA MARÇO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 20-21

“Una Uhanda Okukala Omunene Pokati Kenyi, Una Okukala Omuundapi Wenyi”

(Mateus 20:3) Etyi apita koola ya tatu, amono vali vamwe vetai popalasa, vehena ovilinga;

Ombimbiliya yokulilongesa nono media

Opopalasa

Onopalasa mbumwe, ngo ombu mbapopiwa apa, ankho ovanthu valandesila poluhandya. Ovalandesi vamwe ankho vapaka ovitanda viavo metapalo iya otyo ankho tyityilika ovanthu okukuata metapalo. Ovanthu ankho valanda ovipuka ngetyi omavai no nombiya nono vitulu mbumwe ankho mbulanda onombongo ononyingi novikulia. Mokonda ankho vetupu ono arka opo vapake-mo ovikulia, ankho ononthiki ambuho venda kopalasa opo vakalande etyi vesukisa. Tupu tyina omunthu ankho eya okulanda uvasa ovipuka ovinyingi ovalandesi vatunda vilongo vapopia, ovana ankho opo vanyanena iya vana ankho vehena ovilinga ankho opo vakala opo vatumwe okulinga ovilinga. Popalasa opo, Jesus wahakulile ovavei iya Paulu waivisile. (Atos 17:17) Ovanongo vovihonekwa no va faliseu ankho opo vehole okukala na vamonwe novanthu iya tupu otyo vakukunyua.

(Mateus 20:20, 21) Iya me yovana va Zebedeu eya ponthele ya Jesus, aikila konongolo emuiiti otyipuka tyimwe. 21 Jesus emupulu okuti: “Oityi uhanda?” Omukai akumbulula okuti: “Popila ovana vange ava vevali umwe apumphame kokulio kuove, omukuavo kokumbili kuove, Mouhamba wove.”

Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 20:20, 21

me yovana va Zebedeu: O me ya apostolu Tiago na João. Ngetyi tyipopia ehipululo lya Marcos, Tiago na João ovo vapopia na Jesus. Mokutala, ovo muene ankho vahanda, mahi ngwe avatumu-ko me yavo Salome opo ekeveitile-ko iya tyafuile Salome o ina muhikuena ya Jesus. — Mat. 27:55, 56; Mar. 15:40, 41; João 19:25.

umwe kokulio kuove omukuavo kokumbili kuove: Onomphangu ombo onombali ankho mbulekesa omunkhima noutumini, mahi omphangu yomunkhima omunene, apeho oyo kokulio. — Sal. 110:1; Atos 7:55, 56; Rom. 8:34.

(Mateus 20:25-28) Mahi, Jesus eveihanena ponthele ati: “Onwe mutyii okuti ovatumini vomouye vevelinga onya iya ovalume ovanene veveundapesa ngo vapika. 26 Mahi, hatyoko mulinga pokati kenyi. Una uhanda okukala omunene pokati kenyi, una okukala omuundapi wenyi. 27 Iya una uhanda okukala omutete pokati kenyi una okukala omupika wenyi. 28 Ngotyo, Omona womulume keile opo aumbilwe, mahi weya okuumbila, nokuava omuenyo wae ngofeto opo ayovole ovanthu ovanyingi.”

Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 20:26, 28

omuundapi: Ine “omulingilili.” Ombimbiliya apeho iundapesa ondaka yo Gregu diakonos opo ipopie omunthu nomutima weliola utavela okuundapela vakuavo opo evekuatesako. Ombimbiliya iundapesa ondaka oyo tyina ipopia konthele ya Jesus (Rom. 15:8), ovaundapi ine ovalingilili va Kristu (1Cor. 3:5-7; Col. 1:23), ovakuatesiko vovakulu vomawaneno (Fil. 1:1; 1 Tim. 3:8). Ondaka oyo tupu ipopia vana vaundapa momaumbo (João 2:5, 9) novatumini. (Rom. 13:4).

keile opo aumbilwe, mahi weya okuumbila: Ine “keile okuavelwa, mahi weya okuava.”

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 21:9) Mahi, ovanthu ovanyingi ankho vekahi komutwe wae avahimbika okupopila peulu okuti: “Tukuita opo utuyovole, Mona wa David! Una ouwa, oyouna uya menyina lya Jeova! Tukuita, tuyovole, Huku yetu wokeulu!”

Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 21:9

Tukuita, tuyovole: Ine: “Okuhilivika.” Ondaka oyo, yo Gregu yatuka mo Hebreu ihangununa okuti “onthue tukuita” ine “mbambavo tuyovole.” Apa ondaka ei yaundapeswa opo ilekese okuita ku Huku eyovo iya ipondola okupitiyua, okuti “mbambavo, tuavele-vo eyovo.” Mokueenda kuomuvo, ondaka oyo aihimbika okuundapeswa mononkhalelo onombali ngetyi elikuambelo ine okuhilivika omunthu. Ondaka oyo yo Hebreu yelikuata no yo Gregu ivasiwa mu Sal. 118:25, ilinga onthele yoviimbo tyitiwa Halel. Ova Isilayeli apeho ankho vaimba otyiimbo otyo pomuwo wa Pasikwa. Otyo, ovanthu otyo vahinangelela onondaka ombo etyi vatambula Jesus. Iya onkhalelo imwe Huku akumbululile elikuambelo liavo liokuyovola Omona wa David opuetyi emututilisa. Mu Mat. 21:42, na Jesus yatyo wetyipopia, mu Sal. 118:22, 23 ipopia Mesiya.

Omona wa David: Onondaka ombo mbulekesa nawa okuti ovanthu ankho vei nawa okuti Jesus atuka iya notyilinga tyae tyina amakala Mesiya walaelue.

(Mateus 21:18, 19) Komuhuka etyi akondoka mepunda-umbo, ankho waliwa nondyala. 19 Amono omukuyu ukahi ponthele yetapalo ngako ayanako mahi ahavasi-ko natyike, avasiko vala omafo iya apopi okuti: “Nalumwe mokaima vali ovinyango.” Iya omukuyu aukukuta liwa-liwa.

Jesus — o Caminho pefo 244 §§ 4-6

Waundapesa Omuti Womukuyu Opo Alongese Konthele Yekolelo

Omokonda yatyi Jesus akukutisila omukuyu? Jesus wapopia omokonda yatyi: “Ame ndyimupopila otyili okuti: “Inkha mukala nekolelo iya amuhakala nondima, kamamulingi vala ngetyi nalinga omuti ou, mahi alo umwe inkha mupopila omphunda ei okuti: ‘Tunda apa katokele melunga’, otyo matyimoneka-po. Ovipuka aviho muiita melikuambelo nekolelo, mamuvipewa.” (Mateus 21:21, 22) Ngotyo Jesus uwana vali etyi ankho apopia-le konthele yekolelo liapama iya lipondola okuhondolola onomphunda. — Mateus 17:20.

Etyi omukuyu wakukuta, Jesus walongesa okuti tyesukisa okukala nekolelo mu Huku. Wati: “Ovipuka aviho muiita momalikuambelo, kalei nekolelo ngatyina muevitambulale iya mamuvipewa.” (Marcos 11:24) Oyo ondongeso imwe yakolela kovalanduli aveho va Jesus. Iya haunene kono apostolu tyakolela vali mokonda yovitateka ankho mavalambela. Mahi no ngotyo, nkhele pena otyipuka otyikuavo tulilongesila komukuyu wakukuta iya nekolelo.

Ngo muti oo, ova Isilayeli ankho velilekesa ngatyina ovakuatyili. Ova Isilayeli ankho valinga omulao na Huku iya ankho velilekesa ngatyina vetavela Ovitumino via Huku. Moluotyo, ova Isilayeli aveho ankho vetyilekesa nawa okuti vetupu ekolelo iya ankho kavaave ovinyango vikahi nawa. Iya alo umwe avaanye Omona wa Huku! Ngotyo, etyi akukutisa omuti oo, Jesus walekesa oipi onthyulilo yelongo olio ankho lihena ekolelo iya nokuhaave ovinyango.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 20:1-19) “Ouhamba wokeulu ukahi ngomulume umwe, muene weumbo, welimeneka, opo akaovole ovaundapi veye okuundapa mepia liae liomivinyu. 2 Etyi velipakela-mo novaundapi ondenaliu ike monthiki, evetumu kepia liae liomivinyu. 3 Tupu etyi tyati koola ya tatu, amono vamwe vetai popalasa, vehena ovilinga. 4 Iya apopila ovanthu ovo okuti: ‘Nonwe endei kepia liomivinyu mandyimufete nawa.’ 5 Moluotyo, ovanthu ovo avaende. Etyi tyati koola ya pandu no koola ya tyive akaovola vali ovanthu ovakuavo opo vakaundape. 6 Okuhulililako, koola ye kwi na mohi avasi ovakuavo vetai iya evepopila okuti: ‘Oityi muakalela apa lutai onthiki aiho tyihena ovilinga?’ 7 Ovanthu ovo avemukumbulula okuti: ‘Omokonda na wike wetukonga.’ Evepopila okuti: ‘Nonwe endei kepia liomivinyu.’ 8 “Etyi kuanthikovela, muene wepia liomivinyu, apopila onkhalamutwe yovilinga viae okuti: ‘Ihana ovaundapi uvefete ondyambi yavo. Himbikila ku vana vokuesaililwa omanuhula na vana vatetekela.’ 9 Etyi ovanthu voola ya tyekwi na mohi veya, kese umwe atambula ondenaliu ike. 10 Moluotyo, etyi vokuatetekela veya, avasoko okuti mavafetwa vali unene. Mahi, navo afetwa vala ondenaliu ike. 11 Etyi veitambula, avahimbika okuñgoñgena hekulu yeumbo. 12 Iya avati: ‘Ava vokuahulilila-ko vaundapa vala oola ike, no ngotyo weveeleka nonthue, tuatyinda omulemo wonthiki nomutenya watokota!’ 13 Mahi, akumbulula umwe puvo okuti: ‘Panga liange, hekulingile na tyike tyihaviukile. Ove kuanthavelele ondenaliu ike tuelilaa? 14 Tambula ondenaliu yove iya oende. Ame ndyihanda okuavela ou wahulililako ngetyi nekuavela. 15 Hipondola okulinga etyi nahanda novipuka viange muene? Ine walinga onkhi mokonda ame ndyimunthu omuwa?’ 16 Ngotyo, vokuasaililwa mavakakala ovatete iya votete avakala vokuasaililwa.” 17 Etyi ankho ekahi nokuenda ko Jelusalei, Jesus aihanena ovalongwa vae pokamphengi apopi okuti: 18 “Talei! Tukahi nokuenda ko Jelusalei, omona womulume makapakulwa kovanene-nakwa no kovanongo vovihonekwa, avekemuhitisa kononkhia. 19 Iya avekemupakula kovanthu vouye, opo vatalukilwe kwe iya avemuvete avemupapela momuti. Mahi monthiki yatatu mapindulua-po.”

12-18 YA MARÇO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 22-23

“Tavela Ovitumino Vivali Viakolela Unene”

(Mateus 22:36-38) “Mulongesi, otyipi otyitumino otyinene vali Povitumino?” 37 Evepopila okuti: “‘Una okukala nohole na Jeova Huku yove nomutima wove auho, nomuenyo wove auho nonondunge mbove ambuho.’ 38 Otyo, otyo otyitumino tyotete, otyinene vali.

Outoi wokulilongesa Ombimbiliya mu Mat. 22:37

omutima: Ombimbiliya tyina ipopia “omutima” ilekesa atyiho omunthu atuwa mokati. Mahi tyina imbupopila kumwe “omuenyo” “nonondunge” ngotyo, opo yayandyuluka vali opo ipopia konthele yetyi omunthu atuwa hanunene konthele yetyi tuhanda, nonkhalelo elitehelela. Onondaka ombo ononthatu mbapopiwa apa (omutima, omuenyo, onondunge) kambelikalelele unene; mbuundapeswa monkhalelo ike opo mbupopie haunene okuti okukala nohole na Jeova tyesukisa okutyilinga monkhalelo yafuapo.

omuenyo wove auho: Ine “olutu lietu aluho.”

onondunge: Ine Ounongo wokusoka. Omunthu una okukala nenoñgonoko liokusoka opo anoñgonoke Huku iya akala nohole nae. (Joâo 17:3, okatoi; Rom. 12:1) Otyitumino Jesus apopia apa tyivasiwa mu Deu. 6:5. Otestu oyo ipopia onondaka ononthatu mbo mo Hebreu mbulekesa, ‘omutima, omuenyo nonondunge.’ Mahi, melaka lio Gregu Mateusi wapopia vali unene ondaka “onondunge” tyipona “ononkhono.” Tyifuile ankho una omahunga omanyingi opo apopie onondaka mbelikalela. Tete, Ova Hebreu kohale ankho vetupu ondaka “onondunge”. Tyina ankho vapopia onondunge vapopia ondaka yo Hebreu ilekesa “omutima.” Tyina vapopia ondaka oyo, muakutikinya onkhalelo aiho yomunthu, etyi omunthu asoka nonkhalelo elitehelela, novituwa viae, nehando liokulinga tyimwe. (Deu. 29:4; Sal. 26:2; 64:6; tala okatoi kokulilongesa pondaka omutima mo versikulu oyo.) Moluotyo, o Septuaginta yaundapesa ondaka yo Hebreu “omutima” pana pena ondaka yo Gregu “onondunge.” (Gên. 8:21; 17:17; Pro. 2:10; Isa. 14:13) Ehunga ekuavo, hamwe Mateusi aundapesila ondaka yo Gregu “onondunge” ahapopi “ononkhono” etyi apopia Deu. 6:5, omokonda ondaka “onondunge” mo Hebreu tupu ilekesa “ononkhono [ine, “ononkhono mbomunthu ine ounongo wokusoka,” okatoi.]” Tyilinge otyo ine hatyo, onondaka mbo Hebreu no Gregu mbupondola okutukuatesako okuhangununa omokonda yatyi o Evandyeliu yaundapesila onondaka mbuvasiwa mu Deuteronômio.

(Mateus 22:39) Tyavali tyelifwa notyo, otyetyi: ‘Una okukala nohole na mukuenyi ngetyi ulihole ove muene.’

Outoi wokulilongesa mu Mat. 22:39

Tyavali: Ekumbululo Jesus aavela omu Faliseu liahonekwa mu Mat. 22:37, mahi pahe Jesus emupopila vali onondaka mbulamba puetyi omulume una emupula, iya apopi otyitumino tyavali. (Lev. 19:18) Opo alongese okuti Ovitumino aviho, Novauli vitei kovitumino ovio vivali. — Mat. 22:40.

mukuenyi: Mo Gregu ondaka “mukuenyi” ilekesa kese munthu ulivasa nae. — Luc. 10:29-37; Rom. 13:8-10.

(Mateus 22:40) Ovitumino aviho, Novauli vetei kovitumino ovio vivali.”

Outoi wokulilongesa mu Mat 22:40

Ovitumino . . . Novauli: “Ovitumino” omikanda okupolelela mu Gênesis alo mu Deuteronômio. “Ovauli” tyilekesa omikanda viahonekwa novauli vikahi Movihonekwa vio Hebreu. Mahi, tyina onondaka ombo mbupopilwa kumwe, tyilekesa omikanda aviho vio Hebreu. — Mat. 7:12; 22:40; Luc. 16:16.

vetei: Ondaka yo Gregu yapitiyua “vetei”, ihangununa “okukakatela” tupu ilekesa okuti “omo viatuka.” Jesus kapopile vala konthele Yovitumino Ekwi, mahi wati, Ovihonekwa aviho vio Hebreu viatuka ine viakakatela mohole. — Rom. 13:9.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 22:21) Avakumbulula okuti: “Ovia Sesale.” Iya evepopila okuti: “Tya Sesale tyavelei Sesale, mahi tya Huku, tyavelei Huku.”

Outoi wokulilongesa mu Mat. 22:21

tya Sesale tyavelei Sesale: Ekumbululo lya Jesus likahi mu Mar. 12:17 no mu Luc. 20:25, ehipululo olio lipopia konthele yotyikando tyike Jesus apopia konthele Youtumini wo Roma. “Ovipuka via Cesale” muakutikinya okufeta omalilimu kovatumini iya nokukala nonthilo navo nokutavela ovitumino aviho tyitauluka movitumino via Huku.—Rom. 13:1-7

tya Huku, tyavelei Huku: Otyo tyakutikinya okumuumbila nomutima auho, nokukala nohole yotyotyili nokumutavela noukuatyili. Mat. 4:10; 22:37, 38; Atos 5:29; Rom. 14:8.

(Mateus 23:24) Vahongoli ovamphoki, munyinda ome, mahi amunyini ekamelu!

Okatoi kokulilongesa mu Mat. 23:24

munyinda ome, mahi amunyini ekamelu: Onome ovinyama vimwe ovitutu iya omakamelu ovinyama vimwe ovinene ankho viiwe okuti kaviliwa no va Isilayeli. (Lev. 11:4, 21-24) Jesus waundapesa onthengele-popia oyo, opo alekese ovipuka ovitutu ankho ononkhalamutwe mbo nongeleya vasuka vali navio ankho viehesukisile unene iya Kovitumino ovinene vialekwa nekamelu avaliatelako.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 22:1-22) Jesus wevepopila vali onthengele-popia etyi ati: 2 “Ouhamba wokeulu upondola okuelekwa Nohamba yalinga otyipito tyotyinepo pala omona wae. 3 Watuma ovaundapi vae opo vakakonge ovanthu veye kotyipito, mahi ngwe aveheya. 4 Atumu vali ovapika ovakuavo okuti: ‘Vepopilei okuti: “Napongiya-le atyiho, naipaa onongombe novipako ovikuavo vikahi nawa, endyuei kotyipito tyotyinepo.”’ 5 Mahi avehesuku iya kese umwe aende kepia liae iya ovakuavo avaende kovitanda viavo; 6 iya ovakuavo avakuate ovapika vae avevemonesa ononkhumbi iya aveveipaa. 7 “Ohamba ainumana iya aitumu omafualali ae akaipae vana vamonesa ononkhumbi ovapika vae iya aiyoko-po omapunda-umbo avo. 8 Konyima apopila ovapika vae okuti: ‘Otyipito tyotyinepo tyafuikuale, mahi vana ankho tuakonga havoko veya. 9 Moluotyo, endei komatapalo atunda mepunda-umbo amukongo kese umwe muavasa opo eye kotyipito tyotyinepo.’ 10 Ngotyo, ovapika avaende komatapalo iya avapopila aveho vavasa, tyilinge vana vekahi nawa navana vehekahi nawa, omphangu yokulingila otyipito aiyula ovanthu. 11 “Etyi Ohamba yanyingila opo itale ovanthu vakongwa, amono omulume umwe uhavalele ovikutu vikahi nawa pala okuya motyipito. 12 Emupopila okuti: ‘Panga liange, oñgeni ove wanyingila ohavalele ovikutu vikahi nawa pala okuya motyipito?’ Ngwe ehetyivili okumukumbulula. 13 Iya Ohamba aipopila ovapika vae okuti: ‘Mukutei komankhanya nokovikalo iya amumuyumbu pondye menthiki. Opo makalilila iya nokukakueka komayo.’ 14 “Mokonda vakongwa ovanyingi, mahi vaholovonwa kavehi.” 15 Konyima ova Faliseu avaende avekelipakaila-mo, opo vetyivile okukuatela Jesus monondaka apopia. 16 Avatumu-ko ovalongwa vavo, kumwe na vamwe povalanduli va Herode avemuti: “Mahi, mulongesi, tutyii okuti upopia otyili iya ulongesa ondyila ya Huku notyili iya tupu kuovola okupandwa nomunthu na wike, kuesukile nokutavelwa novanthu. 17 Tutolele-vo, oityi ove usoka? Okufeta elilimu ku Sesale tyaviuka ine tyapenga?” 18 Mahi Jesus, mokonda ankho utyiete okuti ovakalavi, evepopila okuti: “Omokonda yatyi mundingila emakelo ngolio? 19 Ndekesei ombongo yatyo yotyivela” iya avemulekesa ombongo yatyo. 20 Ngwe evepopila okuti: “Otyipala etyi notyilimbo etyi ovialie?” 21 Avakumbulula okuti: “Ovia Sesale.” Iya ngwe evepopila okuti: “Tya Sesale tyavelei Sesale, mahi tya Huku, tyavelei Huku.” 22 Etyi Jesus evekumbulula, avakala tyahuva avemusipo iya avaende.   

19-25 YA MARÇO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 24

“Tualako Okukala Tyalunguka Mopaspilitu Mononthiki Mbonthyulilo”

(Mateus 24:12) mokonda okutomba ovitumino matyikeliyawisa, ohole yovanthu ovanyingi maikatenda.

Estudo Perspicaz Volume 1 Pefo 120 § 9

Ohole

Ohole Yovanthu Ovanyingi maikatenda. Jesus Kristu, etyi apopila ovalongwa konthele yetyi matyikamoneka komutwe wandyila, walekesa okuti ohole (a·gá·pe) yovanthu ovanyingi vapopia okuti vetavela ku Huku maikatenda. (Mat. 24:3, 12) Apostolu Paulu wapopia ovipuka vimwe mavikamoneka kononthiki mbahulila okuti, ovanthu mavakakala vali “nohole no nombongo.” (2Tim. 3:1, 2) Ngotyo, tyimoneka nawa okuti ovanthu vapondola okuyekapo onondonga mbaviuka iya ohole yotyotyili ipondola okutenda. Otyo tyitulongesa okuti tuesukisa okulinga atyiho opo tukale nohole, mokusokolola Kondaka ya Huku nokuovola okuendesila omuenyo wetu movitumino via Huku. — Efé. 4:15, 22-24.

(Mateus 24:39) ankho kavesukile, alo ombila onene yeya aivekomboko aveho. Ongotyo matyikakala pokuya Kuomona womulume.

Sentinela 15/11/99 pefo 19 § 5

Ukahi Nokufuisapo Atyiho Huku Ekuita?

5 Jesus Kristu wapopia konthele yononthiki mbetu mbuno mbepuiya okuti: “Ngetyi tyali kononthiki mba Noe, otyo matyikakala pokuya Kuomona womulume. Mokonda ngetyi ovanthu vali kononthiki mbatyo ombo, etyi ombila onene iheneye, ankho valia, vanwa, ovalume vanepa, ovakai vanepwa, alo onthiki Noe anyingila mowato, ankho kavesukile, alo ombila onene yeya aivekomboko aveho, ongotyo matyikakala pokuya Kuomona womulume.” (Mateus 24:37-39) Okulia nokunwa monkhalelo yapola pokati katyapengele iya otyinepo o Huku wetyipaka-ko. (Gênesis 2:20-24) Mahi, tyina wiimbuka okuti ukahi vali nokusukalala novipuka vihena esilivilo tyipona ovipuka viakolela, omokonda yatyi uhetyipopila momalikuambelo ove? Jeova upondola okutukuatesako okupaka Ouhamba wae pomphangu yotete iya nokufuisapo otyilinga etuavela.—Mateus 6:33; Romanos 12:12; 2 Coríntios 13:7.

(Mateus 24:44) Moluotyo, tupu, nonwe kalei tyelipongiya, mokonda Omona womulume meya moola muhasoko.

Jesus — o Caminho pefo 259 § 5

Ono apostolu Vaitile Enyingilikilo

Jesus wapopia okuti ovalongwa vae vesukisa okukala tyalunguka, nokukala tyavindya nokuafwapo. Wapopia vali unene konthele yotyo, etyi aava ongeleka yati: “Mahi, noñgonokei okuti inkha muene weumbo anoñgonokele oola otyimphulu matyiya, ñgeno wakala tyipahi opo ondyuo yae ihavakwe. Moluotyo, tupu, nonwe kalei tyelipongiya, mokonda Omona womulume meya moola muhasoko.”—Mateus 24:43, 44.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 24:8) Ovipuka ovio aviho, onthyimbi yomaluiha-mo.

Okatoi kokulilongesa mu Mat. 24:8

onthyimbi yomaluihamo: Onondaka ombu mo Gregu mbulekesa omaluihamo omanene omukai akala nao tyina akutula. Onondaka ombu mbapopiwa apa mbulekesa oluihamo, namphila yuundapeswa okupopia omaluihamo no nonkhumbi mo nonkhalelo ambuho, mahi ovitateka ovio viapopiwa apa mavikeliyawisa mokueenda kuononkhumbi ononene Mat. 24:21.

(Mateus 24:20) Tualeiko okulikuambela opo onthiki ya Huku iheye poutalala ine hamwe Omonthiki yo Tyasapalo.

Outoi wokulilongesa mu Mat. 24:20

poutalala: Ombila onene, noutalala omunene, momuvo omo tyipuilisa okulinga oungendi nokuovola okulia nokutunga onondyuo.—Esd. 10:9, 13.

monthiki yo Tyasapalo: Movilongo vimwe ngetyi ankho omo Juda, mokonda yotyitumino tyo Tyasapalo ankho tyipuiya omunthu okulinga oungendi omule ine hamwe okutyinda omulemo, tupu omapito epunda-umbo monthiki yo Tyasapalo ankho ehimama tyaikwa. — Tala Atos 1:12 no Apendice B12.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 24:1-22) Etyi Jesus ankho ekahi nokutunda mondyuo ya Huku, ovalongwa vae aveya ponthele yae opo vemulekese oñgeni ondyuo ya Huku ikahi. 2 Iya evepopila okuti: “Kamueete ovipuka evi aviho? Mahi, ame ndyimupopila okuti: Apa kamapekesala emanya kombanda yemanya lihakahanyua-ko.” 3 Puetyi ankho epumphi Komphunda yo Mindyambi, ovalongwa veya ponthele yae avati: “Tupopile: Onalupi ovipuka ovio mavikamoneka? Olipi enyingilikilo malilekesa okuti ove weyale, no lionthyulilo youye?” 4 Iya Jesus akumbulula okuti: “Lungukei opo muhayondyue nomunthu nawike, 5 mokonda ovanthu ovanyingi maveya menyina liange avati: ‘Ame, ame Kristu’, iya avayondyo ovanthu ovanyingi. 6 Mamukaiva ovita no mahipululo ovita mahi muhatilei owoma. Mokonda ovipuka ovio vina okumoneka, mahi nkhele hanthyulilo-ko. 7 “Mokonda otyilongo matyikaluisa otyilongo otyikuavo iya ouhamba maukaluisa ouhamba omukuavo. Iya kovilongo ovinyingi makukakala ondyala, novinimawe. 8 Ovipuka ovio aviho, onthyimbi yomaluihamo. 9 “Iya mavekemumonesa ononkhumbi iya avemuipaa. Mamukakala ovanthu veyelwe novilongo aviho, mokonda yenyina liange. 10 Moluotyo, tupu ovanyingi mavakayondyua iya kese umwe makapakula mukuavo, nokukeliyala pokati na vakuavo. 11 Makukamoneka ovauli ovanyingi vomatutu, avakayondya ovanthu ovanyingi; 12 iya, mokonda okutomba ovitumino matyikeliyawisa, ohole yovanthu ovanyingi maikatenda. 13 Mahi, una ukoleleya alo konthyulilo, oe makayovolwa. 14 Iya onondaka ombu onongwa Mbouhamba wa Huku, mambukaiviswa kombanda yohi aiho, pala oumbangi movilongo aviho iya konyima onthyulilo aiya. 15 “Ngotyo, tyina muamamono otyipuka otyivi tyieta ehanyauno iya tyikahi pomphangu ikola, ngetyi tyapopiwa menyina liomuuli Daniele, (una utanga etyiimbuke). 16 opo vana vekahi mo Judeia vahimbike okukahateka no monomphunda. 17 Omunthu ukahi kombanda yondyuo, ahatuluke okuya okupola ovipuka mondyuo, 18 omunthu ukahi kepia, ahakondoke keumbo okukapola omuvalo wae. 19 Tatiei! komukai mavahiwa omulemi ine una unyamisa pomuvo wononkhumbi! 20 Tualeiko okulikuambela opo onthiki ya Huku iheye poutalala ine hamwe monthiki yo Tyasapalo; 21 makukakala ononkhumbi mbumwe ononene, mbuheneendeko tunde konthyimbi youye alo pahetyino. Tupu, kamambukaendako otyikando tyavali. 22 Tyotyili, inkha ononthiki mbatyo ombo kambatepululilwe, ñgeno nawike wayovolwa. Mahi, mokonda ya vana vaholovonwa, ononthiki ombo mambukatepululwa.

26 YA MARÇO ALO 1 YA ABRIL

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | MATEUS 25

“Tualako Okukala Tyalunguka”

(Mateus 25:1-6) “Ouhamba wokeulu upondola okuelekwa no vamphembela ekwi vatyinda ovimimi opo vakahonyene nomphunga. 2 Vetano ankho ovanandunge iya vetano ankho vetupu onondunge. 3 Vokuhena onondunge avatyindi ovimimi viavo mahi avahatyindi omulela, 4 mahi ovanandunge avatyindi omulela moupapo wavo kumwe novimimi. 5 Mokonda ankho omphunga ikahi nokuseta aveho avalala. 6 Mokati kovinthiki aveivi ou waihana okuti: ‘Omphunga yeya! Tuendei tukahonyene nayo.’

(Mateus 25:7-10) Ovamphembela ovanandunge avapongiya nawa ovimimi viavo. 8 Ovamphembela vokuhena onondunge avapopila vokuna onondunge okuti: ‘Tuavelei-vo katutu omulela mokonda ovimimi vietu vikahi nokunyima.’ 9 Ovamphembela ovanandunge avati: ‘Kamautuuka onthue no onwe. Ngotyo, endei ku vana valandesa omulela iya amukalanda.’ 10 Etyi vakalanda, omphunga aiya. Ovamphembela ovanandunge avanyingila nayo motyipito tyotyinepo iya pepito apayeilwa.

(Mateus 25:11, 12) Konyima ovamphembela ovakuavo aveya avati: ‘Tatekulu, Tatekulu, tuyelule-vo!’ 12 Iya ngwe evekumbulula okuti: ‘Ame ndyimupopila otyili: Ame himwii.’

Ovola Olumono Lwa Huku

(Mateus 25:31-33) “Tyina Omona womulume amehiki menkhimano liae, no noandyu ambuho kumwe nae, mapumphama kotyipundi tyomunkhima wae woutumini. 32 Iya omalongo aeho maakahongololelwa nae iya oe akayapula ovanthu pokati, ngetyi omunthita ayapula onongi kovinkhombo. 33 Iya makapaka onongi kokulio kwae, mahi ovinkhombo ekevipaka kokumbili kwae.

Omutala Womulavi 15/3/15 pefo 27 § 7

Kuatesako Noukuatyili Onondenge mba Kristu

7 Hono, tuanoñgonoka nawa onthengele-popia yonongi novinkhombo. Tutyii okuti “Omona womulume,” ine “Ohamba,” o Jesus. “Onondenge” mbo Hamba ovo vana valembulwa nospilitu sandu iya mavakatumina na Jesus keulu. (Rom. 8:16, 17) “Onongi” “novinkhombo” ovanthu vomalongo aeho. Ovo kavalembulilwe nospilitu sandu. Iya konthele yomuwo wekoyeso? Otyo matyikamoneka konthyulilo yononkhumbi ononene, mambuhimbika apa katutu. Iya okutyi ovanthu mavakakoyesilwe okuti onongi ine ovinkhombo. Jesus makakoyesa ovanthu okutalela konkhalelo vatekula ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi. Mokonda onthyulilo ikahi popepi, tupandula unene Jeova wetukuatesako okunoñgonoka onthengele-popia oyo, no nonkhuavo mbukahi mu Mateus okapitulu 24 no 25!

(Mateus 25:40) Iya Ohamba maikevekumbulula okuti: ‘Ame ndyimupopila okuti: Aviho mualingila kese umwe ponondenge mbange ava ovatutu, ame muevilingila.’

Omutala Womulavi 1/10/09 pefo 16 §§ 16-18

“Onwe Mumapanga Ange”

16 Inkha ove una ekevelo liokukala pano pohi mombuelo Youhamba wa Huku, oñgeni molekesa okuti una oupanga nonondenge mba Kristu? Tutalei ononkhalelo ononthatu. Tete, omokuundapa unene movilinga viokuivisa. Kristu watuma onondenge mbae vaivise onondaka onongwa ouye auho. (Mat. 24:14) Ngotyo, onondenge mba Kristu vekahi kombanda yohi hono, vapondola okukala notyitateka tyokufuisapo otyilinga tyavo inkha kavavatelwa nomapanga avo onongi onokhuavo. Tyotyili, kese muvo onongi ononkhuavo valinga movilinga viokuivisa, vakuatesako onondenge mba Kristu okufuisapo otyilinga tyakolela vapewa. Kristu nomupika wekolelo nokualunguka vapanda unene oupanga oo.

17 Onkhalelo ya vali onongi ononkhuavo vakuatesako onondenge mba Kristu, omokuava etyi vena opo vavatele ovilinga viokuivisa. Jesus waavelele ovalanduli vae ondundo opo valinge oupanga na vakuavo “nomalumono ahaviukile.” (Luc. 16:9) Otyo katyilekesa okuti onthue tupondola okulanda oupanga wa Jesus ine wa Jeova. Mahi, mokuundapesa ovipuka tuna opo tukuateseko Ouhamba wa Huku, tulekesa okuti oupanga wetu nohole hamonondaka vala mahi “omuevi tulinga no motyili.” (1 João 3:16-18) Ngotyo onthue tuvatela netyi tuna tyina tuundapa unene movilinga viokuivisa, natyina tuava onombongo opo tupindulapo nokuhiviswa onondyuo mbomaliongiyo, na tyina tuava etyi tuna opo tukuateseko ovilinga viokuivisa ounye auho. Inkha tuava etyi tuna tyilinge otyitutu ine otyinyingi, Jeova na Jesus vetyipanda unene.—2 Cor. 9:7.

18 Onkhalelo ya tatu ilekesa okuti tuna oupanga na Kristu omokutavela ehongolelo liovakulu vewaneno. Ovalume ovo, vaholovonwa nospilitu sandu mehongolelo lia Kristu. (Efé. 5:23) Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Tavelei ku vana vekahi nokumuhongolela nokulinga etyi vemutuma.” (Heb. 13:17) Pamwe tyipondola okutupuiya okutavela ehongolelo liapolwa Mombimbiliya tupewa novakulu vewaneno lietu. Inkha tutala unene koviponyo viavo, otyo tyipondola okututyilika okutavela onondonga vetuavela. Nkhele, Kristu Omutwe wewaneno, wapanda okuundapesa ovalume ovo ovakuankhali. Ngotyo, onkhalelo yetu yokutavela Ovitumino, yakolela unene moupanga wetu na Kristu. Tyina tuhesukile noviponyo viovakulu vewaneno nokutavela nehambu ehongolelo liavo, tyilekesa okuti tuna ohole na Kristu.

Okutanga Ombimbiliya

(Mateus 25:1-23) “Ouhamba wokeulu upondola okuelekwa no vamphembela ekwi vatyinda ovimimi opo vahonyene nomphunga. 2 Vetano ankho ovanandunge iya vetano ankho vetupu onondunge. 3 Vokuhena onondunge avatyindi ovimimi viavo mahi avahatyindi omulela, 4 mahi ovanandunge avatyindi omulela moupapo wavo kumwe novikandiyelo. 5 Mokonda ankho omphunga ikahi nokuseta aveho avalala. 6 Mokati kovinthiki aveivi ou waihana okuti: ‘Ondombwa yeya! Tuendei tukahonye nayo.’ 7 Ovamphembela ovanandunge avapongiya nawa ovimimi viavo. 8 Ovamphembela vokuhena onondunge avapopila vokuna onondunge okuti ‘Tuavelei-vo katutu omulela mokonda ovimimi vietu vikahi nokunyima.’ 9 Ovamphembela ovanandunge avati: ‘Kamautuuka pala onthue no onwe. Ngotyo, endei ku vana valandesa omulela iya amukalanda pala onwe.’ 10 Etyi vakalanda, omphunga aiya. Ovamphembela ovanandunge avanyingila nayo motyipito tyotyinepo iya pepito apayeilwa. 11 Konyima ovamphembela ovakuavo aveya avati: ‘Tatekulu, Tatekulu, tuyelule-vo!’ 12 Iya ngwe evekumbulula okuti: ‘Ame ndyimupopila otyili: Ame himwii.’ 13 “Moluotyo, tualeiko tyalunguka, mokonda nii onthiki nii oola kamuii. 14 “Mokonda tyikahi ngomulume umwe, uhanda okulinga oungendi kotyilongo tyokondye iya aihana ovapika vae, eveavela omalumono ae. 15 Umwe wemuavela onokondu ononthano, omukuavo wemuavela onombali iya omukuavo vali wemupa ike. Kese umwe wemuavela okutalela muetyi evila iya alingi oungendi wae. 16 Una watambula onokondu ononthano, wakalinga liwa-liwa ovitanda iya amono-mo vali ononthano. 17 Tupu, una wapeua onombali, nae wamona-mo vali onombali. 18 Mahi, una wapeua vala ike, waheya etoto aholeka okondu oyo yomuhona wae. 19 “Etyi palamba omuvo omunyingi, omuhona wovapika ovo wakondoka iya atale etyi vaundapa. 20 Wokuatambulile onokondu ononthano waeta vali onokondu ononthano, ati: ‘Muhona wange, wamphele onokondu ononthano, namonamo vali onokondu ononthano.’ 21 Omuhona wae emupopila okuti: ‘Tyikahi nawa, mupika omukuatyili, nokuna ekolelo! Waundapa noukuatyili movipuka ovitutu. Mandyikuavela ovipuka ovinyingi. Nyingila mehambu liomuhona wove.’ 22 Akulandula una wapelue onokondu onombali iya ati: ‘Muhona wange, wamphele onokondu onombali, namona-mo vali onokondu onombali.’ 23 Omuhona wae emupopila okuti: ‘Tyikahi nawa, mupika omukuatyili, nokuna ekolelo! Waundapa noukuatyili movipuka ovitutu. Mandyikuavela ovipuka ovinyingi. Nyingila mehambu liomuhona wove.’

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma