Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • nwt pp. 1987-1991
  • A4 Enyina lya Huku Movihonekwa vyo Hembeleu

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • A4 Enyina lya Huku Movihonekwa vyo Hembeleu
  • Ombimbiliya Ikola Yaava Ekevelelo Liouye Omupe
  • Tyelifwa
  • Siovaa Olie? Oityi Tuesukisila Okutumbula Enyina Liae?
    Omapulo Ombimbiliya Akumbululwa
  • Enyina lia Huku—Oñgeni Litumbulwa, Netyi Lihangununa
    Oityi Ombimbiliya Tyilityili Ilongesa?
  • Okuti Huku Una Enyina?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wounyingi)—2019
Ombimbiliya Ikola Yaava Ekevelelo Liouye Omupe
A4 Enyina lya Huku Movihonekwa vyo Hembeleu

A4

Enyina lya Huku Movihonekwa vyo Hembeleu

O Tetragrama yo tete mo Hembeleu

Enyina lya Huku kohale momikanda vimwe vyo Hembeleu, ei ovanthu vatangaile etyi veheneende koukonde ko Mbambilonia

O Tetragrama yo konyima oku mo Hembeleu

Enyina lya Huku kohale momikanda vimwe vyo Hembeleu, ei ovanthu vatangaile etyi vatunda koukonde ko Mbambilonia

Enyina lya Huku, lihonekwa nonoletela (consoantes) ononkhwana mbo Hembeleu יהוה. Movihonekwa vyo Hembeleu liahonekwa-mo 7.000. Mombimbiliya ei omaletela oo ekwana atiwa Tetragrama, tweehoneka okuti: “Siovaa.” Enyina olio, olio vala lialinga vali enyingi Mombimbiliya. Namphila ovahoneki vafiminwa Vombimbiliya vatumbaula Huku omanyina omanyingi omunkhima, nomanyina ena etyi apopia, ngeeli liokuti “Omunene,” “Omukulami,” o “Tatekulu,” mahi o Tetragrama itumbula umwe enyina liatyo mwene lya Huku.

Siovaa Huku yatyo mwene oe watuma ovahoneki Vombimbiliya vatumbule enyina liae. Mongeleka, wapa omphepo yae Sowele ahoneka okuti: “Omunthu ukalavandya enyina lya Siovaa, makayovoka.” (Sowele 2:32) Tupu o Huku wafimina omuhoneki umwe woviimbo ahoneka okuti: “Ovanthu vanoñgonoke okuti ove, ove wokutiwa o Siovaa, ove vala Omukulami kombanda yohi aiho.” (Oviimbo 83:18) Ngwe tupu, enyina lya Huku momukanda Oviimbo — omukanda womihe ankho ovanthu va Huku vati ovo vaimba, ovo vevipopia, momukanda oo wike vala, liahonekwa-mo 700. Naina oityi enyina lya Huku, liahavasilwa Monombimbiliya mbumwe? Oityi Mombimbiliya ei enyina olio liatilwa “Siovaa”? Oityi enyina lya Huku Siovaa, lipopia?

O Tetragrama yamonaika ehimbwe momukanda Oviimbo

Ovinthimbu viomukanda Oviimbo viatundile Melunga Liankhia vyo kotyita tyo tete etyi Kilisitu eile-ale. Onondaka mbatyo mbalingwa ngo mbo Hembeleu yomikanda ovanthu ankho vatanga etyi vatunda koukonde ko Mbambilonia, mahi o Tetragrama yenyina lya Huku imoneka unene komikanda viova Hembeleu

Oityi enyina lya Huku liahavasilwa Monombimbiliya mbumwe? Pena ovipuka vimwe vialingisa ngootyo. Vamwe vati mokonda Huku Omukulami, kesukisa okukala nenyina limwiimbukisa. Ava ovakwavo vapola tyoviso viova Sundaa, vati enyina lya Huku kalitumbulwa likola, vena owoma wokuti mavemupopi omapia. Nkhele vamwe vati, mokonda nawike utyii etyi enyina lya Huku ankho litumbulwa kohale, hahe opo tutie vala “Tatekulu,” “Huku.” Mahi okusoka ngootyo, katyaviukile mokonda yovipuka evi:

  • Vokuti Huku Omukulami katumbulwa, valimbwa-ko okuti, monombwingwa mbo kohale Mbondaka ya Huku, enyina lya Huku omolili, no monombwingwa mbali-ko umwe etyi Kilisitu eheneye, omolili. Ngeetyi tyapopiwa-le, Huku oe mwene wafimina ovahoneki vapake enyina liae Mondaka yae, alikala-mo tyikehika 7.000. Otyo tyilekesa umwe nawa okuti, wahanda tulinoñgonoke atulipopi.

  • Ovapitiyi vapola enyina lya Huku Mombimbiliya mokulandula oviso viova Sundaa, vena otyipuka tyesukisa valimbwa. Namphila tyili ova Sundaa vamwe ovahoneki ankho vati okutumbula enyina lya Huku katyilingwa, mahi Monombimbiliya mbavo vakopiyalele kavelipolele-mo. Monombwingwa mbumwe mbavasiwa ko Qumran, konthee Kelunga Liankhia (Mar Morto), enyina lya Huku omolili, enyingi-mo. Ovapitiyi vamwe Vombimbiliya valinga ovipuka vilekesa apa ankho enyina lya Huku liali, mokonda vapaka-po “TATEKULU” onoletela mbatyo avembulingi ononene. Mahi pahe opo ine naina vetyii umwe okuti movihonekwa vyo tete enyina lya Huku ankho omolili, enyingi-mo umwe opo tyeveti lipolei-mo otyityi? Olie wevetuma okupilaulula ovipuka mwene vavasa? Mwene ovo vala vetyii.

  • Ava vokuti enyina lya Huku kalipopiwa mokonda etyi ankho litumbulwa kohale katutyii, opo naina enyina lya Sesusi kavesukile nalio, mokonda nalio etyi ankho litumbulwa kohale tyityatyo, mahi olio velitumbula. Ovalongwa vatyo va Sesusi, kotyita tyo tete ankho vemutumbula tyityatyo, tyelikalela unene neetyi hono Ovakwa-Kilisitu vemutumbula. Ova Sundaa Ovakwa-Kilisitu mokutala ankho Sesusi vemutumbula okuti Yeshúa‛. Ondaka “Kilisitu” ankho veitumbula okuti Mashíahh, otyo okuti “Mesiya.” Ovakwa-Kilisitu vapopia o Ngeleku, ankho vemuti Iesoús Khristós, vokupopia o Latii ankho vemuti Iésus Chrístus. Huku wapa ovahoneki omphepo yae, enyina olio alipakwa Mombimbiliya melaka lyo Ngeleku, tyilekesa okuti Ovakwa-Kilisitu vo tete ankho kavayungu etyi enyina lina okutumbulwa. Tyelifwa nootyo, Votyilinga Tyokupitiya Ombimbiliya Ikola Yaava Ekevelelo Liouye Omupe navo vetyimona okuti enyina lya Huku okuliti “Siovaa,” tyitupu tyimwe, namphila liahatumbulilwe ngeetyi ankho litumbulwa melaka lyo Hembeleu kohale.

Oityi Ombimbiliya Ikola Yaava Ekevelelo Liouye Omupe itila o “Siovaa”? Pehepano onoletela ononkhwana, o Tetragrama (יהוה) mbuhonekwa nomaletela aa, YHWH. Mo Tetragrama ankho kamwahonyene onoleta ombu, a e i o u, no monondaka ononkhwavo vali mbelaka lyo Hembeleu. Pononthiki ovanthu ankho vapopia unene o Hembeleu, ovatangi ankho katyivepwiya okutala onoletela patyi apaka monondaka.

Etyi pakala omanima otyita etyi Ovihonekwa vyo Hembeleu viapwa okuhonekwa, ovanongo ova Sundaa vokwatanga avahindi okuhoneka noutoi uyapaula onondaka, ulekesa onoletela mbutiwa vogais a e i o u, mbutavela okutangwa melaka lyo Hembeleu. Pomuvo watyo opo, ova Sundaa ankho vena otyiso, vati enyina lya Huku kalipopilwa peulu, penyina olio avapake-po onondaka ononkhwavo. Mokutala pokukopiyala o Tetragrama, ankho vahonyeka onoletela mbonondaka ombo, nonoletela ononkhwana mbenyina lya Huku. Otyo tutila, onombwingwa mbokwalingwa ngootyo, kambutukwatesako tutyivile okutala oñgeni enyina lya Huku ankho litumbulwa mwene kohale mo Hembeleu. Vamwe vati ñgeno litumbulwa okuti “Yahweh,” ava ovakwavo vapopia otyikwavo. Ombwingwa imwe yo Melunga Liankhia (Mar Morto) ina pamwe pena enyina lya Huku liatiwa Iao. Tupu ovahoneki vo Ngeleku, navo vati litumbulwa okuti Iae, Iabé, Iaoué. Mahi petupu natyike tyilekesa okuti tuna okunamenena onondaka ombo pokutumbula enyina lya Huku. Onthwe katutyii oñgeni ankho ovafendi va Huku kohale velitumbula mo Hembeleu. (Ehimbikilo 13:4; Okutunda 3:15) Etyi twii vala okuti Huku wapopia-popia-le enyina liae ehimbwe pokupopia novanthu, ovanthu navo vatumbulile enyina liae tyina vapopia nae. Enyina olio ovanthu ankho velipopia umwe unene tyina vatomphola na vakwavo. — Okutunda 6:2; 1 Onohamba 8:23; Oviimbo 99:9.

Naina, oityi Mombimbiliya ei mwapakelwa enyina “Siovaa”? Omokonda okulipopia ngootyo otyo ovanyaneka vetyiliya-le.

Enyina lya Huku, Siovaa

Enyina lya Huku momukanda Ehimbikilo 15:2 Mombimbiliya William Tyndale apitiyile okupola mo Pendateutiku mo 1530

Mombimbiliya yo tete yoputu, ei vati Almeida, enyina lya Huku “JEHOVAH,” enyingi-mo. Votyilinga tyokupitiya moputu (A comissão tradutora da Versão Brasileira), menima lyo 1917 vakoyele-po okutumbula enyina olio okuti “Jehovah,” mo 2010 avelipilulula avati “Jeová,” eli molunyaneka litiwa Siovaa, pamwe alitiwa Yehova.

Pokuhangununa oityi enyina olio liatilwa “Jehovah,” aliahatiwa “Yahweh,” omukulu umwe omunongo utiwa Joseph Bryant Rotherham mo 1911 watile, “nahanda ndyitumbule enyina olio monondaka mbwiiwe vali (omu litavelela vali okulitumbula) novanthu aveho vatanga Ombimbiliya.” Menima lyo 1930 omunongo umwe watanga, utiwa A. F. Kirkpatrick nae wayembele kwooyo pokupopia enyina “Jehovah.” Watile: “Okutumbula okuti JEHOVAH pahe otyo tyakaka movanthu, katyitavela vali okuti Yahveh, Yahaveh; mahi tyasukisa hakutumbula enyina liatyo, tyasukisa okutyinoñgonoka vala okuti Huku mwene una enyina liae katiwa vala ‘Tatekulu.’”

O Tetragrama

O Tetragrama, YHWH: “Ukala Etyi Ahanda Okukala”

Ondaka “okuya okukala” movihonekwa vyo Hembeleu

Ondaka HWH: “Okukala”

Enyina Siovaa lipopia-tyi? Enyina Siovaa mo Hembeleu, liatunda mondaka yokuti, “okuya okukala,” ovatangi ovanyingi vo monosikola vati ngootyo tyaviuka mokonda litola okukalesa otyipuka omu tyahandelwa. Pahe Votyilinga Tyokupitiya Ombimbiliya Ikola Yaava Ekevelelo Liouye Omupe, vetyimona okuti enyina lya Huku lipopia okuti “Ukala Etyi Ahanda Okukala.” Mokonda ovanongo vokwatanga vati vala ou upopia etyi, ou upopia etyi, katunamenena ondaka ike. Mahi okulitumbula ngootyo tyayemba umwe ku Siovaa mokonda oe omutungi, ngwe tupu etyi amapange utyilinga. Otyilinga tyae ha tyokwatunga vala ouye novanthu kwapwa, utwalako okulinga etyi ahanda afwisepo etyi apangele.

Ngwe tyili, enyina lya Huku kalipopi vala ondaka oyo tuvasa momukanda Okutunda 3:14, wokwati: “Ame Mandyikala Etyi Nahanda Okukala.” Onondaka ombo katuti ombo umwe vala mbupopia etyi enyina lya Huku lihangununa. Mahi mbupopia-ko umwe katutu kweetyi tyili Huku ekahi, mokonda ukala etyi ahanda, opo alinge etyi apanga. Otyili otyotyo umwe tyipopia enyina lya Siovaa, mahi hatyo vala lipopia ngatyina uti una otyipuka tyike akala. Enyina olio tupu liyemba kokuti, ukalesa tyimwe povipuka atunga tyikale etyi ahanda, tyilinge etyi apanga.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma