Kala Nokankhenda
Omokonda Yatyi Ovanthu Vehena Okankhenda?
Inkha tuyemba vala kokutala ovipuka tuelikalela na vakuetu, matusoko okuti, tuelikalela tupu omokonda pena ava vehekahi nawa, atuhimbika okulinga okapungulula ava velikalela no onthue. Iya ankho tukalela vala okusoka ngotyo, matyitupuiya okukala nokankhenda. Tyina tuhena okankhenda, tyilekesa okuti tuna otyitateka tyimwe otyinene — okapungulula.
Oñgeni Ombimbiliya Itukuatesako?
“Hambukwei na vana vahambukwa; lilei na vana valila.” — OVA LOMA 12:15.
Otyo tyitulongesa-tyi? Otesitu oyo itulongesa okuti tuna okukala nokankhenda. Okankhenda, okusoka kovitateka vakuenyi vena-vio, olipake pomphangu yavo.
Okukala Nokankhenda Tyitukuatesako
Tyina tuna okankhenda nomunthu umwe, tutyimona okuti naina tukahi vala otyipuka tyike. Nae usoka vala ngetyi onthue tusoka, iya upondola okukala ngetyi onthue tukala tyina tuamapopilwa tyimwe, ine hamwe tyina tuamalingwa tyimwe. Okankhenda ketukuatesako okutala okuti, ovanthu vatyo aveho, vomihoko viatyo aviho, tumbunga ike vala. Inkha tuyemba vali kokutala okuti naina tukahi vala otyipuka tyike na vakuetu, kamatuvetombo.
Okankhenda tupu maketukuatesako okukala nonthilo na vakuetu. Anne-Marie, ukala ko Senegal, ankho watomba ovanthu vomuhoko umwe ovanyingi ankho vasoka okuti kavesilivila. Anne-Marie wapopia oñgeni okukala nokankhenda tyemukuatesako, wati: “Tyina ankho ndyitala ononkhumbi mbovanthu vomuhoko oo, ankho ndyilipula okuti: Ine ame, ñgeno nakala ñgeni? Otyo atyinkhuatesako okunoñgonoka okuti naina ame himunene vali kuvo, iya petupu otyipuka natyike tyinkhalesa vali omunene kuvo.” Tyotyili, ine tuovola okunoñgonoka nawa ovitateka vya vakuetu kamatuvepopi omapita, mahi matukala nokankhenda navo.
Linga Ñgaa
Ine pena ovanthu vomuhoko umwe watomba, hamwe uveyele, ovola okunoñgonoka okutyi muelifwa. Mongeleka, nkhele soka oñgeni vakala:
Okankhenda ketukuatesako okunoñgonoka okuti, ovanthu vatyo aveho tumbunga ike vala
tyina ovana vepumphi no vohe potyoto ine hamwe omondyuo otyo valia
tyina vapetuka kovilinga viavo
tyina vena omapanga avo
tyina vatehelela oviimbo vehole
Pahe, osoko ankho ove. Lipula okuti:
‘Ine umwe undinga otyipuka tyimwe tyilekesa okuti kwe hisilivila, ndyikala ñgeni?’
‘Ine vakuetu vahimbika vala okumphopia omapita ngwe nkhele kavenenoñgonoke nawa, ndyikala ñgeni?’
‘Ine nali womuhoko oo, ñgeno nahanda vomihoko omikuavo vanthale ñgeni?’