-
Onombangi mba Jeova Ovanthu Patyi?Ovalie Valinga Ehando lia Jeova Hono?
-
-
ELONGESO 1
Onombangi mba Jeova Ovanthu Patyi?
Dinamarca
Taiwan
Venezuela
Índia
Onombangi veñgapi va Jeova ove wii? Hamwe ovomunthele yove, undapa kumwe navo ine ulilongesila kumwe kosikola. Ine hamwe tuapopiale nove konthele Yombimbiliya. Tyilityili onthue valie iya omokonda yatyi tupopila ovanthu omatavelo etu?
Onthue tuvanthu vala nga vakuetu. Tuatunda momihoko aviho, no mononkhalelo mbelikalaila mbomuenyo. Vamwe puonthue tuali monongeleya mbelikalela, ovakuavo ankho kavetavela okuti kuna Huku. Mahi, etyi tuhenekale Onombangi, atuho tuataindya omuvo wokunoñgonoka nawa etyi Ombimbiliya ilongesa. (Atos 17:11) Tuetavela etyi tuelilongesa, atuholovona onthue muene okufenda Jeova Huku.
Tupola ouwa kokulilongesa Ombimbiliya. Nonthue tuna ovitateka, tupu tuvakuankhali ngetyi ovanthu aveho vekahi. Mahi, mokonda tulinga ononkhono mbokulandula onondonga mbo Mbimbiliya, tuna omuenyo omuwa. (Salmo 128:1, 2) Olio ehunga limwe tuna pala okupopila vakuetu ovipuka oviwa tuelilongesa Mombimbiliya.
Onthue tulandula ovitumino via Huku. Ovitumino ovio tulongeswa Nombimbiliya, vitukalesa nomuenyo omuwa, nonthilo na vakuetu, novituwa oviwa, vimwe puovio oukuatyili, noluembia. Tupu, vikuatesako ovanthu okukala nekongoko, nokuundapa nawa, nokuavela ondundo onombunga okukala newaneko novituwa oviwa. Mokonda tuna onthumbi yokuti “Huku utupu okapungulula,” tulitala ngatyina tumbunga yeliwaneka ouye auho mokonda yomatavelo etu. Namphila tuvanthu vala nga vakuetu, onthue tuelikalela.—Atos 4:13; 10:34, 35.
Omonkhalelo patyi Onombangi mba Jeova velifwa novanthu ovakuavo?
Ovituwa patyi Onombangi velilongesa Mombimbiliya?
-
-
Omokonda Yatyi Tuihanenwa Okuti Onombangi Mba Jeova?Ovalie Valinga Ehando lia Jeova Hono?
-
-
ELONGESO 2
Omokonda Yatyi Tuihanenwa Okuti Onombangi Mba Jeova?
Noe
Abraiau na Sara
Moisesi
Jesus Kristu
Ovanthu ovanyingi vasoka okuti Onombangi mba Jeova enyina liongeleya omphe. Mahi, momanima 2.700 okualamba, ovaumbili va Huku wike vala wotyotyili, ankho vaihanwa okuti “onombangi” mbae. (Isaías 43:10-12) Alo menima 1931, ankho tuiwe okuti Ovalilongesi Vombimbiliya. Omokonda yatyi tuihanenwa okuti Onombangi mba Jeova?
Enyina olio liimbukisa Huku yetu. Ngetyi tyilekesa ovihonekwa viokohale, enyina lia Huku, Jeova, Mombimbiliya ankho limoneka-mo ovikando ovinyingi. Mono Mbimbiliya ononyingi penyina olio vapingiyapo omanyina enkhimano, Tatekulu ine o Huku. Mahi, Huku yotyotyili welilekesile ku Moisesi nenyina liae muene, Jeova, okuti: “Eli, olio enyina liange apeho.” (Êxodo 3:15) Ngotyo, oe ulipunga kovi huku aviho viomatutu. Onthue tuna ehambu liokutyinda enyina lia Huku likola.
Lilekesa otyilinga tyetu. Tunde kovanthu vokohale okuhimbikila komulume omuviuki Abele, vaavele oumbangi konthele yekolelo liavo mu Jeova. Mokueenda kuomanima, Noe na Abraiau na Sara na Moisesi na David, novakuavo vali, velihonyeka ‘nekaka olio enene lio nombangi.’ (Hebreus 11:4–12:1) Ngetyi omunthu apondola okuava oumbangi mombonge opo aamene omunthu uhena onombei, nonthue tuatokola okunoñgonokesa otyili konthele ya Huku yetu.
Onthue tuhetekela Jesus. Mombimbiliya Jesus wihanua okuti “ombangi yekolelo no yotyotyili.” (Apocalipse 3:14) Jesus muene wati ‘nanoñgonokesa enyina lia Huku’ nokutualako ‘okuava oumbangi wotyili’ konthele ya Huku. (João 17:26; 18:37) Ngotyo, ovalanduli votyotyili va Kristu vena okutyinda enyina lia Jeova, nokulinoñgonokesa. Otyo, otyo Onombangi mba Jeova vaovola okulinga.
Omokonda yatyi Ovalilongesi Vombimbiliya vaholovonena enyina Onombangi mba Jeova?
Omanima eñgapi Jeova ena onombangi kombanda yohi?
Olie Ombangi onene vali ya Jeova?
-
-
Oñgeni Otyili tyo Mbimbiliya Tyaholololwa Vali?Ovalie Valinga Ehando lia Jeova Hono?
-
-
ELONGESO 3
Oñgeni Otyili tyo Mbimbiliya Tyaholololwa Vali?
Ovalilongesi Vombimbiliya, 1870
Omutala Womulavi wotete, 1879
Omutala Womulavi hono
Ombimbiliya yaulile okuti konyima yononkhia mba Kristu, pokati ko Vakristau mapamoneka ovalongesi vomatutu iya avanyono otyili tyo Mbimbiliya. (Atos 20:29, 30) Mokueenda kuomuvo, otyo atyimoneka umwe. Ovo vahonyeka omalongeso a Jesus nomalongeso onongeleya mbomatutu, iya akumoneka Ovakristau vomatutu. (2 Timóteo 4:3, 4) Oñgeni matukala nonthumbi yokuti hono tuna enoñgonoko liafuapo lietyi Ombimbiliya tyili-tyili ilongesa?
Omuvo wehikapo opo Jeova ahololole otyili. Jeova wapopile okuti ‘komuvo wonthyulilo, enoñgonoko liotyotyili malikala enyingi.’ (Daniel 12:4) Mo 1870, ovanthu vehehi ankho vaovola otyili, vaimbuka okuti omalongeso omanyingi onongeleya kaekahi Movihonekwa. Ngotyo, vahimbika okuovolola opo vanoñgonoke otyili tyo Mbimbiliya iya Jeova evekuatesako okunoñgonoka ovihonekwa.
Ovanthu vomutima waviuka velilongesa nawa Ombimbiliya. Ovalongwa ovo Vombimbiliya vombili, ovakuaukulu vetu, vavasile onkhalelo ongwa yokulilongesa onthue nkhele tulandula hono. Ankho velilongesa kese nthele Yombimbiliya. Tyina vamavasi onthele Yombimbiliya yepuiya, vaovola onoversikulu ononkhuavo mbuyandyulula nawa onthele oyo.Tyina vamamono okuti mbelikuata Novihonekwa ovikuavo, avahoneka. Mokonda ankho vayeka Ombimbiliya ilipopileko, ovo vahololola otyili konthele yenyina lia Huku, Nouhamba wae, nehando liae konthele yovanthu nohi, nonkhalelo yo vokuankhia, nekevelo lietutilo. Eovololo valinga lieveyapula komatavelo omanyingi omatutu, novilinga viavo.—João 8:31, 32.
Tunde mo 1879, Ovalilongesi Vombimbiliya vaimbuka okuti omuvo wokunoñgonokesa otyili mouye auho wehikapo. Moluotyo, menima olio, vahimbika okulinga Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba wa Jeova, ukahi nokulingwa alo hono. Hono tupopia otyili tyo Mbimbiliya novanthu movilongo vilamba po 240, no momalaka alamba po 750. Nalumwe enoñgonoko liotyili liakalele enyingi ngo hono!
Konyima yononkhia mba Kristu, oityi tyaendele notyili tyo Mbimbiliya?
Oityi tyitukuatesako okuhololola vali otyili tyikahi Mondaka ya Huku?
-
-
Oityi Tualingila Ombimbiliya Tradução do Novo Mundo?Ovalie Valinga Ehando lia Jeova Hono?
-
-
ELONGESO 4
Oityi Tualingila Ombimbiliya Tradução do Novo Mundo?
Congo (Kinshasa)
Ruanda
Ovihonekwa via Símaco vina enyina lia Huku mu Salmo 69:31, potyita tya tatu ine o tya kuana P.K.
Mokueenda kuomanima omanyingi, Onombangi mba Jeova, valinga, nokuundapesa, nokuyandyanesa Onombimbiliya mbelikalaila. Mahi, tuatala okuti tyesukisa okupitiya Ombimbiliya omphe maikuatesako vali nawa ovanthu okulilongesa “enoñgonoko liafuapo konthele yotyili,” mokonda olio ehando lia Huku pala ovanthu aveho. (1 Timóteo 2:3, 4) Ngotyo, menima lio 1950 tuahimbika okuyandyanesa ononthele mbumwe Mbombimbiliya Tradução do Novo Mundo. Ombimbiliya oyo, yapitiyua noukuatyili, neyandyuluko momalaka alamba po 130.
Ankho kuesukisa Ombimbiliya yapepuka okunoñgonoka. Omalaka apilauluka iya Onombimbiliya mbumwe mbuna onondaka mbahapopiwa vali nokuepuiya okumbunoñgonoka. Tupu, kuavasiwa ovihonekwa ovikulu vikahi vali popepi novihonekwa vio tete iya otyo tyakuatesako okunoñgonoka vali nawa omalaka o Hebreu, no Aramaico no Gregu omu Ombimbiliya yahonekwa tete.
Ankho kuesukisa Ombimbiliya ikakatela mondaka ya Huku. Ovapitiyi Vombimbiliya kavapilulula onondaka Huku atuma okuhoneka, anthi vesukisa okulandula nawa etyi tyikahi movihonekwa viotete. Mahi, mo Nombimbiliya ononyingi, enyina lia Huku, Jeova kalivasiwa-mo.
Ankho kuesukisa Ombimbiliya inkhimaneka Hekulu yayo. (2 Samuel 23:2) Ngetyi tyalekeswa pombuelo, mo Tradução do Novo Mundo, enyina lia Jeova liakondolua pana ankho livasiwa ovikando 7.000 movihonekwa ovikulu Viombimbiliya. (Salmo 83:18) Mokonda yokuakala omanima omanyingi nokuovolola nawa, tyihambukiswa okutanga Ombimbiliya oyo ipopia nokuayandyuluka omalusoke a Huku. Tyilinge una o Tradução do Novo Mundo melaka liove ine utupu-yo, tukuavela ondundo opo utange Ondaka ya Jeova kese nthiki.—Josué 1:8; Salmo 1:2, 3.
Omokonda yatyi tuatokolela okupitiya Ombimbiliya omphe?
Oityi una uhanda okulilongesa ehando lia Huku esukisa okulinga kese nthiki?
-