Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w11 5/1 pp. 18-23
  • Olie Omunthu Wakolela Vali Momuenyo Wove?

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Olie Omunthu Wakolela Vali Momuenyo Wove?
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Otyitateka Tyakatulwa Motyikunino tyo Endene
  • Otyitateka Mononthiki mba Job
  • Jesus Waava Ekumbululo Liavilapo
  • Oñgeni Matukumbulula Otyitateka Otyo
  • Muesukisa Okukala Ovanthu Patyi
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Job Wankhimaneka Enyina Lia Jeova
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
  • Omuenyo Uhambukiswa Huku
    Oityi Ombimbiliya Tyilityili Ilongesa?
  • Oñgeni Ove Upondola Okukala Epanga Lia Huku?
    Oityi Ombimbiliya Itulongesa?
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
w11 5/1 pp. 18-23

Olie Omunthu Wakolela Vali Momuenyo Wove?

“Ove vala Omukulami kombanda yoohi aiho.” —SALMO 83:18.

1, 2. Omokonda yatyi okunoñgonoka enyina lia Jeova katyituuka pala eyovo lietu?

TYAFUILE otyikando tyotete wamona enyina lia Jeova, opuetyi vekulekesa omukanda wa Salmo 83:18. Hamwe wahuva etyi watanga onondaka ombu mbati: “Opo ovanthu vanoñgonoke okuti ove, utiwa Jeova, ove vala Omukulami kombanda yoohi aiho.” Tunde opo, ove ukahi nokuundapesa otestu oyo opo ukuateseko vakuenyi okunoñgonoka Huku yetu woluembia, Jeova.—Romanos 10:12, 13.

2 Namphila tyakolela ovanthu vanoñgonoke enyina lia Jeova, mahi enoñgonoko olio kalituuka. Tala otyili otyikuavo tyapopiwa nomuhoneki wo no salmu tyakolela pala eyovo lietu, etyi ati: “Ove vala Omukulami kombanda yoohi aiho.” Tyotyili Jeova Omunthu wakolela vali mouye auho. Mokonda oe Omupakeko wovipuka aviho, una ehunga liokukevelela ovanthu aveho vatavele kwe. (Revelação 4:11) Moluotyo, tuesukisa okulipula okuti, ‘Olie omunthu wakolela vali momuenyo wange?’ Tyakolela tutale nawa oñgeni akumbulula epulo olio!

Otyitateka Tyakatulwa Motyikunino tyo Endene

3, 4. Oñgeni Satanasi evila okuyondya Eva? Otyo tyaeta tyi?

3 Ovipuka viapita motyikunino tyo Endene vialekesa nawa okuti otyitateka otyo otyinene unene. Oandyu ombi yeya okuihanwa okuti o Satanasi Eliapu, yahongiliya omukai wotete Eva, okupaka omahando ae komutwe wotyitumino tya Jeova tyokuhali komuti umwe. (Gênesis 2:17; 2 Coríntios 11:3) Eva wetavela komatutu oo, iya alekesa okuti utupu onthilo nouhamba wa Jeova. Jeova ankho Hamunthu wakolela momuenyo wa Eva. Mahi oñgeni Satanasi etyivila okuyondya Eva?

4 Satanasi waundapesa omaliva omanyingi pokutomphola na Eva. (Tanga Gênesis 3:1-5.) Tete, Satanasi kapopile enyina lia Jeova. Oe wati vala “Huku.” Anthi, omuhoneki wa Genesis waundapesa enyina lia Jeova moversikulu yotete yokapitulu oko. Vali, Satanasi kapopile “otyitumino” tya Huku, oe wapula vala konthele yetyi Huku “apopia.” (Gênesis 2:16) Mokulinga ngotyo, Satanasi ankho uhanda okulekesa okuti otyitumino otyo tyitupu esilivilo. Tatu, namphila apopia vala na Eva, oe wati “onwe.” Mokulinga ngotyo, Satanasi ankho wovola okumuhongiliya okukala nomalityindailo, okumuhindila okusoka okuti oe wakolela unene, ngatyina omutumwa-ndaka pala oe muene nomulume wae. Otyo atyieta tyi? Eva watokola pala oe muene nomulume wae, etyi apopila onyoka okuti: “Ovinyango viomiti vio motyikunino tupondola okulia.”

5. (a) Satanasi wahindila Eva okusoka tyi? (b) Etyi Eva alia otyinyango tyailikwa walekesa tyi?

5 Tupu Satanasi wakemba. Oe wapopila Andau na Eva ngatyina Huku evepopila okuti “muhaliei komiti aviho vio motyikunino.” Konyima, Satanasi wahindila Eva okusoka kwe muene, nokusoka okuti upondola okukala “nga Huku.” Okuhulililako, wemuhindila okusoka komuti oo novinyango viao, tyipona koupanga wae na Una wemuavela ovipuka aviho. (Tanga Genesis 3:6.) Moluotyo, Eva ali otyinyango tyailikwa, okulekesa okuti Jeova Hamunthu wakolela vali momuenyo wae.

Otyitateka Mononthiki mba Job

6. Oñgeni Satanasi atendeleya Job? Iya apewa omuvo wokulinga tyi?

6 Etyi palamba omanima omanyingi, Job omulume wekolelo, wakalele nomphitilo yokulekesa olie Omunthu wakolela vali momuenyo wae. Etyi Jeova apopila Satanasi ekolelo lia Job, Satanasi wakumbulula okuti: “Okuti Job una onthilo na Huku otyali?” (Tanga Jó 1:7-10.) Satanasi kaanyene okuti Job utavela ku Huku. Anthi, oe wati ovituwa ovio kavituku kohole. Watendeleya Job okuti uumbila Jeova mokonda yovipuka emuavela ha mokonda yohole. O Job vala ankho upondola okulekesa okuti otyo omatutu. Iya apewa omuvo wokutyilekesa.

7, 8. Ovitateka patyi Job akalele navio? Etyi atualako nekolelo tyalekesa tyi?

7 Jeova wayeka Satanasi aetele Job ononkhumbi ononene, mbelilandula. (Jó 1:12-19) Oityi Job alingile mononkhumbi ombo? Tupopilwa okuti oe “kalingile onkhali, tupu kavelele Huku onombei.” (Jó 1:22) Mahi, Satanasi kamutile. Nkhele wati: “Otyikova no tyikova, ovipuka aviho omunthu ena, meviave mokonda yomuenyo wae.”a (Jó 2:4) Satanasi walekesa okuti inkha Job amona ononkhumbi molutu lwae muene, mayekepo okulekesa okuti Jeova Omunthu wakolela vali momuenyo wae.

8 Olutu lwa Job luanyonenwe nouvela umwe omuvi, iya omukai wae emukuluminya okuhingana Huku opo ankhie. Konyima, omapanga ae etatu omatutu, aemupopi okuti una otyipuka otyivi alinga. (Jó 2:11-13; 8:2-6; 22:2, 3) Anthi, mononkhumbi ombo ambuho, Job kayekelepo ekolelo liae. (Tanga Jó 2:9, 10.) Mokonda yekoleleyo liae walekesa okuti Jeova Omunthu wakolela vali momuenyo wae. Namphila ha monkhalelo yafuapo, tupu Job walekesa okuti omunthu omukuankhali, upondola okukumbulula omatutu apopiwa Neliapu.—Tyieleka na Provérbios 27:11.

Jesus Waava Ekumbululo Liavilapo

9. (a) Oñgeni Satanasi ahandele okuhongiliya Jesus nehando liolutu? (b) Oityi Jesus alinga?

9 Etyi Jesus ambatisalwa, Satanasi waovola okumuhongiliya okukala nomahando elungavi, opo ayekepo okutala okuti Jeova Omunthu wakolela vali momuenyo wae. Eliapu liakengelela Jesus novipuka vitatu. Tete, liahongiliya Jesus nomahando olutu, okumutuma atyitule omamanya akale onombolo. (Mateus 4:2, 3) Jesus ankho wakala ononthiki 40 tyihali, iya akala nondyala onene. Moluotyo, Eliapu alimuhongiliya okuundapesa epondolo liae liokulinga omahuviso, opo aipae ondyala yae. Oityi Jesus alinga? Jesus wasoka Kondaka ya Jeova, iya aanye liwa-liwa ekengelelo olio.—Tanga Mateus 4:4.

10. Oityi Satanasi atuailile Jesus kombanda yondyuo ya Huku, nokumutuma eliyumbe pohi?

10 Tupu Satanasi wahandele okuyondya Jesus nomalityindailo. Oe wemutuala kombanda yondyuo ya Huku emutumu eliyumbe pohi. (Mateus 4:5, 6) Oityi Satanasi ankho ahanda? Satanasi wati inkha Jesus kelipumu pohi, matyilekesa okuti “omona wa Huku.” Eliapu liahandele Jesus asukalale vali nomunkhima wae muene, okuovola okulilekesa okuti omona wa Huku. Satanasi utyii okuti omunthu upondola okutavela okulipaka motyiponga, mokonda yomalityindailo nokuhanda okuhumbwa navakuavo. Satanasi wahangununa omapita ovihonekwa, mahi Jesus walekesa okuti Oe wanoñgonoka nawa Ondaka ya Jeova. (Tanga Mateus 4:7.) Jesus ketavelele okuyondyua, alekesa vali okuti Jeova Omunthu wakolela vali momuenyo wae.

11. Omokonda yatyi Jesus aanyena okupewa Neliapu omauhamba aeho ouye?

11 Nokuahulililwa, Satanasi waavela Jesus omauhamba aeho ouye. (Mateus 4:8, 9) Jesus aanye liwa-liwa. Oe ankho utyii okuti okutavela tyilekesa okuanya ouhamba wa Jeova Huku, Omukulami. (Tanga Mateus 4:10.) Ovikando aviho Jesus akumbulula Satanasi, waundapesa ovihonekwa vina enyina lia Jeova.

12. Etokolo patyi liepuiya Jesus akalele nalio konthyulilo yomuenyo wae pano pohi? Oityi tulilongesila kuetyi alinga?

12 Etyi Jesus ehungi konthyulilo yomuenyo wae pano pohi, wesukisile okulinga etokolo liepuiya unene. Mokueenda kuovilinga viae viokuivisa, walekesa okuti oe uhanda okuava omuenyo wae ngotyilikutila. (Mateus 20:17-19, 28; Lucas 12:50; João 16:28) Anthi, Jesus ankho utyii okuti matendeleyua, akoyeswa novatumini ova Judeu, nokuipawa ngatyina ondingavivi. Otyo ankho tyimusukalalesa unene. Oe welikuambela okuti: “Tate yange inkha tyitavela, yeka olufwo olu lundambe.” Anthi, ayawisako okuti: “Mahi, ha ngetyi ame ndyihanda, ongetyi ove uhanda.” (Mateus 26:39) Tyotyili Jesus watualeleko nekolelo alo pononkhia mbae, alekesa nawa olie Omunthu ankho wakolela vali momuenyo wae!

Oñgeni Matukumbulula Otyitateka Otyo

13. Oityi tulilongesila kuetyi tyalinga Eva, na Job na Jesus Kristu?

13 Oityi tuelilongesa? Konthele ya Eva, tuelilongesa okuti vana vetavela okuyondyua nomahando olutu ine omalityindailo, valekesa okuti Jeova Hamunthu wakolela vali momuenyo wavo. Anthi, ekoleleyo lia Job, litulongesa okuti alo umwe ovanthu ovakuankhali vapondola okulekesa okuti vapaka Jeova tete momuenyo, mokutualako nekolelo mononkhumbi, alo umwe tyina vehetyii nawa oityi vamonena ononkhumbi. (Tiago 5:11) Okuhulililako, ongeleka ya Jesus itulongesa okuti, tuna okukala tyelipongiya pala okukundiswa, atuhasuku unene nokuhumbwa. (Hebreus 12:2) Mahi oñgeni matuundapesa onondonga ombo?

14, 15. Oñgeni etyi Jesus alinga pokuyondyua, tyelikalela na Eva? Oñgeni matuhetekela Jesus?

14 Uhalimbwe Jeova nalumwe mokonda yomakengelelo. Eva weliyeka okuyondyua netyi ankho eete. Oe wamona okuti otyinyango ankho ‘otyiwa pala okulia, notyiwa okutyitala, tyotyili omuti ankho weetesa epeleyo liokuutala.’ (Gênesis 3:6) Otyo tyelikalela unene netyi Jesus alinga etyi ahongiliyua ovikando vitatu! Kese tyikando ankho usoka oityi tyipondola okutuka kuetyi malingi. Oe wayumbile onthumbi Mondaka ya Huku iya tupu aundapesa enyina lia Jeova.

15 Tyina tuhongiliyua okulinga ovipuka vinumanesa Jeova, okutyi tusoka? Inkha tutala unene kekengelelo, epeleyo malikala vali enene. (Tiago 1:14, 15) Tuesukisa okukanyauka okunyima epeleyo olio momutima, ngatyina tuliteta onthele imwe yolutu luetu. (Mateus 5:29, 30) Nga Jesus, tuesukisa okusoka oityi tyipondola okutundilila kuetyi tulinga, noñgeni matyikalesa oupanga wetu na Jeova. Tuna okuhinangela oityi Ondaka yae Ombimbiliya, ipopia. Ongotyo vala matulekesa okuti Jeova Omunthu wakolela vali momuenyo wetu.

16-18. (a) Oityi tyipondola okutusoyesa? (b) Oityi matyitukuatesako okukoleleya mononkhumbi?

16 Uhayeke nalumwe ovitateka vietu vitukalese tyanumana na Jeova. (Provérbios 19:3) Putyina tuhika konthyulilo youye uno wovivi, ovanthu ovanyingi va Jeova vekahi nokutumbukilwa nononkhumbi noviponga. Onthue katukevelela okuamenwa kehuviso momuvo uno. No ngotyo, nga Job, tupondola okusoya tyina umwe tuhole anyima ine tyina tupita mononkhumbi.

17 Job ankho kei oityi Jeova ankho ayekelela ovipuka vimwe, iya nonthue pamwe katunoñgonoka oityi ovipuka ovivi vimonekela. Hamwe tuiva ovakuatate vekolelo vaipawa notyinimawe, ngetyi tyaendele ko Haiti, ine otyiponga otyikuavo. Ine hamwe twii omukuatate wekolelo waipaua no nongangala ine wankhia notyiponga otyinene. Ine pamwe onthue muene tutumbukilwa nononkhumbi ine okulingwa onya. Nomutima wetu waihamenua tupondola okuliyavela okuti: ‘Omokonda yatyi Jeova? Ame, mokonda yatyi? Otyivi patyi nalinga?’ (Habacuque 1:2, 3) Oityi matyitukuatesako okukoleleya pomuvo opo?

18 Tuesukisa okulunguka opo tuhasoke okuti ovipuka ovio vilekesa okuti Jeova ketupandele. Jesus otyo wetyilekesa nawa etyi apopia oviponga vivali viaendeleko kononthiki mbae. (Tanga Lucas 13:1-5.) Ovitateka vimwe vimoneka, mokonda ‘omuvo novitateka viuhuluka vala.’ (Eclesiastes 9:11) Mahi kese tyitateka tyitutumbukila, tupondola okukoleleya inkha tutala ku “Huku weungumaneso aliho.” Oe metupe ononkhono tuesukisa opo tutualeko nekolelo.—2 Coríntios 1:3-6.

19, 20. Oityi tyakuatesako Jesus okukoleleya movipuka vikundisa alingwa? Oityi matyitukuatesako okumuhetekela?

19 Tuhayekei nalumwe omalityindailo ine owoma wokukunda vitusukalalese. Omutima weliola wa Jesus wemukuatesako ‘okulilula omuenyo wokeulu eya okukala ngomupika.’ (Filipenses 2:5-8) Oe wetyivila okukoleleya ovipuka ovinyingi vikundisa, mokonda yonthumbi yae mu Jeova. (1 Pedro 2:23, 24) Mokualinga ngotyo, Jesus wapaka ehando lia Jeova tete momuenyo wae, iya moluotyo, Jeova emupe omphangu yomunkhima omunene. (Filipenses 2:9) Jesus watuma ovalongwa vae vemuhetekele.—Mateus 23:11, 12; Lucas 9:26.

20 Pamwe, ekolelo lietu lilolwa monkhalelo ikundisa. No ngotyo, tuesukisa okukala nonthumbi ngo yo apostolu Paulu, wati: “Moluotyo, tupu ame ndyimona emone novipuka ovio, mahi ndyitupu ohonyi. Tyetyi una netavela ame ndyimwii, iya ndyina onthumbi yokuti una epondolo liokupaka nawa etyi nemuyumbila onthumbi alo onthiki oyo.”—2 Timóteo 1:12.

21. Namphila tukahi mouye welungavi, olipi etokolo liove?

21 Ombimbiliya yapopia okuti mokueenda kuononthiki mbetu ovanthu mavakakala “vokulihole ovo muene.” (2 Timóteo 3:2) Katyihuvisa okutala ovanthu ovanyingi hono vehesukile na Huku. Tuhakalei nalumwe notyituwa otyo! Anthi, tyina tutumbukilwa nomahongiliyo, ine oviponga, nokulingwa ovipuka vikundisa, tutokolei okulekesa okuti Jeova oe Omunthu wakolela vali momuenyo wetu!

[Onondaka Poutoi]

a Ovanongo vamwe konthele Yombimbiliya vati onondaka “otyikova no tyikova,” ngoti mbulekesa okuti mokonda yelungavi, Job ankho upondola okuyeka ovana vae novipako viae vinkhie, opo ahupise omuenyo wae. Vakuavo vati, mbulekesa nawa okuti omunthu upondola okupolwa onthele yolutu opo ayovole omuenyo wae. Mongeleka, omunthu uyakulila omutwe wae nokuoko kwae. Ngotyo kokuoko pamwe kutunda ohitu opo aamene olutu. Tyilinge otyo otyili ine hatyiliko, tyimoneka nawa okuti ngoti Job ankho upondola okupesela ovipuka viae aviho opo aamene omuenyo wae.

Oityi Tulilongesila. . .

• konkhalelo Satanasi ayondyele Eva?

• kuetyi Job alinga etyi atumbukilwa nononkhumbi?

• kuetyi ankho tyakolela vali ku Jesus?

[Olutalatu pefo 21]

Jesus ketavelele omahongiliyo a Satanasi, wesukile vala nokulinga ehando lia Jeova

[Olutalatu pefo 22]

Okuava oumbangi momakaka aeho konyima yotyinimawe mo Haiti

[Olutalatu pefo 22]

Mokueenda kuomuvo wovitateka, tutalei ku “Huku weungumaneso aliho”

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma