‘Eli Ehinangeleso Pala Onwe’
“Onthiki ei muna okuihinangela, iya amulingi otyipito pala Jeova.”—ÊXODO 12:14.
1, 2. Otyipito patyi Ovakristau aveho vena okusuka natyo, iya omokonda yatyi?
TYINA wiiva ondaka “otyipito,” oityi usoka? Inkha wanepua, hamwe usoka kotyipito mualingile etyi muelinepa. Ovakuavo vasoka kotyipito otyikuavo, hamwe etyi valingile etyi otyilongo tyavo tyayovoka. Mahi, ove utyii otyipito patyi tyalingilwe mokueenda kuomanima alamba po 3.500?
2 Otyipito otyo Opasikwa. Monthiki oyo, ova Isilayeli ankho vahinangela etyi vayovolelwe moupika ko Egitu. Opasikwa tupu yakolela kuove. Omokonda yatyi? Mokonda ikukuatesako mononkhalelo mbumwe mbakolela unene. Mahi, hamwe ulipula: ‘Opasikwa otyipito tyova Judeu, mahi ame himu Judeu ko. Omokonda yatyi mandyisukila nayo?’ Ekumbululo tulivasa monondaka ombu mbakolela: “Kristu opasikwa yetu, walingua otyilikutila.” (1 Coríntios 5:7) Opo tunoñgonoke nawa onondaka ombo, tuesukisa okulilongesa vali konthele Yopasikwa yova Judeu, noñgeni otyipito otyo tyelikuata notyitumino tyapewa Ovakristau aveho.
OITYI OVA ISILAYELI ANKHO VALINGILA OPASIKWA?
3, 4. Oityi tyamonekelepo etyi Opasikwa yotete nkhele yehenelingwe?
3 Mouye auho, ovanthu ovanyingi vehe va Judeu vei etyi tyamonekelepo etyi Opasikwa yotete nkhele yehenelingwe. Hamwe vetyitanga Mombimbiliya momukanda wa Êxodo, vetyipopilwa, ine vetyitala mosinema.
4 Etyi ova Isilayeli ankho ovapika mo Egitu mokueenda kuomanima omanyingi, Jeova watumine Moisesi nondenge yae Arau ku Farao vemuite opo ayeke ovanthu Vae. Mahi, Farao ankho una omalityindailo, ahayeke ova Isilayeli. Moluotyo, Jeova ahitisa o Egitu nomahingano ekwi. Mehingano liahulililako, Jeova aipaa oviveli aviho vio va Egitu. Konyima yotyo, Farao ayeke ova Isilayeli.—Êxodo 1:11; 3:9, 10; 5:1, 2; 11:1, 5.
5. Oityi ova Isilayeli vatuminwe okulinga etyi nkhele veheneyovolwe? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.)
5 Mahi, ova Isilayeli ankho vesukisa okulandula onondonga mbumwe tyina nkhele veheneyovolwe. Ankho opomuvo wondyovo menima 1513 P.K.E., mohanyi ya abibe, konyima yeya okuihanwa okuti ohanyi ya Nisã.a Huku wevetumine vahimbike okulipongiya monthiki 10 ya Nisã pala otyipuka ankho matyilingwa mu 14 ya Nisã tyina ekumbi liamanyingila. Omokonda yatyi ankho vena okukevela tyina ekumbi liamanyingila? Mokonda ko va Hebreu onthiki ankho ihimbika tyina ekumbi liamanyingila. Etyi onthiki 14 ya Nisã yehika, onombunga ambuho mbatumwa okuipaa ongi onthuei (ine otyinkhombo) iya ohonde yatyo aveinyanye povikulilo vionombundi mbavo. (Êxodo 12:3-7, 22, 23) Ombunga ankho ina okulia ongi yayokwa nombolo yahapakelwe onkhiso, nonombi. Oandyu ya Huku ankho mailambe motyilongo, aiipaa oviveli viova Egitu, mahi ayahaipaa oviveli viova Isilayeli ovataveli. Iya konyima ovanthu va Huku avayovolwa.—Êxodo 12:8-13, 29-32.
6. Omokonda yatyi ova Isilayeli ankho vesukisila okutualako okulinga Opasikwa kese enima?
6 Ova Isilayeli ankho vena okuhinangela onthiki Huku eveyovola ko Egitu. Huku wevepopilile okuti: “Onthiki ei muna okuihinangela, iya amulingi otyipito pala Jeova mokueenda kuomuenyo wenyi auho. Muna okutyilinga mokueenda kuomanima omanyingi.” Konyima yotyipito Tyopasikwa mu 14 ya Nisã, ova Isilayeli ankho tupu vena okulinga Otyipito Tyonombolo Mbahapakelwe Onkhiso mokueenda kuononthiki epanduvali. Ononthiki ombo etyinana ankho ombo Pasikwa. (Êxodo 12:14-17; Lucas 22:1; João 18:28; 19:14) Opasikwa, otyimwe povipito ova Isilayeli ankho vatumwa okulinga kese enima.—2 Crônicas 8:13.
7. Otyipito patyi otyikuavo Jesus atumine ovalongwa vae okulinga?
7 Mokonda Jesus nono apostolu mbae ankho ova Judeu, navo ankho valandula Ovitumino Viapelwe Moisesi, moluotyo ankho valia Opasikwa. (Mateus 26:17-19) Mopasikwa yahulililako Jesus alile novalanduli vae, wevepopilile okuti mavakahinangela otyipito otyikuavo kese enima, otyipito otyo tyitiwa Ondalelo ya Tatekulu. Mahi ankho mavetyilingi monthiki patyi?
ONDALELO YA TATEKULU ANKHO ILINGWA MONTHIKI PATYI?
8. Epulo patyi konthele Yopasikwa Nondalelo ya Tatekulu tuesukisa okulilinga?
8 Jesus waavelele onondonga konthele Yondalelo ya Tatekulu etyi amana okulia Opasikwa nono apostolu mbae. Moluotyo, Ondalelo ya Tatekulu ankho ilingwa monthiki ike Nopasikwa. Hamwe wetyimonale okuti, hono ova Judeu kavali Opasikwa monthiki onthue Tuhinangela ononkhia mba Kristu. Omokonda yatyi? Opo tukumbulule epulo olio, tutalei otyitumino Huku apele ova Isilayeli konthele yonalupi ankho vena okuhimbika Opasikwa. Huku wapopilile ovanthu vae oola patyi monthiki 14 ya Nisã ankho vena okuipaa ongi, ankho oola Opasikwa ihimbika.—Tanga Êxodo 12:5, 6.
9. Ngetyi tyipopia Êxodo 12:6, oola patyi ongi Yopasikwa ankho ina okuipawa? (Tupu tala okakasa “O Koola Patyi?”)
9 Omukanda wova Judeu The Pentateuch and Haftorahs, wati Êxodo 12:6 ipopia okuti ongi ankho ina okuipawa “pokati kovinthiki vivali.” Onombimbiliya mbumwe tupu otyo mbupopia. Onombimbiliya ononkhuavo, Nombimbiliya yova Judeu itiwa o Tanakh, ipitiya okuti “okokangulohi.” Tupu kuna Onombimbiliya ononkhuavo mbupopia okuti “okokawiwi,” “okokangulohi,” ine “tyina ekumbi liamanyingila.” Moluotyo, ongi ankho ina okuipawa konthyimbi yonthiki 14 ya Nisã, tyina ekumbi liamanyingila, kokawiwi.
10. Vamwe vetavela okuti ongi Yopasikwa ankho iipawa oola patyi? Okuti otyo tyikahi Mombimbiliya?
10 Mokueenda kuomuvo, ova Judeu vamwe vatala okuti okuipaa onongi ambuho, nokumbutuala Mondyuo ya Huku ankho tyesukisa omuvo omunyingi. Moluotyo, vetavela okuti onondaka “pokati kovinthiki vivali” mu Êxodo 12:6, mbupopia onthyulilo yonthiki 14 ya Nisã, tyina ekumbi lihimbika okunyingila na tyina liamanyingila, kokangulohi. Mahi, inkha onongi ankho mbuipawa konthyulilo yonthiki 14 ya Nisã, onalupi ova Judeu ankho vena okulia Opasikwa? Ngetyi tyapopia Omulongesi Jonathan Klawans, Opasikwa ankho iliwa monthiki 15 ya Nisã. Mahi, tupu wapopia okuti otyo katyapopilwe nawa Mombimbiliya momukanda wa Êxodo, iya omikanda viova rabino kavipopi oñgeni Opasikwa ankho iliwa etyi Ondyuo ya Huku nkhele yeheneyanyueko, menima 70 P.K.
11. (a) Oityi tyamonekelele Jesus monthiki Yopasikwa yenima 33? (b) Omokonda yatyi onthiki 15 ya Nisã yenima 33 ankho iihanenwa okuti Otyasapalo “otyinene”? (Tala onondaka pokatoi.)
11 Iya Opasikwa yenima 33 P.K., yalingilwe monthiki patyi? Monthiki 13 ya Nisã etyi Opasikwa nkhele yehenelingwe, Jesus wapopilile Petulu na João okuti: “Endei, kapongiyei opasikwa opo tulie.” (Lucas 22:7, 8) Ngotyo, Jesus walile Opasikwa novalongwa vae monthiki 14 ya Nisã kokangulohi. Konyima, aave onondonga konthele Yondalelo ya Tatekulu. (Lucas 22:14, 15) Motyinthiki otyo Jesus wakuatelue amoneswa ononkhumbi. Wapapelelue momuti wemone monthiki 14 ya Nisã komutenya, iya ankhi komakumbi. (João 19:14) Ngotyo, Jesus ongi yetu yopasikwa, waava omuenyo wae monthiki ongi Yopasikwa ankho iipawa. (1 Coríntios 5:7; 11:23; Mateus 26:2) Jesus wapakelue etyi onthiki 15 ya Nisã nkhele yehenehimbike.b—Levítico 23:5-7; Lucas 23:54.
UPONDOLA OKULILONGESILA KEHINANGELO OLIO
12, 13. Oityi ovana vova Isilayeli ankho velilongesila Kopasikwa?
12 Etyi Opasikwa yotete yalilwe mo Egitu, Huku watumine ova Isilayeli valinge otyipito otyo “omanima aeho.” Kese enima, Popasikwa ovana ankho vapula kovohe omokonda yatyi veilila. (Tanga Êxodo 12:24-27; Deuteronômio 6:20-23) Ngotyo, ovana navo ankho velilongesila “kehinangelo” lio Pasikwa.—Êxodo 12:14.
13 Mokueenda kuomuvo omunyingi, ova Isilayeli ankho valongesa ovana vavo ovipuka ovinyingi viakolela konthele Yopasikwa. Tyimwe, otyokuti Jeova utyivila okuamena ovanthu vae. Ovana ankho velilongesa okuti Jeova omunthu wotyotyili, una omuenyo iya usuka novanthu vae, nokuveyakulila. Wetyilekesile etyi aamenene oviveli viova Isilayeli mokueenda kuehingano lia tyekwi mo Egitu.
14. Oityi ovohe Ovakristau vapondola okulongesa ovana vavo konthele Yopasikwa?
14 Ovohe Ovakristau kavatuminwe okuhipululila ovana vavo Opasikwa omanima aeho. Mahi, okuti mulongesa ovana venyi okuti Huku wamena ovanthu vae? Okuti ovana venyi veete okuti onwe tyilityili mutavela okuti Huku hono nkhele utuamena? (Salmo 27:11; Isaías 12:2) Okuti mulongesa ovana venyi tyina muahambukwa ine mukevela tyina vamalingi tyimwe tyimunumanesa? Okutomphola konthele Yopasikwa, matyikuatesako ombunga yove okuyumba vali onthumbi mu Jeova.
Ovipuka patyi konthele Yopasikwa upondola okulongesa ovana vove? (Tala popalagrafu 14)
15, 16. Opasikwa nehipululo lia Êxodo, vitulongesa tyi konthele ya Jeova?
15 Otyipuka otyikuavo tyakolela tupondola okulilongesila Kopasikwa, okuti Jeova kaamena vala ovanthu vae, mahi tupu uveyovola. Soka oñgeni ova Isilayeli velitehelelele etyi Jeova ‘eveyovola ko Egitu.’ Vahongololelwe nekundu-kundu liekaka no liotupia alo Melunga Enkhuhu. Konyima avamono etyi Jeova ayapula pokati elunga enkhuhu, avakuate pohi pakukuta. Etyi vayauka, avamono etyi omeva elunga aipaa omafualali ova Egitu. Iya ova Isilayeli avahivilika Jeova mokonda weveyovola, avaimbi okuti: “Ndyiimbile Jeova . . . Wayumba melunga onkhambe nou weivelama. Ononkhono mbange nepondolo liange o Jah, mokonda wandyovola.”—Êxodo 13:14, 21, 22; 15:1, 2; Salmo 136:11-15.
16 Inkha una ovana, ukahi nokuvekuatesako okutala okuti Jeova una epondolo iya makayovola ovanthu vae? Okuti tyina utomphola navo nokulinga omatokolo vetyimona okuti una onthumbi mu Jeova? Mefendelo lienyi Liombunga mupondola okutanga omukanda wa Êxodo ovikapitulu 12-15, nowa Atos 7:30-36 ine owa Daniel 3:16-18, 26-28, amutomphola konthele yoñgeni Jeova ayovolele ovanthu vae kohale. Atuho, ovana novakulu, tuesukisa okukala nonthumbi yokuti ngetyi Jeova ayovolele ovanthu vae kohale, tupu meketuyovola komutwe wandyila.—Tanga 1 Tessalonicenses 1:9, 10.
ETYI TUNA OKUHINANGELA
17, 18. Ohonde ya Jesus yakolela vali tyipona ohonde yongi Yopasikwa mokonda yatyi?
17 Ovakristau votyotyili kavali Opasikwa. Otyipito otyo ankho tyilingwa navana valandula Ovitumino Viapelwe Moisesi, iya onthue katuvilandula. (Romanos 10:4; Colossenses 2:13-16) Onthue tuhinangela otyipuka otyikuavo, ononkhia mbo Mona wa Huku. Mahi, tupondola okulilongesila unene Kopasikwa yahimbikilwe mo Egitu.
18 Ohonde yongi ova Isilayeli vanyanyene povikulilo vionombundi mbavo yayovolele oviveli viavo. Hono, katuave ohonde yovinyama ku Huku Popasikwa ine o pomuvo omukuavo. Mahi, kuna ohonde yotyilikutila otyikuavo tyipondola okuhupisa omuenyo apeho. Apostolu Paulu wahangununine okuti ohonde ya Jesus, “ohonde yanyanyua,” iikula ondyila opo Ovakristau ovalembulwa vakakale apeho keulu. Ovo “oviveli vahonekwa keulu.” (Hebreus 12:23, 24) Ohonde ya Jesus yaikula ondyila opo onongi ononkhuavo mbukakaleko apeho pano pohi. Atuho tuesukisa okuhinangela apeho omulao ou: “Menyina liae tuna eyovo mokonda yofeto yeyovo, mokonda yohonde yae, eenga, tuevelwa oviponyo vietu, mokonda youhona wokankhenda kae tuhatokalele.”—Efésios 1:7.
19. Oñgeni onkhalelo Jesus ankhile iyawisa onthumbi yetu momaulo Ombimbiliya?
19 Etyi ova Isilayeli vaipaele ongi pala Opasikwa, vapopililwe opo vahatyoke enkhipa nalike. (Êxodo 12:46; Números 9:11, 12) Okuti omankhipa “Ongi ya Huku,” waava omuenyo wae ngofeto yeyovo, atyokelwe? (João 1:29) Wapapelelwe momuti wemone kumwe no nondingavivi onombali. Ova Judeu vaitili ku Pilatu atyoke omankhipa avo opo vankhie liwa. Inkha vetyilingile, ñgeno ovivimbi viapolwa momuti wemone tyina onthiki 15 ya Nisã yehenehikepo, Motyasapalo otyinene. Omafualali atyokele omankhipa onondingavivi onombali, “mahi etyi vehika pu Jesus, avamono okuti wankhiale, iya avehemutyoko ovikalo.” (João 19:31-34) Ngetyi omankhipa ongi Yopasikwa ahatyokolwe, nomankhipa a Jesus kaatyokelwe. Moluotyo, ongi Yopasikwa ankho ikahi “ngokahi” kotyilikutila tya Jesus mu 14 ya Nisã yenima 33. (Hebreus 10:1) Otyo tyafuisapo onondaka mbukahi mu Salmo 34:20, iya tyiyawisa onthumbi yetu momaulo Ombimbiliya.
20. Oñgeni Opasikwa yelikalela Nondalelo ya Tatekulu?
20 Mahi, onkhalelo ova Judeu ankho valia Opasikwa, yelikalela netyi Jesus apopilile ovalongwa vae konthele yoñgeni vena okuhinangela Ondalelo ya Tatekulu. Mongeleka, ova Isilayeli ankho valia ohitu yongi, mahi ankho kavanu ohonde yatyo. Otyo tyelikalela netyi Jesus apopilile ovalongwa vae. Wapopile okuti vana mavakatumina “mouhamba wa Huku” vena okulia ombolo ilekesa olutu lwae, nokunwa ovinyu ilekesa ohonde yae. Matulilongesa vali konthele yotyo monthele mailandulako.—Marcos 14:22-25.
21. Omokonda yatyi tuesukisila okulilongesa konthele Yopasikwa?
21 Opasikwa ankho yakolela unene kovanthu va Huku, iya kese umwe puonthue upondola okulilongesilako unene. Ngotyo, namphila Opasikwa ankho “ihinangelwa” nova Judeu, onthue mokonda Tuvakristau tuesukisa okulilongesilako ovipuka viakolela unene mokonda “Ovihonekwa aviho viatumwa okuhonekwa na Huku.”—2 Timóteo 3:16.
a Ohanyi yotete mokalendaliu kova Hebreu ankho itiwa Abibe, mahi konyima yeya okuihanwa okuti o Nisã etyi ova Isilayeli vatunda koupika Mombambilonia. Monthele ei matuundapesa enyina Nisã.
b Konyima Yopasikwa, onthiki 15 ya Nisã, ankho onthiki yotete Yotyipito Tyonombolo Mbahapakelwe Onkhiso iya apeho ankho tyilingwa motyasapalo. Menima 33, onthiki 15 ya Nisã ankho tupu o Motyasapalo. Mokonda yotyo onthiki oyo ankho itiwa Otyasapalo “otyinene.”—Tanga João 19:31, 42.