Tehelela Ondaka ya Jeova Kese Apa Ukahi
“Omatwi ove maeivi konyima yove ondaka iti: ‘Ondyila oyei.’”—ISA. 30:21.
1, 2. Oñgeni Jeova apopia novaumbili vae?
TUNDE kohale Jeova ukahi nokuhongolela ovanthu vae. Waundapesile onoandyu, nomamonekelo, no nondyoi opo ahololole etyi matyikamoneka komutwe, nokuveavela otyilinga tyimwe. (Núm. 7:89; Eze. 1:1; Dan. 2:19) Ovakuavo ankho vapewa ehongolelo novalume Jeova aholovona opo vakale komutwe meongano liae pano pohi. Vana ankho valandula onondonga mbae vayambelwe.
2 Hono, Jeova uundapesa Ombimbiliya, nospilitu sandu yae, newaneno opo etuhongolele. (Atos 9:31; 15:28; 2 Tim. 3:16, 17) Ehongolelo etuavela liayandyuluka nawa, ongatyina tuivite ondaka iti: “Ondyila oyei. Endeleimo.” (Isa. 30:21) Tupu, Jeova undapesa Jesus opo etupopile ondaka Yae. Jeova waholovona Jesus opo ahongolele ewaneno pokati “komupika wekolelo nokualunguka.” (Mat. 24:45) Tuesukisa okuimbuka okuti ehongolelo olio liakolela mokonda inkha tutavela ehongolelo olio matukakala nomuenyo wahapu.—Heb. 5:9.
3. Oityi tyipondola okututyilika okutavela ehongolelo lia Jeova? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.)
3 Satanasi Eliapu utyii okuti ehongolelo lia Jeova liyovola omuenyo wetu, ngotyo wovola okututalula opo tuhetavele ehongolelo olio. Tupu, omutima wetu omukengeleli upondola okutuhindila okuhetavela Jeova. (Jer. 17:9) Monthele ei, matulilongesa oñgeni matulityilika ovipuka vipondola okutulingisisa okuhatehelela ondaka ya Huku. Tupu matulilongesa oñgeni okutehelela Jeova nokupopia nae melikuambelo tyipondola okutukuatesako okutualako tyafuena kwe namphila tuna ovitateka.
LITYILIKA OMALIVA A SATANASI
4. Oñgeni Satanasi aovola okunyona omalusoke ovanthu?
4 Satanasi wovola okunyona omalusoke ovanthu mokuyandyanesa onondaka mbomatutu. (Tanga 1 João 5:19.) Ono Jornale, nomikanda, no laliu, no televisau, no Internete viyandyanesa onondaka mouye auho. Pamwe vipopia umwe ovipuka vikahi nawa, mahi ovikando ovinyingi viyandyanesa ovituwa vihelikuatele novitumino via Jeova. (Jer. 2:13) Mongeleka, vapondola okupopia okuti katyapengele ovalume ine ovakai okulinepa poyavo. Otyo tyilingisisa ovanthu ovanyingi okusoka okuti etyi Ombimbiliya ipopia konthele yovalume ine ovakai okulinepa poyavo katyaviukile.—1 Cor. 6:9, 10.
5. Oñgeni matulityilika okuhongiliyua nomalusoke a Satanasi?
5 Oñgeni vana vehole ovitumino via Huku vapondola okulityilika omahongiliyo a Satanasi? Oñgeni vapondola okunoñgonoka etyi tyaviuka netyi tyapenga? Ombimbiliya ikumbulula okuti: “Omokukala tyalunguka ngetyi ondaka ya [Huku] ilekesa!” (Sal. 119:9) Ondaka ya Huku itukuatesako okupunga onondaka mbotyili, nonondaka mbomatutu. (Pro. 23:23) Jesus wapopia okuti tuesukisa “ondaka aiho itunda momulungu wa Jeova.” (Mat. 4:4) Tuesukisa okulilongesa okulandula onondonga Mbombimbiliya. Mongeleka, Jose ankho utyii okuti okulinga oundalelapo nomukai wa Potifar onkhali ku Huku, namphila otyitumino tyiilika oumbalehi ankho nkhele tyehenehonekwe. Jose nalumwe asokele okuanya Jeova. (Tanga Gênesis 39:7-9.) Namphila omukai wa Potifar emuhongiliya ovikando ovinyingi, Jose waholovonene okutehelela ondaka ya Huku. Hono, nonthue tuna okutehelela ondaka ya Jeova, atuhatehelela konondaka mba Satanasi.
6, 7. Oityi tuna okulinga opo tulityilike omalondolo omavi a Satanasi?
6 Ouye weyula omalongeso elikalaila onongeleya, iya ovanthu ovanyingi vasoka okuti kutupu ongeleya yotyotyili. Mahi, inkha tutehelela Jeova, metukuatesako opo tuvase liwa otyili. Tuna okutokola olie matutehelela. Katyitavela okutehelela onondaka onombali momuvo wike vala. Ngetyi ongi iimbuka ondaka yomunthita, nonthue tuesukisa okuimbuka ondaka ya Jesus, una Jeova aholovona opo etuhongolele.—Tanga João 10:3-5.
7 Jesus wapopile okuti: “Talei nawa etyi mutehelela.” (Mar. 4:24) Ehongolelo lia Jeova liayandyuluka nawa iya liaviuka, mahi tuesukisa okukala nolusoke luaviuka opo tutavele etyi apopia. Inkha katulunguka, tupondola okutehelela omalondolo omavi a Satanasi, atuhatehelela ehongolelo Huku etuavela noluembia. Tuhayekei oviimbo vio mouye, nono video, no televisau, nomikanda, nomapanga, novalongesi, novitalukiso, vihongiliye omuenyo wetu.—Col. 2:8.
8. (a) Oñgeni Satanasi apondola okuundapesa omutima wetu opo etuhongiliye? (b) Oityi tyipondola okumonekapo inkha katuimbuka ovipuka vitulekesa okuti pena tyimwe tyihaviukile?
8 Satanasi utyii okuti tuvakuankhali. Tyina aovola okutusoyesa, tyipondola okutupuiya unene okutualako noukuatyili ku Jeova. (João 8:44-47) Mongeleka, tupondola okuyekapo okulikuambela, nokuenda movilinga viokuivisa, no komaliongiyo. Oo omalondolo etulekesa okuti pena tyimwe tyikahi nokumoneka momutima wetu, iya tyipondola okutunyona inkha katusuku natyo. Inkha katulunguka, katutu-katutu tupondola okuyekapo okutehelela ondaka ya Jeova. Tupondola okulandula omahando etu, atulingi otyipuka tyimwe tyapenga ankho tuhasokuale okuti matutyilingi. (Rom. 7:15) Mahi tupondola okulityilika okulinga otyivi ngotyo, inkha tutualako tyalunguka atuimbuka ovipuka vitulekesa okuti pena tyimwe tyihaviukile iya atutyiviukisa liwa. Inkha tutehelela nawa ondaka ya Jeova, kamatutehelela omalusoke avana vatyitukilapo otyili.—Pro. 11:9.
9. Omokonda yatyi tyakolela unene okunoñgonoka liwa eyembelo lietu liokulinga onkhali?
9 Okunoñgonoka liwa ouvela omunthu ena tyipondola okuhupisa omuenyo wae. Tupu, inkha tutala okuti tuna eyembelo liokulinga onkhali, tuna okulinga liwa tyimwe, tyina nkhele “[Satanasi] ehenetukuate nomuenyo pala okulinga ehando liae.” (2 Tim. 2:26) Oityi tuna okulinga inkha tuimbuka okuti tukahi nokuyeka omahando etu, nomalusoke elikalele netyi Jeova ahanda kuonthue? Tuna okukondoka liwa kwe, nokuovola ehongolelo liae, nokulilandula. (Isa. 44:22) Mahi, otyili okuti inkha tulinga onkhali, tyipondola okutuetela oluihamo olunene alo umwe tyina omunthu akondokale ku Jeova. Ngotyo, otyiwa okuhayekepo okuumbila Jeova.
Oñgeni okuenda apeho komaliongiyo tyikuyakulila komaliva a Satanasi? (Tala pono palagrafu 4-9)
LITYILIKA OTYIPULULU NOKULIPAKA KOUNENE
10, 11. (a) Oityi tyilekesa okuti omunthu ukahi nokulipaka kounene? (b) Oityi tulilongesila koumphuki wa Koraa, na Dataa, na Abirau?
10 Tuna okuimbuka okuti omutima wetu upondola okutuyapula ku Jeova. Mongeleka, tupondola okulipaka kounene ine okukala notyipululu. Tala oñgeni ovituwa ovio vipondola okututyilika okutehelela ondaka ya Jeova, nokutulingisa okuendela mondyila yapenga. Omunthu wokulipaka kounene upondola okusoka okuti wakolela, iya upondola okulinga etyi ahanda. Upondola okusoka okuti nawike upondola okumupopila etyi esukisa okulinga, tyilinge Ovakristau vakuavo, ovakulu vewaneno, alo umwe eongano lia Huku. Omunthu oo ukahi unene kokule na Jeova, iya ondaka ya Jeova keiivite nawa.
11 Jeova waholovonene Moisesi na Arau opo vahongolele o Isilayeli moluhandya. Mahi, Koraa, na Dataa, na Abirau, vevetyitukililepo mokonda ankho vena elungavi iya ankho vahanda okufenda Jeova ngetyi muene vahanda. Oityi Jeova alingile? Weveipaele. (Num. 26:8-10) Ongeleka oyo itulongesa otyipuka tyimwe tyakolela unene. Okutyitukilapo Jeova tyeeta ovitateka ovinene. Ombimbiliya ipopia okuti “omalityindailo, oo atetekela kehanyauko.”—Pro. 16:18; Isa. 13:11.
12, 13. (a) Ava ongeleka ilekesa okuti otyipululu tyipondola okueta ovitateka ovinene. (b) Hangununa oñgeni otyipululu tyipondola okukula liwa inkha tutyiyeka.
12 Otyipululu tupu tyinyona. Omunthu wokuna otyipululu ovikando ovinyingi usoka okuti kesukisile okulandula ehongolelo lia Jeova. Etyi Naama onkhalamutwe yomafualali o Silia ahakulwa otyilundu, pena ovipuka aavelele omuuli Eliseu, mahi Eliseu ehevitambula. Mahi Geazi omukuatesiko wa Eliseu ankho uhanda ovipuka ovio. Elipopila okuti: “Ngetyi Jeova ena omuenyo, mandyihatekela [Naama] andyikapolako otyipuka tyimwe.” Geazi ahene Eliseu, ahatekela Naama, etyi emuvasa emukembe opo emuavele ovipuka ankho ahanda. Oityi tyamonekelele Geazi mokonda yotyipululu tyae? Otyilundu tya Naama atyiya no kwe!—2 Reis 5:20-27.
13 Otyipululu tyihimbika katutu-katutu, inkha tutyiyeka, tyipondola okukula liwa atyinyono omuenyo wetu. Otyo tyayandyululwa nawa mehipululo Liombimbiliya konthele ya Akã. Akã wati: “Etyi namona otyikutu tyimwe otyiwa tyo ko Sinear povipuka mavihanyaunwa, no nombongo 200 mbopalata, notyinthimbu tyoolu tyilema ngo nombongo 50, andyivipeleya, iya andyivityindipo.” Akã ñgeno ankho kayeke ehando olio evi likulile momutima wae. Mahi wavakele ovipuka ovio oviwa iya eviholeka mekaka liae. Jeova waholololele onkhali ya Akã kovanthu aveho, iya monthiki yatyo oyo Akã nombunga yae vatyopelwe nomamanya alo vankhia. (Jos. 7:11, 21, 24, 25) Nonthue tupondola okukala notyipululu nga Akã. Otyo tuesukisila “okuliyunga kelungavi aliho.” (Luc. 12:15) Oundalelapo natyo elungavi. Namphila pamwe tukala nolusoke luahaviukile, tyakolela unene okuyunga omutima wetu opo omahando omavi ehetutuale kokulinga onkhali.—Tanga Tiago 1:14, 15.
14. Oityi tuna okulinga inkha omutima wetu utuhindila okulinga tyimwe tyapenga mokonda yokulipaka kounene ine otyipululu?
14 Tyotyili, otyipululu, nokulipaka kounene vieta ovitateka ovinene. Okusoka kuetyi tyitundilila kokulinga otyipuka tyimwe otyivi, matyitukuatesako okutualako okutehelela ondaka ya Jeova. (Deu. 32:29) Mombimbiliya, Huku utupopila ouwa utuka kokulinga etyi tyaviuka, novitateka vituka kokulinga etyi tyihaviukile. Inkha omutima wetu utuhindila okulinga tyimwe tyihaviukile mokonda yokulipaka kounene ine otyipululu, otyiwa okusoka kovitateka matyituetela, noñgeni matyikalesa vana tuhole, noupanga wetu na Jeova.
TUALAKO NETOMPHO EWA NA JEOVA
15. Oityi tupondola okulilongesila kongeleka ya Jesus?
15 Jeova utuhandela omuenyo omuwa. (Sal. 1:1-3) Utuavela ehongolelo liaviuka momuvo tuesuka nalio. (Tanga Hebreus 4:16.) Namphila Jesus ankho ehena onkhali, ankho apeho utomphola na Jeova. Ankho ulikuambela apeho. Jeova wakuatesileko Jesus nokumuhongolela mo nonkhalelo mbumwe mbuhuvisa. Jeova watumine oandyu opo imukuateseko, wemuavelele ospilitu sandu yae, tupu wemukuatesileko opo aholovone ono apostolu 12. Jeova alo umwe wapopilile keulu opo alekese okuti ankho wapanda Jesus iya memukuatesako. (Mateus 3:17; 17:5; Marcos 1:12, 13; Lucas 6:12, 13; João 12:28) Nga Jesus, nonthue tuesukisa okulikuambela apeho nomutima auho. (Sal. 62:7, 8; Heb. 5:7) Elikuambelo litukuatesako okutualako tyafuena ku Jeova, nokutyinda omuenyo monkhalelo imwe imunkhimaneka.
16. Oñgeni Jeova etukuatesako okutehelela ondaka yae?
16 Namphila Jeova etuavela omalondolo ae, kakuluminya nawike opo eelandule. Inkha tuita ospilitu sandu yae, metuavelayo otyali. (Tanga Lucas 11:10-13.) Tyakolela unene ‘tutale nawa etyi tutehelela.’ (Luc. 8:18) Mongeleka, inkha tuita ku Jeova opo etukuateseko okulityilika oundalelapo mahi otyo tutualako okutala momikanda ine o monosinema ovipuka vihongiliya ovanthu okulinga otyihola, ngotyo tukahi nokulekesa okuti tyotyili katuhande etukuateseko. Opo Jeova etukuateseko, tuesukisa okukala apa pena ospilitu yae, ngetyi omomaliongiyo etu mewaneno. Ovaumbili ovanyingi va Jeova tyina vekahi momaliongiyo vatehelela nawa ku Jeova opo velityilike ovitateka. Tyina vatala okuti vekahi nokukala nehando limwe liahaviukile, vaviukisa liwa otyitateka otyo.—Sal. 73:12-17; 143:10.
TUALAKO OKUTEHELELA NAWA ONDAKA YA JEOVA
17. Omokonda yatyi katyaviukile okuyumba onthumbi muonthue muene?
17 Tala ongeleka Yohamba David yo Isilayeli yokohale. Puetyi omukuendye, waipaele omu Filisteu omunene, Goliya. David wakala efualali, konyima akala ohamba. Ankho una otyilinga tyokuyakulila elongo lio Isilayeli, nokuvelingilako omatokolo aviuka. Mahi, etyi ahimbika okuliyumba unene onthumbi, omutima wae aumuyondyo alingi onkhali onene na Bateseba, iya alo umwe aipaa Uria, omulume wa Bateseba. Etyi David aviyulwa, watehelele nomutima weliola, etavela okuti wapengesa, iya akala vali epanga lia Jeova.—Sal. 51:4, 6, 10, 11.
18. Oityi matyitukuatesako okutualako okutehelela ondaka ya Jeova?
18 Tulandulei elondolo likahi mu 1 Coríntios 10:12, opo tuhayumbe onthumbi muonthue muene. Ombimbiliya yapopia nokuayandyuluka okuti onthue katutyivili okulihongolela atuike, moluotyo, tuna okukoya inkha matutehelela ondaka ya Jeova ine oya Satanasi. (Jer. 10:23) Tyakolela unene okulikuambela apeho, nokulandula ehongolelo liospilitu sandu, nokutehelela nawa apeho ondaka ya Jeova.