Ebijuriziibwe omu Katabo k’Obuheereza Bwaitu N’oku Turikutwaza
GYURAAYI 7-13
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 21
Emisingye y’Okugira Obushwere Burungi
Oku Orikubaasa Kugira Okuriima Kurungi
Okuriima kwanyu kwine kumara bwire ki? Butoosha, okurahukiiriza kucwamu nikurugamu oburemeezi. (Enf. 21:5) N’ahabw’ekyo, okweriima kwanyu kwine kutwara obwire burikumara kubaasa kumanyana gye. Kwonka timushemereire kweriima kumara obwire buraingwa kyaba kitarikwetengyesa. Baibuli neegira eti: “Amatsiko gatahwaire garusya omutima.” (Enf. 13:12) Kandi mwamara obwire buraingwa murikweriima, nimubaasa kwongyera kugumirwa kurinda ebyetengo by’okwenda kuteerana. (1 Kor. 7:9) Omu mwanya gw’okuta omutima aha bwire obu omazire nooriima, noobaasa kwebuuza oti: ‘Niki ekindi eki ndikwenda kumanya aha muntu ogu kugira ngu ncwemu gye?’
Oteeteekateekaho Kukira oku Kishemereire
Yehova akataho obushwere kureetera omushaija n’omukazi we okushemererwa. Kwonka obu hatariho ohikiriire, obumwe nihabaasa kubaho obutaikirizana. Nangwa, Paulo akahandiika ngu abarikutaaha omu bushwere obumwe nibaija kugira obusaasi. (1 Kor. 7:28) Abamwe nibakira kugira emihondano n’abakundwa baabo, kandi eki nikibaasa kubareetera kuteekateeka ngu bakaba batahikire kutaaha hamwe omu bushwere. Baaba baine emiteekateekyere y’ensi, nibabaasa kurahuka kuteekateeka ngu okugaitururwa nikyo kiraabahwere. Nibaija kuteekateeka ngu nigwo muringo gwonka ogurikubaasa kubareetera kwehurira gye.
Twine kwetantara omuze gw’okuhurira tutamazirwe omu obushwere bwaitu. Nitumanya ngu kurugiirira aha Byahandiikirwe obushambani niyo nshonga yonka erikubaasa kureetera abari omu bushwere kugaitururwa. (Mat. 5:32) N’ahabw’ekyo twagira obusaasi omu bushwere obu Paulo yaahandiikireho, titurikwenda kwikiriza omwetunguuro kutureetera kwebuuza tuti: ‘Obushwere obu nibuhikiiriza ebyetengo byangye? Nintunga rukundo ei nshemereire kutunga? Omukundwa ondiijo naabaasa kundeetera okushemererwa kukira ou nyine?’ Yetegyereze ngu ebibuuzo ebi birimu okweyendeza. Obwengye bw’ensi nibukuhiga kukuratira ebiri omu omutima gwawe n’okukora ebirikushemeza iwe wenka, n’obu kyakuba nikimanyisa okuruga omu bushwere. Obwengye bwa Ruhanga bwo nibworeka ngu toine ‘kweta aha byawe wenka, kureka oyete n’aha by’abandi.’ (Fil. 2:4) Yehova naayenda ngu orinde obushwere bwawe, beitu kutari kuburugamu. (Mat. 19:6) Naayenda ngu obanze omuteekateekyeho, beitu kutari kweteekateekaho.
Omushaija n’omukazi we baine kutwarizana omu muringo gwa rukundo kandi ogw’ekitiinisa. (Shoma Abaefeso 5:33.) Baibuli neetuhiga kuta omutima aha kuha bandi omu mwanya gw’okuheebwa. (Byak. 20:35) Ni mutwarize ki ogurikubaasa kuhwera omushaija n’omukazi we kworekana rukundo n’okuhaana ekitiinisa? N’obucureezi. Abashaija n’abakazi abacureezi, tibarikwebembeza ebyabo bonka, kureka ‘n’ebya bataahi baabo.’—1 Kor. 10:24.
w06-LU 10/1 13 kacw. 13
‘Sanyukanga n’Omukazi ow’Omu Buvubuka Bwo’
Watya singa obufumbo bulimu ebizibu olw’engeri buli omu gy’ayisaamu munne? Kiba kyetaagisa okufuba okusobola okugonjoola ekizibu ekyo. Ng’ekyokulabirako, kiyinzika okuba nti bakozesa ebigambo ebitali bya kisa mu bufumbo bwabwe. (Engero 12:18) Nga bwe twalabye mu kitundu ekiwedde, ebiva mu ekyo tebiba birungi. Olugero lwa Baibuli lugamba: “Beeranga mu nsi ey’eddungu Olemenga okubeera n’omukazi omuyombi anyiiganyiiga.” (Engeri 21:19) Bw’oba oli mukazi mu bufumbo obw’ekika ekyo, weebuuze ‘enneeyisa yange ekifuula kizibu eri omwami wange okufunayo ekiseera ne tubeerako ffembi?’ Baibuli egamba bw’eti abasajja: “Mwagalenga bakazi bammwe, so temubakwatirwanga bukambwe.” (Abakkolosaayi 3:19) Bw’oba oli mwami, weebuuze ‘engeri gye nneeyisaamu teyoleka kwagala ne kiviirako omukyala wange okunoonya omukwano awalala?’ Kya lwatu, tewali kyonna kye tuyinza kwekwasa okukola obwenzi. Olw’okuba akabi ng’ako kayinza okubaawo, ye nsonga lwaki ebizibu birina okwogerwako mu bwesimbu.
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
Nituheereza Yehova Oine Embabazi Nyingi
Abakristaayo boona nibateeraho kuba abanyambabazi nka Yehova. Ahabw’enki? Enshonga emwe eri ngu Yehova tarikwija kuhurira abarikwanga kugirira abandi embabazi. (Shoma Enfumu 21:13.) Tihaine orikwenda ngu Yehova ayangye kuhurira okushaba kwe, n’ahabw’ekyo nitwetantara okugira omutima ogutarikusaasira. Omu mwanya gw’okwehuzya Omukristaayo mugyenzi waitu oine obusaasi, butoosha twine kuba tweteekateekire kuhurikiza okutaka kw’enshoberwa. Kandi n’eky’obwengye kugyendera aha buhabuzi obu: ‘Otarikusaasira naija kucwerwa orubanja atarikusaasirwa.’ (Yak. 2:13) Omu bucureezi twaijuka ngu naitwe nitwenda kugirirwa embabazi, nikibaasa kutuhwera kugirira abandi embabazi. Na munonga nituba nitwenda kugirira embabazi omuntu oyeteisize akagaruka omu kibiina.
TEERAHO KWEJUMBA OMU KUBUURIRA
ijwfq-E ekicweka 54
Abajurizi ba Yehova Nibareeba Bata Okugaitururwa?
Nituhamira aha mitindo ya Baibuli erikukwata aha bushwere n’okugaitururwa. Ruhanga akatandikaho obushwere kuba obw’obutwire ahagati y’omushaija n’omukazi. Kurugiirira aha Byahandiikirwe, obushambani niyo nshonga yonka erikubaasa kureetera abari omu bushwere kugaitururwa.—Matayo 19:5, 6, 9.
GYURAAYI 14-20
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 22
Emisingye Erikuhwera Kukuza gye Abaana
Nibaija Kukura Kuheereza Ruhanga?
Abashweraine baaba nibenda kuzaara abaana baine kwebuuza bati: ‘Turi abacureezi, abarikuta omutima aha by’omwoyo abu Yehova arikubaasa kutoorana kureeberera omwereere?’ (Zab. 127:3, 4) Kandi waaba ori omuzaire, yebuuze oti: ‘Ninyegyesa abaana bangye obukuru bw’okukora n’amaani?’ (Mub. 3:12, 13) ‘Ninkora kyona ekirikubaasika kurinda abaana bangye kutahikwaho akabi omu by’omubiri n’omu micwe kuruga omu nsi ya Sitaane egi embi?’ (Enf. 22:3) Torikubaasa kurinda abaana baawe kutahikwaho embeera zigumire. Ekyo tikirikubaasika. Kwonka noobaasa kugumizamu noobahwera omu muringo gwa rukundo orikubatebeekanisiza embeera zigumire, kandi orikubeegyesa oku baine kusherura obuhabuzi omu Kigambo kya Ruhanga. (Shoma Enfumu 2:1-6.) Nk’eky’okureeberaho, omunyabuzaare yaacwamu kurekyera aho kuheereza Yehova, hwera abaana baawe kwega omu Kigambo kya Ruhanga ahabw’enki ni kikuru kuguma bahamiire ahari Yehova. (Zab. 31:23) Nari waafeerwa omukundwa, yoreka abaana baawe oku Ekigambo kya Ruhanga kirikubaasa kubahuumuriza bakatunga n’obusingye.—2 Kor. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16.
Abazaire—Mutendekye Abaana Baanyu Kukunda Yehova
Tandika kutendeka abaana bakiri bato munonga. Abazaire baatandika kare kutendeka abaana baabo, nibwo harikurugamu ebirungi. (Enf. 22:6) Teekateeka ahari Timoseo, bwanyima owaagyenzire n’entumwa Paulo omu murimo gw’obumiisani. Yunike nyina Timoseo, na nyinenkuru Loisi bakamutendeka “okuruga omu buto.”—2 Tim. 1:5; 3:15.
Ow’eishe-emwe ondiijo kuruga Côte d’Ivoire, Jean-Claude n’omukazi we Peace, bakabaasa kworora abaana baabo mukaaga kukunda Yehova n’okumuheereza. Niki ekyabahweraire kuba abasinguzi? Bakakuratira eky’okureeberaho kya Yunike na Loisi. Nibagira bati: “Tukaba nitwegyesa abaana baitu Ekigambo kya Ruhanga, ahonaaho baaheza kuzaarwa.”—Bir. 6:6, 7.
Nikimanyisa ki ‘kwezirikira okwegyesa’ abaana baawe Ekigambo kya Yehova? ‘Okwezirikira okwegyesa’ nikimanyisa “okwegyesa kandi n’okwijutsya orikuguma noogarukamu enshonga.” Kubaasa kukora ekyo, abazaire baine kuguma nibamara obwire n’abaana baabo. Obumwe nikirutsya kuguma noogarukamu obuhabuzi obu waahaire omwana. Kwonka, abazaire baine kugureeba nk’omugisha gw’okuhwera abaana kwetegyereza gye Ekigambo kya Ruhanga kandi bakakyorobera.
Tendeka Omwana Waawe Kuheereza Yehova
Yoreka ngu nookunda abaana baawe obumwe orikubahana. Obumwe nikiba nikimara kushoboorora ahabw’enki ekikorwa kiri kirungi nari kibi. Obundi, omwana naabaasa kutagyendera aha bi waamugambira. (Enf. 22:15) Ekyo kyabaho, tooreza Yesu. Omu mwanya murungi n’omu bwire obuhikire, hana omwana waawe omu muringo gwa rukundo, omuhe obuhabuzi, omutendekye, kandi omutereeze. Munyaanyazi-itwe omwe orikwetwa Elaine kuruga South Africa naagira ati: “Abazaire bangye bakaba baguma nibampana.” Ku baabaire bandabura aha birikuruga omu kutwaza kubi, bakaba bateeraho kureeba yaaba ngyendeire aha buhabuzi bwabo. Kwonka bakaba batakampanaga baine ekiniga nari batashobooroire ahabw’enki baampana. N’ekyarugiremu, nkaguma nyine oburinzi. Nkaba nimmanya obugarukiro bwangye, kandi nkaba nimmanya eki nshemereire kukora.”
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
Yesiimire omu Bujunaanizibwa Obu Oine
Nikyo kimwe, nitubaasa kwongyera aha kushemererwa kwaitu turikwejumbira kimwe omu kukora kyona eki turikuheebwa omu buheereza bwa Yehova. Ba oyeteekateekire kwemarira aha murimo gw’okubuurira n’omu buheereza bw’ekibiina obundi. (Byak. 18:5; Heb. 10:24, 25) Za omu nteerane otebeekaniise eby’okugarukamu ebirikwombeka ebirikuhikaana n’ebi muriyo nimwega. Waaheebwa ekicweka omu nteerane z’aha gati ya saabiiti kitware nka kikuru. Waashabwa kugira eki waakora omu kibiina, ba oriho kukikora kandi okikore omu bwire. Kyona eki orikushabwa kukora kitware nka kikuru kandi eki oine kumariraho obwire bwawe. Yongyera kuboneza emyoga yaawe. (Enf. 22:29) Waayemarira aha by’omwoyo n’obujunaanizibwa obu orikuheebwa, noija kurahuka kutunguuka n’okugira okushemererwa kwingi. (Gal. 6:4) Kandi nikiija kukworobera kushemererwa n’abandi baaheebwa obujunaanizibwa obu orikwenda kutunga.—Rom. 12:15; Gal. 5:26.
TEERAHO KWEJUMBA OMU KUBUURIRA
ijwyp-E ekicweka 100
Eki Orikubaasa Kukora Waahenda Ekiragiro Ky’omu Ka
Omuringo Murungi
● Ikiriza eki waakora. Baibuli neegira ngu: “Orikushereka eby’okushiisha bye, tariba gye.” (Enfumu 28:13) Abazaire baawe nibakimanya ngu tohikiriire, n’ahabw’ekyo bagambire amazima.
“Abazaire baawe nibaija kukugirira embabazi waabagambira amazima. Waakora ekyo, nibaija kwongyera kukwesiga.”—Olivia.
● Shaba okusaasirwa. Baibuli neegira eti: “Mwezirikye obucureezi.” (1 Petero 5:5) Nikyetengyesa obucureezi kugira oti: “Munsaasire” n’okwetantara kwekwatsa enshonga zitari zimwe.
“Abantu abarikukira kwekwatsakwatsa nibabaasa kushiisha omuntu waabo w’omunda. Bwanyima, nibaba batakifayo baakora ekitahikire.”—Heather.
● Ikiriza ebirikurugamu. Baibuli neegira eti: “Muhurire ebi ndikubahabura.” (Enfumu 8:33) Yetantare kwetomboita, kandi okwatanise n’abazaire baawe baagira ebi baakuzibira kukora.
“Waayongyera kwetomboita ahabw’ekifubiro, embeera yaawe neija kwongyera kusiisikara. Sherura oburyo bw’okwikiriza obugarukiro obu baraakuteereho, kandi otata omutima aha ki oraaferwe.”—Jason.
● Teeraho kugaruraho obwesigwa. Baibuli neegira eti: “Mujuure omuntu waanyu owa ira.” (Abaefeso 4:22) Tandika kugira emitwarize erikworeka ngu ori omuntu w’obujunaanizibwa.
GYURAAYI 21-27
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 23
Emisingye ya Baibuli Erikukwata aha Kukoresa Amaarwa
Abakristaayo Baine Miteekateekyere ki aha Maarwa
Yehova naayangira kimwe okunywa amaarwa maingi n’obusinzi. (Abagalatia 5:21) Ekigambo kye nikigira kiti: “Otariza omu mutwe gw’abanywi ba viinyo.” (Enfumu 23:20) N’ahabw’ekyo omuntu yaacwamu kunywa amaarwa, nangwa n’obu yaakuba ari wenka, taine kunywa munonga akaremwa kuteekateeka gye, kutegyeka emigambire ye n’ebikorwa bye, nari gakamurwaza. Omuntu yaaba atarikubaasa kutegyeka eminywere ye, naaba aine kurekyera kimwe amaarwa.
Yebemberwe Emiteekateekyere ya Ruhanga aha Maarwa
Kwonka Abakristaayo, baine obuhabuzi bw’obwengye oburikuruga aha Muhangi waabo oine rukundo. Nk’eky’okureeberaho, naaturabura aha kabi akarikuruga omu kunywa amaarwa maingi. Nitubaasa kuba turashomire Enfumu 23:29-35 aharikugamba aha muntu omusinzi n’oburemeezi oburikumuhikaho. Daniel, omureeberezi omuri Europe, naijuka embeera ei yaabaire arimu atakabaire Mukristaayo ow’amazima. Naagira ati: “Okunywa amaarwa maingi kikandeetera kucwamu kubi n’okutunga oburemeezi oburikundeetera kwehurira kubi naabuteekateekaho.”
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
Obwengye Obuhikire Nibweta Burikwamuza
Marwa n’ebi oine. Baibuli neeturabura eti: “Otarigwa ahaiguru noosherura eitungo. . . . Ku origumyaho amaisho, ribura, ahabw’okuba ahonaaho rigira amapapa, riguruka nk’empungu erikuza ahaiguru.” (Enf. 23:4, 5) Eby’obugaiga nibirahuka kuhwaho. Kwonka hati, abagaiga n’abooro bataire omutima aha kubisherura. Ahabw’okwemarira aha kusherura eby’obugaiga nibatwaza omu muringo ogurikushiisha eiziina ryabo, emikago yaabo, nangwa n’amagara gaabo. (Enf. 28:20; 1 Tim. 6:9, 10) Kwonka, obwengye nibutuhwera kugira emiteekateekyere eringaniire aha sente. Eki nikituhwera kutagira omururu, kureka nituguma tushemereirwe kandi tumazirwe n’ebi twine.—Mub. 7:12.
GYURAAYI 28–AGUSTO 3
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 24
Yetebeekanisize Embeera Zigumire
‘Muhame, Mutatengyetsibwa’
Yeyegyese Ekigambo kya Ruhanga kandi okiteekateekeho. Nk’oku omuti gurikuhama gwaba gwine emizi miraingwa, naitwe nituguma tuhami okwikiriza kwaitu kwaba kwegami aha Kigambo kya Ruhanga. Omuti ku gurikwongyera kukura, emizi neeyongyera kuranda n’okuba miraingwa. Twayeyegyesa kandi tukateekateeka nituhamya okwikiriza kwaitu, kandi nitwongyera kuhamiza kimwe ngu omuringo ogu Yehova arikukoramu ebintu nigwo gurikukirayo oburungi. (Kol. 2:6, 7) Teekateeka oku ebiragiro bya Yehova, obuhabuzi bwe, n’oburinzi byahweraire abaheereza be ira. Nk’eky’okureeberaho, omu kworekwa Ezekieli akataho omutima arikureeba maraika arikupima hekalu. Okworekwa oku kukagumya Ezekieli, kandi kurimu amashomo agarikworeka oku turikubaasa kuhamira aha mitindo ya Yehova omu kuramya okushemeire. (Ezk. 40:1-4; 43:10-12) Naitwe nitugasirwa twateeraho kwega kandi tukateekateeka aha nshonga zitoorobi eziri omu kigambo kya Ruhanga.
w09-LU 12/15 18 kacw. 12-13
Kuuma Essanyu Lyo mu Biseera Ebizibu
Engero 24:10 wagamba nti: “Bw’ozirika ku lunaku olw’okulabirako obuyinike, amaanyi go [gaba] matono.” Olugero olulala lugamba nti: “Obuyinike obw’omutima bwe bumenya omwoyo.” (Nge. 15:13) Olw’okweraliikirira ennyo, Abakristaayo abamu batuuka n’okulekera awo okusoma Ekigambo kya Katonda n’okukifumiitirizaako. Okusaba kwabwe kuba kwa kutuusa butuusa mukolo, era oluusi beekutula ne ku bakkiriza bannaabwe. Kino kiraga nti okweraliikirira ekisusse kya kabi nnyo.—Nge. 18:1, 14.
Ku luuyi olulala, okulowooza ku bintu ebiba bigenda obulungi kituyamba okuba abasanyufu. Dawudi yawandiika nti: “Nsanyuka okukola by’oyagala, ai Katonda wange.” (Zab. 40:8) Ebintu bwe bitusobera mu bulamu, tekiba kya magezi kuva ku nteekateeka yaffe ey’okusinza. Mu butuufu, okukola ebintu ebituwa essanyu kituyamba okugumira ennaku. Yakuwa atukakasa nti okusoma Ekigambo kye n’okukifumiitirizaako kijja kutuwa essanyu. (Zab. 1:1, 2; Yak. 1:25) Tuyiga “ebigambo ebisanyusa” mu Byawandiikibwa ne mu nkuŋŋaana, ne bituyamba okuba abasanyufu.—Nge. 12:25; 16:24.
Ebibuuzo Kuruga Omu Bashomi
Enfumu 24:16 nihagira ngu “ohikiriire agwa emirundi mushanju naimuka.” Eki shi nikimanyisa omuntu orikuguma naakora ekibi kwonka Ruhanga arikumusaasira?
Buzima, ago tigo makuru g’ekyahandiikirwe ekyo. Kureka, nikimanyisa omuntu orikutunga oburemeezi nari obugwe bukurataine kandi akaguma naimuka ekirikumanyisa okuburabamu.
Eego, Enfumu 24:16 tiharikumanyisa ‘okugwa’ omu kibi, kureka nihamanyisa okuraba omu mbeera zigumire nari oburemeezi, nangwa obundi bukurataine. Omu busingye obu obubi, omuntu orikukora ebihikire naabaasa kugira amagara mabi nari obundi buremeezi. Nangwa na gavumenti neebaasa kumuhiiganisa munonga ahabw’okwikiriza kwe. Kwonka naabaasa kugira obwesigye ngu Ruhanga naija kumushagika kandi amuhwere kugumisiriza n’okusingura. Yebuuze oti: ‘Mbwenu shi tindikukira kureeba abaheereza ba Ruhanga nibasingura oburemeezi?’ Ahabw’enki? Nituhamya ngu Yehova ‘naaramira boona abarikugwa, kandi naimutsya boona abeyinamiriire.’—Zab. 41:1-3; 145:14-19.
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
Obushwere n’Ekiconco Kuruga Ahari Ruhanga
Ku oraabe nooyenda kutaaha omu bushwere, hamya ngu oyeteekateekire. Noobaasa kugira ngu oyeteekateekire gye, kwonka ka tureebe eki kirikumanyisa okwetebeekanisiza obushwere. Nikibaasa kukutangaaza kumanya ngu nookiburamu.
Baibuli neeyoreka ngu omushaija n’omukazi baine obujunaanizibwa butarikushushana omu ka. N’ahabw’ekyo omuringo ogu omushaija arikwetebeekanisizamu obushwere nigutaana aha gw’omukazi. Omwojo yaaba naayenda kutaaha omu bushwere, aine kwebuuza yaaba ayeteekateekire kuhikiiriza gye obujunaanizibwa bwe nk’omutwe gw’eka. Yehova naayenda ngu omushaija areeberere omukazi we n’abaana be omu by’omubiri n’enyehurira zaabo. Ekirikukira obukuru, omushaija aine kwebembera okuramya kw’eka. Baibuli neeyoreka ngu omushaija otarikureeberera eka ye “naaba ari mubi okukira otarikwikiriza.” (1 Timoseo 5:8) N’ahabw’ekyo waaba ori omwojo orikwenda kutaaha omu bushwere, teekateeka aha ku orikubaasa kugyendera aha musingye ogu: “Banza otebeekanise ebi orikwija kukora aheeru, oteekateekye ekintu kyona eki orikwenda kukora omu ishwa, bwanyima obone kwombeka enju yaawe.” Eki nikimanyisa ngu otakataahire omu bushwere, oine kuhamya ngu noobaasa kuhikiiriza obujunaanizibwa obu Yehova ahaire emitwe y’eka.—Enfumu 24:27.
Omwishiki orikwenda kutaaha omu bushwere aine kubanza kwebuuza yaaba naabaasa kuhikiiriza obujunaanizibwa bwe nka muka omushaija, obundi oburikutwariramu okuzaara. Baibuli neeyoreka emiringo etari emwe n’emwe oku omukazi murungi aine kureeberera iba n’abaana be. (Enfumu 31:10-31) Obunaku obu, baingi aha bashaija n’abakazi nibata omutima aha ki baine kutunga omu bakundwa baabo kyonka. Kwonka Yehova naayenda ngu tuteekateekye aha ki twine kukorera abakundwa baitu.
AGUSTO 4-10
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 25
Emisingye ya Baibuli Erikutuhwera Kugamba Gye
Koresa Gye Amaani g’Orurimi Rwawe
Ebigambo ebiri omu Enfumu 25:11 nibyoreka obukuru bw’okutoorana obwire burungi bw’okugamba. Nibigira biti: “Ekigambo kihikire, ekigambirwe omu bunaku bwakyo, ni nk’amapeera g’ezaabu agari omu kiibo ky’efeeza.” Amapeera g’ezaabu gaaba gari gonka nigaba gari marungi. Kwonka gaateebwa omu kintu ky’efeeza nigeyongyera kureebeka gye. Nikyo kimwe, okutoorana obwire burungi bw’okugamba nikibaasa kureetera emigambire yaitu kuba mirungi kandi erikushemeza. Mu muringo ki?
Nitubaasa kuba twine ebigambo birungi ebi omuntu arikwetenga, kwonka twaba tutatooraine obwire burungi bw’okubigambiramu, amakuru gaabyo nigabaasa kubura. (Shoma Enfumu 15:23.) Nk’eky’okureeberaho, omu Kwakashatu 2011 omutsitsa n’eihunga bikateera ebicweka by’oburugwa izooba bwa Japan, endembo zoona zaasiisikara. Abantu abarikurenga 15,000 bakafa. N’obu Abajurizi ba Yehova nabo baahikirweho ekihikiirizi eki, buri mugisha gwona ogu baabaire batunga, bakaba bakoresa Baibuli kuhuumuriza abarikuganya. Kwonka, abantu baingi bakaba bari omu nyikiriza ya Buddha nari bataine eki barikumanya aha nyegyesa za Baibuli. Ab’eishe-emwe bakeetegyereza ngu bwanyima y’eihunga bukaba butari bwire burungi bw’okugambira omuntu ohikirweho ekihikiirizi aha matsiko g’okuzooka. Omu mwanya gw’ekyo, bakakoresa ekiconco kyabo ky’okugamba kuta omutima aha nyehurira zaabo, n’okubashoboororera ahabw’enki ebintu bibi nibihika aha bantu abataine kibi eki bakozire.
Koresa Gye Amaani g’Orurimi Rwawe
Oku turikugamba ekintu ni kikuru kwingana n’eki turikugamba. Yesu ku yaagambiire omu sinagogi omu rurembo rw’owaabo Nazareesi, abantu ‘bakatangaarira ebigambo by’embabazi ebyaruga omu kanwa ke.’ (Luk. 4:22) Ebigambo by’embabazi nibihika aha mutima gw’omuntu kandi tibirikubaasa kutuubya aha maani g’orurimi. Buzima, embabazi nizibaasa kureetera emigambire yaitu kwikirizisa abandi. (Enf. 25:15) Nitubaasa kugamba omu muringo gw’embabazi, ogw’ekitiinisa, kandi ogurikworeka ngu nitufayo aha nyehurira z’abandi nka Yesu. Ku yaareebire oku abantu baabaire nibateeraho kumuhurikiza, akabagirira esaasi “yaatandika kubeegyesa bingi.” (Mak. 6:34) Nangwa n’obu yaabaire naatwarizibwa kubi, tarakoreise bigambo bibi.—1 Pet. 2:23.
Okuba abacureezi n’okuba abeegyendesereza omu kugamba, nikibaasa kuguma twaba nitugamba n’omuntu ou turikumanya gye. Nitubaasa kuteekateeka ngu twine kugamba buri kimwe butunu. Ekyo nikibaasa kubaho twaba nitugamba n’ab’omu maka gaitu nari banywani baitu omu kibiina. Mbwenu shi ekyo kikareetera Yesu kugambira atyo abeegi be ahabw’okugira ngu akaba ari munywani waabo? Ngaaha buzima! Abakuratsi be ku baagumire nibahakana barikwenda kumanya omukuru omuribo, akabahabura arikukoresa ebigambo by’embabazi n’eky’okureeberaho kw’omwana muto. (Mak. 9:33-37) Abareeberezi nibabaasa kutooreza Yesu barikuha obuhabuzi “n’omutima gw’obucureezi.”—Gal. 6:1.
w95-E 4/1 17 kacw. 8
Nitubaasa Kwezirikisana Tuta Kukundana n’Okukora Ebirungi?
Omu kuheereza Ruhanga waitu, twena nitubaasa kuhiga abandi turikubateeraho eky’okureeberaho kirungi. Yesu akahiga abaabaire bamuhurikiize. Akaba naakunda munonga omurimo gw’okubuurira kandi nigwo yaabaire naayebembeza. Akagira ngu gukaba guri nk’eby’okurya bye. (Yohaana 4:34; Abarooma 11:13) Omuhimbo nk’ogwo nigubaasa kukwata ah’abandi. Naiwe noobaasa kworeka okushemerera nikwo kumwe omu murimo gw’okubuurira? Gambira abandi omu kibiina ebirungi ebi otungire omu kubuurira kwonka oyetantare kwehimbisa. Waabuurira n’abandi, teeraho kubahwera kutunga okushemererwa okurikuruga omu kugambira abandi ebirikukwata aha Muhangi waitu, Yehova.—Enfumu 25:25.
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
it-2-E 399
Okutwaza Gye
Omuntu naatwaza gye ahabw’okugira okwikiriza n’ekirikumuha amaani. Naaba naaringaaniza kandi arikucwamu gye. Omuntu orikuremwa kutwaza gye yaagira ekiniga naaba ataine burinzi, ashobeirwe, ataine kwikiriza n’amatsiko, kandi n’aba ayerarikiriire. Omuntu otarikutwaza gye, enfumu neemugambaho eti: “Omuntu otarikubaasa kwezibira, ni nk’orurembo orusheenyirwe, rukagumira aho, rutaine rugo.” (Enf 25:28) N’ahabw’ekyo naaba atarikwetegyereza kandi naikiriza ebiteekateeko bibi kumureetera kukora ebitahikire.
TEERAHO KWEJUMBA OMU KUBUURIRA
ijwyp-E ekicweka 23
Mbwenu shi Abantu Kuba Kungambuura?
Amakuru marungi gari ngu, ekyo tikiine kukutiinisa
Torikubaasa kuzibira abantu kukugambuura, kwonka noobaasa kucwamu oku oraatwaze. Waamanya ngu nibakugambuura, noobaasa kukora ebintu bibiri ebi.
EKY’OKUBANZA: Kyehuzye. Ekirungi eki oine kukora n’okwehuzya orugambo na munonga rwaba rutiine makuru. Gyendera aha buhabuzi obu: “Otarirahuka kugira ekiniga.”—Omubuurizi 7:9.
“Bakatandika kungambuura ngu nkaba nindiima omwojo ou naabaire ntarikumanya na kakye! Kikansyetsya ahakuba kikaba kiri eky’obushema.”—Elise.
“Okugira eiziina rirungi nikyo kirwaniso kirungi ky’okusingura orugamba. N’obu bakukugambaho ebintu bibi, waaba oine eiziina rirungi, bakye nibo barikubaasa kubiikiriza. Bwanyima amazima nigeeyoreka.”—Allison.
Akakoryo: Handiika (1) ebi bakugambireho (2) n’oku oyehuriire. Bwanyima y’okubiteekateekaho omu mutima gwawe, nikibaasa kukworobera kwehuzya orugambo.—Zaaburi 4:4.
EKYA KABIRI: Gamba n’omuntu otaandikireho orugambo. Omu mbeera ezimwe, noobaasa kwehurira ngu ebi bakugambireho n’eby’amaani reero ocwemu kugamba nootandikireho orugambo.
“Waaza kugamba n’abantu abakugambwire, nibabaasa kwega ngu ebi barikugamba aha bandi nibaija babimanya. Kandi, noobaasa kushoboorora enshonga reero otereeze embeera .”—Elise.
Otakagiire kugamba n’omuntu okugambwire, teekateeka aha misingye ya Baibuli egi reero oyebuuze ebibuuzo ebirikukurataho.
● “Ogarukamu atabandize kuhurira kyoreka obushema bwe n’okuhemuka.” (Enfumu 18:13) ‘Niimanya byona ebirikutwarirwamu? Nikibaasika ngu omuntu ongambiire tayetegyereize gye ebi ahuriire?’
● “Omuntu weena arahukye kuhurira, kwonka atarahukiiriza kugamba, n’okugira ekiniga.” (Yakobo 1:19) ‘Obu nibwo bwire burungi bw’okugamba noongambwire? Nimpamya ngu enshonga egi naagikwata omu muringo guhikire? Nari kikaabaire kirungi kureka obwire kuhinguraho kugira ngu mbaase kwikaikana?’
● “Twariza abandi nk’oku orikwenda ngu bakutwarize.” (Matayo 7:12, NET Bible) ‘Naaba niinye ngambwire ondiijo, nkaayenzire ngu baantwarize bata? Nkayenzire kugamba aha nshonga egyo mu mbeera ki? Nkayenzire kukoresa bigambo ki nari kutwaza nta?’
Akakoryo: Otakagiire kugamba n’okugambwire handiika ebi orikwenda kugamba. Reero otegyerezeho saabiiti emwe nari ibiri, ogarukye oshome ebi waahandiikire, oreebe waaba oine kugira ebi waahinduramu. Ekindi, gambira omuzaire waawe nari munywani waawe aha nshonga egyo kandi obashabe obuhabuzi.
AGUSTO 11-17
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 26
Yetantare ‘Omushema’
it-2-E 729 kacw. 6
Enjura
Obwire. Obwire bw’omushana n’obw’obufuki omu nsi eyaraganisiibwe bukaba nibushushana n’obwire bw’ekyanda n’obw’enjura omu bunaku obu. (Gyeragyeranisa Zab 32:4; Kyesh 2:11) Kuruga nk’ahagati y’Okwakana kuhitsya ahagati y’Okwaikumi tiharikugwa njura nyingi. Omu bwire bw’okushaaruura, enjura neeba etari nyingi. Enfumu 26:1 neeyoreka ngu enjura eyaabaire neegwa omu bwire bw’okushaaruura ekaba neereebwa nk’etarikwetengyesa. (Gyeragyeranisa 1Sam 12:17-19.) Omu bwire bw’enjura, obumwe enjura terikugwa. Ahabw’okugira ngu nibuba buri obwire bw’obufuki, nikiba kitari kirungi kweteeza enjura. (Ezr 10:9, 13) N’ahabw’ekyo, n’eky’obwengye kutunga obwegamo burungi.—Isa 4:6; 25:4; 32:2; Yob 24:8.
w87-E 10/1 19 kacw. 12
Okuhana Nikurugamu Ebirungi
Abantu abamwe nikiba nikyetengyesa kubahana n’amaani nk’oku kirikworekwa omu Enfumu 26:3: “Kibooko eshemerera embaraasi, n’enkoba z’omu kanwa zishemerera endogoya, kandi n’enkoni zishemerera amabega g’abashema.” Obumwe, Yehova akaba areka eihanga rya Israeli kubonabona ahabw’oburemeezi obu baabaire nibereetera: “Ahabw’okugomera ebigambo bya Ruhanga, n’okugaya enaama za Rukira-boona. Nikyo yainikiire emitima yaabo n’emirimo erikurutsya, bakagwa ahansi, bakabura kihwera. Bwanyima bakatakira [Yehova] omu naku zaabo, akabakiza obusaasi bwabo.” (Zaaburi 107:11-13) Kwonka, abashema abamwe, nibagaangaaza emitima yaabo baba batikibaasa kuhanwa na kakye: ‘Orikuhanwa kaingi, akaguma agaangaize ebitsya, naija kuhendeka kitaraariire, kandi taritambirwa.’—Enfumu 29:1.
it-2-E 191 kacw. 4
Obumuga, Okumugahara
Oku kirikukoresibwa omu muringo gw’enfumu. Omugabe Sulemaani akagira ati:“ Otuma omushema aba naayehenda amaguru, kandi ayereetera okufeerwa.” Buzima, omuntu orikukoresa omushema kureeberera purogyekiti ze naaba ari nk’otarikufayo aha bye. Hatariho kubangaanisa purogyekiti ye neija kugwa, afeerwe ebintu bye.—Enf 26:6.
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
Ba ow’Amaani Orikutwaza Gye
Amazima gari ngu, okushoboorora gye enshonga tikirikumara kubaasa kureetera abantu kwikiriza ebi orikugamba. Kureka, nooba oine n’okugamba omu muringo gw’obwengye kandi oikaikaine. (Shoma Abakolosai 4:6.) Okugambira abandi ebi turikwikiriza nikubaasa kugyeragyeranisibwa n’okutambikira omuntu omupiira. Nitubaasa kugumutambikira mpora nari n’amaani. Twagutambika gye, omuntu naabaasa kugukwata kandi agumizemu naazaana. Nikyo kimwe, abantu nibabaasa kwenda kutuhurikiza kandi bagumizemu nibagaaniira naitwe twagamba nabo omu muringo gw’obwengye kandi twikaikaine. Kwonka, omuntu yaaba naayenda kuteera empaka nari kuhakana naitwe, titwine kugumizamu nitugaaniira nawe. (Enf. 26:4) Ekirungi, abantu abarikukira obwingi nibahurikiza.
AGUSTO 18-24
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 27
Oku Abanywani Abaabuzima Barikutugasira
Abarikwebundaaza n’ab’Omuhendo Ahari Yehova
Omuntu orikwebundaaza naikiriza obuhabuzi. Nk’eky’okureeberaho: Ka tugire ngu ori omu nteerane z’Ekikristaayo. Bwanyima y’okugaaniira n’ab’eishe-emwe baingi, omwe aharibo yaakuta aha rubaju reero omu muringo gw’obwengye yaakugira ngu oine eby’okurya omu maino. Hatariho kubangaanisa, noohurira waahemuka. Kwonka shi torikwija kusiima ogwo owaakugambira? Noobaasa kuteekateeka ngu nangwa kuri haine owaakugambira kare! Omu muringo nigwo gumwe, twine kusiima ow’eishe-emwe owaagira obumanzi bw’okutuha obuhabuzi omu bwire buhikire. Omuntu ogwo naaba ari munywani waitu, beitu ti muzigu.—Shoma Enfumu 27:5, 6; Gal. 4:16.
it-2-E 491 kacw. 3
Omutaahi
Kwonka, obuhabuzi oburikukwata aha kugira obwesigye omuri munywani waawe n’okumushaba obuhwezi omu bwire bugumire nibushangwa omu Enfumu erikugira eti: “Otaritsigaho munywani waawe na munywani wa sho, kandi aha izooba eri origiriraho ebihikiirizi, otaryerusya kuza kweta mwene sho. Mutaahi waawe okuri haihi naakira ou ozairwe nawe okuri hare.” (Enf 27:10) Nikireebeka ngu omuhandiiki w’enfumu egi, naayoreka ngu munywani w’eka owaabuzima aine kutwarwa nk’ow’omuhendo kandi naaba ayeteekateekire kukuhwera, okukira omunyabuzaare waawe nari mwene sho okuri hare, ahabw’okuba omunyabuzaare ogwo naabaasa kutakuhwera.
Abato—Amagara Gaanyu Nigaija Kuhendera Gata?
Eishomo rimwe eriturikwegyera aha kucwamu kubi kwa Yoasi n’okugira ngu twine kugira abanywani abarikutuhwera kutwaza gye, abarikukunda Yehova, kandi abarikwenda kumushemeza. Titwine kunywana ab’orwingano rwaitu bonka. Ijuka ngu Yehoyaada akaba naakira Yoasi. Aha bikwatiraine n’abanywani abu orikutoorana, yebuuze oti: ‘Nibampwera kwongyera kwikiririza omuri Yehova? Nibampiga kugyendera aha mitindo ya Ruhanga? Nibagamba ebirikukwata ahari Yehova n’amazima ge ag’omuhendo? Nibaha emitindo ya Ruhanga ekitiinisa? Nibangambira ebi ndikwenda kuhurira, nari nibampabura kyaba nikyetengyesa?’ (Enf. 27:5, 6, 17) Amazima gari ngu, banywani baawe baaba batarikukunda Yehova, toine kuguma nabo. Kwonka waaba oine abanywani abarikukunda Yehova, nibaija kukuhwera.—Enf. 13:20.
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
Abareeberezi Mwegyere Ahari Gideoni
Himbisisa Yehova. Ku baahimbiise Gideoni ahabw’okusingura Abamidiani, akacwamu kuhimbisisa Yehova. (Bar. 8:22, 23) Abareeberezi n’abaheereza nibabaasa kutooreza bata Gideoni? Baine kuhimbisisa Yehova ahabw’ebi barikuhikiiriza. (1 Kor. 4:6, 7) Nk’eky’okureeberaho, omureeberezi baamusiima ahabw’okwegyesa gye, naaba aine kworeka ngu obukomooko bw’obuhabuzi, n’Ekigambo kya Ruhanga, kandi ngu twena nitwegyesibwa ekibiina kya Yehova. Abareeberezi obumwe baine kweshwijuma kureeba yaaba nibeetaho omutima omu mwanya gw’okuhimbisisa Yehova. Teekateeka aha ky’okureeberaho ky’ow’eishe-emwe Timothy. Obu Timothy yaabaire aherize kutooranwa kuba omureeberezi, akaba naakunda kuha embazo za boona. Naagira ati: “Nkaba ntebeekanisa enyanjura ndaingwa n’eby’okureeberaho bigumire. Ebyo bikaba bireetera abantu kumpimbisa. Eky’obusaasi, niinye baabaire nibataho omutima omu mwanya gw’okuguta ahari Baibuli nari Yehova.” Timothy akeetegyereza ngu aine kukora empinduka omu myegyeseze ye kubaasa kwetantara kwetaho omutima. (Enf. 27:21) Niki ekyarugiremu? Naashoboorora ati: “Hati, ab’eishe-emwe na banyaanyazi-itwe nibangira ngu embazo ezi ndikuha nizibahwera kusingura oburemeezi, kwemera okugyezibwa, n’okwirira haihi Yehova. Ebigambo ebyo nibindeetera okushemererwa, okurikukira oku naabaire nintunga emyaka mingi enyima ahabw’okuhimbisibwa.”
TEERAHO KWEJUMBA OMU KUBUURIRA
ijwyp-E ekicweka 75
Mbwenu shi Munywani Wangye ku Yaakungwitsa Kubi?
Eki orikubaasa kukora
Yeshwijume. Baibuli neegira eti: “Otarirahuka kugira ekiniga, ahabw’okuba ekiniga kituura omu mutima gw’abashema.”—Omubuurizi 7:9.
“Bwanyima nooyetegyereza ngu ekyaba kikugwisize kubi tikiri ky’amaani.”—Alyssa.
Eky’okuteekateekaho: Nookira kurahuka kuguubwa kubi? Noobaasa kwega kwemera obutahikiirira bw’abandi?—Omubuurizi 7:21, 22.
Teekateeka aha birungi ebirikuruga omu kusaasira. Baibuli neegira eti: ‘Okwehuzya eki bakushobeize nikimuhaisa ekitiinisa.’—Enfumu 19:11.
“N’obu omuntu yaakuba akushobeize, ni kirungi kumusaasirira kimwe, kandi ekyo nikimanyisa ngu toine kugumizamu noomwijutsya eki yaakozire reero okaguma noomureetera kukushaba okusasirwa buri murundi. Wasaasira omuntu,otagaruka kureeta enshonga egyo .”—Mallory.
Eky’okuteekateekaho: Enshonga egi ninkuru? Noobaasa kumusaasira ahabw’okwenda obusingye?—Abakolosai 3:13.
Teekateeka aha muntu ogwo. Baibuli neegira eti: “Omuntu weena omuriimwe arekye kweta aha bye wenka, kureka ayete n’aha by’abandi.”—Abafilipi 2:4.
“Mwaba nimukundana kandi nimuhaana ekitiinisa omu mukago gwanyu, nimuba mwine enshonga ehami y’okushoboorora oburemeezi ahagati yaanyu ahonaaho ahakuba nooba nooyenda ngu omukago gwanyu gugumeho. Nooba okozire bingi kandi otarikwenda ngu omukago gwanyu guhweho.”—Nicole.
Eky’okuteekateekaho: Noobaasa kuteeraho kureeba ebirungi omu bi ondiijo arikuteekateeka?—Abafilipi 2:3.
Enshonga enkuru: Okumanya oku oine kutwaza haagira owaakugwitsa kubi n’akakoryo karungi akaraakuhwera na waakura. Ahabw’enki otarikuteeraho kwega akakoryo ako?
AGUSTO 25-31
EBY’OMUHENDO EBIRI OMU KIGAMBO KYA RUHANGA ENFUMU 28
Entaaniso eri Ahagati y’Omuntu Omubi n’Ohikiriire
w93-E 5/15 26 kacw. 2
Nookuratira Yehova omu Bwijwire?
“KWONKA abahikiriire baba emanzi nk’entare.” (Enfumu 28:1) Nibooreka okwikiriza, barikwesiga Ekigambo kya Ruhanga, kandi nibagumizamu kwejumba omu buheereza bwa Yehova baine obumanzi n’obu baakuhikwaho oburemeezi.
it-2-E 1139 kacw. 3
Okwetegyereza
Abarikwehuzya obukomooko bw’okwetegyereza. Omuntu orikucwamu kukora ekibi, yaaba naacwamu nari aine ebi arikwenda kukora, naaba atarikufayo aha kirikushemeza Ruhanga. (Yob 34:27) Omuntu nk’ogwo naikiriza omutima gwe kushwekwa ebibi ebi arikukora kandi naaba atakimanya ekihikire. (Zab 36:1-4) N’obu yaakuba naagira ngu naaramya Ruhanga, naayebembeza ebiragiro by’abantu okukira ebya Ruhanga; ahakuba naakunda ebiragiro by’abantu. (Isa 29:13, 14) Okukora ebitahikire naakireeba “nk’omuzaano” (Enf 10:23) kandi naatandika kukoresa ebigambo bibi, ebitari by’embabazi, n’eby’obushema, ahika n’aha kuteekateeka ngu Ruhanga tarikureeba ebibi ebi arikukora, orikushusha ngu Ruhanga taine maani g’okwetegyereza. (Zab 94:4-10; Isa 29:15, 16; Yer 10:21) Ahabw’ebikorwa bye naaba ari nk’orikugira ngu, “Ruhanga tabaho” (Zab 14:1-3) kandi naaba atarikumuteekateekaho. Ahabw’okugira ngu naaba atarikwebemberwa emisingye ya Baibuli, tarikubaasa kucwamu ekihikire, kwetegyereza gye enshonga, kushwijuma byona ebirikutwarirwamu, kugira ngu abaase kucwamu ekihikire.—Enf 28:5.
it-1-E 1211 kacw. 4
Obwesigwa
Ekirikubaasisa omuntu kuba omwesigwa n’ahabw’okugira okwikiriza kw’amaani n’obwesigye omuri Yehova hamwe n’amaani ge g’okujuna, beitu kutari kweyesiga. (Zab 25:21) Ruhanga naaraganisa ngu naija kuba “engabo” hamwe “n’orugo,” arikurinda emihanda y’abo abarikugyendera omu bwesigwa. (Enf 2:6-8; 10:29; Zab 41:12) Ahabw’okugira ngu nibata omutima aha kusiimwa Yehova, nikibahwera kugira oburinzi, kandi kibabaasisa kukora ebyo ebirikubahitsya aha kigyendererwa kyabo. (Zab 26:1-3; Enf 11:5; 28:18) N’obu Yobu araabe yaayetegyereize ngu abataine rubanja nibabaasa kubonabona ahabw’obutegyeki bw’omubi, kandi baitwe kumwe n’ababi, Yehova naatuhamiza ngu naamanya amagara g’omuntu otaine rubanja kandi naaraganisa ngu obuhunguzi bw’omuntu ogwo nibwija kugumaho, naija kugira nyentsya ey’obusingye, kandi naija kutunga ebirungi. (Yob 9:20-22; Zab 37:18, 19, 37; 84:11; Enf 28:10) Nk’oku eky’okureeberaho kya Yobu kirikworeka, kubaasa kuba ow’omuhendo kandi okaheebwa ekitiinisa, oine kuba omwesigwa beitu kutari kugira eby’obugaiga. (Enf 19:1; 28:6) Abaana abaine omuzaire omwesigwa nibaba bashemereirwe (Enf 20:7), ahabw’okuba ishebo naabateeraho eky’okureeberaho kirungi, kandi nibatunga ebirungi ahabw’eiziina rye rirungi n’ekitiinisa eki aine.
Eby’omuhendo eby’Omwoyo
w01-E 12/1 11 kacw. 3
Noobaasa Kwetantara ota Kurwara omu by’Omwoyo
Okweyesiga ekirenga. Abantu baingi abaine endwara y’omutima nari abaitsirwe endwara egyo, bakaba nibateekateeka ngu baine amagara marungi. Obwire bwingi, bakaba nibareeba ngu okuza kwecebeza tikirikwetengyesa nari n’okushisha obwire. Omu muringo nigwo gumwe, abamwe nibabaasa kuteekateeka ngu ahabw’okugira ngu bamazire obwire bwingi omu mazima, tihaine ekibi ekiribaasa kubahikaho. Nibabaasa kwehuzya okucebeza nari okweshwijuma omu by’omwoyo okuhitsya baahikwaho akabi. N’ahabw’ekyo ni kikuru kuguma nitwijuka obuhabuzi burungi, obu entumwa Paulo yaahaire oburikukwata aha kweyesiga ekirenga, oburikugira buti: “Orikuteekateeka ngu ayemereire ayerinde atagwa.” N’eky’obwengye kuguma nitwijuka ngu tituhikiriire kandi tukateeraho kweshwijuma obutoosha.—1 Abakorinso 10:12; Enfumu 28:14.