markus mutabak khush khabri
3 ik vaar fir oh sabha ghar vich gaya atey uthe ik aadmi si jis da hath sukkya hoya si.*+ 2 fareesi yisu utte dosh launa chahunde san, is layi ohna diya nazra os utte tikiya hoiya san ki oh sabat de din is aadmi nu theek karega ja nahi. 3 os ne sukke hath vale aadmi nu* keha: “utth ke ithe vichkar aa.” 4 fir os ne ohna nu puchhya: “kee sabat de din kise da bhala karna theek hai ja bura karna, kee kise di jaan bachauni theek hai ja jaan laini?”+ par oh chupp rahe. 5 fir os ne ohna val gusse naal dekhya atey ohna de kathor dila kaaran oh bahut dukhi hoya.+ os ne aadmi nu keha: “apna hath agge kar.” os aadmi ne apna hath agge keeta atey os da hath theek ho gaya. 6 eh dekh ke fareesi utho chale gaye atey ose vele herodiya+ naal mil ke yisu nu maaran di sazash gharran lagge.
7 par yisu apne chelya de naal jheel val gaya atey galeel te yahudiya to vaddi bheerr os de magar aayi.+ 8 os de vadde-vadde kamma bare sunn ke yarushlam to, adoomia to, yardan darya de dooje pasyo atey sor te sidon de aale-duaale de ilakya to vi bahut sare lok os kol aaye. 9 os ne apne chelya nu os vaste ik chhoti kishti tyaar rakhan layi keha taaki bheerr os nu daba na lave. 10 os ne bahut sare bimara nu theek keeta si jis karke gambheer bimariya naal tarraf rahe sare lokaa ne os nu chhohan layi os de aale-duaale bheerr laayi hoi si.+ 11 dusht doot*+ jad vi os nu dekhde san, taa oh os agge jhuk ke uchi avaaz vich kehnde san: “tu parmeshwar da puttar hai.”+ 12 par os ne ohna nu kayi vaar sakhti naal eh dassan to varjya ki oh kaun hai.+
13 yisu ik paharr utte charhya atey jinha nu oh chahunda si ohna nu bulaya+ atey oh os kol aaye.+ 14 os ne 12 bandya nu chunya atey ohna nu rasool keha taaki oh os de naal-naal rehen atey oh ohna nu prachar karan layi ghale 15 te oh ohna nu lokaa vicho dusht doot kaddan da adhikar deve.+
16 jinha 12 janya+ nu os ne chunya si, ohna de naa san: shamoun (jis da naa os ne patras vi rakhya si),+ 17 zabdi da puttar yakoob, yakoob da bhra yuhanna (os ne ihna doha bhrava da naa “buaanergis” vi rakhya jis da matlab hai “garj de puttar”),+ 18 andryaas, filipus, barthulmayi, matti, thoma, halfayi da puttar yakoob, thaddayi, josheela shamoun 19 atey yahuda iskaryoti jis ne baad vich os naal daga keeta si.
fir oh ik ghar vich gaya. 20 uthe vi bheerr ikatthi ho gayi jis karke ohna nu khana khaan di vi vehal na mili. 21 par jad os de ghardya ne sunya ki yisu kee kar reha si, taa oh os nu farr ke lai jaan layi aaye kyoki oh keh rahe san: “eh taa paagal ho gaya hai.”+ 22 nale yarushlam to aaye granthi vi kehen lagge: “eh baalzabool* de vass vich hai atey dusht doota de sardar di madad naal hi dusht doota nu kadhda hai.”+ 23 fir os ne ohna nu apne kol bulaya te ohna nu misala dittiya: “bhala shaitan aape shaitan nu kidda kadd sakda hai? 24 je kise raj vich futt pai jave, taa oh raj kharha nahi reh sakda;+ 25 je kise ghar vich futt pai jave, taa oh ghar kharha nahi reh sakda. 26 nale je shaitan apne hi virudh kharha ho jave atey os vich futt pai jave, taa oh kaiyam nahi rahega, sago khatam ho javega. 27 asal vich, koi kise takatvar aadmi de ghar varr ke os diya cheeza chori nahi kar sakda. oh pehla os takatvar aadmi nu farr ke bannhega. os to baad hi oh os da ghar lutt sakda hai. 28 mai tuhanu sach kehnda ha ki insaan ne bhave jo vi paap keete hon atey bhave jis di vi nindya keeti hove, os de sare gunah maaf keete jaange. 29 par jehrra pavittar shakti di nindya karda hai, os nu kade maaf nahi keeta javega,+ sago oh is paap da hamesha layi doshi thehrega.”+ 30 yisu ne eh gall is layi kehi si kyoki ohna ne keha si: “os nu dusht doot* chimbrrya hoya hai.”+
31 fir yisu di mata te bhra+ aaye atey bahar kharhe rahe te os nu bahar bulaun layi kise nu ghalya.+ 32 os de aale-duaale bheerr baithi hoi si te ohna ne os nu keha: “dekh! teri mata atey tere bhra tainu bahar bula rahe han.”+ 33 par os ne ohna nu keha: “kaun hai meri mata atey mere bhra?” 34 fir os ne apne aale-duaale baithe lokaa val dekh ke keha: “aah dekho, meri mata atey mere bhra!+ 35 jehrra parmeshwar di ichha poori karda hai, ohi hai mera bhra te meri bhen te meri mata.”+