HISTORIA DI BIDA
Yehova A Bendishoná Mi Muchu Mas di Loke Mi A Imaginá
‘MI SA ku mi mester a bira pionero. Pero, traha pionero lo no ta laf?’ Esei ta e pregunta ku mi tabata hasi mi mes. Mi tabata gusta mi trabou: eksportá kuminda for di Alemania pa lugá eksótiko na Afrika, manera Dar es Salaam, Elisabethville i Asmara. Hamas mi a imaginá ku un dia lo mi a sirbi Yehova fultaim na e lugánan ei i na otro parti di Afrika!
Ora ku por fin mi a vense mi duda i a kuminsá traha pionero, Yehova a bendishoná mi muchu mas di loke mi a imaginá. (Efe. 3:20) Kon esei a pasa? Wèl, laga mi konta for di kuminsamentu.
Mi a nase na Berlin, Alemania na 1939, djis un par di luna despues ku Segundo Guera Mundial a kuminsá. Na 1945, kasi na fin di e guera ei, vários biaha avion tabata bombardiá Berlin. Un biaha, bòm a kai den nos kaya. Ami ku mi famia a logra hui bai na un bùnker. Despues, pa nos siguridat, nos a hui bai Erfurt, kaminda mi mama a nase.
Ku mi mayornan i ruman muhé na Alemania, rònt di 1950
Mi mama tabata buska e bèrdat. El a lesa buki di filosofia i a analisá vários religion, pero nada no a konvens’é. Rònt di 1948, dos Testigu di Yehova a yama na nos kas. Mi mama a laga nan drenta i a hasi nan un pregunta tras di otro. Ménos ku un ora despues, el a bisa ami i mi ruman muhé mas chikitu: “Mi a haña e bèrdat!” Poko despues, ami, mi mama i mi ruman muhé a kuminsá bai reunion na Erfurt.
Na 1950, nos a regresá Berlin i a kuminsá bai kongregashon Berlin-Kreuzberg. Ora nos a muda bai na un otro área na Berlin, nos a bai kongregashon Berlin-Tempelhof. Ku tempu, mama a batisá. Pero, ami tabatin mi dudanan. Dikon?
MI A VENSE MI DUDA I TIMIDES
Algu ku a stroba mi di progresá tabata timides. Aunke mi tabata bai sirbishi, pa dos aña mi no a purba di papia ku niun hende. Pero, esei a kambia ora mi a pasa tempu ku e rumannan ku a demostrá kurashi i lealtat na Yehova. Algun di nan un tempu tabata den kampo di konsentrashon nazi òf den prizòn na Alemania Oriental. Tin a riska nan libertat pa nos publikashonnan por a drenta Alemania Oriental. Nan ehèmpel a impreshoná mi mashá. Mi a pensa: ‘Si nan a riska nan bida i libertat pa Yehova i nan rumannan, sikiera mi por hasi esfuerso pa vense mi timides.’
Mi a kuminsá vense mi timides ora mi a partisipá den un kampaña spesial di prediká na 1955. Den un karta publiká den e Informadó,a Ruman Nathan Knorr a anunsiá ku e kampaña ei lo tabata un di esnan di mas grandi ku e organisashon a yega di organisá. El a bisa ku si tur publikadó partisipá, “nos lo bai tin e luna di mas maravioso den e trabou di prediká.” I esei tabata bèrdat! No muchu tempu despues, mi a dediká mi mes na Yehova, i na 1956 ami huntu ku mi tata i ruman muhé a batisá. Pero, mas despues mi mester a tuma un otro desishon importante.
Mi tabata sa ku e mihó kos ku mi por a hasi den bida tabata di traha pionero, pero pa algun aña mi a keda posponé esei. Promé, mi a disidí di studia komèrsio i eksportashon i importashon. Despues di esei, mi a pensa di traha den e ramo ei pa gana un poko mas eksperensia. P’esei, na 1961, mi a aseptá un trabou na Hamburg, un stat den Alemania ku e haf di mas grandi. Mas mi a gusta mi trabou, mas mi a posponé e trabou di tempu kompleto. Kiko lo mi a hasi?
Mi ta gradisí Yehova ku el a pone den mi kaminda algun ruman amoroso pa yuda mi pone kos spiritual na promé lugá. Vários di mi amigunan a bira pionero i a pone un bon ehèmpel pa mi. Ademas, Ruman Erich Mundt, kende tabata den un kampo di konsentrashon, a animá mi pa konfia den Yehova. El a bisa ku den e kampo e rumannan ku a konfia den nan mes ku tempu a bira spiritualmente suak. Pero, esnan ku a konfia kompletamente den Yehova a keda fiel i a bira pilá den e kongregashon.
Ora mi a kuminsá traha pionero, 1963
Un otro kos ku a yuda mi tabata e palabranan ku Ruman Martin Poetzinger, kende despues a sirbi komo miembro di Kuerpo Gobernante, tabata animá e rumannan kuné: “Kurashi ta e kos di mas balioso ku bo por tin.” Despues di meditá riba esei, mi a kita for di trabou i kuminsá traha pionero na yüni 1963. Esei tabata e mihó desishon di mi bida! Despues di dos luna, promé ku mi a kuminsá buska un trabou nobo, mi a haña e invitashon pa sirbi komo pionero spesial. Algun aña despues, mi a haña e invitashon pa e di 44 klas di Galaad. Yehova atrobe a bendishoná mi muchu mas ku mi a imaginá.
UN LÈS BALIOSO NA GALAAD
Un di e lèsnan di mas importante ku mi a siña, spesialmente for di e rumannan Nathan Knorr i Lyman Swingle, tabata: “No sea muchu lihé pa bandoná bo asignashon.” Nan a animá nos pa perseverá aunke tin difikultat. Ruman Knorr a puntra nos: “Riba kiko lo bo enfoká? E sushedat, e insektonan, e pobresa? Òf lo bo tuma nota di e palunan, e flornan i tur e karanan kontentu? Siña stima e hendenan!” Un dia, Ruman Swingle tabata splika dikon algun ruman tabata bandoná nan asignashon. Pero na dado momento, su hemut a yena. E mester a stòp ku su diskurso pa e kalma. Esei a konmové mi, i mi tabata determiná pa nunka desapuntá Kristu ni su fiel rumannan.—Mat. 25:40.
Ami, Claude i Heinrich sirbiendo komo misionero na Lubumbashi, Congo, 1967
Ora nos a haña nos asignashonnan, tres bètelita a puntra nos unda nos ta bai. Nan a duna remarke positivo di kada pais. Pero, ora mi a bisa ku mi ta bai “Congo (Kinshasa),” nan a wanta un ratu. Kaba nan a djis bisa: “Ahn, Congo! Yehova sea ku bo!” Den e dianan ei, Congo tabata hopi den notisia debí na guera i asesinato. Pero, mi a keda kòrda riba e lèsnan ku mi a haña na Galaad. Nos a gradua na sèptèmber 1967. Un poko despues, ami, Heinrich Dehnbostel i Claude Lindsay a sali rumbo pa Congo su kapital, Kinshasa.
UN EKSELENTE ENTRENAMENTU PA MISIONERO
Unabes nos a yega Kinshasa, nos a pasa tres luna ta siña franses. Djei, nos a kohe avion bai Lubumbashi (ántes Elisabethville), serka di e frontera di Zambia. Nos a bai biba den un kas di misionero den sentro di siudat.
Gran parti di Lubumbashi no a haña e bon notisia; nos tabata masha kontentu pa tabata e proménan ku a hiba e bèrdat na e habitantenan. Den poko tempu, nos tabatin mas estudio di Beibel ku nos por a dirigí. Nos a prediká tambe na e funshonarionan di gobièrnu i di polis. Hopi di nan tabatin masha rèspèt i apresio pa e Palabra di Dios i pa nos trabou di prediká. Komo ku mayoria di e hendenan tabata papia swahili, ami i Claude Lindsay a siña e idioma ei tambe. Poko despues, nan a manda nos un kongregashon swahili.
Aunke nos tabatin hopi eksperensia bunita, nos a pasa den algun difikultat tambe. Hopi biaha nos mester a soportá akusashon falsu di sòldá armá ku tabata burachi òf di polis agresivo. Na un okashon, durante un reunion di kongregashon na e kas di misionero, diripiente henter un grupo di polis armá a drenta i a hiba nos warda di polis. Nan a pone nos sinta riba flur te 10 or di anochi, i despues nan a laga nos bai.
Na 1969, mi a bira superintendente di sirkuito. Den e sirkuito ei, mi a haña chèns di eksperensiá e mondinan afrikano. Mi mester a kana distansia largu den lodo meimei di yerba haltu. Den un pueblo, un galiña ku su puitunan tabata drumi bou di mi kama. Nunka lo mi lubidá kon, ku hopi bochincha, e tabata lanta mi mainta trempan promé ku solo sali. Di otro banda, mi ta kòrda tambe e dushi anochinan sintá rònt di un kandela chikitu papiando ku e rumannan tokante e bèrdatnan den Beibel.
Un di e problemanan di mas grandi tabata e rumannan falsu ku tabata apoyá e movementu Kitawala.b Algun di nan asta a bira ansiano den kongregashon. Hopi di e ‘barankanan skondí’ ei, no a logra engañá e rumannan fiel. (Hudas 12) Ku tempu, Yehova a hasi e kongregashon limpi i a pone base pa un kresementu ekstraordinario.
Na 1971, nan a asigná mi na e sukursal na Kinshasa. Ei mi a haña vários asignashon, manera traha ku korespondensia, pedido di literatura i traha den Departamento di Sirbishi. Na Bètel mi a siña organisá nos obra den un pais grandi ku tabatin kaminda malu, koriente instabil i transporte iregular. Tabatin biaha nos kartanan tabata dura vários luna pa yega na e kongregashonnan. Tabata deskargá e kartanan for di avion, pone nan riba boto ku tabata keda mal pegá pa hopi siman den awa kubrí ku mata i flor. Apesar di tur e difikultatnan ei, e trabounan tabata kana.
Mi a keda asombrá pa mira kon e rumannan a organisá kongreso grandi ku tiki plaka. Nan mes a traha plataforma. Pa muraya nan tabata usa yerba largu i tabata lora e yerba ei mes pa traha kusinchi pa sinta ariba. Pa e erante di edifisio nan a usa bambu, i pa dak i mesa nan a flègtu kaña. Nan tabata kòrta kaska di palu pa usa komo klabu. Mi a keda masha impreshoná pa mira kon nos rumannan tabata fleksibel i kreativo. Mi a stima e rumannan ei mashá, i a duel mi hopi ora mi a haña un asignashon nobo.
UN ASIGNASHON NA KENIA
Na 1974, nan a transferí mi pa e sukursal na Nairobi, Kenia. Einan tabatin hopi trabou di hasi pasobra e sukursal tabata supervisá e trabou di prediká di dies pais bisiña. Den algun di nan nos obra tabata prohibí. Vários biaha nan a manda mi bai bishitá e paisnan ei, spesialmente Etiopia, kaminda nos rumannan a sufri persekushon i a enfrentá prueba severo. Hopi di nan mester a soportá maltrato brutal òf enkarselashon. Algun asta a pèrdè nan bida. Pero, e rumannan a keda fiel pasobra nan tabatin un amistat fuerte ku Yehova i un ku otro.
Na 1980, algu maravioso a pasa den mi bida. Mi a kasa ku Gail Matheson, kende tabata di Canada. Ami ku Gail tabata den e mesun klas di Galaad i nos a keda skirbi otro. Gail tabata misionero na Bolivia. Despues di 12 aña, nos a mira otro atrobe na New York. Poko despues, nos a kasa na Kenia. Mi ta masha gradisidu na Gail pa su punto di bista spiritual i ku semper e ta kontentu ku loke tin. Te ainda e ta un sosten presioso pa mi i mi kompañera ku mi stima mashá.
Na 1986, mi a kuminsá sirbi komo superintendente biahero, i na mesun tempu mi tabata forma parti di e Komité di Sukursal. Ami ku Gail tabata bishitá vários di e paisnan ku tabata bou di e supervishon di e sukursal di Kenia.
Dunando diskurso na un kongreso na Asmara, 1992
Mi tin grato rekuerdo di e preparashonnan pa un kongreso na Asmara (den Eritrea) na 1992, tempu nos obra no tabata prohibí den e region. Lamentablemente, e úniko lugá ku nos por a haña pa tene e kongreso tabata un mangasina mahos. Di paden, e tabata mas pió ku di pafó. Riba dia di kongreso, mi a keda asombrá di mira kon e rumannan a logra transformá e mangasina den un lugá digno pa adorá Yehova. Hopi famia a trese tela dekorativo i a tapa tur kos ku tabata mahos pa bista. Nos a disfrutá di e kongreso emoshonante ei ku tabatin 1.279 hende presente.
Ora nos tabata bishitá e kongregashonnan, nos lugánan di keda tabata kompletamente diferente tur siman. Un biaha nos a keda den un vila luhoso kantu di laman, i un otro biaha nos a keda den un kasita di zim ku baño mas ku 100 meter leu. Pero, sin importá unda nos a sirbi, loke mas nos a balorá ta e dianan den sirbishi ku e pionero- i publikadónan zeloso. Ora nos a risibí nos siguiente asignashon, nos mester a despedí di vários amigu stimá ku nos lo a sinti nan falta mashá.
YEHOVA A BENDISHONÁ E OBRA NA ETIOPIA
Entre 1987 i 1992, nos obra a haña rekonosementu legal na vários pais ku tabata bou di e supervishon di e sukursal di Kenia. Komo resultado, a habri sukursal i ofisina na e paisnan ei. Na 1993, nan a asigná nos na e ofisina na Addis Ababa, Etiopia. Den e pais ei, despues di vários dékada ku nos obra tabata prohibí, awor e tabata legal.
Komo superintendente biahero den kunuku na Etiopia, 1996
Yehova a bendishoná e obra na Etiopia i hopi ruman a bira pionero. Desde 2012, mas ku 20 porshento di tur publikadó ta pionero regular. Ademas, vários ruman a haña entrenamentu na e skolnan teokrátiko, i tabatin konstrukshon di mas ku 120 Salòn di Reino. Na 2004, e famia di Bètel a muda pa un edifisio nobo i un Salòn di Asamblea riba e mesun tereno tambe a resultá di ta un bendishon.
Ku transkurso di aña, ami ku Gail a sera hopi bon amistat ku nos rumannan na Etiopia. Di bèrdat nos ta stima nan pasobra nan ta masha kariñoso i amoroso. Debí na problema ku salú, resientemente nan a asigná nos na e sukursal di Europa Sentral. Nan ta kuida nos bon, pero nos ta sinti falta di nos amigunan na Etiopia mashá.
YEHOVA A PONE E OBRA KRESE
Nos por a mira djaserka kon Yehova a pone su obra krese. (1 Kor. 3:6, 9) Por ehèmpel, tempu mi a prediká pa promé biaha na e mineronan di Ruanda ku a bini Congo pa traha den mina di koper, no tabatin niun publikadó na Ruanda. Awor, tin mas ku 30.000 ruman. Na 1967, Congo (Kinshasa) tabatin rònt di 6.000 publikadó. Awor tin mas o ménos 230.000 publikadó i na 2018 mas ku 1 mion hende a asistí na Memorial. Tur e paisnan ku ántes tabata bou di e supervishon di e sukursal di Kenia awor tin un total di mas ku 100.000 publikadó.
Mas ku 50 aña pasá, Yehova a usa vários ruman pa yuda mi drenta den sirbishi di tempu kompleto. Aunke ainda mi ta tímido, mi a siña konfia kompletamente den Yehova. Tur loke mi a pasa aden na Afrika, a yuda mi tin mas pasenshi i keda kontentu ku loke mi tin. Ami ku Gail ta atmirá nos rumannan stimá ku ta mustra hospitalidat, perseveransia i konfiansa den Yehova. Mi ta masha gradisidu na Yehova pa su bondat inmeresí. Sin duda, Yehova a bendishoná mi muchu mas di loke mi a imaginá.—Sal. 37:4.
a Despues a yam’é Nos Ministerio di Reino. I awor a remplasá esei ku Material i Tarea pa Reunion Nos Bida i Sirbishi Kristian.
b “Kitawala” ta bini for di un palabra swahili ku ta nifiká “dominá, dirigí òf goberná.” Meta di e movementu ei tabata polítiko—pa hasi Congo independiente di Bèlgika. E gruponan di “Kitawala” tabata buska, studia i parti publikashon di Testigunan di Yehova. Ademas, nan tabata trose e siñansanan di Beibel pa apoyá nan opinion polítiko, kustumber superstisioso i bida inmoral.