Gohed Faithful and No Fraet Nomata Iu Kasem Olketa Hard Taem
“God nao hem sef ples bilong iumi, and hem savve mekem iumi strong. Iumi savve evritaem kasem help from hem long taem bilong trabol.”—PS. 46:1.
1, 2. (a) Wanem nao samfala nogud samting wea kasem staka pipol? (b) Taem disfala world hem gogo for finis, iumi mas hao?
IUMI stap long taem wea staka nogud samting hem happen. Olketa disaster kasem staka ples long earth. Olketa earthquake, tsunami, fire, flood, volkeno, big wind, and cyclone mekem plande pipol safa. And tu, olketa problem long famili and olketa nara problem mekem pipol sorre and wari. Olsem Bible storyim, olketa nogud samting savve seknomoa kasem eniwan long iumi.—Eccl. 9:11.
2 Nomata olketa nogud samting olsem hem happen, pipol bilong God gohed hapi for worshipim hem. Bat iumi mas redi for deal witim eni nara hard samting wea maet kasem iumi long future taem disfala world hem gogo for finis. Wanem nao iumi savve duim for gohed hapi for worshipim God taem olketa nogud samting kasem iumi? Wanem nao bae helpem iumi for gohed faithful and no fraet?
LANE FROM OLKETA WEA FAITHFUL AND NO FRAET
3. Wanem nao savve comfortim iumi taem iumi kasem hard taem, olsem Rome 15:4 hem talem?
3 Olketa hard taem hem no samting wea kasem pipol distaem nomoa, bat pipol long bifor kasem olketa hard taem tu. Bae iumi storyim example bilong samfala wea worshipim God bifor wea faithful and no fraet taem olketa kasem hard taem.—Rom. 15:4.
4. Wanem nao samfala hard taem wea kasem David, and wanem nao helpem hem for no givap?
4 Tingim samfala hard taem wea kasem David. King Saul laek killim hem dae. Olketa enemy faetem hem and wantaem olketa stealim olketa waef bilong hem. Samfala long army bilong hem, samfala fren, and samfala long famili tu againstim hem. And samfala taem hem feel sorre tumas. (1 Sam. 18:8, 9; 30:1-5; 2 Sam. 17:1-3; 24:15, 17; Ps. 38:4-8) Bible showimaot David safa tumas bikos long olketa hard taem hia. Nomata olsem, olketa nogud samting hia no mekem hem wikdaon long spiritual wei. Hem sei: “Jehovah hem sef ples bilong mi for haed. Bae mi no fraetem eniwan.”—Ps. 27:1; readim Psalm 27:5, 10.
5. Wanem nao helpem Abraham and Sarah for hapi nomata laef bilong tufala hem no isi?
5 For staka year Abraham and Sarah stap long olketa tent long olketa difren ples. Samfala taem laef bilong olketa hem no isi. Olsem example, olketa safa taem bigfala hangre kamap, and olketa stap long danger bikos long pipol bilong olketa nara kantri wea stap raonem olketa. Nomata olsem, olketa winim olketa hard taem hia. (Gen. 12:10; 14:14-16) Wanem nao helpem olketa for no givap? Bible sei Abraham “weitim datfala taon wea garem strongfala faondeson wea God nao planim and buildim.” (Heb. 11:8-10) Abraham and Sarah no letem olketa hard taem spoelem hapi bilong tufala, bat tufala evritaem tingim olketa promis bilong God.
6. Why nao Job hem gudfala example for iumi?
6 Job safa long staka nogud samting. Masbi Job barava feel nogud taem olketa samting hia kasem hem. (Job 3:3, 11) And tu, hem no savve why olketa nogud samting hia kasem hem. Nomata olsem, Job no givap bat gohed faithful long God. (Readim Job 27:5.) Hem nambawan example for iumi followim!
7. Wanem nao samfala nogud samting wea kasem Paul, and wanem nao helpem hem for faithful and no fraet?
7 Tingim tu example bilong aposol Paul. Hem ‘stap long danger long olketa big taon, long wilderness, and long sea.’ Hem sei samfala taem hem “hangre and laek drink” and hem “cold and no garem inaf kaleko.” Paul story tu abaotem thrifala taem wea hem insaed ship wea rek, and wantaem hem float insaed long sea for wanfala full naet and full day. (2 Cor. 11:23-27) Nomata laef bilong hem stap long danger, hem gohed trustim God. Bihaen wanfala taem hia wea hem tingse bae hem dae, hem sei: “Diswan hem for mekem mifala no trustim mifala seleva, bat trustim God wea savve mekem man for laef bak. Nomata hem barava luk olsem bae mifala dae, hem sevem mifala and bae hem sevem mifala moa.” (2 Cor. 1:8-10) No staka long iumi kasem olketa difren kaen nogud samting olsem Paul. Nomata olsem, staka long iumi minim feeling bilong hem. So wei wea hem gohed faithful and no fraet savve comfortim iumi.
NO GIVAP LONG OLKETA HARD TAEM
8. Olketa hard taem wea kamap maet mekem iumi feel hao? Storyim example.
8 Olketa disaster and olketa nara hard taem mekem staka pipol feel olsem olketa no wei nao. Samfala wea worshipim God garem sem feeling tu. Long Australia, Lania and hasband bilong hem busy long pioneer waka taem Lani faendaot hem garem breast cancer. Tufala seke fogud long datwan. Lani sei: “Treatment wea mi tekem mekem mi sik fogud, and mi feel nogud abaotem miseleva.” Long semtaem Lani lukaftarem hasband bilong hem tu wea kasem operation long baksaed bilong hem. Sapos kaen samting olsem kasem iumi, wanem nao iumi savve duim?
9, 10. (a) Iumi mas no letem Satan mekius long wanem samting? (b) Iumi shud ting hao long olketa hard taem wea kasem iumi?
9 Taem nogud samting kasem iumi, iumi mas no forget Satan laek mekius long datwan for mekem iumi wikdaon and no hapi. Bat iumi mas no letem datwan for happen. Proverbs 24:10 sei sapos iumi wikdaon, bae iumi no garem strong for deal witim olketa hard samting wea kasem iumi. Sapos iumi ting raonem example bilong olketa long Bible, olsem olketa wea iumi storyim finis, datwan bae helpem iumi gohed faithful and no fraet taem iumi kasem hard taem.
10 Iumi mas no forget tu, samfala taem iumi evriwan bae kasem problem. For tok stret, iumi expectim olketa nogud samting for kasem iumi. (2 Tim. 3:12) Acts 14:22 sei: “Iumi mas kasem plande hard samting firstaem bifor iumi savve go insaed Kingdom bilong God.” So iu shud no letem olketa hard samting for mekem iu wikdaon, bat hem gud for ting long datwan olsem chance for showimaot iu trustim God for helpem iu.
11. Wanem nao bae helpem iumi for no wikdaon taem iumi kasem hard taem?
11 Iumi mas evritaem tingim olketa gud samting long laef bilong iumi. Bible sei: “Taem heart bilong man hem hapi datwan mekem feis bilong hem luk hapi tu, bat taem heart hem sorre tumas, bae man hem no hapi nao.” (Prov. 15:13) Olsem example, olketa doctor luksavve wanfala samting wea savve helpem sik man for kamap gud, hem sapos hem tingse hem bae kamap gud. Olketa faendaot sapos man drinkim tablet wea hem no really medicine, plande taem bae hem feel gud bikos hem tingse datfala tablet hem really medicine. Bat sapos sik man tingse olketa tablet wea hem drinkim bae spoelem hem, bae hem feel sik go moa. Disfala example showimaot sapos iumi evritaem tingim olketa nogud samting long laef bilong iumi wea iumi no savve changem, bae iumi feel wikdaon. So iumi shud tingim olketa gud samting long laef bilong iumi. Gud samting wea iumi savve tingim nao hem help wea iumi kasem from Jehovah. Long taem bilong olketa disaster, bae hem iusim Word bilong hem for encouragem iumi, olketa brata and sista for sapotim iumi, and holy spirit bilong hem for strongim iumi. So taem nogud samting kasem iumi, iumi shud no tingim datwan olowe, bat iumi shud duim wanem iumi fit for duim for deal witim datwan, and tingim olketa gud samting long laef bilong iumi.—Prov. 17:22.
12, 13. (a) Wanem nao helpem pipol bilong God for gohed strong nomata disaster kasem olketa? Storyim example. (b) Hao nao olketa disaster savve mekem iumi luksavve wanem nao important long laef bilong iumi?
12 Insaed tu-thri year wea go pas, samfala big disaster happen long samfala kantri. Staka brata and sista showimaot gudfala example long wei for deal witim olketa samting hia, nomata datwan hem no isi. Long start bilong 2010, wanfala big earthquake and tsunami happen long Chile and spoelem staka haos and olketa nara samting bilong olketa brata bilong iumi. Hem mekem samfala no garem waka for selen tu. Nomata olketa nogud samting hia kasem olketa, olketa brata hia gohed strong long spiritual wei. Samuel, wea datfala disaster distroem haos bilong hem, hem sei: “Nomata long olketa barava hard taem hia, mi and waef bilong mi no stop for go long olketa meeting and duim preaching waka. Long tingting bilong mi, datwan nao helpem mifala for gohed and no givap.” Tufala hia and staka nara brata and sista tu no letem datfala disaster mekem olketa wikdaon, bat olketa gohed strong for worshipim Jehovah.
13 Long September 2009, barava bigfala rain hem kosim flood for kasem big haf long Manila, long Philippines. Wanfala rich man wea flood hem spoelem staka samting bilong hem sei datfala flood hem mekem “olketa wea rich and olketa wea poor tu for kasem hard taem and safa.” Diswan mekem iumi tingim disfala wise advaes bilong Jesus: “Hipimap riches long heven, bikos kokoros and rasta no savve spoelem datwan, and man no savve stealim tu.” (Matt. 6:20) Plande taem pipol wea mekem selen and olketa material samting olsem important samting long laef, olketa sorre bikos olketa samting hia savve isi nomoa for lus. Iumi wise sapos first samting long laef bilong iumi nao hem wei for fren witim Jehovah, bikos no eni disaster or hard taem savve spoelem datwan!—Readim Hebrew 13:5, 6.
WHY IUMI NO NEED FOR FRAET
14. Why nao iumi no need for fraet?
14 Jesus talem olketa disaepol olketa problem bae kamap long taem wea world hem gogo for finis, bat hem sei tu: “Iufala no fraet.” (Luke 21:9) Iumi no need for fraet bikos King bilong iumi Jesus Christ, and Jehovah wea hem wakem full universe, tufala helpem iumi. Paul encouragem Timothy olsem: “Holy spirit wea God givim long iumi hem no mekem iumi fraet bat hem mekem iumi garem strong, love, and gudfala tingting.”—2 Tim. 1:7.
15. Wanem nao samfala wea worshipim God talem wea showimaot olketa trustim hem, and hao nao iumi savve olsem olketa?
15 Long Bible iumi savve readim toktok bilong samfala wea trustim God. Olsem example, David sei: “Jehovah hem strong bilong mi and shield bilong mi. Mi trustim hem long heart bilong mi, and hem helpem mi, dastawe heart bilong mi hem hapi tumas.” (Ps. 28:7) Paul sei: “Nomata olketa samting hia kasem iumi, iumi barava win bikos hem lovem iumi.” (Rom. 8:37) Taem Jesus savve pipol klosap for kasholem hem and killim hem dae, hem talem wanfala toktok wea showimaot hem barava fren gud witim God. Hem sei olsem long olketa aposol: “Mi no stap seleva bikos Dadi hem stap witim mi.” (John 16:32) Wanem nao toktok bilong olketa hia showimaot? Evriwan long olketa barava trustim Jehovah. Sapos iumi lane for trustim God long sem wei, datwan bae helpem iumi for gohed faithful and no fraet nomata iumi kasem eni hard taem.—Readim Psalm 46:1-3.
MEKIUS LONG HELP WEA GOD GIVIM
16. Why nao hem barava important for studyim Bible?
16 For gohed faithful and no fraet, iumi mas trustim God, and no depend long iumiseleva. Wei for studyim Bible evritaem bae helpem iumi for gohed faithful and no fraet. Taem iumi duim olsem, datwan helpem iumi for savve long God, and iumi lane for trustim hem. Wanfala sista wea savve feel sorre tumas hem sei taem hem readim evritaem olketa verse insaed long Bible wea givim comfort long hem, datwan helpem hem for feel hapi. Waswe, iumi duim Famili Worship evri week, wea hem nao samting wea datfala wakaman wea faithful and wise hem talem iumi for duim? Taem iumi studyim Bible, datwan savve helpem iumi for garem sem tingting olsem man wea raetem psalm, wea sei: “Mi laekem tumas law bilong iu! Hem nao samting wea mi ting raonem long full day.”—Ps. 119:97.
17. (a) Wanem nao mek-tu wei wea Jehovah helpem iumi for gohed faithful and no fraet? (b) Storyim gud samting wea iu kasem from wanfala laef story wea iu readim.
17 Nara samting wea Jehovah provaedem for helpem iumi hem olketa Bible pablikeson wea teachim iumi abaotem Bible and helpem iumi for trustim hem. Olsem example, olketa laef story long olketa magasin helpem staka brata and sista. Wanfala sista long Asia wea garem sik wea olketa kolem bipolar mood disorder, wea savve mekem man feel sorre tumas tu, hem sei wanfala laef story wea hem readim barava encouragem hem. Laef story hia hem bilong wanfala brata wea missionary bifor wea garem semkaen sik. Nomata olsem, datfala brata gohed faithful for worshipim God. Datfala sista hem sei: “Laef story hia hem helpem mi for minim sik bilong mi and hem strongim mi.”
18. Why nao iumi mas prea evritaem?
18 Iumi savve kasem help from Jehovah tu taem iumi prea. Prea savve helpem iumi for deal witim eni samting. Samting wea aposol Paul talem showimaot prea hem barava important. Hem sei: “Iufala mas no wari abaotem eni samting bat long eni samting wea iufala needim, askem God for datwan long wei for prea long hem witim wei for barava askem help bilong hem and for talem thankiu tu. Taem iufala duim olsem, peace bilong God wea winim nao wanem man savve minim bae gaedem heart and tingting bilong iufala bikos long Christ Jesus.” (Phil. 4:6, 7) Waswe, iumi prea evritaem for askem Jehovah helpem iumi gohed strong long olketa hard taem? Alex, wanfala brata long Britain wea feel sorre for longfala taem, hem sei: “Taem mi prea long Jehovah and lisin long hem long wei for readim Bible, datwan nao barava helpem mi.”
19. Hao nao iumi shud ting long olketa meeting bilong iumi?
19 Jehovah iusim olketa meeting tu for helpem iumi. Man wea raetem psalm storyim hao hem laekem tumas for stap long temple bilong Jehovah. (Ps. 84:2) Waswe, iumi tu olsem? Lani, wea iumi storyim long paragraf 8, hem sei wei for attendim evri meeting and stap witim olketa brata and sista hem barava important long hem. Hem sei: “Mi savve sapos mi laekem Jehovah for helpem mi, mi mas go long olketa meeting.”
20. Taem iumi busy long preaching waka, hao nao datwan helpem iumi?
20 Taem iumi busy long preaching waka datwan tu savve helpem iumi for gohed faithful and no fraet. (1 Tim. 4:16) Wanfala sista long Australia wea feisim staka hard samting long laef bilong hem sei: “Wantaem mi no feel olsem mi laek for go preaching, bat wanfala elder invaetem mi for waka witim hem. So mi go. Luk olsem Jehovah helpem mi bikos evritaem mi go long ministry, mi barava feel hapi.” (Prov. 16:20) Staka brata and sista luksavve taem olketa helpem olketa narawan for garem faith long Jehovah, datwan strongim faith bilong olketa seleva tu. Datwan helpem olketa for no tingim nomoa olketa hard samting wea olketa seleva kasem, bat for tingim “olketa samting wea barava important.”—Phil. 1:10, 11.
21. Nomata iumi kasem olketa hard taem, wanem nao iumi savve sure long hem?
21 Jehovah givim staka samting for helpem iumi no givap nomata iumi kasem olketa hard taem. Sapos iumi letem hem helpem iumi, iumi savve hapi nomata iumi kasem olketa hard samting. And tu, taem iumi ting raonem and followim olketa nambawan example bilong samfala wea worshipim God, datwan savve helpem iumi for gohed faithful and no fraet. Taem disfala world hem gogo for finis, maet iumi kasem samfala nara hard samting, bat iumi savve garem sem feeling olsem Paul, wea sei: “Mifala sorre, bat mifala gohed nomoa” and mifala “no givap.” (2 Cor. 4:9, 16) Jehovah savve helpem iumi for gohed faithful and no fraet taem iumi kasem olketa hard taem.—Readim 2 Corinth 4:17, 18.
a Mifala changem samfala nem.