Waswe, Iu Savve Trustim Konsens for Leadim Iu?
“Mi talem diswan bikos mi laekem iumi for mas garem love wea kam from gudfala heart, gudfala konsens.” —1 TIM. 1:5.
1, 2. Hu nao givim iumi konsens, and why nao iumi hapi long datwan?
TAEM Jehovah God wakem iumi, hem wakem iumi witim wei for free for disaedem samting seleva. Jehovah givim iumi wanfala spesol samting for helpem iumi disaedem stret samting. Hem nao konsens. Konsens hem mekem iumi for luksavve long wanem hem stret and wanem hem no stret. Taem iumi iusim konsens bilong iumi long stretfala wei, datwan savve helpem iumi for duim stret samting and stap klia long nogud samting. Konsens hem pruvim Jehovah lovem iumi and hem laekem iumi for kasem gud samting long laef.
2 Samfala pipol distaem duim gud samting and heitim olketa nogud samting nomata olketa no savve long olketa law bilong Jehovah. (Readim Rome 2:14, 15.) Hao nao olsem? Hem bikos olketa garem konsens, wea datwan hem stopem plande pipol for no duim nogud samting. Tingim diswan, evri samting long world bae nogud tumas sapos no eniwan garem konsens! Maet bae olketa duim worse samting winim evri nogud samting wea pipol duim distaem. Iumi hapi bikos Jehovah givim konsens long olketa man!
3. Hao nao konsens bilong iumi savve helpem iumi long kongregeson?
3 Staka pipol no garem tingting for mas trainim konsens bilong olketa. Bat pipol bilong Jehovah laekem konsens bilong olketa for waka gud bikos hem savve barava helpem olketa for garem wan mind long kongregeson. Iumi laekem konsens bilong iumi for helpem iumi for tingim wanem Bible talem abaotem samting wea stret and no stret, and abaotem wanem hem gud and nogud. Nomata olsem, for trainim and iusim konsens bilong iumi, hem no inaf for savve nomoa long wanem Bible talem. Iumi mas tinghae long olketa standard bilong God and bilivim olketa standard hia savve helpem iumi. Paul sei: “Mi talem diswan bikos mi laekem iumi for mas garem love wea kam from gudfala heart, gudfala konsens, and faith wea hem tru.” (1 Tim. 1:5) Taem iumi trainim konsens and followim datwan, love and faith wea iumi garem for Jehovah bae kamap moa strong. Wei wea iumi iusim konsens showimaot sapos iumi barava fren gud witim Jehovah, and sapos iumi laek for mekem hem hapi. Konsens bilong iumi showimaot tu wanem kaen man nao iumi.
4. Wanem nao iumi savve duim for trainim konsens bilong iumi?
4 Bat wanem nao iumi savve duim for trainim konsens? Iumi mas studyim Bible evritaem, ting raonem wanem iumi readim, and prea long Jehovah for helpem iumi followim wanem iumi lanem. Taem iumi studyim Bible, goal bilong iumi hem no for just kasem information nomoa, bat hem for savve gud long Jehovah. Gogo iumi start for savve long olketa wei bilong hem, wanem hem laekem, and wanem hem no laekem. Taem iumi lanem moa samting abaotem Jehovah, gogo konsens bilong iumi helpem iumi for luksavve long tingting bilong Jehovah abaotem wanem hem stret and no stret. Taem iumi gohed for trainim konsens bilong iumi, bae iumi garem sem tingting olsem Jehovah.
5. Wanem nao bae iumi storyim long disfala study?
5 Bat maet iumi garem olketa kwestin olsem: Hao nao konsens wea followim Bible savve helpem iumi taem iumi mas disaedem samting? Hao nao iumi savve showimaot iumi respectim konsens bilong olketa brata and sista? And long wanem wei nao konsens bilong iumi savve helpem iumi for duim gudfala samting? Distaem bae iumi storyim thrifala wei wea konsens wea followim Bible savve helpem iumi: (1) saed long health, (2) hapitaem, and (3) preaching waka.
MAS BALANCE
6. Wanem nao samfala samting iumi mas disaedem saed long health?
6 Bible talem iumi for stap klia long olketa samting wea savve spoelem iumi and for balance long olketa kaen samting olsem kaikai and drink. (Prov. 23:20; 2 Cor. 7:1) Iumi hard for misstim wei for sik and olo, nomata olsem, taem iumi obeyim advaes long Bible, datwan savve protectim iumi saed long health. Wanem nao samfala samting iumi mas disaedem saed long health? Long samfala kantri, taem man sik hem savve chus for kasem treatment long hospital or chusim eni difren kaen treatment. Staka taem olketa brata and sista savve raet long olketa branch office for ask abaotem difren kaen medical treatment. Staka savve ask olsem: “Waswe, man wea worshipim Jehovah savve acceptim kaen treatment olsem?”
7. Wanem nao savve helpem iumi for mekem stretfala disison saed long blood?
7 Branch office or olketa elder long kongregeson bae no disaedem wanem kaen medical treatment nao wanfala Christian fit for tekem, nomata sapos hem askem olketa. (Gal. 6:5) Nomata olsem, olketa elder savve storyim wanem Jehovah talem wea bae helpem Christian hia for disaedem stret samting. Olsem example, God sei iumi mas “stap klia from blood.” (Acts 15:29) Disfala komand hem minim olketa Christian mas no acceptim kaen medical treatment olsem blood transfusion, or fofala main part bilong blood. Diswan bae affectim tu konsens bilong wanfala Christian taem hem mas disaedem sapos hem bae acceptim eni treatment wea garem olketa blood fraction wea kam from fofala main part bilong blood.a Wanem moa samfala advaes long Bible wea savve helpem iumi for mekem olketa gudfala disison saed long medical treatment?
8. Hao nao Philippi 4:5 savve helpem iumi for mekem olketa gudfala disison saed long health?
8 Long Proverbs 14:15, hem sei: “Man wea no wise hem bilivim evri samting wea hem herem, bat man wea wise hem tingting gud firstaem bifor hem duim samting.” Samfala sik distaem maet no garem eni medicine for finisim. So iumi mas careful long samfala medical treatment wea pipol sei hem savve finisim wanfala sik, bat olketa no garem eni pruv long datwan. Paul sei: “Showimaot long evriwan, iufala no ova tumas.” (Phil. 4:5) Man wea balance olsem bae mekem worship nao hem main important samting long laef, no health bilong hem. Sapos health bilong iumi nao hem main samting long laef, maet gogo iumi kamap man wea tingim hemseleva nomoa. (Phil. 2:4) Iumi savve, long disfala world bilong Satan, bae iumi no stap healthy olowe. So main important samting long iumi hem shud wei for worshipim Jehovah.—Readim Philippi 1:10.
Waswe, iu forcem olketa narawan for followim tingting bilong iu? (Paragraf 9 storyim diswan)
9. Hao nao Rome 14:13, 19 savve helpem iumi taem iumi disaedem samting saed long health, and wanem nao savve spoelem wan mind long kongregeson?
9 Christian wea balance bae no trae for forcem olketa narawan for followim tingting bilong hem. Long wanfala kantri, wanfala hasband and waef encouragem olketa narawan for tekem olketa vitamin tablet and for followim wanfala diet. Samfala brata and sista followim wanem tufala talem, bat samfala narawan nomoa. Taem olketa wea followim samting wea tufala hia talem no kasem wanem olketa expectim, olketa feel nogud. Datfala hasband and waef garem raet for disaed for tufala seleva for tekem olketa vitamin tablet hia, and for followim datfala diet. Bat waswe, hem stret for tufala duim samting wea savve spoelem wan mind long kongregeson? Long Rome bifor, samfala Christian sei hem olraet for kaikaim samfala kaikai and duim samfala celebration, bat olketa nara Christian sei hem no stret. Wanem advaes nao Paul talem long olketa? Hem sei: “Maet wanfala man hem tingim wanfala day hem spesol winim olketa nara day. Nara man hem tingim evriday hem semsem nomoa. Man seleva mas barava sure long samting wea hem disaedem.” Iumi mas careful for no mekem olketa narawan stambol.—Readim Rome 14:5, 13, 15, 19, 20.
10. Why nao iumi shud respectim disison bilong olketa narawan? (Lukim piksa long start bilong study.)
10 Samfala taem, maet iumi no minim reason why samwan long kongregeson mekem wanfala disison, nomata datwan hem samting wea hemseleva mas disaedem. Wanem nao iumi shud duim? Iumi shud no kwiktaem judgem hem or forcem hem for changem disison bilong hem. Maet hem need for gohed trainim konsens bilong hem, or maet hem no garem stretfala tingting yet long samfala samting. (1 Cor. 8:11, 12) Or maet iumi nao mas gohed for trainim konsens bilong iumi. Iumi wanwan mas disaedem seleva wanem kaen medical treatment nao iumi bae tekem, and acceptim responsibility for wanem iumi disaedem.
ENJOYIM GUDFALA HAPITAEM
11, 12. Hao nao Bible helpem iumi for chusim gudfala hapitaem?
11 Jehovah wakem iumi long wei wea iumi fit for enjoyim hapitaem and kasem gud samting from datwan. Solomon sei “taem for laf” and “taem for dance” hem stap. (Eccl. 3:4) Nomata olsem, no evri hapitaem savve helpem iumi, mekem iumi relax, or strongim iumi. Iumi mas careful tu for no ova tumas long hapitaem. Hao nao konsens bilong iumi savve helpem iumi for enjoyim and kasem gud samting from gudfala hapitaem?
12 Bible warnim iumi abaotem “olketa nogud samting wea man laek for duim.” Olketa samting hia nao “wei for durong, wei for no klin, nating shame for duim rong samting, worshipim idol, samting wea join witim devildevil, for enemy long narawan, faet, no trustim man, kros, raoa, wei for divaed, wei for followim wanfala man, jealous, wei for drunk, olketa wild party, and olketa kaen samting olsem.” Paul sei olketa “wea duim olketa samting hia bae no kasem Kingdom bilong God.” (Gal. 5:19-21) So hem gud for tingim tufala kwestin hia: ‘Waswe, konsens bilong mi helpem mi for stap klia long olketa sports wea raf, wea mekem man laek win olowe, or wea mekhae long kantri? Waswe, konsens bilong mi helpem mi for stap klia long olketa movie wea pipol duim olketa barava dirty samting, and wea mekhae long wei for durong, drunk, or spiritism?’
13. Hao nao advaes long 1 Timothy 4:8 and Proverbs 13:20 savve helpem iumi saed long exercise?
13 Olketa Bible principle savve helpem iumi for trainim konsens bilong iumi saed long hapitaem. Olsem example, Bible sei “training wea man duim for mekem body strong savve helpem hem lelebet.” (1 Tim. 4:8) Staka sei wei wea olketa exercise evritaem hem strongim olketa and hem gud for health bilong olketa. Bat waswe sapos iumi laek exercise witim olketa narawan? Waswe, hem olraet for iumi exercise witim eniwan nomoa? Proverbs 13:20 sei: “Man wea fren witim pipol wea wise bae hem wise, bat man wea fren witim pipol wea krangge bae hem kasem nogud samting.” Tru nao, hem important for iumi iusim konsens wea followim Bible long evri samting wea iumi duim.
14. Hao nao wanfala famili followim toktok wea stap long Rome 14:2-4?
14 Christian and Daniela garem tufala teenage gele. Christian sei: “Taem mifala duim Famili Worship, mifala story abaotem hapitaem. Mifala storyim samfala hapitaem hem gud bat samfala no mas gud. Hu nao tufala gele shud associate witim olketa? Wanfala gele bilong mifala sei long brek taem long skul, samfala Witness pikinini duim samfala samting wea no stret, wea datwan putim hevi long hem for duim sem samting. Mifala story raonem wei wea iumi evriwan garem konsens and iumi mas letem konsens bilong iumi helpem iumi for chusim wanem nao iumi duim, and hu nao iumi associate witim taem iumi duim datwan.”—Readim Rome 14:2-4.
Konsens wea followim Bible savve helpem iu for stap klia long olketa nogud samting (Paragraf 14 storyim diswan)
15. Hao nao Matthew 6:33 helpem iumi taem iumi plan for duim hapitaem?
15 Haomas taem nao iu iusim for duim hapitaem? Wanem nao barava important samting long laef bilong iu? Waswe, hem olketa meeting, preaching, and study seleva, or hem hapitaem? Jesus sei: “Evritaem Kingdom and olketa samting wea God sei hem stret mas first samting long laef bilong iufala. Sapos olsem, God bae givim iufala olketa samting hia wea iufala needim.” (Matt. 6:33) Waswe, konsens bilong iu helpem iu for followim datfala advaes taem iu disaedem hao iu bae iusim taem bilong iu?
DUIM OLKETA GUDFALA WAKA
16. Hao nao konsens bilong iumi savve helpem iumi for duim preaching waka?
16 Konsens wea followim Bible, hem no warnim iumi for stap klia long nogud samting nomoa, bat hem mekem iumi tu for duim olketa gudfala samting. Wanfala nao hem for preach long haos tu haos, and long eni ples wea iumi meetim pipol. Hem nao samting wea Paul duim. Hem sei: “Hem samting wea mi mas duim nao. Bae mi kasem barava nogud samting sapos mi no talemaot gud nius.” (1 Cor. 9:16) Taem iumi followim example bilong Paul, iumi bae garem gudfala konsens bikos iumi savve iumi duim stret samting. And taem iumi preach long pipol, datwan savve affectim konsens bilong olketa. Paul sei: “Mifala talemaot long pipol olketa tru teaching. From diswan, God lukim mifala showimaot gudfala example long pipol.”—2 Cor. 4:2.
17. Wanem nao wanfala young sista duim wea showimaot hem followim konsens bilong hem?
17 Taem Jacqueline hem 16 year, hem studyim biology long skul. Bat olketa lane abaotem evolution. Hem sei: “Konsens bilong mi no letem mi for join insaed long datfala story wea kamap insaed long class. Mi no sapotim evolution. Mi go lukim teacher and explainim biliv bilong mi long hem. Mi barava sapraes from hem tok kaen long mi and askem mi sapos mi laek for story long class abaotem creation.” Jacqueline hem barava hapi bikos hem followim konsens bilong hem wea kasem training from Bible. Waswe, konsens bilong iu helpem iu for duim stret samting?
18. Why nao iumi laek for garem gudfala konsens wea iumi savve trustim?
18 Goal bilong iumi hem for followim olketa principle and standard bilong Jehovah long laef bilong iumi. And konsens bilong iumi savve helpem iumi for duim datwan. Taem iumi evritaem studyim Bible and ting raonem and followim wanem iumi lanem, datwan bae helpem iumi for trainim konsens bilong iumi. Then iumi savve trustim konsens, wea hem nambawan present from Jehovah, for helpem iumi long laef bilong iumi!
a Lukim “Kwestin From Reader” insaed Wastaoa bilong June 15, 2004, page 29-31.