No Lukluk Long Olketa Rabis Samting!
“No letem eye bilong mi lukim rabis samting bat protectim mi mekem mi savve followim olketa wei bilong iu.”—PS. 119:37.
1. Why nao eye hem important?
WEI wea eye bilong iumi lukim samting hem spesol tumas! Iumi savve lukim evri samting wea stap raonem iumi and olketa difren kala tu. Eye mekem iumi luksavve long gud samting and nogud samting wea savve spoelem iumi. Iumi lukim olketa samting wea luk naes, tinghae long olketa nambawan samting wea God wakem, and lukim olketa samting wea showimaot God stap and hem nambawan. (Ps. 8:3, 4; 19:1, 2; 104:24; Rom. 1:20) Eye hem barava important bikos wanem iumi lukim hem go long mind bilong iumi, and hem savve helpem iumi for lane abaotem Jehovah and strongim faith bilong iumi.—Josh. 1:8; Ps. 1:2, 3.
2. Why nao iumi mas keakea long wanem iumi lukluk long hem? Wanem nao iumi savve lanem from samting wea man wea raetem psalm askem?
2 Bat wanem iumi lukim savve mekem iumi kasem nogud samting tu. Hem savve go long mind bilong iumi and mekem iumi start for laekem wanfala samting or hem savve mekem iumi laekem tumas samting wea stap finis long heart bilong iumi. And from iumi stap long world bilong Satan, staka nogud piksa and information savve mekem iumi followim world, nomata sapos iumi lukluk lelebet nomoa long nogud piksa hia or lisin long information olsem. (1 John 5:19) Dastawe man wea raetem psalm hem barava askem God: “No letem eye bilong mi lukim rabis samting bat protectim mi mekem mi savve followim olketa wei bilong iu.”—Ps. 119:37.
Hao Eye Bilong Iumi Savve Switim Iumi
3-5. Wanem nao samfala story long Bible wea showimaot eye bilong iumi savve switim iumi for duim nogud samting?
3 Tingim wanem hem happen long Eve. Satan sei long Eve sapos hem kaikaim frut bilong “tree wea piksarem wanem hem gud and wanem hem nogud,” eye bilong Eve bae “open nao.” Eve mas laek tumas for savve sapos eye bilong hem “open” bae hem hao. Hem laek tumas for kaikaim tu datfala frut wea God tambuim taem hem “lukim frut bilong datfala tree hem gud for kaikaim and frut hia hem barava luk naes tumas long hem.” From Eve lukluk tumas long frut bilong datfala tree, gogo hem no obeyim God nao. Adam no obeyim God tu, and datwan mekem evri man kasem nogud samting.—Gen. 2:17; 3:2-6; Rom. 5:12; Jas. 1:14, 15.
4 Long taem bilong Noah tu, samfala angel duim nogud samting from olketa lukluk long olketa gele. Genesis 6:2 sei: “Olketa son bilong trufala God lukim olketa gele long earth olketa naesbola. Olketa kam tekem eni gele wea olketa laekem and maritim olketa.” From olketa bighed angel hia lukluk long olketa gele, gogo olketa garem tingting for duim samting wea no stret. Olketa durong witim olketa gele, then olketa gele hia bornem olketa pikinini wea raf tumas. From pipol long datfala taem nogud tumas, God finisim evriwan bat hem sevem nomoa Noah witim famili bilong hem.—Gen. 6:4-7, 11, 12.
5 Taem olketa Israelite winim Jericho, Achan “lukim” samfala naes samting long datfala taon and hem stealim. God talem olketa Israelite for spoelem evri samting long datfala taon, bat samfala samting nomoa olketa mas tekem go bak long tabernacle bilong Jehovah. God warnim olketa Israelite: “No lukluk long eni samting wea iufala mas spoelem, nogud iufala laekem” and tekem. From Achan no obeyim God, olketa long datfala taon Ai winim olketa Israelite and samfala Israelite dae. Achan no talem hem stealim samfala samting go kasem taem olketa faendaot hem nao steal. Achan sei: “Taem mi lukim” olketa samting hia “mi laekem nao dastawe mi tekem.” From hem laekem tumas olketa samting wea hem lukim, hem lusim “evri samting wea hem garem” and olketa killim hem dae tu. (Josh. 6:18, 19; 7:1-26) Achan letem heart bilong hem for laekem tumas wanem God tambuim.
Iumi Mas Kontrolem Iumiseleva
6, 7. Wanem nao wanfala “trik” wea Satan iusim staka taem for switim iumi? Long wanem wei nao olketa wea mekem advertisement iusim disfala trik?
6 Samting wea savve switim olketa man distaem for duim nogud samting hem semkaen samting wea switim Eve, olketa bighed angel, and Achan. Satan iusim “olketa trik” for switim olketa man. Bat wanfala trik wea hem iusim wea switim staka pipol hem “samting wea eye laekem.” (2 Cor. 2:11; 1 John 2:16) Olketa man wea mekem advertisement distaem savve tumas long diswan tu. Wanfala man wea savve tumas for givim advaes long olketa bisnisman hem sei: “Eye bilong man nao savve barava switim hem for duim samting. Plande taem eye nao strong winim olketa nara sense olsem for herehere, smelem samting, feelim samting, and teistim samting, and eye savve mekem pipol for duim samting wea olketa savve hem no stret.”
7 Dastawe olketa man wea mekem advertisement distaem showim staka piksa wea savve mekem iumi for laek lukluk long hem and for laek baem samting wea olketa wakem or for olketa nao duim wanfala waka for iumi! Wanfala man long America wea studyim wei wea advertisement savve switim pipol, hem sei: “Olketa mekem advertisement no for talem nomoa information long man bat for hem mas duim samting for peim datfala samting.” Samfala taem olketa wea mekem advertisement showim olketa piksa wea mekem man tingim sex nomoa. Dastawe iumi mas kontrolem wanem iumi lukluk long hem and olketa samting wea go insaed long mind and heart bilong iumi!
8. Wanem nao Bible talem abaotem why iumi mas kontrolem wanem iumi lukluk long hem?
8 Samting wea eye laekem and wea body laekem savve spoelem olketa tru Christian tu. Dastawe Bible encouragem iumi for kontrolem iumiseleva long wanem iumi lukluk long hem and wanem iumi barava laekem. (1 Cor. 9:25, 27; readim 1 John 2:15-17.) Job, wanfala man wea raeteous, luksavve hao samting wea man lukim savve mekem hem for laekem datwan. Hem sei: “Mi mekem promis finis for no lukluk strong long eni gele and no tingting for durong witim hem.” (Job 31:1) Job nating laek for holem eni woman long nogud wei and hem no letem kaen tingting olsem for stap long mind bilong hem. Jesus mekhae long wei wea iumi mas no garem eni rabis tingting. Hem sei: “Eniwan wea gohed for lukluk long wanfala woman and laek for durong witim hem, hem duim adultery finis witim hem long heart bilong hem.”—Matt. 5:28.
Olketa Samting wea Iumi Mas No Lukim
9. (a) Why nao iumi mas keakea taem iumi iusim Internet? (b) Wanem nao savve happen sapos man lukluk lelebet nomoa long rabis piksa?
9 Long world distaem, staka pipol ‘gohed lukluk’ long olketa rabis piksa, wea main ples nao hem long Internet. Hao nao seknomoa olketa Web site wea garem rabis piksa savve kamap long computer screen nomata iumi no lukaotem? Maet wanfala advertisement wea garem piksa for switim man seknomoa kamap long screen. Or maet man kasem wanfala e-mail wea hem tingse hem gud nomoa bat taem hem openem maet hem garem wanfala rabis piksa and pipol wea sendem datfala e-mail mekem hem hard for hem satem nao. Nomata sapos hem lukluk lelebet nomoa bifor hem aotem datwan, bae hem no forgetim nao datfala piksa and datwan savve barava spoelem hem. Samting wea hem lukim savve mekem hem feel guilty and hem mas waka hard for no tingim moa datfala rabis piksa. Bat barava nogud samting nao, man wea ‘gohed lukluk’ long olketa rabis piksa showimaot hem no killim dae yet olketa feeling for laek durong.—Readim Ephesians 5:3, 4, 12; Col. 3:5, 6.
10. Wanem nao mekem olketa pikinini laek lukluk long olketa rabis piksa? Wanem nao savve kasem olketa sapos olketa lukluk long datwan?
10 From hem wei bilong olketa pikinini for laek savve long samting, maet olketa tu lukluk long olketa rabis piksa. Sapos olketa duim olsem, datwan savve spoelem wei wea olketa ting long sex. Wanfala report sei hem savve mekem olketa pikinini no garem stretfala tingting abaotem sex or hem mekem hem “hard for olketa lovem and fren gud witim narawan, no garem stretfala tingting abaotem olketa woman, and laek lukluk olowe long olketa rabis piksa wea datwan savve mekem olketa no skul gud, and no duim olketa samting witim olketa fren and famili bilong olketa.” Bat barava nogud samting nao, olketa pikinini savve kasem problem tu taem olketa marit long future.
11. Storyim example wea showimaot man kasem nogud samting taem hem lukluk long rabis piksa.
11 Wanfala brata sei: “Mi lusim staka nogud wei bilong mi taem mi kamap Witness, bat wanfala nogud samting wea mi mas barava waka hard for lusim nao hem wei for lukluk long olketa rabis piksa. Taem mi smelem wanfala samting, herem wankaen music, lukim wanfala samting, or tingim difren samting, seknomoa mi savve tingim olketa piksa hia long mind bilong mi. Evriday mi mas trae hard for winim datwan.” Taem nara brata hem smol pikinini, hem lukluk long olketa rabis piksa long buk bilong dadi bilong hem wea no Witness. Hem duim olsem taem dadi and mami no stap long haos. Hem sei: “Olketa piksa hia barava spoelem mind bilong mi taem mi young! Nomata bihaen 25 year, mi tingim yet olketa rabis piksa hia. Nomata mi barava trae hard for no tingim moa, hem stap yet long mind bilong mi. Diswan savve mekem mi feel guilty nomata mi trae hard for no tingim olketa piksa hia.” Dastawe hem gud sapos man no lukluk long olketa rabis piksa wea savve mekem hem feel guilty olsem! Wanem nao man need for duim mekem hem no garem feeling olsem? Hem mas waka hard for “kasholem tingting bilong hem mekem tingting bilong hem savve followim Christ.”—2 Cor. 10:5.
12, 13. Olketa wanem rabis samting nao olketa Christian mas no lukluk long hem, and why nao olsem?
12 Nara “rabis samting” wea iumi mas no lukluk long hem, hem olketa movie wea mekhae long wei for man garem staka material samting or wea join witim devildevil or wea pipol raf tumas, killkill olobaot, and killim man dae. (Readim Psalm 101:3.) Dadi and mami mas ansa long Jehovah long wanem olketa letem pikinini bilong olketa for lukim long haos bilong olketa. Hem tru, no eni tru Christian bae chus for duim eni samting wea join witim devildevil. Bat olketa dadi and mami need for luksavve wanem kaen movie, television program, video game, and buk for olketa pikinini hem join witim devildevil.—Prov. 22:5.
13 Nomata iumi young or olo, iumi mas no laek lukluk long video game and movie wea showimaot pipol raf tumas and killim man dae long barava nogud wei. (Readim Psalm 11:5.) Iumi mas nating tingting for lukluk long eni samting wea Jehovah heitim. No forgetim hao Satan laek spoelem mind bilong iumi. (2 Cor. 11:3) Nomata sapos iumi iusim staka taem for lukluk long movie wea hem gud wan nomoa, datwan savve spoelem taem wea iumi markem for duim Famili Worship, readim Bible evriday, and redi for olketa meeting.—Phil. 1:9, 10.
Followim Example Bilong Jesus
14, 15. Long mek-thri taem wea Satan laek traem Jesus, wanem nao Satan mekius long hem? Wanem nao helpem Jesus for againstim Satan?
14 Samfala taem iumi lukim rabis samting nomata iumi no laek for lukim datwan bikos iumi stap long world wea nogud tumas. Sem samting kasem Jesus tu. Long mek-thri taem wea Satan laek traem Jesus, “Devil tekem hem go long wanfala barava hae maunten and showim hem evri kantri long world and olketa nambawan samting wea olketa garem.” (Matt. 4:8) Why nao Satan duim olsem? Hem bikos hem savve eye nao savve barava switim man. Long tingting bilong Satan, sapos Jesus lukim olketa nambawan samting wea olketa kantri garem, maet datwan mekem Jesus laek kamap bigman long world. Wanem nao Jesus duim?
15 Jesus nating tingting strong long wanem Satan laek givim long hem. Hem no letem heart bilong hem mekem hem duim samting wea no stret. And hem no tingting firstaem tu abaotem wanem Satan laek givim long hem bifor hem sei hem les. Semtaem nomoa Jesus tok strong long Satan: “Iu go nao Satan!” (Matt. 4:10) Jesus tingting strong nomoa long wei wea hem fren witim Jehovah and wanem hem talem long Satan showimaot hem kam long earth for duim wanem God laekem. (Heb. 10:7) From Jesus duim olsem, hem winim Satan.
16. Wanem nao iumi savve lanem from example bilong Jesus long wei for againstim Satan?
16 Iumi savve lanem staka samting from example bilong Jesus. First samting, Satan savve traem iumi evriwan. (Matt. 24:24) Mek-tu samting, wanem iumi lukluk long hem savve mekem heart bilong iumi laek duim gud samting or nogud samting. Mek-thri samting, Satan mekius long “samting wea eye laekem” for mekem iumi duim wanem Jehovah no hapi long hem. (1 Pet. 5:8) And mek-foa samting, iumi tu savve againstim Satan sapos iumi duim samting kwiktaem.—Jas. 4:7; 1 Pet. 2:21.
“Lukluk Long Wanfala Samting Nomoa”
17. Why nao hem no wise for iumi weit go kasem taem iumi kasem test bifor iumi disaedem wanem nao bae iumi duim?
17 Taem iumi dedicate long Jehovah, iumi promis long hem tu for no duim eni rabis samting. From iumi promis for duim wanem God laekem, iumi tu talem sem samting olsem man wea raetem disfala psalm: “Mi no followim olketa nogud wei bikos mi laek obeyim toktok bilong iu.” (Ps. 119:101) Hem gud for iumi tingting firstaem abaotem wanem iumi bae duim bifor iumi kasem eni test. Iumi savve finis long olketa samting wea Jehovah nating laekem iumi for duim. Iumi luksavve long olketa trik bilong Satan. Wanem taem nao Satan talem Jesus for mekem olketa ston kamap bred? Hem long taem wea Jesus “hangre” bikos hem no kaikai for 40 day and 40 naet. (Matt. 4:1-4) Satan luksavve long taem wea iumi wikdaon and long taem wea hem isi for hem trikim iumi. Dastawe hem important tumas distaem for iumi tingting gud abaotem olketa samting hia wea iumi storyim. No weit for nara taem moa! Sapos iumi tingim wanem iumi promisim long Jehovah evriday, iumi bae no lukluk long eni rabis samting.—Prov. 1:5; 19:20.
18, 19. (a) Hao nao eye wea “lukluk long wanfala samting nomoa” hem difren from eye wea “laek for lukim nogud samting”? (b) Why nao hem important for iumi tingim olketa gudfala samting evritaem, and wanem nao Philippians 4:8 talem abaotem diswan?
18 World bilong Satan showim staka difren samting for switim iumi evriday. Dastawe iumi mas followim kaonsel bilong Jesus for “lukluk long wanfala samting nomoa.” (Matt. 6:22, 23) Eye wea “lukluk long wanfala samting nomoa” hem duim nomoa wanem God laekem. Bat eye wea “laek for lukim nogud samting” bae mekem man for kavet, trikim man, and for laekem olketa rabis samting.
19 Tingim hao samting wea iumi lukim savve go long mind and samting long mind savve go long heart bilong iumi. Dastawe iumi mas gohed for tingim nomoa olketa gudfala samting. (Readim Philippians 4:8.) Tru tumas, iumi laek prea olsem man wea raetem disfala psalm: “No letem eye bilong mi lukim rabis samting.” Then taem iumi waka hard for duim wanem iumi prea abaotem, iumi savve Jehovah bae ‘protectim iumi mekem iumi savve followim olketa wei bilong hem.’—Ps. 119:37; Heb. 10:36.
Review
• Long wanem wei nao eye, mind, and heart bilong iumi waka tugeta?
• Wanem nao olketa nogud samting wea man savve kasem sapos hem lukluk long olketa rabis piksa?
• Why nao hem important for mekem eye bilong iumi “lukluk long wanfala samting nomoa”?
[Olketa Piksa long page 23]
Wanem kaen rabis samting nao olketa Christian mas no lukluk long hem?