Tingting Bilong Bible
Stap Klia Long Toktok wea Spoelem Narawan
“Blessing and wei for cursim man kamaot from sem mouth. Hem no fitim, olketa brata bilong mi, for olketa samting hia for go ahed olsem.”—JAMES 3:10.
WEI wea iumi olketa man savve toktok hem mekem iumi barava difren from olketa animal. Sorre tumas, samfala iusim disfala present long rong wei. Wei for tok spoelem, tok swear, tok againstim God or holy samting, and olketa dirty story, savve spoelem pipol—samfala taem long wei wea winim kill long body. Bible hem sei: “Toktok bilong man wea no tingting gud firstaem hem olsem sword wea katem man.”—Proverbs 12:18.
Hem wei bilong planti pipol distaem for tok swear. Report from olketa skul showimaot hao distaem staka pikinini iusim dirty toktok. Bat, samfala pipol sei nogud toktok savve helpem man sapos hem iusim for talemaot feeling bilong hem. Wanfala student bilong politik hem raet: “Hem fitim for man tok swear taem hem laek talem samting long strongfala wei, taem normal toktok hem no inaf for showimaot strongfala feeling bilong iumi.” Waswe, fitim olketa Christian for garem kaen tingting olsem abaotem nogud toktok? Hao nao God ting long kaen toktok olsem?
Heitim Fasin for Mekfani Long Dirty Samting
Dirty toktok hem no niu samting. Waswe, bae iu sapraes for savve hao pipol iusim dirty toktok long taem bilong olketa aposol, klosap 2,000 year go finis? Olsem example, luk olsem samfala long kongregeson long Colossae iusim dirty toktok taem olketa kros. Maet olketa duim datwan for attakim or spoelem narawan, maet long wei for pei bak. Long sem wei, planti pipol distaem iusim dirty toktok taem olketa kros. So leta wea Paul raetem for olketa long Colossae hem fitim taem bilong iumi. Paul hem raet: “Barava aotem fasin for kros, nogud fasin, nogud toktok, and dirty toktok from mouth bilong iufala.” (Colossians 3:8) Hem klia, olketa Christian kasem kaonsel for stap klia long wei for kros and dirty toktok wea planti taem join witim kros.
Hem tru, planti pipol iusim dirty toktok bat no from olketa laek againstim or spoelem narawan. Luk olsem, planti taem pipol iusim dirty toktok from olketa no tingting gud firstaem. From diswan, dirty toktok hem kamap part bilong toktok bilong pipol evriday. For samfala, hem hard tumas for story and no tok swear insaed datwan. Planti taem pipol iusim dirty toktok for mekem narawan laflaf. Bat waswe, fitim for iumi tingse kaen fasin for mekfani long dirty samting hem no wanfala serious rong? Ting raonem olketa samting hia.
Fasin for mekfani long dirty samting hem barava nogud toktok wea pipol talem for mekem narawan laflaf. Distaem, diskaen toktok hem evritaem abaotem sex. And planti pipol wea ting long olketa seleva olsem gud pipol wea fit for kasem respect, olketa laflaf long diskaen toktok. (Romans 1:28-32) So, iumi no sapraes hao olketa man wea kasem pei for mekem pipol laflaf storyim sex wea natural and wea no natural. Fasin for mekfani long dirty samting hem insaed planti video and long television and radio tu.
Bible storyim disfala fasin for mekfani long dirty samting. Aposol Paul hem raet olsem long olketa Christian long Ephesus: “Nomata for storyim fornication and evri difren kaen fasin wea no klin or greedy, iufala mas no duim, olsem hem fitim holy pipol; and tu fasin wea bringim shame or krangge toktok or fasin for mekfani long dirty samting, evri samting wea no fitim.” (Ephesians 5:3, 4) Hem klia, fasin for mekfani long dirty samting, nomata man min for spoelem narawan or nomoa, hem barava nogud samting long God. Hem rabis samting. Hem toktok wea spoelem narawan.
Raf Toktok wea God No Hapi Long Hem
Hem no dirty toktok nomoa wea spoelem narawan. Wei for tok spoelem, mekfani, and tok daonem narawan savve spoelem hem tumas. Hem tru, iumi evriwan sin witim toktok bilong iumi, especially from world wea iumi stap insaed hem fulap witim wei for gossip and mekfani long narawan. (James 3:2) Nomata olsem, olketa tru Christian mas no tingse nogud toktok hem samting nating. Bible showimaot klia hao Jehovah God no appruvim eni toktok wea spoelem narawan.
Olsem example, long Bible buk bilong Second Kings, iumi lane abaotem wanfala grup bilong olketa boy wea tok spoelem profet Elisha. Bible talem hao olketa “start for mekfani long hem” and “go ahed for sei olsem long hem: ‘Go ap, iu bolhed! Go ap, iu bolhed!’ ” Jehovah, wea luksavve long heart bilong olketa young wan hia and lukim wei wea olketa min for spoelem Elisha, hem ting long toktok bilong olketa olsem wanfala serious rong. Datfala story talem hao God killim dae 42 boy from nogud toktok bilong olketa.—2 Kings 2:23, 24.
Pipol bilong Israel “go ahed for mekfani long olketa man for talemaot message bilong tru God and olketa heitim toktok bilong hem and tok spoelem olketa profet bilong hem, go kasem taem kros bilong Jehovah kamap againstim pipol bilong hem, kasem taem no eni wei for healim stap.” (2 Chronicles 36:16) Nomata God hem kros from wei wea pipol bilong hem worshipim olketa idol and no obeyim hem, Bible talem stret hao hem kros tu from wei wea olketa tok spoelem olketa profet bilong hem. Diswan showimaot klia hao God nating appruvim fasin olsem.
Dastawe, Bible givim disfala kaonsel for olketa Christian: “No tok daonem wanfala olo man.” (1 Timothy 5:1) Disfala principle savve fitim wei wea iumi deal witim eniwan. Bible encouragem iumi “for no tok daonem eniwan, no faet, garem balance fasin, showimaot kwaet fasin evribit long evri man.”—Titus 3:2.
Kontrolem Mouth Bilong Iumi
Samfala taem, feeling for laek tok nogud againstim samwan maet kamap strong. Taem samwan duim samting long narawan wea no stret, maet datfala man feel olsem hem fitim for hem panisim hem witim toktok wea raf and no kaen—maet for talem stret long hem or talem long narafala pipol. Nomata olsem, olketa Christian faet againstim kaen feeling olsem. Proverbs 10:19 hem sei: “Man wea toktok tumas bae sin, bat man wea kontrolem mouth bilong hem duim wisefala samting.”
Olketa angel bilong God nao gudfala example long diswan. Olketa savve long evri nogud samting wea olketa man duim. Nomata olketa angel garem moa strong and paoa winim olketa man, olketa nating accusim olketa witim nogud toktok. “Olketa no duim diswan from olketa respectim Jehovah.” (2 Peter 2:11) From olketa angel savve hao God savve evribit long evri rong samting wea olketa man duim and hem fit for stretem datwan, olketa angel kontrolem mouth bilong olketa. Michael, chief bilong olketa angel, hem no talem eni nogud toktok, nomata againstim Devil.—Jude 9.
Olketa Christian trae followim example bilong olketa angel. Olketa followim kaonsel from Bible wea sei: “No peim bak nogud samting witim nogud samting long eniwan. Duim gudfala samting front long evri man. Sapos iufala fit for duim, keepim peace witim evri man. Iufala no pei bak, iufala wea mi lovem, bat mekwe for datfala kros; from olketa raetem finis: ‘Pei bak hem bilong mi; mi nao bae pei bak, Jehovah hem sei.’ ”—Romans 12:17-19.
Hem tru hao saond and laod bilong voice bilong iumi tu savve mekem samting wea iumi talem hem spoelem narawan. Planti hasband and waef spoelem each other long wei for raoa and singaot big. Planti dadi and mami singaot big long olketa pikinini. Bat, iumi no need for singaot for talemaot feeling bilong iumi. Bible encouragem iumi: “Aotem from iufala evri wei for barava feel nogud and kros and fasin for singaot and tok spoelem narawan witim evri wicked fasin.” (Ephesians 4:31) Bible talem tu hao “wanfala slave bilong Lord hem no need for faet, bat hem mas kaen long evriwan.”—2 Timothy 2:24.
Toktok wea Healim Narawan
From nogud and dirty toktok hem big tumas distaem, olketa Christian shud garem gudfala wei for protectim olketa seleva for no letem diswan affectim olketa. Bible provaedem wanfala gudfala wei, hem nao, for lovem neiba bilong iumi. (Matthew 7:12; Luke 10:27) Sapos iumi garem trufala love and interest long neiba bilong iumi, datwan savve muvim iumi for evritaem iusim toktok wea healim narawan. Bible hem sei: “No letem eni rabis toktok kamaot from mouth bilong iufala, bat toktok wea gud for buildimap man taem need hem kamap, mekem diswan givim gudfala samting long olketa wea herem.”—Ephesians 4:29.
And tu, wei for putim Word bilong God deep insaed long mind bilong iumi savve helpem iumi for stap klia long toktok wea spoelem narawan. Wei for readim and ting raonem Bible savve helpem iumi for “aotem evri dirty samting.” (James 1:21) Tru nao, Word bilong God savve healim mind bilong iumi.