Wastaoa ONLINE LIBRARY
Wastaoa
ONLINE LIBRARY
Solomon Islands Pidgin
  • BIBLE
  • OLKETA PABLIKESON
  • OLKETA MEETING
  • w13 9/15 pp. 22-26
  • Mekem Olketa Wise Disison

Disfala sekson no garem eni video.

Sorre, disfala video no savve plei distaem.

  • Mekem Olketa Wise Disison
  • Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2013
  • Subheding
  • Olketa Nara Article
  • IUSIM GUDFALA TINGTING TAEM IU DISAEDEM SAMTING
  • LANE FOR LUKSAVVE
  • BARAVA LAEK FOR DUIM STRET SAMTING
  • MEKEM WISE DISISON AND KASEM BLESSING
  • Garem Faith and Mekem Wise Disison!
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah (Study)—2017
  • Disaedem Samting wea Bae Mekem God Kasem Praise
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2011
  • Hao Iu Savve Disaed Long Wisefala Wei
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2001
  • Hao Nao Iumi Savve Mekem Olketa Wise Disison?
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah (Study)—2016
Samfala Moa
Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2013
w13 9/15 pp. 22-26

Mekem Olketa Wise Disison

“Trustim Jehovah long full heart bilong iu and no depend long savve bilong iuseleva.”—PROV. 3:5.

WANEM NAO ANSA BILONG IU?

  • Wanem nao bae helpem iumi for garem gudfala tingting taem iumi disaedem samting?

  • Hao nao iumi savve lane for mekem olketa gudfala disison?

  • Wanem nao savve helpem iumi for duim samting wea iumi disaedem finis?

1, 2. Waswe, iu hapi for mekem olketa disison, and wanem nao tingting bilong iu abaotem samfala samting wea iu disaedem finis?

EVRIDAY iumi mas disaedem staka samting. Waswe, iu hapi for mekem olketa disison? Samfala pipol laekem tumas for disaedem evri samting seleva. Olketa ting olketa nao garem raet for disaed seleva and olketa les for narawan disaedem eni samting for olketa. Olketa narawan savve fraet for mekem olketa important disison. Samfala savve readim buk or askem eni savveman for advaes, or spendem staka selen tu for kasem help for mekem olketa disison.

2 Iumi luksavve iumi no garem raet for disaedem samfala samting, bat staka samting long laef iumiseleva nao savve disaedem. (Gal. 6:5) Nomata olsem, iumi luksavve samfala samting wea iumi disaedem finis hem no wise or no helpem iumi.

3. Wanem nao iumi kasem for helpem iumi mekem olketa disison, and why nao hem no isi for savve wanem nao stret and no stret?

3 Iumi pipol bilong Jehovah hapi for kasem kliafala instruction abaotem staka important samting long laef bilong iumi. Iumi savve sapos iumi followim wanem Jehovah talem, iumi savve mekem olketa disison wea bae helpem iumi and mekem Jehovah hapi. Bat Bible no talem iumi hao for deal witim evri problem or evri samting wea happen. So wanem nao bae helpem iumi for disaed? Olsem example, Bible sei iumi mas no steal. (Eph. 4:28) Bat samfala pipol tingse hem no rong for steal sapos man stealim smol samting nomoa or hem stealim samting wea hem barava needim. Hao nao bae iumi savve wanem hem stret and no stret? Waswe, eni samting stap for helpem iumi?

IUSIM GUDFALA TINGTING TAEM IU DISAEDEM SAMTING

4. Wanem nao maet nara Christian talem long iumi taem iumi mas mekem wanfala important disison?

4 Sapos iumi mas mekem wanfala important disison, maet nara Christian talem iumi for iusim gudfala tingting. Datwan hem gudfala advaes. Bible sei man mas no kwiktaem for disaedem samting. Hem sei: “Man wea kwiktaem tumas for duim samting bae hem kamap poor.” (Prov. 21:5) Bat hao nao iumi savve iusim gudfala tingting for disaedem samting? Waswe, diswan minim iumi mas tingting gud firstaem, no ova tumas, and trae for minim evri samting bifor iumi mekem disison? Evri samting hia important, bat for iusim gudfala tingting iumi mas tingim samfala samting moa.—Rome 12:3; 1 Pet. 4:7.

5. Why nao iumi no garem perfect tingting?

5 No eniwan long iumi born witim perfect tingting. Iumi evriwan sin and no perfect so iumi no garem perfect health or perfect tingting. (Ps. 51:5; Rome 3:23) Nara samting tu, taem staka long iumi no savve yet abaotem Jehovah and olketa standard bilong hem, Satan “blindim mind” bilong iumi. (2 Cor. 4:4; Titus 3:3) So nomata man tingting gud firstaem bifor hem mekem disison wea hem tingse hem fitim and stret, maet samting wea hem disaedem hem nating stret nomoa.—Prov. 14:12.

6. Wanem nao savve helpem iumi for garem gudfala tingting?

6 Nomata iumi no perfect, Dadi bilong iumi long heven, Jehovah, hem barava perfect. (Deut. 32:4) Hem givim iumi wanem iumi needim for changem tingting bilong iumi and for lane for garem gudfala tingting. (Readim 2 Timothy 1:7.) Iumi olketa Christian laek for ting raonem samting long stretfala wei and duim samting wea wise. So iumi mas lane for kontrolem tingting and feeling bilong iumi. Iumi mas lane tu for garem sem tingting and feeling olsem Jehovah and for duim samting wea hem duim.

7, 8. Storyim experience wea showimaot iumi savve mekem gudfala disison nomata iumi kasem bigfala hevi or problem.

7 Tingim wanfala example. Hem kastom bilong samfala ples sapos man muv go long nara kantri hem mas sendem baby bilong hem go bak long relative long hom. Olketa duim diswan mekem olketa savve gohed waka and kasem selen.a Wanfala woman bornem naesfala baby boy. Long datfala taem tu hem start for studyim Bible and followim wanem hem lanem. Olketa fren and relative gohed talem hem and hasband bilong hem for sendem baby go bak long olketa grani. Bat woman hia lanem hao Jehovah markem hem and hasband nao for trainim pikinini bilong tufala. (Ps. 127:3; Eph. 6:4) Waswe, hem shud followim datfala kastom bikos nara pipol tingse hem nao stret samting for duim? Or waswe, hem shud followim wanem hem lanem from Bible, nomata maet hem no savve waka for selen, or olketa narawan tok spoelem hem? Sapos iu nao datfala woman, wanem nao bae iu disaed for duim?

8 From disfala woman hem kasem bigfala hevi, hem talemaot evri feeling bilong hem long Jehovah and askem hem for helpem hem savve wanem for duim. Taem hem storyim diswan long sista wea study witim hem, and olketa narawan long kongregeson, hem start for minim tingting bilong Jehovah abaotem diswan. Hem luksavve tu sapos son bilong hem no stap witim hem and hasband bilong hem, maet datwan savve spoelem feeling bilong pikinini hia for full laef bilong hem. Bihaen hem ting raonem wanem nao Bible hem talem, hem disaed hem no stret for sendem baby go bak. Taem hasband lukim olketa long kongregeson willing for helpem tufala, and baby bilong tufala hapi and healthy, hem studyim Bible and start for attendim olketa meeting witim waef.

9, 10. Wanem nao bae helpem iumi for garem gudfala tingting?

9 Datfala example showimaot man wea garem gudfala tingting hem no just followim nomoa tingting bilong hemseleva or samting wea narawan tingse hem gud or best samting for duim. Samfala taem, heart and mind bilong iumi wea no perfect hem olsem wanfala hanwas wea showim rong taem. Sapos iumi followim datwan, hem savve kosim iumi for misstim gud samting. (Jer. 17:9) For misstim olketa problem, iumi mas mek sure olketa standard bilong God nao leadim tingting and heart bilong iumi.—Readim Isaiah 55:8, 9.

10 Bible hem sei: “Trustim Jehovah long full heart bilong iu and no depend long savve bilong iuseleva. Tingim hem long evri samting wea iu duim, and hem nao bae showim iu stretfala wei for iu followim.” (Prov. 3:5, 6) Datfala verse hem sei “no depend long savve bilong iuseleva.” Then hem sei “tingim [Jehovah] long evri samting wea iu duim.” Jehovah nomoa garem perfect tingting. So taem iumi mas mekem wanfala disison, iumi mas lukluk insaed long Bible for savve long tingting bilong God. Then iumi savve disaedem samting followim datwan. For garem gudfala tingting, iumi mas garem sem tingting olsem Jehovah.

LANE FOR LUKSAVVE

11. Wanem nao man mas duim for mekem olketa wise disison?

11 For man lane hao for mekem wise disison and then duim samting wea hem disaedem, hem no isi samting. Diswan barava no isi for olketa wea just baptaes or wea no barava mature yet. Bat olketa savve lane for mekem wise disison. Bible sei olketa hia “smol pikinini” bikos olketa olsem pikinini wea lane yet for wakabaot. Taem pikinini lane for wakabaot, firstaem hem tekem tu-thri step nomoa, then hem traem moa. Olketa wea lane for mekem wise disison duim semkaen samting tu. Aposol Paul sei pipol wea mature “iusim evritaem tingting bilong olketa for luksavve long samting, wea diswan mekem olketa fit for luksavve long wanem hem stret and wanem hem no stret.” Datfala toktok “iusim evritaem” showimaot hem samting wea iumi mas gohed for duim. So olketa niu wan mas gohed traem best for lane hao for mekem olketa wise disison.—Readim Hebrew 5:13, 14.

12. Hao nao iumi savve lane for mekem olketa gudfala disison?

12 Iumi mas mekem staka disison evriday. Maet iumi disaedem olketa important samting or smol samting nomoa. Samfala wea duim research abaotem diswan sei klosap evri disison wea iumi mekem hem followim samting wea iumi savve duim evritaem, and no from iumi ting raonem firstaem. Olsem example, evri morning iu mas disaedem wanem kaleko nao bae iu werem. Maet iu tingse diswan hem smol samting nomoa and iu no need for ting raonem firstaem. Nomata olsem, hem important for ting raonem sapos kaleko wea iu werem hem fitim man wea worshipim Jehovah. (2 Cor. 6:3, 4) Taem iu peim kaleko maet iu tingim wanem kaen stael nao iu laekem. Bat waswe, iu tingim sapos kaleko hia showimaot respect and iu fit for peim? Wei for mekem gudfala disison long kaen samting olsem savve trainim iumi for luksavve long samting wea stret. Sapos iumi duim olsem, datwan bae helpem iumi for mekem gudfala disison long olketa samting wea barava moa important.—Luke 16:10; 1 Cor. 10:31.

BARAVA LAEK FOR DUIM STRET SAMTING

13. Wanem nao bae helpem iumi for duim samting wea iumi disaedem finis?

13 Nomata iumi mekem gudfala disison, samfala taem hem no isi for duim samting wea iumi disaedem. Olsem example, samfala pipol disaed for lusim smoke, bat olketa no win for duim datwan bikos feeling bilong olketa for lusim smoke hem no strong. Iumi mas garem strongfala feeling for laek duim samting wea iumi disaedem. Samfala sei feeling for laek duim samting hem olsem wanfala masol long body. Taem iumi exercise, datfala masol hem kamap moa strong. Sapos iumi no exercise, bae hem wik. Wanem nao savve helpem iumi for strongim feeling bilong iumi for laek duim samting wea iumi disaedem finis? Iumi mas depend long Jehovah for helpem iumi.—Readim Philippi 2:13.

14. Wanem nao strongim Paul for duim samting wea hem savve hem shud duim?

14 Paul savve hem no isi for duim samting wea stret bikos hem tu stragol witim diswan. Hem sei hem laek for duim “gudfala samting” bat samfala taem datwan hem no isi. Hem savve wanem hem laek for duim and wanem hem shud duim, bat samfala taem hem no savve duim datwan. Hem sei: “Mi barava lovem law bilong God long heart bilong mi, bat mi luksavve nara law wea stap long body bilong mi hem againstim law wea stap long mind bilong mi. Nara law hia hem law bilong sin wea stap long body bilong mi and hem bossim mi.” Nomata olsem, Paul hem garem hope. Hem sei: “Mi thankiu long God wea hem sevem mi bikos long samting wea Lord bilong iumi Christ Jesus hem duim!” (Rome 7:18, 22-25) Hem sei tu: “Nomata wanem samting hem kasem mi, paoa wea mi kasem from God nao hem strongim mi for gohed.”—Phil. 4:13.

15. Why nao iumi mas garem strong feeling for laek duim samting wea stret?

15 For mekem God hapi, iumi mas disaed for duim samting wea stret and garem strong feeling for laek duim datwan. Tingim samting wea Elijah talem long olketa wea worshipim Baal and olketa Israelite wea apostate long Maunt Carmel. Hem sei: “Hao long nao bae iufala followim tufala difren tingting? Sapos Jehovah nao hem tru God, iufala go followim hem, bat sapos Baal nao hem tru wan, iufala go followim hem.” (1 Ki. 18:21) Olketa Israelite savve olketa mas worshipim Jehovah nomoa. Bat olketa “followim tufala difren tingting” bikos olketa trae for worshipim Jehovah and Baal long semtaem. Joshua hem no olsem. Staka year bifor datwan hem talem olketa Israelite: “Sapos iufala no laek for worshipim Jehovah, distaem iufala mas chusim hu nao bae iufala worshipim . . . Bat mi and famili bilong mi bae worshipim Jehovah.” (Josh. 24:15) Wanem blessing nao Joshua and olketa narawan wea worshipim Jehovah kasem? Olketa go insaed Promis Land wea hem “fulap witim milk and honey.”—Josh. 5:6.

MEKEM WISE DISISON AND KASEM BLESSING

16, 17. Wanem gud samting nao iumi savve kasem taem iumi disaed for duim samting wea Jehovah laekem iumi for duim?

16 Wanfala brata and waef bilong hem garem thrifala smol pikinini. Brata hia just baptaes. Hem kasem smol pei nomoa long waka bilong hem, bat hem chusim datfala waka mekem hem free long weekend for go long olketa meeting and duim ministry witim famili bilong hem. Wantaem, wanfala wakfren bilong hem sei hem and brata hia shud go waka for nara company wea tufala bae kasem gudfala pei, and olketa nara gud samting tu. Brata bilong iumi ting raonem and prea abaotem datwan. Hem luksavve sapos hem waka for datfala company, hem mas weit longfala taem bifor olketa letem hem for no waka long olketa weekend. Sapos iu nao datfala brata, wanem nao bae iu duim?

17 Bihaen hem ting raonem hao diswan bae affectim wei wea hem fren witim Jehovah, hem no acceptim datfala waka. Waswe, hem sorre bihaen? Nomoa. Hem no tingting for kasem moa selen, bat hem luksavve hem moa important for hem and famili bilong hem fren gud witim Jehovah. Datfala brata and waef bilong hem barava hapi taem dota bilong tufala wea ten year sei hem barava lovem tufala, lovem olketa brata and sista, and lovem Jehovah tu. Hem sei hem laek for dedicate long Jehovah and baptaes. Gele hia kasem gud samting bikos worship bilong Jehovah nao first samting long laef bilong dadi bilong hem.

18. Why nao hem important for mekem olketa wise disison evriday?

18 Olsem Moses leadim olketa Israelite long wilderness, for staka year finis Jesus Christ leadim pipol bilong God long disfala world bilong Satan. Klosap nao disfala world bae finis. And olsem Joshua leadim olketa Israelite go insaed Promis Land, Jesus bae leadim olketa follower bilong hem go insaed niu world wea God promisim wea evri samting bae raeteous. (2 Pet. 3:13) From datfala day hem klosap, hem danger for iumi followim olketa wei, tingting, standard, and goal wea iumi garem bifor. Iumi mas barava minim gud wanem nao Jehovah laekem iumi for duim. (Rome 12:2; 2 Cor. 13:5) Mekem olketa wise disison and chusim stret samting mekem Jehovah hapi long iu and blessim iu for olowe.—Readim Hebrew 10:38, 39.

a Nara reason why samfala sendem baby go bak long hom hem for olketa grani savve showim pikinini hia long olketa fren and relative.

    Solomon Islands Pidgin Pablikeson (1988-2024)
    Log Aot
    Log In
    • Solomon Islands Pidgin
    • Sharem
    • Settings
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Setting
    • JW.ORG
    • Log In
    Sharem