-
Sises Ketin Kamwakelehda Tehnpas SarawioMehn Kasukuhl kan me Ke Kak Sukuhlkihsang Paipel
-
-
IREN MEHN KASUKUHL 76
Sises Ketin Kamwakelehda Tehnpas Sarawio
Nan pahr 30 Sises ketila Serusalem. Aramas tohto kohla nan kahnimwo ong Pahsohpao. Irail wiahda meirong en mahn akan nan tehnpas sarawio, me pil wia kisehn kasarawien Pahsohpao. Ekei aramas wa kohdo mahn akan, a ekei pwaindahte nan Serusalem.
Ni Sises eh ketila nan tehnpas sarawio, e mahsanihada aramas ako arail netinetki mahn wasao. Irail kin wiahda neirail mwohni nan tehnpas en Siohwa wasahn kaudoko! Dahme Sises ketin wia? E ketin wiahda mehn wowoki ehu sang ni sahl ekei oh ketin pwakihieisang sihpw oh kou kan sang nan tehnpas sarawio. Ih eri ketin wekidedi nein sounkawilian mwohni ko ar tehpel kan oh wudekihdiong neirail mwohni ko nan tahto. Sises eri mahsanihong irail ko me netinetki mwuroi kan: ‘Kumwail wahlahsang soahng pwukat wasaht! Kumwail dehr wiahki tehnpas en Semei wasahn netinet ehu!’
Aramas ako me mi nan tehnpas sarawio ahpw pwuriamweikihla dahme Sises ketin wiao. Sapwellime tohnpadahk ko tamanda kokohpo me pid duwen Mesaia: ‘I pahn dirkihla ngoang ong tehnpesen Siohwa.’
Mwurin mwo, nan pahr 33, Sises pil ketin pwurehng kamwakelehda tehnpas sarawio. E sohte kin ketin mweidohng emen en mwamwahliki tehnpesen Semeo.
“Kumwail sohte kak papah Koht oh dipwisoun sampah.”—Luk 16:13
-
-
Liho Limwahn PwareroMehn Kasukuhl kan me Ke Kak Sukuhlkihsang Paipel
-
-
IREN MEHN KASUKUHL 77
Liho Limwahn Pwarero
Mwurin Pahsohpao, Sises oh sapwellime tohnpadahk ko keid Sameria ni ar pwurupwuralahng Kalili. Limwahn kahnimw en Saikar, Sises ketin uhdi wasa me adaneki pwarer en Seikop. Ni eh ketin komkommoal wasao, sapwellime tohnpadahk ko ahpw kohlongala nan kahnimwo pwehn pwainda kanarail mwenge.
Lih emen pa kohdo ni pwarero pwehn idipil. Sises eri mahsanihong liho: “Kihdo mahs nimei ekis pihlen.” Liho eri sapengki: ‘Dahme kahrehda ke koasoakoasoiong ie? Ngehi lihen Sameria men. Mehn Suhs sohte kin koasoiong mehn Sameria.’ Sises eri mahsanihong liho: ‘Ma ke ese ihs ngehi, ke pahn peki rehi nimomw pihl oh I pahn kihong uhk pilen komour.’ Liho eri idek: ‘Ia wehwehn omw koasoien? Pwe pil sohte noumw pekid.’ Sises eri mahsanih: ‘Mehmen me pahn nim pihl me I pahn kihda sohte pahn pwurehng men nimpilda.’ Liho eri sapeng nda: “Maing, komw ketikihong ie pihlen.”
Sises eri mahsanihong: ‘Kahrehdo omw pwoudo ni pwareret.’ Liho eri nda: ‘Sohte ei pwoud.’ Sises ahpw mahsanihong: ‘Me pwung omw koasoien. Ke pwopwoudidahr pak limau, oh met ke kin mihmi rehn ohl emen me kaidehn omw pwoud.’ Liho eri nda: ‘Met I esehier me komwi soukohp men. Tohn ei wasao kin kamehlele me se kak kaudokiong Koht pohn nahna wet, ahpw mehn Suhs kan nda me Serusalemte me se kak kaudok ie. I kamehlele me ni Mesaiao eh pahn ketido, e pahn ketin padahkihong kiht ia mwomwen kaudok.’ Sises eri mahsanihong liho mehkot ehu me e saikinte mahsanihong emen tohrohr: ‘Iei ngehi me Mesaiao.’
Liho eri seimeklongala nan kahnimwo oh ndaiong mehn Sameria ko: ‘I leme I diarada Mesaiao. E ese soahng koaros me pid duwen ngehi. Kumwail kohdo oh kilang!’ Irail eri iangada liho kohla ni pwarero oh rong en Sises padahk.
Mehn Sameria ko eri luke Sises en ketikette rehrail nan kahnimwo. Erein rahn riau, e kin ketin padapadahk wasao, oh aramas tohto pwosonla ih. Aramas ako eri ndaiong lihen Sameriao: ‘Mwurin at rongorong ohl menet, se esedahr me ih me uhdahn sounkomourpen sampah.’
“‘Kohdo!’ Mehmen me men nimpildahr en kohdo; en ale pilen komour nin duwen kisakis ehu, mehmen me men ale, en ale.”—Kaudiahl 22:17
-