-
Nabʼe chʼaqapil: E kʼutunem che kekojon ri cristianos chrijRukʼ cholajil kqabʼan ri kraj ri Jehová
-
-
PREGUNTAS CHKE RI KKAJ KKIBʼAN KIQASANJAʼ
Nabʼe chʼaqapil: E kʼutunem che kekojon ri cristianos chrij
Retaʼmaxik chrij ri Biblia kukʼ ri testigos rech Jehová at utoʼm che retaʼmaxik ri qastzij. At utoʼm rech xatux rachiʼl ri Dios y rech kʼo aweyebʼal chrij ri petinaq: katkʼojiʼ pa jun kotzʼiʼjalaj uwach Ulew chuxeʼ ri uQʼatbʼal tzij ri Dios. Xuqujeʼ, más ko chi ri akojonik chrij ri uTzij ri Dios. Y jun chi jastaq, rumal che at kʼo pa ri congregación, ariqom chi kʼi tewchibʼal y awilom ri kubʼan ri Jehová che utoʼik ri utinamit kimik (Zac. 8:23).
Rech kilik we katkunik kabʼan ri aqasanjaʼ, rajawaxik che ri e kʼamal bʼe kkil awukʼ ri e nabʼe taq kʼutunem re ri Biblia che kekojon wi ri cristianos (Heb. 6:1-3). Are ta bʼaʼ ri Jehová chattewchiʼn rumal ri kabʼan che retaʼmaxik uwach y chuyaʼ ta bʼaʼ chawe ri e jastaq che utzujum (Juan 17:3).
1. ¿Jasche kawaj kabʼan aqasanjaʼ?
2. ¿Jachin riʼ ri Jehová?
• «Ri Ajawaxel are Dios, pa ri kaj, xuqujeʼ cho ri uwach ulew; man kʼo ta chi jun» (Deut. 4:39).
• «¡Chketaʼmaj chi xuwi ri lal lal Ajawaxel, chi xuwi ri lal lal aj chikaj puwiʼ ronojel ri uwach ulew!» (Sal. 83:18).
3. ¿Jasche rajawaxik kkoj ri ubʼiʼ ri Dios?
• «Ri ix kʼut je chʼawem waʼ chibʼanaʼ: ‹QaTat ri kʼo la pa ri kaj, chtastaj ri bʼiʼ la›» (Mat. 6:9).
• «Konojel ri kkitaʼ ri utobʼanik [kkikoj ri ubʼiʼ] ri Ajawaxel, kekolotaj na» (Rom. 10:13).
4. ¿Jas jujun taq tzij kkoj pa ri Biblia chrij ri ubʼantajik ri Jehová?
• «Ri Ajawaxel, ri junalik Dios, ri xbʼanow ronojel ri uwach ulew» (Is. 40:28).
• «QaTat ri kʼo la pa ri kaj» (Mat. 6:9).
• «Ri Dios are loqʼoqʼebʼal kʼuxaj» (1 Juan 4:8).
5. ¿Jas katkunik kaya che ri Jehová?
• «Chaloqʼoqʼej bʼaʼ ri Ajawaxel aDios rukʼ ronojel awanimaʼ, rukʼ ronojel akʼaslibʼal, rukʼ ronojel achomanik xuqujeʼ rukʼ ronojel achuqʼabʼ» (Mar. 12:29, 30).
• «Are kaqʼijilaj na ri Ajawaxel aDios. Xuwi kapatanij ri areʼ» (Luc. 4:8).
6. ¿Jasche kawaj amaqʼel kaloqʼoqʼej ri Jehová?
• «Chatux ajnoʼj, nukʼojol, kabʼan kʼu na chwe chi sibʼalaj utz wech; jeriʼ kinkuʼinik kʼo kintzelej na ubʼixik chke ri kkibʼan il patan chwe» (Prov. 27:11).
7. ¿Jachin che kabʼan wi achʼawem, y jachin pa ubʼiʼ kabʼan wi?
• Ri Jesús xubʼij: «Qastzij, qastzij kinbʼij chiwe, chi ronojel ri kitzʼonoj che ri Tataxel pa ri nubʼiʼ, kuyaʼ na chiwe» (Juan 16:23).
8. ¿Jas chrij kojkunik kqabʼan wi qachʼawem?
• «Ri ix kʼut je chʼawem waʼ chibʼanaʼ: ‹QaTat ri kʼo la pa ri kaj, chtastaj ri bʼiʼ la. Chpet ri ajawibʼal la [Qʼatbʼal tzij]. Chbʼan ri rayibʼal la cho ri uwach ulew, jachaʼ ri kbʼan chikaj. Yaʼ la ri qawa re kamik ri kajwataj chqe. Chekuyuʼ la ri e qetzelal jachaʼ xuqujeʼ ri uj keqakuy ri etzelal ri e bʼanom chqe. Mujyaʼ la chuwach ri taqchibʼal makaj, xaneʼ chujtoʼ la chujesaj la pa uqʼabʼ ri bʼanal etzelal›» (Mat. 6:9-13).
• «Are waʼ qakuʼbʼisam wi qakʼuʼx chrij ri Dios, chi we kʼo ri kqatzʼonoj jas ri ubʼeyaʼl ri urayinik, kujutatabʼej» (1 Juan 5:14).
9. ¿Jas kbʼanowik che ri Jehová kutatabʼej ta ri uchʼawem jun winaq?
• «Kisikʼij na ri Ajawaxel, are kʼu ri areʼ man kutzelej ta na uwach ri itzij [...] rumal ri etzelal ri e ibʼanom» (Miq. 3:4).
• «Are kʼu ri Ajawaxel keʼuchajij ri e sukʼ, kutaʼ ri kichʼawem. Man utz ta kʼut keril wi ri winaq ri kkibʼan etzelal» (1 Ped. 3:12).
10. ¿Jachin riʼ ri Jesucristo?
• «Ri Simón Luʼ xubʼij che: ‹Lal riʼ ri Cristo, ri uKʼojol ri kʼaslik Dios›» (Mat. 16:16).
11. ¿Jasche xpe ri Jesús cho ri uwach Ulew?
• «Ri Rijaʼl winaq man xpe taj rech kpatanixik, xaneʼ rech keʼupatanij nikʼiʼaj chik. Xpetik rech kuya ri ukʼaslemal che kitorik kʼiʼalaj winaq» (Mat. 20:28).
• «Ri Jesús xubʼij chke: ‹Rajawaxik chi xuqujeʼ kinbʼe pa taq nikʼaj tinamit chik, kintzijoj ri utzalaj taq tzij re ri rajawbʼal ri Dios chke ri winaq chilaʼ, che kʼu waʼ in taqom wi uloq›» (Luc. 4:43).
12. ¿Jas kabʼan che umaltyoxixik ri tojbʼal mak che xuya ri Jesús?
• «Xkam kʼu ri Cristo che kikʼexwach konojel, rech ri e kʼaskʼoj man kekʼasiʼ ta chik chke e areʼ chbʼil kibʼ, xaneʼ che ri Jun ri xkamik xuqujeʼ xkʼastajisaxik che kikʼexwach» (2 Cor. 5:15).
13. ¿Jampaʼ taqanik yaʼom pa uqʼabʼ ri Jesús?
• «Ronojel taqanik pa ri kaj, ronojel taqanik cho ri uwach ulew yoʼm pa nuqʼabʼ» (Mat. 28:18).
• «Ri Dios sibʼalaj xunimarisaj na uqʼij chkiwach konojel, xuya jun ubʼiʼ ri kʼo na pa kiwiʼ konojel ri bʼiʼaj» (Filip. 2:9).
14. ¿La kakoj at che ri Jupuq Ajkʼamal bʼe cho ronojel uwach Ulew kech ri Testigos rech Jehová are «ri jikalaj pataninel, utz uchomanik» che xkoj rumal ri Jesús?
• «¿Jachin kʼu ri jikalaj pataninel, utz uchomanik, ri xkoj rumal ri rajaw pa kiwiʼ ri aj uwo rachoch che uyaʼik ri tzuqbʼal kech pa ri kiqʼijol?» (Mat. 24:45).
15. ¿La winaq ri ruxlabʼixel ri Dios?
• «Ri taqoʼn xubʼij che: ‹Ri Ruxlabʼal ri Dios kpe na pawiʼ. Ri uchuqʼabʼ ri Dios aj chikaj kpe na pawiʼ jas jun sutzʼ. Rumal riʼ ri akʼal ri kalax na, kbʼix na ‹Tastalik› xuqujeʼ ‹UKʼojol ri Dios› che›» (Luc. 1:35).
• «We ri ix kʼut ix itzel taq winaq, iwetaʼm kiya utzalaj taq sipanik chke ri iwalkʼwal, ¡e ta kʼu lo ri iTat aj chikaj kuyaʼ na ri Ruxlabʼal ri Dios chke ri winaq ri kkitaʼ che!» (Luc. 11:13).
16. ¿Jas ukojom wi ri ruxlabʼixel ri Jehová?
• «Ri kaj xuqujeʼ ronojel ri kʼo chuwach are ri Ajawaxel xbʼanowik rukʼ ri utzij xuqujeʼ rukʼ ri ruxlabʼ ri xel pa uchiʼ» (Sal. 33:6).
• «Are taq kʼu chpe ri Ruxlabʼal ri Dios pa iwiʼ, kikʼam na kuʼinem kixel kʼu na bʼik che uyaʼik qʼalajisanik chwij [...] pa taq ri tinamit ri sibʼalaj naj e kʼo wi cho ronojel ri uwach ulew» (Hech. 1:8).
• «Ronojel ri kitzij ri qʼaxal taq tzij ri kʼo pa ri Tzʼibʼatalik, man kuyaʼ taj kubʼij jun ri xa uchomanik pa re wi che ri uqʼalajisaxik. Ri kitzij kʼut ri qʼaxal taq tzij man xpe ta ojer xaʼ rumal ri urayibʼal jun winaq, xaneʼ e winaq ri xkiya kibʼ pa uqʼabʼ ri Dios ri xetzijonik, xyaʼ kinoʼj rumal ri Ruxlabʼal ri Dios» (2 Ped. 1:20, 21).
17. ¿Jas riʼ ri uQʼatbʼal tzij ri Dios?
• «Pa taq kʼut ri qʼijol ri keʼajawin taq we ajawinelabʼ riʼ, ri Dios ri kʼo pa ri kaj kujeqebʼaʼ na jun ajawibʼal ri mawi jubʼiqʼ ksachisax ta uwach mawi kʼo jun nim tinimit ktaqan ta chi na puwiʼ, xaneʼ keʼusachisaj na kiwach konojel taq ri nikʼaj ajawibʼal chik, kjeqiʼ kʼu na chbʼe qʼij saq» (Dan. 2:44).
18. ¿Jas kubʼan na ri uQʼatbʼal tzij ri Dios pawiʼ at?
• «Kusuʼ na ronojel ri uwaʼl kiwach ri e oqʼinaq. Man kʼo ta chi kamikal. Man kʼo ta chi bʼis, man kʼo ta chi kuraq uchiʼ rumal kʼax, mawi kʼo chi qʼoxowem. Xeʼokʼow kʼut ri nabʼe taq jastaq» (Apoc. 21:4).
19. ¿Jasche awetaʼm che xa pa kebʼ oxibʼ qʼij kebʼantaj na ri jastaq re ri uQʼatbʼal tzij ri Dios?
• «Xeʼopan ri utijoxelabʼ rukʼ pa kitukel wi, che utaʼik che: ‹Bʼij la chqe, ¿jampaʼ kkʼulmax waʼ? ¿Jas ri retal ri petbʼal la? ¿Jas ri retal ri ukʼisbʼalil ri uwach ulew?› Ri Jesús xubʼij chke: ‹[...] Kwalij na jun nim tinamit chrij jun nim tinamit chik. Kwalij na jun ajawibʼal chrij jun ajawibʼal chik. Pa jalajoj taq kʼolbʼal kepe na wiʼjal, xuqujeʼ keʼubʼan na kabʼraqan. We utzalaj taq tzij riʼ re ri rajawibʼal ri Dios ktzijox na pa ronojel ri uwach ulew. Jeriʼ kqʼalajisax ri utzalaj taq tzij chkiwach konojel nimaʼq taq tinimit ri kʼo cho ronojel ri uwach ulew. Kʼateʼ riʼ, kpe ri kʼisbʼal›» (Mat. 24:3, 4, 7, 14).
• «Pa ri kʼisbʼal taq qʼijol, kepe na kʼaxalaj taq qʼij. Kekʼojiʼ na winaq ri kkiloqʼoqʼej kibʼ chkibʼil kibʼ, ri kkiloqʼoqʼej ri pwaq, ri nimaʼq kibʼanik kkibʼan che kibʼ, ri kkibʼan nimal; ri itzel taq tzij upa kichiʼ, ri man keniman ta chke ri kitat kinan, ri man kkiya ta maltyoxinik, man chʼajchʼoj ta ri kikʼaslemal, man kʼo ta loqʼoqʼebʼal kikʼuʼx, man e kuyenelabʼ taj, e bʼil taq tzijtal, man kkijikʼ ta kibʼ, e kʼanalaj taq winaq ri kkibʼan kikʼulel che ri utz, kkijach taq kachiʼl pa kiqʼabʼ ri kikʼulel, man kkichomaj ta ri kkibʼano, kkichomaj chi nim kibʼanik, jeʼl kkinaʼ ubʼanik ri kirayibʼal; are kʼu ri urayibʼal ri Dios, man kkaj taj. Jetaneʼ ri kʼo ri nimanik che ri Dios kukʼ, man kkiqʼalajisaj ta kʼu ri uchuqʼabʼ» (2 Tim. 3:1-5).
20. ¿Jas kabʼan che ukʼutik che nim ubʼanik ri uQʼatbʼal tzij ri Dios chawach?
• «Rumal kʼu riʼ are chikojoʼ ichuqʼabʼ che uriqik ri rajawibʼal ri Dios chibʼanaʼ kʼut ri kutoqʼij ri Dios» (Mat. 6:33).
• «Xubʼij kʼu ri Jesús chke ri utijoxelabʼ: ‹We kʼo jun kraj kpe wukʼ in, rajawaxik chi areʼ mubʼan ri urayibʼal, xaneʼ rajawaxik chi kutelej uloq ri uripibʼal [ucheʼ], chinuterenej kʼut›» (Mat. 16:24).
21. ¿Jachin riʼ ri Satanás y ri e itzel taq uxlabʼal?
• «Ri ix ix rech ri itat ri itzel [...]. Ri itzel kamisanel qas pa ri tikiritajik» (Juan 8:44).
• «Xkʼiʼaq kʼu bʼik ri nimalaj dragón, ri ojer kumatz, ri kbʼix itzel xuqujeʼ Satanás che, ri keʼusubʼ konojel ri winaq. Xkʼiʼaq bʼik cho ri uwach ulew. Xuqujeʼ ri utaqonibʼ xekʼiʼaq bʼik rukʼ» (Apoc. 12:9).
22. ¿Jas itzel taq tzij xubʼij ri Satanás chrij ri Jehová y chkij ri upatanelabʼ?
• «Ri ixoq xubʼij [che ri kumatz]: ‹Kuyaʼ kqatij qech ri uwach apachike cheʼ, are kʼu ri uwach ri cheʼ ri kʼo pa unikʼiʼajil ri tikonijibʼal. Xubʼij ri Dios chqe chi man kqatij taj, mawi kqachap ri uwach we cheʼ riʼ, we kʼu kqabʼano kujkam na›. Are kʼu ri kumatz xubʼij che ri ixoq: ‹Man qastzij taj. Man kixkam taj. Ri Dios qas retaʼm chi are taq kitij iwe ri uwach we cheʼ riʼ kkʼojiʼ inoʼj che retaʼmaxik ri utz xuqujeʼ ri man utz taj, je kʼu riʼ kixux jachaʼ ri Dios›» (Gén. 3:2-5).
• «Ri tzujunel [Satanás] xutzelej ubʼixik che ri Ajawaxel Dios: ‹We man kanaq [kachap] ta jubʼiqʼ che ri qas utzʼumal, ronojel utz kelik. Ri achi kuyaʼ utzij chi ksach uwach ronojel rumal utoʼtajisaxik ri ukʼaslemal›» (Job 2:4).
23. ¿Jas kabʼano rech kakʼutu che qastzij ta ri kubʼij Satanás?
• «Chapatanij kʼut [ri Dios] rukʼ ronojel ri awanimaʼ» (1 Crón. 28:9).
• «¡Joropaʼ qʼij kinkʼasiʼk, kintaqej na ubʼixik chi man kʼo ta numak!» (Job 27:5).
24. ¿Jasche kojkamik?
• «Xaʼ rumal jun winaq xok ri makaj cho ri uwach ulew xukʼam kʼu uloq ri kamikal, xqʼax kʼu ri kamikal chike konojel, konojel kʼut e makuninaq» (Rom. 5:12).
25. ¿Jas keriqitaj wi ri kaminaqibʼ?
• «Ri e kʼaslik ketaʼm chi keʼekamoq, are kʼu ri kaminaqibʼ mawi kʼo ketaʼm mawi kʼo jas kkichʼako» (Ecl. 9:5).
26. ¿Jas kbʼan na chke ri e kaminaqibʼ?
• «Kekʼastaj na ri kaminaqibʼ, chi e utz chi e lawalo» (Hech. 24:15).
27. ¿E jampaʼ winaq kebʼe pa ri kaj rech kekiqʼata tzij rukʼ ri Jesús?
• «Xinwil ri Alaj Chij takʼal puwiʼ ri juyubʼ Sion. E kʼo jun sient kawinaq kiʼejebʼ mil (144,000) winaq rukʼ. Tzʼibʼatal kʼu ri ubʼiʼ ri Alaj Chij xuqujeʼ ri ubʼiʼ ri uTat cho ri umetzʼal ri kipalaj» (Apoc. 14:1).
-
-
Ukabʼ chʼaqapil: Ri rajawaxik kkibʼan ri cristianos pa kikʼaslemalRukʼ cholajil kqabʼan ri kraj ri Jehová
-
-
PREGUNTAS CHKE RI KKAJ KKIBʼAN KIQASANJAʼ
Ukabʼ chʼaqapil: Ri rajawaxik kkibʼan ri cristianos pa kikʼaslemal
Ri etaʼmanik re ri Biblia che yaʼom chawe at utoʼm rech xawetaʼmaj jas katutaq wi ri Jehová y ri rajawaxik kabʼano rech keʼanimaj ri utaqanik. Rumal wariʼ, xakʼex ri e abʼantajik y ri achomanik chrij ri kʼaslemal. Achaʼom chi ubʼanik pa ri akʼaslemal ri ktaqan wi ri Dios y rumal laʼ uyaʼom chi bʼe chawe che katzijoj ri utzij chke ri winaq.
Kinikʼoxik ri nikʼaj chi preguntas riʼ katutoʼ rech amaqʼel kabʼan ri ktaqan wi ri Jehová. Xuqujeʼ katutoʼ rech knaʼtaj jujun jastaq chawe rech katux upataninel. Chukʼisbʼal, katutoʼo rech qas kkʼojiʼ pa awanimaʼ y pa achomanik che rajawaxik kakoj ri retaʼmabʼal akʼuʼx are chiʼ kabʼan jalajoj taq jastaq y che keʼabʼano rech kyaʼ uqʼij ri Jehová (2 Cor. 1:12; 1 Tim. 1:19; 1 Ped. 3:16, 21).
Chanim, qastzij riʼ che kaya awibʼ chuxeʼ ri utaqanik ri uQʼatbʼal tzij ri Jehová y che katkʼojiʼ pa ri utinamit. Ri preguntas y ri textos re ri Biblia che kqil na katkitoʼ riʼ che rilik we qas kachʼobʼ ri kraj kubʼij unimaxik ri utaqanik ri Dios pa ri oxibʼ jastaq riʼ: pa ri congregación, pa ri familia y ri kqabʼan che kilik ri e qʼatal taq tzij. Kinikʼoxik ri preguntas riʼ kubʼano che más nim kawil wi ri kubʼan ri Jehová che utijoxik y uyaʼik uchuqʼabʼ ri utinamit. Xuqujeʼ, kuya achuqʼabʼ rech amaqʼel katbʼe pa ri e riqbʼal ibʼ y che amaqʼel kabʼan ri e chak che keya chawe, we kuya kabʼano.
Wajun sección riʼ xuqujeʼ katutoʼ che rilik che nim ubʼanik amaqʼel katel che utzijoxik ri tajin kubʼan ri Dios pa kiwiʼ ri e winaq (Mat. 24:14; 28:19, 20). Chukʼisbʼal, katutoʼ rech amaqʼel katchoman chrij che nim ubʼanik ri ujachik qakʼaslemal che ri Dios y ri ubʼanik qaqasanjaʼ. Qastzij che ri Jehová kkikot awukʼ rumal che nim xawil wi ri toqʼobʼ ukʼutum chawe pa ri akʼaslemal y che kawaj kapatanij rukʼ ronojel awanimaʼ.
1. ¿Jas ubʼanik ri kʼulanem che kqaj chuwach ri Dios? ¿Jas ri rumal che kubʼij ri Biblia rech jun winaq kuya kuchup ri ukʼulanem chuwach ri qʼatbʼal tzij?
• «¿La ma ta isikʼim ix chi ri xebʼanow ri winaq are taq xtikiritaj ri uwach ulew, chi achi chi ixoq xeʼubʼano? Xubʼij kʼut: ‹Rumal riʼ ri achi kuyaʼ kan ri unan utat, kuriq na ribʼ rukʼ ri rixoqil, ri kiʼebʼ kʼut xaʼ e jun winaq chik[›]. Je kʼu riʼ man e kebʼ ta chik, xaneʼ xaʼ e jun winaq chik. Ri xutunubʼaʼ ri Dios, man yaʼtal ta chke ri winaq chi kkitaso». «Apachin ta ne kujach bʼik ri rixoqil, we man rumal rukʼaxik ribʼ ri ixoqil rukʼ jun achi che ubʼanik makunik, we kkʼuliʼ chi rukʼ jun ixoq chik, kqaj pa mak. Ri achi kʼut ri kkʼuliʼ rukʼ ri ixoq ri jachom bʼik, xuqujeʼ kqaj pa mak» (Mat. 19:4-6, 9).
2. We jun achi junam ja e kʼo wi rukʼ jun ixoq, ¿jasche rajawaxik che qas kitzʼibʼam ri kikʼulanem pa ri qʼatbʼal tzij? We at kʼulanik, ¿la qas utz bʼanom che utzʼibʼaxik ri akʼulanem pa ri qʼatbʼal tzij?
• «Chanaʼtaj chke ri kojonelabʼ chi kkiya kibʼ pa taqanik chke ri qʼatal taq tzij xuqujeʼ ri kʼo kitaqanik, chi keniman chke ri e kʼo pa kiwiʼ» (Tito 3:1).
• «Iwonojel nim chiwilaʼ wi ri kʼulanem. Mitzʼiloj ri kʼulanem, ri Dios kuqʼataʼ kʼu na tzij pa kiwiʼ ri kemakun kukʼ ixoqibʼ achijabʼ, xuqujeʼ ri keqaj pa mak kukʼ nikʼiʼaj chik» (Heb. 13:4).
3. We at tatixel, at nanixel o at alkʼwalaxel, ¿jas rajawaxik kabʼan pa ri familia?
• «Nukʼojol, chayaʼ axikin che utatabʼexik ri upixbʼenik ri atat xuqujeʼ maxutuj ri utijonik ri anan» (Prov. 1:8).
• «Ri achi are ujolom ri rixoqil, jachaʼ ri Cristo are ujolom ri komon kojonelabʼ». «Achijabʼ, cheʼiloqʼoqʼej ri e iwixoqil, jas ri Cristo xuloqʼoqʼej ri komon kojonelabʼ» (Efes. 5:23, 25).
• «Tataxelabʼ, miyak koyowal ri e iwalkʼwal, xaneʼ cheʼikʼiyisaj rukʼ pixbʼenik, cheʼitijoj che ri utzij ri Ajawaxel» (Efes. 6:4).
• «Alkʼwalaxelabʼ, cheʼinimaj ri itat inan pa ronojel. Are kʼu waʼ ri kqaj chuwach ri Ajawaxel» (Col. 3:20).
• «Ixoqilaxelabʼ, chijujunal rajawaxik chi kiya iwibʼ pa taqik chke ri qas e iwachajil» (1 Ped. 3:1).
4. ¿Jasche rajawaxik nim kqil wi ri kʼaslemal?
• «Areʼ kʼut ri kyoʼw chqe qonojel ri qakʼaslemal, are kyoʼw ri kiʼaqiqʼ, xuqujeʼ ri nikʼiʼaj jastaq chik». «Rumal kʼu ri Dios uj kʼaslik, kujslabʼik, uj kʼolik» (Hech. 17:25, 28).
5. ¿Jasche utz taj kkamisax jun winaq, ni ri e neʼabʼ che majaʼ keʼalaxik?
• «We e kʼo kebʼ achijabʼ che tajin kkichʼay kibʼ kkibʼan apan kʼax che jun ixoq ri yawabʼ winaq chik [...]. We kʼo jun xkamik rajawaxik kyaʼ na ri kʼaslemal che ukʼaxel kʼaslemal» (Éx. 21:22, 23, TNM).
• «Ri bʼaqʼwach la xril ri nucuerpo are taq ktajin kkʼiyik; ronojel waʼ tzʼibʼatal pa ri wuj la. Kʼutum chi la joropaʼ qʼij kinkʼasiʼk are taq kʼa majaʼ kʼo jun chke» (Sal. 139:16).
• «Ketzelax kiwach rumal ri Ajawaxel [...] ri qʼabʼaj ri keʼukamisaj winaq ri man kʼo ta kimak» (Prov. 6:16, 17).
6. ¿Jas taqanik uyaʼom ri Dios chqe chrij ri kikʼ?
• «Meʼitij kikʼ. Meʼitij kitiʼjal awaj ri kejitzʼitajik» (Hech. 15:29).
7. ¿Jasche rajawaxik keqaloqʼoqʼej ri e qachalal?
• «Jun kʼakʼ taqomal kinya chiwe: Chiloqʼoqʼelaʼ iwibʼ. Je jas ri in ix nuloqʼoqʼem, xuqujeʼ ri ix chiloqʼoqʼelaʼ iwibʼ. Rumal kʼu waʼ konojel kketaʼmaj na chi ix nutijoxelabʼ, we kiloqʼoqʼelaʼ iwibʼ» (Juan 13:34, 35).
8. a) Are chiʼ jun winaq kʼo jun yabʼil che che kqʼax chke nikʼaj chik y che kkamisan ri yabʼil, ¿jasche rajawaxik keʼumatzej taj o keʼutzʼumaj ta ri e nikʼaj chik? b) ¿Jasche rajawaxik che kpe ta royowal we ksikʼix ta rumal jun chik pa ri rachoch? c) We jun winaq kuchomaj o kunaʼo che kʼo jun yabʼil che che kqʼax chke e nikʼaj chik, ¿jasche rajawaxik kbʼe rukʼ jun kunanel rech kbʼan jun examen re ri ukikʼel are chiʼ majaʼ kumaj uchʼabʼexik jun winaq che kraj kkʼuliʼ rukʼ? d) We jun winaq kʼo jun yabʼil che che kqʼax chke e nikʼaj chik, ¿jasche rajawaxik kchʼaw rukʼ ri jachal kichak ri jupuq kʼamal bʼe re ri congregación are chiʼ majaʼ kbʼan uqasanjaʼ?
• «Makʼojiʼ ikʼas rukʼ jun, xaneʼ chiloqʼoqʼelaʼ iwibʼ. [...] ‹Chaloqʼoqʼej ri awajil atzʼaqat jachaʼ ri at chbʼil awibʼ›. We jun kʼo loqʼoqʼebʼal kʼuʼx rukʼ, man kubʼan ta etzelal riʼ che ri rajil utzʼaqat» (Rom. 13:8-10).
• «Kʼo jun mutzukuj xuwi ri qas utz che, xaneʼ xuqujeʼ ri utz na chke ri juleʼ chik» (Filip. 2:4).
9. ¿Jasche ri Jehová kraj che kqakuy kimak ri e nikʼaj chik?
• «Chisachalaʼ imak chbʼil taq iwibʼ we kʼo jun kʼo royowal chrij ri jun chik. Jas ri Ajawaxel xusach ri imak ix, je chibʼanaʼ ix xuqujeʼ» (Col. 3:13).
10. ¿Jas rajawaxik kabʼano we jun qachalal kubʼan tzijtal o ajaltzijol chawij o katusubʼu rech krelaqʼaj pwaq chawe?
• «We ri awachalal kubʼan jun mak chawe, jat, chachʼabʼej xaq pa atukel wi. We kutatabʼej ri atzij, xariq utzil chixoʼl rukʼ ri awachalal. We kʼu man kutatabʼej ri atzij, cheʼakʼamaʼ bʼik jun o kebʼ winaq chik awukʼ. Jeriʼ ix kʼo ix kebʼ oxibʼ ri iwetaʼm jas ubʼanik ri kʼax kʼo chixoʼl rukʼ ri awachalal, rech kejikibʼax ri itzij. We ri awachalal man kutatabʼej ta ri kitzij, chabʼij chke ri komon kojonelabʼ. We kʼu man kutatabʼej ri kitzij ri komon kojonelabʼ chux bʼaʼ chawe jachaʼ jun man kojonel taj, chux je jas jun toqʼil alkabʼal chawe» (Mat. 18:15-17).
11. ¿Jas kuchomaj ri Jehová chrij ri e mak riʼ?
▪ Ri inmoralidad sexual
▪ Ri kikojik wachbʼal y e tyox
▪ Ri jun achi che kuchʼabʼej jun rach achi o jun ixoq kuchʼabʼej jun rach ixoq
▪ Ri elaqʼ
▪ Ri uchʼakik pwaq chrij etzʼanem
▪ Ri qʼabʼarik
• «Mixsubʼutajik. Ri kebʼanow makunik kukʼ ixoqibʼ achijabʼ, mawi ri kkiqʼijilaj taq dioses, mawi ri keqaj pa mak kukʼ nikʼaj chik, mawi ri achijabʼ ri kkibʼan kibʼ chi e ixoqibʼ, mawi ri achijabʼ ri kkibʼan ixoq che jun kach achi, mawi ri elaqʼomabʼ, mawi ri kkirayij ri jastaq ke nikʼaj winaq chik, mawi ri keqʼabʼarik, mawi ri keyoqʼonik, mawi ri kkimaj jastaq ke nikʼaj winaq chik, konojel waʼ man kkechbʼej ta ri rajawibʼal ri Dios» (1 Cor. 6:9, 10).
12. We kattaqchiʼx che ubʼanik inmoralidad sexual, kraj kubʼij che katmakun rukʼ jun winaq che at kʼulan ta rukʼ, ¿jas kabʼan riʼ?
• «Chixanimaj chuwach ri kibʼanik makunik kukʼ ixoqibʼ achijabʼ» (1 Cor. 6:18).
13. ¿Jasche ri cristiano kutij ta kunabʼal che kubʼan kʼax che ri uchomanik y kunaqʼatisaj che utijik, we jun kunanel ta bʼinaq che?
• «Kixinbʼochiʼj pa ri utoqʼobʼ ri Dios chi kijach ri icuerpo pa uqʼabʼ ri Dios, che jun tabʼal toqʼobʼ cho ri Dios, jun tastalik sipanik, ri kʼaslik, ri kqaj chuwach ri Dios. Are waʼ ri qas qʼijilanik ri kiya che ri Dios. Mitaqej kʼaslemal jas ri ucholajil taq ri e uchomanik taq ri qʼij junabʼ ri uj kʼolik; xaneʼ, chikʼexaʼ ri chomanik ri inaqʼatisam wi iwibʼ rech jeriʼ kikʼex ri rukʼaxik ri ikʼaslemal ri iwukʼam kixkuʼin kʼu che retaʼmaxik uwach ri urayibʼal ri Dios, ri ubʼixik, ri utz na, ri kqaj chuwach, ri tzʼaqat» (Rom. 12:1, 2).
14. Junam rukʼ ri kojutaq wi ri Dios, ¿jas kichak itzel taq uxlabʼal utz taj kqabʼano?
• «Kʼo jun chiwe [...] mutijoj ribʼ che ubʼanik chʼobʼonik, masubʼun che ubʼixik ri kʼa majaʼ kkʼulmatajik, mawi mujach ribʼ che ubʼanik itzinik mawi masubʼunik, mawi mutaʼ unoʼj chke ri chʼobʼonelabʼ, mawi chke ri kekisikʼij taq uxlabʼalibʼ, mawi chke ri kaminaqibʼ» (Deut. 18:10, 11).
15. We jun winaq kubʼan jun nimalaj mak, ¿jas rajawaxik kubʼan aninaq rech kuriq ta kʼax ri rachilanik rukʼ ri Jehová?
• «Xinqʼalajisaj kʼut ri numak chwach la xuqujeʼ ri wetzelal man kʼo ta xinkʼuʼ che; xpe pa wanimaʼ kiqʼalajisaxik ri e numak chwach la» (Sal. 32:5).
• «¿La kʼo jun yawabʼ chixoʼl? Cheʼusikʼij ri tatayibʼ [e kʼamal bʼe] ri ketaqan pa kiwiʼ ri komon kojonelabʼ, chkibʼanaʼ chʼawem rukʼ ri Dios puwiʼ, chkikojoʼ aceite puwiʼ pa ri ubʼiʼ ri Ajawaxel. Are ri chʼawem rukʼ Dios rukʼ kojonik kerutzirisaj na ri yawabʼ, ri Ajawaxel kuwalijisaj kʼu na. We kʼo mak ubʼanom, kesachtaj na ri umak» (Sant. 5:14, 15).
16. We xawetaʼmaj che jun qachalal xubʼan jun nimalaj mak, ¿jas rajawaxik kabʼano?
• «We kʼo jun winaq ksikʼix che uqʼalajisaxik ri xrilo o xuto, man kuya ta kʼu ubʼixik, kubʼan jun makaj rajawaxik kʼut areʼ keqan na ri chaqʼmakil» (Lev. 5:1).
17. We kyaʼ ubʼixik pa ri congregación che jun winaq testigo rech Jehová ta chik, ¿la kojtzijon na o kojkʼojiʼ na rukʼ?
• «Rajawaxik kitas iwibʼ chrij ri jun ri rukʼam ri bʼiʼaj aj achalal, we kʼu kubʼan makunik kukʼ ixoqibʼ achijabʼ, o we kurayij ri jastaq ke nikʼiʼaj winaq chik, o we keʼuqʼijilaj taq dioses, o we kyoqʼonik, o we kqʼabʼarik, o we elaqʼom. Ri je ubʼanik waʼ, mixwaʼ ne rukʼ» (1 Cor. 5:11).
• «We kʼo jun kopan che isolixik, ri man rukʼam ta we tijonik riʼ, miwokisaj pa ja, miya rutzil uwach» (2 Juan 10).
18. ¿Jasche rajawaxik che ri keqachaʼ che qachiʼl qas kkiloqʼoqʼej ri Jehová?
• «Chawukʼaj awibʼ kukʼ ri ajnoʼjabʼ kariq kʼu na anoʼj chawukʼaj awibʼ kukʼ ri man kʼo ta kinoʼj kkisachisaj kʼu na awach» (Prov. 13:20).
• «Miya iwibʼ pa subʼik. Jachaʼ ri xubʼij jachin jun: ‹Ri e itzel taq achilanik kketzelaj ri e utzalaj taq naqʼatisabʼal›» (1 Cor. 15:33).
19. ¿Jasche ri oj testigos rech Jehová kqanim ta qibʼ pa política?
• «Man e aj uwach ulew taj, jas ri in [Jesús] xuqujeʼ man in aj uwach ulew taj» (Juan 17:16).
20. ¿Jasche rajawaxik keʼanimaj ri e qʼatal taq tzij?
• «Konojel winaq rajawaxik chi kkiya kibʼ pa taqik chke ri qʼatal taq tzij ri e kojom. Man kʼo ta qʼatal tzij, we ta ma ta rumal ri Dios. Ri e kʼolik, are ri Dios e taqowinaq» (Rom. 13:1).
21. We jun taqanik ke ri e qʼatal taq tzij kubʼano che kqanimaj ta ri Dios, ¿jas kabʼano?
• «Rajawaxik chqe chi are nabʼe kqanimaj ri kubʼij ri Dios chqe man are ta kʼut ri kkibʼij ri winaq» (Hech. 5:29).
22. Are chiʼ kbʼix jun chak chqe, ¿jas textos re ri Biblia kojtoʼwik rech kqabʼan ta qe jas ri kkibʼan ri e winaq che kkipatanij ta ri Dios?
• «Man kʼo ta jun tinimit keʼumajij ta chi na ri e chʼojibʼal che ubʼanik chʼoʼj rukʼ jun chik mawi kukʼam ta chi na tijonik che ubʼanik chʼoʼj» (Miq. 4:3).
• «Chixel bʼik pa ri [Nimalaj] Babilonia, ix ri ix nutinimit rech man keʼiqajbʼej taj ri e umak mawi keʼiriq taq iwech ri kʼax ri keʼuriqo» (Apoc. 18:4).
23. Are chiʼ kachaʼ jun etzʼanem, ¿jas kachaʼ ubʼanik y jas kaxutuj?
• «Ri Ajawaxel [...] kretzelaj kiwach ri kqaj chkiwach ri ubʼanik ri toqinik [chʼoj]» (Sal. 11:5).
• «Chiwetzelaj uwach ri lawaloyil [itzelal] chitaqej kʼu ubʼanik ri utzilal» (Rom. 12:9).
• «E joropaʼ jastaq ri qas e je, e joropaʼ jastaq ri yaʼtal uyaʼik kiqʼij, e joropaʼ jastaq ri e sukʼ, e joropaʼ jastaq ri e chʼajchʼoj, e joropaʼ jastaq ri yaʼtal kiloqʼoqʼexik, e joropaʼ jastaq ri e utz kitzijol, we kʼo kʼu apachike utzil, o apachike aqʼanasibʼal qʼij, e areʼ waʼ cheʼinoʼjij» (Filip. 4:8).
24. ¿Jasche ri testigos rech Jehová kkimulij ta kibʼ kukʼ nikʼaj chi kojonem?
• «Mawi kuyaʼ kikʼam ta iwe pa ri umexa ri Ajawaxel, xuqujeʼ kikʼam iwe pa ri kimexa ri itzel taq uxlabʼal» (1 Cor. 10:21).
• «Kubʼij ri Ajawaxel: ‹Chixel chkixoʼl, chitasaʼ iwibʼ chkij, minaq [michap] jun jasach tzʼil. Ri in kʼut kixinkʼam na›» (2 Cor. 6:17).
25. ¿Jas e pixabʼ kattoʼwik rech kachaʼo we katbʼe pa jun nimaqʼij o katbʼe taj?
• «Xkiyuj kibʼ kukʼ ri e qʼijilal taq dioses xketaʼmaj ubʼanik ke ri kinaqʼatisabʼal: Xekiqʼijilaj taq dioses ri kekiqʼijilaj taq ri winaq, ri xbʼanow chke chi xkiriq kʼax» (Sal. 106:35, 36).
• «Ri kaminaqibʼ mawi kʼo ketaʼm» (Ecl. 9:5).
• «Man e aj uwach ulew taj, jas ri in xuqujeʼ man in aj uwach ulew taj» (Juan 17:16).
• «Chubʼanaʼ kʼu chiwe ri ichak pa taq ri qʼij ri xeʼokʼow kanoq, are taq xibʼan ri jastaq ri kkirayij ri man e kojonelabʼ taj. Xibʼan ronojel ri xiwaj, xibʼan ronojel ri itzel irayibʼal, xixqʼabʼarik, xibʼan nimalaj mak are taq ximulij iwibʼ che nimaʼq taq waʼim, ximulij iwibʼ che utijik tzam, xeʼiqʼijilaj taq dioses ri e tzʼil» (1 Ped. 4:3).
26. ¿Jas katkitoʼ wi ri e kʼutbʼal che e kʼo pa ri Biblia rech katchoman chrij we kabʼan ri cumpleaños o kabʼan taj?
• «Churox qʼij kʼut xtzʼaqat ujunabʼ ri ajawinel, xubʼan jun nimalaj nimaqʼij, xerulaʼj ri nimaʼq kiqʼij, chkiwach kʼut ri e rulaʼ, ri ajawinel xtaqan che kesaxik uloq pa ri cheʼ ri kinimal ri e sukʼumal taq uwaʼl uva xuqujeʼ ri kinimal ri e sukʼumal taq kaxlanwa. Ri kinimal ri e sukʼumal uwaʼl uva xukoj chi jumul pa ri uchak, [...] are kʼu ri kinimal ri e sukʼumal taq kaxlanwa xtaqan che ujitzʼaxik» (Gén. 40:20-22).
• «Xopan ri nimaqʼij re ri ujunabʼ ri Herodes. Ri ral ali ri Herodías xxojow chkiwach ri winaq ri e rulaʼm. Xqaj kʼu chuwach ri Herodes. Jeriʼ chi xuchiʼj, rukʼ jun chiʼnik ri qas kbʼan na, uyaʼik che ri ali apachike jasach ri kutzʼonoj. Ri ali, kojom chi ukʼuʼx rumal ri unan, xubʼij: ‹Chyaʼ la chwe waral pa jun likʼilik laq ri ujolom ri Juan Bautista›». «[Ri qʼatal tzij] xtaqan kʼu che resaxik ri ujolom ri Juan pa cheʼ» (Mat. 14:6-8, 10).
27. ¿Jasche kawaj at kanimaj ri e pixabʼ che kkiya ri e kʼamal bʼe?
• «Chixniman chke ri kʼamal taq ibʼe, chiyaʼ iwibʼ pa taqik chke. Ri e areʼ kekichajij ri iwanimaʼ, ketaʼm kʼut chi rajawaxik kkibʼij na che ri Dios jas ri kibʼanom. Chixniman chke rech kkibʼan ri kichak rukʼ kikotemal, man rukʼ ta bʼis. We ta kʼu rukʼ bʼis kkibʼano, ma ta kʼo kiwechbʼej riʼ che» (Heb. 13:17).
28. ¿Jasche nim ubʼanik che ri at y ri afamilia kiwesaj itiempo rech amaqʼel kisikʼij y kinikʼoj uwach ri Biblia?
• «Kuloqʼoqʼej ri upixabʼ ri Ajawaxel are kʼu kchoman che chi pa qʼij chi chaqʼabʼ. Ri winaq riʼ junam rukʼ juwiʼ cheʼ ri tikil chuchiʼ jun nimaʼ, ri kuyaʼ uwachinik pa ri uqʼijol ri mawi jubʼiqʼ kechaqiʼjar ta ri uxaq. ¡Ronojel ri kubʼano, utz kelik!» (Sal. 1:2, 3).
29. ¿Jasche utz kawilo katbʼe pa ri e riqbʼal ibʼ y kabʼan ri e chak che keya chawe y ri acomentarios?
• «Kinya na tzijol la chke ri wachalal, kinya na qʼij la pa taq ri umulixik kibʼ» (Sal. 22:22).
• «Qas chqililaʼ qibʼ, chqapixbʼelaʼ qibʼ che ri loqʼoqʼebʼal qakʼuʼx xuqujeʼ ri utzalaj taq chak. Maqayaʼ kan ri umulixik qibʼ, jas ri kinaqʼatisabʼal jujun, xaneʼ chqapixbʼelaʼ qibʼ. Qas kʼu chujok na il rumal rech chi kqilo chi knaqajin ri qʼij re ri Ajawaxel» (Heb. 10:24, 25).
30. ¿Jas ri chak más nim ubʼanik che xojutaq wi kan ri Jesús?
• «Rumal kʼu riʼ, jix, chibʼanaʼ tijoxelabʼ chke ri winaq pa konojel ri tinimit cho ri uwach ulew. Chibʼanaʼ kibautismo [...]. Cheʼitijoj che unimaxik ronojel jas ri xixintaq wi» (Mat. 28:19, 20).
31. ¿Jas qabʼantajik utz kril ri Jehová are chiʼ kqaya ri qakuchuj rech kkoj che ri chak pa ri utinamit o are chiʼ keqatoʼ ri e qachalal?
• «Cheʼakojoʼ ri aqʼinomal che uyaʼik uqʼij ri Ajawaxel» (Prov. 3:9).
• «Chijujunal bʼaʼ chiyaʼ jas ri kpe pa iwanimaʼ, man rukʼ ta bʼis, mawi rumal ta rech chi xaʼ ta kkoj chuqʼabʼ chiwe. Ri Dios kʼut kuloqʼoqʼej ri kyaʼn rukʼ kikotemal» (2 Cor. 9:7).
32. ¿Jas kʼax kqariq na ri oj cristianos?
• «Utz ke ri kkikochʼ ri kʼaxkʼolil ri kbʼan amaqʼel chke rumal ubʼanik ri utaqanik ri Dios, yaʼtal kʼut ri rajawibʼal ri Dios chke. Utz iwe ix are taq ri winaq kkiyak iwoyowal, kixkiyoqʼ kʼut, rumal kʼu wech kkibʼij ronojel kiwach bʼanoj taq tzij chiwij. Chixkikot rukʼ nimalaj kikotemal, chi kikʼam kʼu na jun nimalaj tojbʼal iwech pa ri kaj; je kʼu kʼaxkʼolil waʼ xbʼan chke ri e qʼaxal tzij ri xepe kan nabʼe chiwach ix» (Mat. 5:10-12).
33. ¿Jasche are jun nimalaj eqeleʼn che kqabʼan qaqasanjaʼ y kojux testigo rech Jehová?
• «Ri e tzij la: man e kʼo ta kʼu e jewaʼ chwe kikotemal kʼut che ri wanimaʼ, rumal rech chi in ech la, Ajawaxel» (Jer. 15:16).
-
-
Kʼisbʼal taq pixabʼ chke ri kkibʼan kiqasanjaʼRukʼ cholajil kqabʼan ri kraj ri Jehová
-
-
PREGUNTAS CHKE RI KKAJ KKIBʼAN KIQASANJAʼ
Kʼisbʼal taq pixabʼ chke ri kkibʼan kiqasanjaʼ
Ri qasanjaʼ kebʼan pa ri nimaʼq taq riqbʼal ibʼ kech ri testigos rech Jehová. Are chiʼ kkʼis ri chʼabʼal re ri qasanjaʼ, ri yaʼol chʼabʼal kubʼij chke ri kkibʼan kiqasanjaʼ che ketakʼiʼk y rukʼ ko chʼabʼal kkiya ri urespuestas ri e kebʼ preguntas riʼ:
1. ¿La ayaʼom kan ri amak, ajachom chi ri akʼaslemal che ri Jehová y la kakojo che are ri Jesucristo kojom rumal ri Dios rech kekolotaj ri winaq?
2. ¿La kachʼobʼo che are chiʼ kabʼan aqasanjaʼ kakʼut chkiwach konojel che at testigo rech Jehová chik y che at jun chi pa ri utinamit ri Dios?
Are chiʼ ri kkibʼan kiqasanjaʼ kkibʼij «jeʼ» che ri kirespuestas, kkibʼan jun «qʼalajisanik» chkiwach konojel che kekojon chrij ri tojbʼal mak che xuya ri Jesús y che qas kijachom chi ri kikʼaslemal che ri Jehová (Rom. 10:9, 10). Are kʼu, rajawaxik kibʼanom chi kichʼawem y e chomanaq chi chrij ri preguntas riʼ rech qas kkibʼij ri kʼo pa kanimaʼ.
¿La abʼanom chi jun chʼawem re ujachik ri akʼaslemal che ri Jehová y la abʼim chi che che xaq xuwi ri areʼ kaya uqʼij y che ri más nim ubʼanik chawach are ubʼanik ri kraj?
¿La qastzij wi kawaj kabʼan aqasanjaʼ pa ri nim riqbʼal ibʼ che kʼo chi naqaj?
¿Jas atzʼyaq rajawaxik kukoj jun winaq are chiʼ kubʼan uqasanjaʼ? (1 Tim. 2:9, 10; Juan 15:19; Filip. 1:10).
Ri e cristianos, rajawaxik «utz katzʼiʼaqixik kibʼ kkibʼano, rukʼ jikomal», jeriʼ kkikʼutu che «kkiqʼijilaj ri Dios». Rumal laʼ, ri kkibʼan kiqasanjaʼ kkikoj ta atzʼyaq che e nitzʼaq chke, ni ri atzʼyaq che kʼo tzʼibʼam o kʼo wachbʼal chuwach. Ri atzʼyaq che kkichaʼ ukojik rajawaxik chʼajchʼoj, utz kkaʼyik y taqalik che kkoj pa wajun qʼij riʼ.
¿Jas utz taj kubʼan jun winaq are chiʼ tajin kubʼan uqasanjaʼ? (Luc. 3:21, 22).
Ri uqasanjaʼ ri Jesús are jun kʼutbʼal chke ri cristianos. Areʼ retaʼm che are jun bʼantajik nim ubʼanik, y xukʼut wariʼ rukʼ ronojel ri xubʼano. Rumal laʼ, ri kebʼan wi ri e qasanjaʼ are ta kʼolbʼal che ubʼanik etzʼanem, muxanik o ubʼanik nikʼaj chik jastaq che kubʼano che nim ta chi kil ri ubʼanik ri qasanjaʼ. Xuqujeʼ utz taj che jun winaq che kʼateʼ xubʼan uqasanjaʼ kubʼano che jetaneʼ xuchʼak jun nimalaj jastaq. Qastzij che are jun qʼij che sibʼalaj kuya kikotemal, are kʼu rajawaxik che utz ukʼutik ri kikotemal kbʼanik.
Rech katkunik kabʼan ri xatzujuj che ri Jehová, ¿jas tobʼanik kkiya ri e riqbʼal ibʼ y ri kachilaxik ri e qachalal chawe?
¿Jasche rajawaxik che are chiʼ abʼanom chi ri aqasanjaʼ qas kʼo jun utz ahorario che unikʼoxik ri Biblia y che utzijoxik ri utzij ri Dios?
-