LOKUVELA EMTATJENI WETFU
Kwacala Njani Kushunyayelwa Kwetindzaba TeMbuso E-Portugal?
NGESIKHATSI asemkhunjini loya eYurophu, George Young wajabula nakakhumbula umsebenti weMbuso labekawentile ngesikhatsi ase-Brazil.a Njengobe loluhambo beluchubeka, waphindze wacabanga ngemsebenti lomusha labeniketwe wona e-Spain nase-Portugal, lapho bekusadzingeka kucaliswe khona umsebenti wekushumayela. Bekatitjele kutsi nakefika khona, abetawuhambisa emapheshana langu-300 000, aphindze ahlele nekutsi uMzalwane J. F. Rutherford abeke tinkhulumo letisekelwe eBhayibhelini!
George Young bekahamba ngemkhumbi nakaya kuyoshumayela emaveni lahlukahlukene
Kepha watsi nakefika e-Lisbon nga-1925, watfola simo sishubile. Bukhosi bebuketuliwe nga-1910 futsi kwabekwa umbuso wentsandvo yelinyenti esikhundleni sabo. Ngesikhatsi lesifanako, lisontfo lemaKatolika lemukwa emandla lebelinawo. Nanobe loku kwaniketa sive inkhululeko, kungevani bekusachubeka e-Portugal.
Ngesikhatsi uMzalwane Young acala kulungiselela kutsi uMzalwane Rutherford abeke inkhulumo yakhe, emavukela-mbuso etama kuketula umbuso, ngako hulumende waniketa umbutfo wemasotja emandla ekucondzisa live lonkhe. Mabhalane we-British and Foreign Bible Society watjela uMzalwane Young kutsi nakanjani abetawuphikiswa. Kepha wacela kusebentisa lihholwa lekujima lesikolwa lesikhulu i-Camões, futsi wayitfola imvume yekulisebentisa!
Lase liyefika lilanga lenkhulumo yeMzalwane Rutherford nga-May 13. Bonkhe bantfu bebalilindzele ngalabovu! Kuletinye takhiwo talapho, bekufakwe emabhodi lamemetela inkhulumo yakhe lenesihloko lesitsi “Indlela Yekuphila Emhlabeni Kuze Kube Phakadze.” Nalamanye emaphephandzaba bewakhangisa ngayo. Baholi benkholo labebaphikisana nalenkhulumo babhala sihloko ephephandzabeni labo lebesecwayisa emakholwa mayelana “nebaphrofethi bemanga” labebasandza kufika. Baphindze baniketa bantfu labebete kutolalela lenkhulumo tincwajana lebetiphikisa timfundziso teMzalwane Rutherford.
Noma kunjalo, bangetulu kwa-2000 bantfu labenela kulelihholwa, kwaze kwadzingeka nekutsi labanye labangaba ngu-2000 bajikiswe. Labanye banconota kubambelela etintsanjeni tekujima lebetikulelihholwa, kantsi labanye bahlala etikwaletinye tintfo tekujima.
Kepha betikhona tiphatamiso. Baphikisi bebamemeta futsi bephula netitulo. Kepha uMzalwane Rutherford wagibela etikwelitafula kute evakale kahle futsi wachubeka nekukhuluma ngekuciniseka. Kwatsi lenkhulumo nayiphela ekhatsi nebusuku, bantfu labangetulu kwa-1200 babhalisa emagama abo kute batfole tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini. Ngakusasa, liphephandzaba i-O Século labhala sihloko lebesikhuluma ngalenkhulumo yeMzalwane Rutherford.
Kwatsi nakufika September 1925, Sicongosekulindza besesitfolakala ngesiPutukezi e-Portugal. (Sicongosekulindza besesivele sikhona ngesiPutukezi e-Brazil.) Cishe ngaleso sikhatsi, Virgílio Ferguson walungiselela kutfutsa e-Brazil aye e-Portugal kute asite emsebentini wekushumayela. Bekake wasebenta neMzalwane Young ehhovisini leligatja lebaFundzi beliBhayibheli lebelise-Brazil. Ngemuva kwesikhashana nje, Virgílio nemkakhe Lizzie batfutsela e-Portugal kute bayosebenta neMzalwane Young. Befika ngesikhatsi lesikahle ngoba uMzalwane Young wabese uniketwa lesinye sabelo, lebesihlanganisa kushumayela e-Soviet Union.
Imvume yekutsi Lizzie naVirgílio Ferguson bahlale e-Portugal, nga-1928
Simo saba sibi e-Portugal ngesikhatsi emasotja aketula umbuso kute akhe hulumende wabondlovukayiphikiswa. Nanobe umsebenti wekushumayela wase uyaphikiswa, uMzalwane Ferguson wachubeka anesibindzi futsi wenta imetamo yekuvikela labaFundzi beliBhayibheli lebebambalwa nekutfutfukisa umsebenti wabo. Wacela imvume lesemtsetfweni yekuchuba imihlangano ekhaya lakhe, futsi wayitfola nga-October 1927.
Bebangaba ngu-450 bantfu lababhalisela kutfola Sicongosekulindza njalo ngenyanga e-Portugal ngesikhatsi kusabusa bondlovukayiphikiswa. Ngetincwajana nemapheshana, liciniso lefika nakulamanye emave labekabuswa yi-Portugal—njenge-Angola, i-Azores, i-Cape Verde, i-East Timor, i-Goa, i-Madeira, ne-Mozambique.
Ngabo-1920, Manuel da Silva Jordão, lobekatiphilisa ngekusebenta etingadzeni, wefika e-Lisbon. Ngesikhatsi asahlala e-Brazil, bekake weva inkhulumo leyabekwa nguMzalwane Young. Wavele wabona kutsi lelo bekuliciniso, futsi watimisela kusita uMzalwane Ferguson emsebentini wekushumayela. Ngako Manuel wabhalisela kuba yi-colporteur, lokuligama emahlahlandlela abebitwa ngalo ngaleso sikhatsi. Njengobe kukhicitwa nekuhanjiswa kwetincwadzi letisekelwe eBhayibhelini besekuhleleke kahle, lelibandla lebeliselisha lase-Lisbon lacina!
Kwabese kudzingeka kutsi uMzalwane Ferguson nemkakhe babuyele e-Brazil nga-1934. Kepha liciniso lebebalihlanyele lakhula. Bazalwane e-Portugal bachubeka betsembekile kuJehova ngisho noma kwaba neMphi Yelive Yesibili emhlabeni wonkhe, kwaphindze kwaba nalenye imphi e-Spain. Ngaleso sikhatsi bebafana nemlilo lolotsako, kepha nga-1947, lomlilo wavuseteleka ngesikhatsi John Cooke, lobekasitfunywa selivangeli sekucala lesiceceshwe eGileyadi, efika e-Portugal. Ngemuva kwaloko, linani lebamemeteli beMbuso lakhula kakhulu. Lachubeka likhula ngisho nangemva kwekutsi hulumende avale umsebenti waBoFakazi BaJehova nga-1962. Bamemeteli besebangetulu kwa-13 000 ngesikhatsi BoFakazi BaJehova babhaliswa ngalokusemtsetfweni e-Portugal nga-December 1974.
Nyalo sekunebamemeteli labangetulu kwa-50 000 labashumayela tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu e-Portugal nasetihlengeni letifaka ekhatsi i-Azores ne-Madeira, lakukhulunywa siPutukezi khona. Labanye babo basitukulwane sesitsatfu salabo labebakhona nga-1925 enkhulumeni yeMzalwane Rutherford leyacopha umlandvo.
Sibonga Jehova nebazalwane nabodzadzewetfu labetsembekile bangaleto tikhatsi labahamba embili ekuhleleni umsebenti wekushumayela ‘njengetinceku taKhristu Jesu etiveni.’—Rom. 15:15, 16.—Lokuvela emtatjeni wetfu e-Portugal.
a Fundza sihloko lesitsi “Mkhulu Umsebenti Wekuvuna Lokusafanele Wentiwe” ku-Sicongosekulindza sa-May 15, 2014, emakh. 31 na-32.