SEHLUKO SESITSATFU
Tindlela Letimbili Tekwenta Umshado Uhlale Njalo
1, 2. (a) Umshado bewakhelwe kutsi uhlale sikhatsi lesingakanani? (b) Kungenteka njani loku?
NGESIKHATSI Nkulunkulu ashadisa bantfu bekucala, kute lobekuveta kutsi abefuna bahlale ndzawonye sikhashana. Bo-Adamu na-Eva bekufanele bahlale ndzawonye kuphila kwabo konkhe. (Genesisi 2:24) Umshado lohloniphekako emehlweni aNkulunkulu ngulohlanganisa indvodza leyodvwa kanye nemfati loyedvwa. Kutiphatsa lokubi ngekwelicasi kuphela lokuniketa laba labashadile imvume lengekwemBhalo yekudivosa bese baphindze bashada.—Matewu 5:32.
2 Kungenteka yini kutsi bantfu lababili bahlale ndzawonye ngenjabulo sikhatsi lesidze? Yebo, futsi liBhayibheli lisitjela ngetindlela letimbili letibalulekile tekwenta loku. Nangabe indvodza nemfati batisebentisa, batawutfola injabulo kanye netibusiso letinyenti. Tiyini letindlela?
INDLELA YEKUCALA
Lutsandvo lolucotfo kanye nenhlonipho kwenta umshado uphumelele
3. Ngutiphi tinhlobo letintsatfu telutsandvo lokufanele bantfu labashadile babe nato?
3 Indlela yekucala yekwenta umshado uphumelele, lutsandvo. EBhayibhelini, kuchazwa tinhlobo letehlukehlukene telutsandvo. Lwekucala, ngumuva wekusondzelana nemuntfu lotsite, lokulutsandvo lolubakhona emkhatsini webangani labakhulu. (Johane 11:3) Lwesibili, ngulolo loluba semkhatsini wemalunga emndeni. (Roma 12:10) Lwesitsatfu, lutsandvo lwetitsandzani, lokulutsandvo umuntfu laba nalo ngemuntfu webulili lobehlukile. (Taga 5:15-20) Kuliciniso kutsi indvodza nemfati kufanele babe nato tonkhe letinhlobo telutsandvo. Kodvwa kuneluhlobo lwesine lwelutsandvo, lokungilo lolubaluleke kakhulu.
4. Nguluphi luhlobo lwesine lwelutsandvo?
4 Elulwimini lwekucala lwemiBhalo yemaKhristu yesiGriki, ligama laloluhlobo lwesine lwelutsandvo yi-a·gaʹpe. Leligama lisetjentisiwe ku-1 Johane 4:8, lapho sitjelwa khona kutsi: “Nkulunkulu ulutsandvo.” Kuliciniso kutsi “tsine sitsandza, ngobe kwacala yena [Nkulunkulu] wasitsandza.” (1 Johane 4:19) UmKhristu kufanele acale avete lolutsandvo kuNkulunkulu Jehova bese aluvetela labanye bantfu. (Makho 12:29-31) Leligama lelitsi a·gaʹpe liphindze lisetjentiswe nasencwadzini ya-Efesu 5:2, letsi: “Niphile imphilo yelutsandvo, njengobe naKhristu asitsandza watinikela ngenca yetfu.” Jesu watsi balandzeli bakhe beliciniso bebatawukwatiwa ngaloluhlobo lwelutsandvo: “Nanitsandzanako [nge-a·gaʹpe], bonkhe bantfu bayawunati kutsi nibafundzi bami.” (Johane 13:35) Phindze ubone kusetjentiswa kwaloluhlobo lwelutsandvo lwe-a·gaʹpe ku-1 Khorinte 13:13: “Kutsatfu lokuyawuhlala kumile: kukholwa, kwetsemba, nelutsandvo. Kodvwa lokukhulu kunako konkhe lutsandvo [i-a·gaʹpe].”
5, 6. (a) Kungani lutsandvo lulukhulu kwendlula kukholwa kanye nelitsemba? (b) Ngutiphi letinye tizatfu letenta kutsi lutsandvo lukwati kwenta umshado uhlale njalo?
5 Yini leyenta kutsi lutsandvo lwe-a·gaʹpe lube lukhulu kwendlula kukholwa kanye nelitsemba? Kungobe lona lucondziswa timiso—timiso letilungile letitfolakala eVini laNkulunkulu. (Tihlabelelo 119:105) Likukhatsalela lokute bugovu kwekufuna kwenta lokuhle kulabanye ngekuvumelana nembono waNkulunkulu, ngisho nobe loyo muntfu akufanelekela nobe cha. Lutsandvo lolunjalo lwenta bantfu labashadile balalele seluleko seliBhayibheli lesitsi: “Nibeketelelane, nitsetselelane, nangabe umuntfu akhube lomunye; ngobe phela neNkhosi [Jehova] yanitsetselela, nani-ke yentani njalo.” (Kholose 3:13) Bantfu labashadile labatsandzanako bakha ‘lutsandvo [lwe-a·gaʹpe] lolukhulu [kulomunye nalomunye], ngobe lutsandvo lusibekela tono letinyenti.’ (1 Phetro 4:8) Naka kutsi lutsandvo lusibekela emaphutsa. Aluwacedzi, ngobe kute umuntfu lonesono longeke awente emaphutsa.—Tihlabelelo 130:3, 4; Jakobe 3:2.
6 Nangabe lolutsandvo ngaNkulunkulu kanye nangalomunye nalomunye luba khona emkhatsini webantfu labashadile, umshado wabo utawuhlala njalo futsi batawujabula, ngobe “lutsandvo alusoze luphele.” (1 Khorinte 13:8) Lutsandvo ‘lusibopho lesiphelele sebunye.’ (Kholose 3:14, NW.) Nangabe ushadile, wena naloshade naye ningalwakha njani loluhlobo lwelutsandvo? Fundzani liVi laNkulunkulu ndzawonye, futsi nikhulume ngalo. Tadishani sibonelo saJesu selutsandvo bese netama kumlingisa, ngekutsi nicabange futsi nente njengaye. Ngetulu kwaloko, banini khona emihlanganweni yebuKhristu, lapho kufundziswa khona liVi laNkulunkulu. Thandazelani lusito lwaNkulunkulu kute nibe naloluhlobo lwelutsandvo lolubalulekile, loluyincenye yetitselo temoya longcwele waNkulunkulu.—Taga 3:5, 6; Johane 17:3; Galathiya 5:22; Hebheru 10:24, 25.
INDLELA YESIBILI
7. Iyini inhlonipho, futsi ngubani lokufanele abe nenhlonipho emshadweni?
7 Nangabe bantfu labashadile batsandzana mbamba, batawuhloniphana, futsi inhlonipho iyindlela yesibili leyenta kube nenjabulo emshadweni. Inhlonipho ichazwa ngekutsi “kucabangela labanye, kanye nekubadvumisa.” LiVi laNkulunkulu leluleka onkhe emaKhristu, kuhlanganise emadvodza kanye nebafati, litsi: “Nijakiselane ngekuhloniphana.” (Roma 12:10) Umphostoli Phetro wabhala: “Nani, madvodza, hlalisanani kahle nebafati benu, nati kutsi umuntfu lomsikati unjengesitja lesibutsakatsaka, nibahloniphe.” (1 Phetro 3:7) Umfati uyalwa kutsi “ahloniphe indvodza yakhe.” (Efesu 5:33) Nangabe ufuna kudvumisa umuntfu lotsite, kusho kutsi unemusa kuloyo muntfu, uyasihlonipha sitfunti kanye nemibono yakhe, futsi ukulungele kumentela nobe ngabe yini longakwati kumentela yona.
8-10. Ngutiphi letinye tetindlela kuhloniphana lokungenta ngato kutsi kuhlale kunebunye kanye nenjabulo emshadweni?
8 Labo labafuna kujabula emishadweni yabo bayabahlonipha bantfu labashade nabo, ngekutsi ‘banganakekeli kwabo bodvwa, kepha banakekele nekwalabanye [kwebantfu labashade nabo].’ (Filiphi 2:4) Abacabangi ngalokutawuzuzisa bona kuphela—ngobe loko bekutawusho kutsi baticabangela bona bodvwa. Kunaloko, bacabanga ngaloko lokutawuzuzisa naloyo labashade naye. Babeka tintfo letitsandvwa ngumuntfu labashade naye kucala kunetabo.
9 Inhlonipho itawusita bantfu labashadile kutsi bemukele imibono yabo lengafanani. Kusho kuba ngulongacabangeli kulindzela kutsi bantfu lababili babe nemibono lefananako kuto tonkhe tintfo. Lokubalulekile endvodzeni kungase kungabaluleki kumfati, futsi lokutsandvwa ngumfati kungase kungabi nguloko indvodza lekutsandzako. Nanobe kunjalo, ngamunye wabo kufanele ayihloniphe imibono kanye nekukhetsa kwalomunye, kuphela nje nangabe kungashayisani nemitsetfo kanye netimiso taJehova. (1 Phetro 2:16; catsanisa naFilemoni 14.) Ngetulu kwaloko, bobabili kufanele bahloniphe sitfunti salomunye ngekutsi bangakhulumi nobe bente emahlaya langasehlisa, kungaba sembikwebantfu nobe lapho babodvwa.
10 Kuliciniso kutsi lutsandvo ngaNkulunkulu nangalomunye nalomunye, kanye nenhlonipho lejulile kutindlela letimbili letibalulekile tekwenta umshado uphumelele. Tingasetjentiswa njani etincenyeni letibaluleke kakhulu temshado?
BUNHLOKO LOBUFANANA NEBAKHRISTU
11. NgekwemiBhalo, ngubani loyinhloko emshadweni?
11 LiBhayibheli lisitjela kutsi indvodza yadalwa yaba netimfanelo lebetitawuyenta ibe yinhloko yemndeni lephumelelako. Ngesizatfu saloko, indvodza beyitawuba nemtfwalo embikwaJehova ngenhlalakahle yakamoya kanye nalengekwenyama yemfati nebantfwana bayo. Bekufanele yente tincumo leticabangelako letivumelana nentsandvo yaJehova, futsi ibe sibonelo lesihle sekutiphatsa lokwemukelekako kuNkulunkulu. “Bafati, tfobelani emadvodza enu kungatsi kuseNkhosini. Ngobe indvodza iyinhloko yemfati, njengobe naKhristu ayinhloko yelibandla.” (Efesu 5:22, 23) Nanobe kunjalo, liBhayibheli litsi indvodza nayo inayo inhloko, leneligunya etikwayo. Umphostoli Pawula wabhala: “Ngitsandza kutsi nati kutsi, inhloko yawo onkhe emadvodza nguKhristu, nenhloko yemfati yindvodza, nenhloko yaKhristu nguNkulunkulu.” (1 Khorinte 11:3) Indvodza lehlakaniphile ifundza indlela yekusebentisa bunhloko bayo ngekutsi ilingise bunhloko baKhristu Jesu.
12. Ngusiphi sibonelo lesihle Jesu lasibeka endzabeni yekuba nenhlonipho kanye nasendleleni yekusebentisa bunhloko?
12 Jesu naye unayo inhloko, nguJehova, futsi utitfoba ngendlela lefanele kuye. Jesu watsi: “Angifuni yona intsandvo yami, kepha intsandvo yalowo longitfumile.” (Johane 5:30) Lesi sibonelo lesihle kakhulu! Jesu ‘ulitubulo layo yonkhe indalo.’ (Kholose 1:15) Waba nguMesiya. Abetawuba yiNhloko yelibandla lemaKhristu lagcotjiwe kanye neNkhosi lekhetsiwe yeMbuso waNkulunkulu, abe ngetulu kwato tonkhe tingilosi. (Filiphi 2:9-11; Hebheru 1:4) Nangetulu kwesikhundla sakhe lesisetulu kanye nematsemba lamakhulu labenawo, Jesu akazange acindzetele labanye, angashintji imibono yakhe, nobe afune tintfo ngenkhani. Abengasiye umbusi lonelulaka, lohlale akhumbuta bafundzi bakhe kutsi kufanele bamlalele. Jesu abenelutsandvo futsi aneluvelo, ikakhulukati kubantfu labacindzetelwako. Watsi: “Wotani kimi, nine nonkhe lenikhatsele nalenisindvwa yimitfwalo, ngitaniphumuta. Bekani lijoko lami etikwenu, nifundze kimi, ngobe mine ngimnene, ngitfobekile ngenhlitiyo, khona niyawutfola kuphumula kwemiphefumulo yenu; ngobe lijoko lami lilula, nemtfwalo wami awusindzi.” (Matewu 11:28-30) Bekujabulisa kakhulu kuba naye.
13, 14. Ilingisa Jesu, indvodza lehlakaniphile ibusebentisa njani bunhloko bayo?
13 Indvodza lefuna kuba nemndeni lojabulako yenta kahle ngekucabanga ngetimfanelo taJesu letinhle. Indvodza lekahle ayibacindzeteli labanye, futsi ayibusebentisi bunhloko bayo njengesikhali sekuhlukumeta umfati wayo. Kunaloko iyamtsandza futsi imniketa ludvumo. Njengobe Jesu ‘abetfobekile ngenhlitiyo,’ indvodza yona inesizatfu lesikhulu kakhulu sekuba njalo, ngobe yona ngekungafanani naJesu, iyawenta emaphutsa. Nayenta emaphutsa, ifuna kutsi umkayo ayicondze. Ngako-ke, indvodza letfobekile iyawavuma emaphutsa ayo, ngisho nobe kusho emavi latsi: “Ngiyacolisa, bewucinisile,” kungase kube matima. Umfati utawukutfola kumelula kuhlonipha bunhloko bendvodza lezitsile futsi letfobekile, kwendlula kuhlonipha indvodza letigabatisako futsi lenenkhani. Ngalokufananako, umfati lohloniphako uyacolisa nakente emaphutsa.
14 Nkulunkulu wadala umfati waba netimfanelo letinhle labengatisebentisa ekwenteni umshado ujabulise. Indvodza lehlakaniphile itawukucaphela loku futsi angeke imdvumate. Bafati labanyenti bavame kuba neluvelo kanye nekucabangela, lokutimfanelo letidzingekako kute kunakekelwe umndeni futsi kulondvolotwe buhlobo bebantfu. Ngalokuvamile, umfati uba nelikhono lekwenta likhaya libe yindzawo lekahle yekuhlala. “Umfati sibili” lochazwe encwadzini yeTaga sehluko 31 unetimfanelo letinyenti kanye nemakhono lamahle, futsi umndeni wakhe uzuza kakhulu kuwo. Kungani? Kungobe inhlitiyo yendvodza yakhe “yetsembela kuye.”—Taga 31:10, 11.
15. Indvodza ingamvetela njani umfati wayo lutsandvo kanye nenhlonipho lefanana neyaKhristu?
15 Kulamanye emasiko, ligunya lendvodza ligcizelelwa ngendlela leyecisako, kangangekutsi kuyibuta umbuto nako kutsatfwa njengekungayihloniphi. Ingase iphatse umfati wayo njengesigcili. Kusebentisa bunhloko ngalendlela kuphumela ebuhlotjeni lobubi hhayi nje nemfati wayo kuphela kodvwa naNkulunkulu imbala. (Catsanisa na-1 Johane 4:20, 21.) Kulokunye, emadvodza ayehluleka kuhola, avumela bafati kube ngibo labalawulako ekhaya. Indvodza letitfoba ngendlela lefanele kuKhristu ayimphatsi kabi umfati wayo nobe imcedzele sitfunti. Kunaloko, ilingisa lutsandvo lwaJesu lwekutidzela, futsi yenta ngekuvumelana neseluleko saPawula lesitsi: “Madvodza, tsandzani bafati benu, njengobe naKhristu alitsandza libandla. Wanikela ngekuphila kwakhe ngenca yalo.” (Efesu 5:25) Khristu Jesu abebatsandza kakhulu balandzeli bakhe kangangekutsi wabafela. Indvodza lenhle itawetama kulingisa lesibonelo sekungabi nebugovu, futsi itawubuka lokuhle kumfati wayo kunekutsi ingenetiseki ngaye. Nangabe indvodza ititfoba kuKhristu futsi inelutsandvo kanye nenhlonipho lefanana neyakhe, umfati wayo utawutitfoba kuyo.—Efesu 5:28, 29, 33.
KUTITFOBA KWEMFATI
16. Ngutiphi timfanelo umfati lokufanele ativete ebuhlotjeni bakhe nendvodza yakhe?
16 Ngemuva kwesikhatsi Adamu adaliwe, “Nkulunkulu Simakadze watsi: ‘Akukuhle kutsi umuntfu ahlale yedvwana. Ngitamentela umsiti lolungele yena.’” (Genesisi 2:18) Nkulunkulu wadala Eva ‘njengemsiti,’ hhayi umphikisi. Umshado bekungakafaneli ube njengemkhumbi locondziswa bokaputeni lababili labaphikisanako. Indvodza bekufanele isebentise bunhloko bayo ngelutsandvo, kantsi umfati bekufanele abe nelutsandvo, inhlonipho, futsi atitfobe ngekutimisela.
17, 18. Ngutiphi tindlela umfati langaba ngato ngumsiti weliciniso endvodzeni yakhe?
17 Nanobe kunjalo, umfati lomuhle akagcini nje ngekutitfoba. Wetama kuba ngumsiti weliciniso, futsi usekela indvodza yakhe etincumeni letitsatsako. Kuliciniso kutsi loku kumelula nangabe avumelana nayo. Kodvwa ngisho nalapho angavumelani nayo, kubambisana kwakhe nayo kungenta tincumo tayo tibe nemphumela lomuhle.
18 Umfati angasita indvodza yakhe kutsi ibe yinhloko lenhle nangaletinye tindlela. Angayibonga ngemetamo leyentako yekuhola, kunekutsi ayisole nobe ayente itive shengatsi angeke ikwati kumenetisa. Umfati nakasebentelana nendvodza yakhe ngendlela lekahle, kufanele akhumbule kutsi ‘umoya wekuthula, uligugu lelimcoka nakuNkulunkulu,’ hhayi nje kuphela endvodzeni yakhe. (1 Phetro 3:3, 4; Kholose 3:12) Kutsiwani nangabe indvodza ingakholwa? Ngisho nobe ikholwa nobe cha, imiBhalo ikhutsata bafati kutsi “batsandze emadvodza abo nebantfwababo, babe ngulabacondzile nalabacotfo; baphatsane kahle emakhaya abo, balunge, batfobele emadvodza abo, kuze lingahlanjalatwa livi laNkulunkulu.” (Thithusi 2:4, 5) Nangabe kuphakama indzaba letsintsa nembeza, indvodza lengakholwa ingawuhlonipha umbono wemfati wayo nangabe indzaba yetfulwa ‘ngemoya lomnene nangenhlonipho lejulile.’ Lamanye emadvodza langakholwa aye ‘azuzeka ngaphandle kwenkhulumo, azuzwa yintfobeko yebafati bawo, nakabona similo sabo lesimsulwa lesinekwesaba Nkulunkulu.’—1 Phetro 3:1, 2, 15; 1 Khorinte 7:13-16.
19. Kutsiwani lapho indvodza itjela umfati wayo kutsi ephule umtsetfo waNkulunkulu?
19 Kutsiwani lapho indvodza itjela umfati wayo kutsi ente intfo lengemukelwa nguNkulunkulu? Nangabe loku kwenteka, umfati kufanele akhumbule kutsi Nkulunkulu unguMbusi wakhe Lomkhulu. Kufanele alandzele sibonelo saloko baphostoli labakwenta ngesikhatsi batjelwa babusi kutsi bephule umtsetfo waNkulunkulu. Incwadzi yeMisebenti 5:29 iyalandzisa: “Phetro nalabanye baphostoli baphendvula batsi: ‘Kufanele silalele Nkulunkulu kunekulalela bantfu.’”
KUKHULUMISANA LOKUHLE
20. Ngusiphi sici lesibalulekile lesidzinga lutsandvo kanye nenhlonipho?
20 Lutsandvo kanye nenhlonipho kubalulekile nakulesinye sici semshado—kukhulumisana. Indvodza lenelutsandvo itawucocisana nemfati wayo ngemisebenti yakhe, tinkinga kanye nemibono yakhe. Umfati uyakudzinga loku. Indvodza lecitsa sikhatsi icoca nemfati wayo futsi lekulalelisisako loko lakushoko isuke iveta lutsandvo kanye nenhlonipho lenayo ngaye. (Jakobe 1:19) Labanye bafati bakhala ngekutsi emadvodza abo acitsa sikhatsi lesincane acoca nabo. Lena yintfo lebuhlungu. Kuliciniso kutsi kuletikhatsi letimatasatasa, emadvodza asebenta ema-awa lamanyenti, futsi simo semnotfo singabangela kutsi nebafati bacale kusebenta. Nanobe kunjalo, bantfu labashadile kufanele babekele eceleni sikhatsi sekuba ndzawonye. Ngale kwaloko, kungagcine sekunesikhala emkhatsini wabo. Kantsi kutiva uphocelelekile kutsi ufune kuvelwa ngulomunye umuntfu longakashadi naye kungaholela etinkingeni letinkhulu.
21. Inkhulumo lekahle ingasita ngayiphi indlela ekulondvoloteni umshado lojabulako?
21 Ibalulekile indlela indvodza nemfati labakhulumisana ngayo. “Emavi lajabulisako . . . anambitseka kamnandzi aphilise umtimba.” (Taga 16:24) Ngisho umuntfu loshade naye akholwa nobe cha, leseluleko seliBhayibheli siyasebenta: “Kukhuluma kwenu akube nemusa ngaso sonkhe sikhatsi, nikunandzise njengeluswayi ekudleni,” lokusho kutsi akube mnandzi. (Kholose 4:6) Nangabe umuntfu loshade naye abe nelilanga lelimatima, kusho emavi lambalwa emusa kanye neweluvelo kungaba lusito lolukhulu. “Livi lelikhulunywe ngesikhatsi lesifanele lifanana nemahhabhula egolide labekwe etindishini tesiliva.” (Taga 25:11) Simo selivi kanye nemavi lowasebentisako kubaluleke kakhulu. Nasi sibonelo: Nangabe umuntfu atfukutsele futsi angancengi, angase atsi kulona lashade naye: “Asewuvale lomnyango!” Kodvwa lamavi ‘anganandziswa ngeluswayi’ futsi ashiwo ngemusa nangelivi lelihle nawabekwe ngalendlela: “Ngisacela usivalele umnyango.”
22. Kute bantfu labashadile balondvolote kukhulumisana lokuhle, kufanele babe nasiphi simo sengcondvo?
22 Kukhulumisana lokuhle kuyakhula nangabe kwentiwa ngemavi lanemusa, simo sebuso nesemtimba lesiveta kukhatsalela, kucondza, kanye nekuba nelutsandvo. Ngekusebenta kamatima kute balondvolote kukhulumisana lokuhle, indvodza kanye nemfati batawutiva bakhululekile kusho tidzingo tabo, batawudvudvutana, futsi batawusitana ngetikhatsi tekudvumateka nobe tekucindzeteleka. LiVi laNkulunkulu litsi: “Nibanike sibindzi labaphelelwa ngemandla emoyeni.” (1 Thesalonika 5:14) Kutawuba netikhatsi lapho indvodza itiva iphansi, kanye naleto nemfati latawutiva ngendlela lefananako. Ngaleso sikhatsi, ‘banganikana sibindzi,’ futsi bakhane.—Roma 15:2.
23, 24. Lutsandvo kanye nenhlonipho kutawusita ngayiphi indlela nakuvela tinkinga? Niketa sibonelo.
23 Bantfu labashadile labanelutsandvo kanye nenhlonipho angeke batsatse konkhe kwehluka kwemibono njengenkinga lenkhulu. Batawulwela kutsi ‘bangacansukelani’ kakhulu. (Kholose 3:19) Bobabili kufanele bakhumbule kutsi “imphendvulo letfobekile icitsa intfukutselo.” (Taga 15:1) Kufanele bakubalekele kubukela phansi nobe kungamnaki loyo labashade naye naketama kuveta imiva yakhe. Kunaloko kufanele bakutsatse njengelitfuba lekwati imibono yemuntfu labashade naye. Yetamani kulungisa tinkinga ndzawonye, futsi nibe nesiphetfo lesivumelanako.
24 Khumbula sikhatsi lapho Sara aniketa indvodza yakhe Abrahama sisombululo senkinga letsite, kodvwa lesisombululo besingahambisani netifiso takhe. Nanobe kunjalo, Nkulunkulu watsi ku-Abrahama: “Loko lokushiwo nguSara kuwe kwente njengobe akutjelile.” (Genesisi 21:9-12) Abrahama walalela, futsi ngesizatfu saloko wabusiswa. Ngendlela lefananako, nangabe umfati ancoma intfo letsite leyehlukile kuloko lokucatjangwa yindvodza yakhe, indvodza yenta kahle ngekulalela. Ngesikhatsi lesifananako, akukafaneli kutsi umfati kube nguye locondzisa inkhulumo, kodvwa kufanele alalele loko lokushiwo yindvodza yakhe. (Taga 25:24) Kubo bobabili, kuhlale ngaso sonkhe sikhatsi ugcizelela umbono wakho kusho kubabete lutsandvo nenhlonipho.
25. Kukhulumisana lokuhle emshadweni kungasita njani etindzabeni tekuya ecasini?
25 Kukhulumisana kubalulekile nasetindzabeni tekuya ecasini. Kuticabangela wena kanye nekuba nebugovu kungabulimata lobuhlobo bemshado lobusedvute kunabo bonkhe. Kubalulekile kukhulumisana ngalokukhululekile kanye nekubeketelelana. Nangabe bobabili bacabangela tidzingo talomunye, kuya ecasini angeke kube yinkinga lenkhulu. Kulendzaba, njengakuletinye, “akubete lotifunela kwakhe, akube ngulowo nalowo afunele lomunye.”—1 Khorinte 7:3-5; 10:24.
26. Ngisho nobe yonkhe imishado inato tikhatsi letimnandzi kanye naletibuhlungu, kulalela liVi laNkulunkulu kutawubasita njani bantfu labashadile kutsi batfole injabulo?
26 LiVi laNkulunkulu lisiniketa seluleko lesihle kakhulu. Kuliciniso kutsi yonkhe imishado itawuba nato tikhatsi letimnandzi kanye naletibuhlungu. Nanobe kunjalo, nangabe bantfu labashadile batitfoba ekucabangeni kwaJehova lokuchazwe eBhayibhelini, futsi basekela buhlobo babo elutsandvweni lolunetimiso kanye nasenhloniphweni, bangaciniseka ngekutsi umshado wabo utawuhlala njalo futsi batawutfola injabulo. Ngekwenta kanjalo, angeke bagcine nje ngekutidvumisa bona, kodvwa batawudvumisa neMsunguli wemshado, Nkulunkulu Jehova.