SEHLUKO SESINE
Ungalinakekela Njani Likhaya?
1. Kungani kunakekela likhaya kungaba yintfo lematima lamuhla?
‘SIMO salelive siyashintja.’ (1 Khorinte 7:31) Lamavi abhalwa eminyakeni lengetulu kwa-1 900 leyengcile, futsi aliciniso kakhulu lamuhla! Tintfo tiyashintja, ikakhulukati kuphila kwemndeni. Loko lobekutsatfwa njengentfo levamile nobe lelisiko eminyakeni lengu-40 nobe lengu-50 leyengcile, akusemukeleki lamuhla. Ngaleso sizatfu, kunakekela likhaya ngemphumelelo kungaba yinsayeya. Nanobe kunjalo, nangabe usilalela seluleko semiBhalo, ungakhona kuhlangabetana naleto tinsayeya.
PHILA NGALOKO LONAKO
2. Ngutiphi timo temnotfo letiletsa kucindzeteleka emndenini?
2 Lamuhla, bantfu labanyenti abasenetiswa kuphila lokulula kwekukhatsalela umndeni. Njengobe bantfu betekutsengiselana bakha imikhicito leminyenti futsi basebentisa emakhono abo kute bahunge bantfu, tigidzi tabobabe kanye nabomake ticitsa ema-awa lamanyenti tisebenta kute titewukwati kutsenga leyo mikhicito. Kantsi letinye tigidzi tihlangabetana nebumatima malanga onkhe kute nje tikwati kuletsa kudla ekhaya. Kufanele bacitse sikhatsi lesinyenti basebenta kwendlula leso labebasicitsa ekucaleni, mhlawumbe bate bente imisebenti lemibili kute batewukwati kunakekela tidzingo tabo. Labanye bona bangakujabulela kakhulu kutfola umsebenti, njengobe kungasebenti kuyinkinga letse citsi saka. Kuyacaca-ke kutsi kuphila akusimelula emindenini yalamuhla, kodvwa timiso teliBhayibheli tingasita imindeni ikwati kuphila kancono ngekuvumelana netimo tayo.
3. Ngusiphi simiso lesachazwa ngumphostoli Pawula, futsi kusisebentisa kungasisita njani kute siphumelele ekunakekeleni imindeni yetfu?
3 Umphostoli Pawula wake wahlangabetana netimo temnotfo leticindzetelako. Kuhlangabetana kwakhe nato kwamenta wafundza sifundvo lesibalulekile, lasichaza encwadzini yakhe layibhalela umngani wakhe Thimothi. Watsi: “Kute leseta nako la emhlabeni, futsi kute nalesitawuhamba nako; kodvwa nasinekudla nekwekwembatsa, aseneliseke.” (1 Thimothi 6:7, 8) Kuliciniso kutsi umndeni udzinga lokungetulu kwekudla kanye nekwekwembatsa. Uphindze udzinge nendzawo yekuhlala. Bantfwana kudzingeka bafundze. Kuphindze kube netindleko tetekwelapha kanye naletinye letinyenti. Nanobe kunjalo, simiso lesisemavini aPawula siyasebenta. Nangabe senetiseka nasitfola loko lesikudzingako kunekutsi sikhatsateke ngaloko lesikufunako, kuphila kwetfu kutawuba melula.
4, 5. Kucabangisisa ngembikwekutsi utsatse sinyatselo kanye nekuhlela kungasita njani ekunakekeleni likhaya?
4 Lesinye simiso lesilusito sitfolakala kulomunye wemifanekiso yaJesu. Watsi: “Ngubani emkhatsini wenu longatsi afuna kwakha sitezi lesikhulu, angahlali phansi kucala, abale tindleko, abukisise kutsi unayo yini imali leyenele kutsi angasicedza lesitezi?” (Lukha 14:28) Lana Jesu ukhuluma ngekucabangisisa ngembikwekutsi utsatse sinyatselo, lokusho kuhlela. Esehlukweni lesendvulela lesi sibonile kutsi loku kusita ngayiphi indlela nangabe bantfu labasha bacabangela kushada. Ngako-ke, nangemuva kwemshado, loku kuyasita kute umuntfu akwati kunakekela likhaya. Kulendzaba, kucabangisisa ngembikwekutsi utsatse sinyatselo kuhlanganisa kwenta luhlelo, kute ukwati kutisebentisa kahle tintfo lasewuvele unato. Ngalendlela, umndeni ungakwati kuyisebentisa kahle imali, ubekele eceleni imali letawusetjentiswa etidzingweni tamalanga onkhe nobe teliviki ngalinye, futsi ungaphili ngetulu kwaloko lonako.
5 Kulamanye emave, kuhlela kahle kuhlanganisa nekubalekela kuboleka imali lenentalo kute utsenge tintfo letingakabaluleki. Kantsi kulamanye, kungasho kutibamba kute ungatsengi ngesikweleti. (Taga 22:7) Loku kungasho nekulawula sifiso sekutsenga intfo ngekubhudvutela ngaphandle kwekucabanga ngetidzingo kanye nangemiphumela. Ngetulu kwaloko, kuhlela kutawukusita ubone kutsi kudlabhatisa imali ngekugembula, kubhema, kanye nangekunatsa kakhulu kuyasilimata simo semnotfo semndeni wakho, futsi kuyashayisana netimiso teliBhayibheli.—Taga 23:20, 21, 29-35; Roma 6:19; Efesu 5:3-5.
6. Nguwaphi emaciniso emiBhalo lasita labo labeswele?
6 Kutsiwani ngalabo labamphofu? Lokunye lokungabadvudvuta kwati kutsi letinkinga letigcwele emhlabeni wonkhe tesikhashana. Emhlabeni lomusha losondzela ngekushesha, Jehova utawubucedza buphuya kanye nalobunye bubi lobucindzetela bantfu. (Tihlabelelo 72:1, 12-16) Kwanyalo, emaKhristu eliciniso, ngisho nobe ahlupheka awativa awodvwa, ngobe ayasikholwa setsembiso saJehova lesitsi: “Ngingeke ngikuyekele, ngingeke ngikushiye.” Ngaleso sizatfu, ngekuciniseka umuntfu lonekukholwa angatsi: “INkhosi [Jehova] ingumsiti wami; ngingeke ngesabe.” (Hebheru 13:5, 6) Kuletikhatsi letimatima, Jehova uye wabasekela bantfu bakhe ngetindlela letinyenti nabachubeka baphila ngetimiso takhe futsi babeka uMbuso wakhe kucala ekuphileni kwabo. (Matewu 6:33) Labanyenti babo bayavumelana nemavi emphostoli Pawula latsi: “Kuko konkhe nasetintfweni tonkhe ngifundziswe imfihlakalo yekumelana nekwesutsa nekulamba, kweneliswa nekweswela. Nginemandla ekwenta konkhe ngaye Khristu longicinisako.”—Filiphi 4:12, 13.
KUBAMBISANA
Kunakekela likhaya kungumsebenti wemndeni wonkhe
7. Ngumaphi emavi aJesu lokutsi nawasetjentiswa asite ekunakekeleni umndeni ngemphumelelo?
7 Ngasekupheleni kwekuphila kwakhe kwasemhlabeni, Jesu watsi: “Ubotsandza makhelwane wakho, njengobe utitsandza wena.” (Matewu 22:39) Kusebentisa leseluleko emndenini kusita ngendlela lemangalisako ekuwunakekeleni. Bobani lababomakhelwane betfu labasedvute futsi lesibatsandza kakhulu, ngaphandle kwemalunga emindeni yetfu—emadvodza kanye nebafati, batali kanye nebantfwana? Emalunga emndeni angaba njani nelutsandvo ngalomunye nalomunye?
8. Lutsandvo lungavetwa ngayiphi indlela emndenini?
8 Lenye indlela yekwenta loku, kutsi lilunga ngalinye lemndeni libe nemsebenti lotsite wasekhaya leliwentako. Bantfwana kufanele bafundziswe kutsi babutse tintfo ngemuva kwekutisebentisa, kungaba timphahla nobe emathoyisi. Kungase kudzinge sikhatsi kanye nemetamo kugceba umbhedze njalo ekuseni, kodvwa kukwenta kuyasita ekunakekeleni likhaya. Kuliciniso kutsi kungcola lokuncane futsi kwesikhashana angeke nikubalekele, kodvwa nonkhe ningabambisana kute nigcine likhaya lenu libukeka kahle, futsi nilihlante njalo ngemuva kwekudla. Kuvilapha, kungabi nandzaba, kunganaki, kanye nekungatimiseli kungabalimata bonkhe ekhaya. (Taga 26:14-16) Ngakulokunye, umoya wekujabula newekutimisela wenta kuphila kwemndeni kujabulise. “Nkulunkulu utsandza umuntfu lonikela ngenhlitiyo lemhlophe.”—2 Khorinte 9:7.
9, 10. (a) Ngumuphi umtfwalo wasekhaya lovame kuhlala emahlombe emfati, futsi ungentiwa njani ube melula? (b) Ngumuphi umbono lofanele lokhutsatwako mayelana nemisebenti yasekhaya?
9 Kucabangela kanye nekuba nelutsandvo kutawunisita kutsi nibalekele timo letivame kuba yinkinga lenkhulu kuleminye imindeni. Esikhatsini lesendlulile, bekulisiko kutsi bomake kube ngibo labanakekela umndeni. Bekungibo labanakekela bantfwana, labahlanta likhaya, bawashe timphahla temndeni, batsenge kudla futsi bakupheke. Kulamanye emave, bekuyintfo levamile kutsi bafati basebente emasimini, batsengise emakethe, nobe basekele ngaletinye tindlela etindlekweni temndeni. Ngisho nasetindzaweni lapho loku bekungakavami ngaphambilini, tidzingo tiye taphocelela tigidzi tebafati kutsi tifune umsebenti. Umfati losebenta kamatima kuto tonkhe letincenye uyakufanelekela kudvunyiswa. Ufanana ‘nemfati sibili’ lokukhulunywa ngaye eBhayibhelini, lokhutsele futsi ‘longavilaphi.’ (Taga 31:10, 27) Nanobe kunjalo, loku akusho kutsi umfati kufanele kube nguye kuphela lonakekela likhaya. Ngemuva kwekutsi indvodza kanye nemfati sebabuyile emsebentini, kufanele yini kutsi kube ngumfati yedvwa lowenta umsebenti wasekhaya, indvodza kanye nalamanye emalunga emndeni amane atiphumulele nje? Cha akukafaneli! (Catsanisa na-2 Khorinte 8:13, 14.) Ngako-ke, nangabe make asematasatasa alungisa kudla, angajabula nangabe lamanye emalunga emndeni amsita ngekutsi alungise litafula, atsenge tintfo letidzingekako, nobe ahlante indlu. Bonkhe emndenini bangaba nesandla kuloku.—Catsanisa naGalathiya 6:2.
10 Labanye bangase batsi: “Endzaweni lengihlala kuyo emadvodza akayenti imisebenti lenjalo.” Loku kungase kube liciniso, kodvwa angeke kube kuhle yini kucabangisisa ngalendzaba? Ngesikhatsi Nkulunkulu Jehova asungula umndeni, akazange ashaye umtsetfo wekutsi imisebenti yasekhaya kufanele yentiwe bafati kuphela. Ngalelinye lilanga, ngesikhatsi Abrahama lowetsembekile avakashelwe titfunywa lebetivela kuJehova, naye wahlanganyela ekulungiseni kanye nasekupheni tivakashi kudla. (Genesisi 18:1-8) LiBhayibheli liyeluleka: “Emadvodza kufanele atsandze bafati bawo, njengobe atsandza imitimba yawo.” (Efesu 5:28) Nangabe ngemuva kwemsebenti indvodza itiva idziniwe futsi ifuna kuphumula, akusilo yini liciniso kutsi nemfati utiva ngendlela lefananako, nobe ngetulu? (1 Phetro 3:7) Ngako-ke, angeke yini kube yintfo lefanelekako futsi leveta lutsandvo ngendvodza kutsi isite emsebentini wasekhaya?—Filiphi 2:3, 4.
11. Jesu wawabekela sibonelo lesihle ngayiphi indlela onkhe emalunga emndeni?
11 Jesu usibonelo lesihle semuntfu lowajabulisa Nkulunkulu futsi lowaletsela bangani bakhe injabulo lenkhulu. Nanobe angazange ashade, usibonelo lesihle kumadvodza, bafati kanye nakubantfwana. Watsi: ‘INdvodzana yemuntfu ayitelanga kukhontwa, kepha yetela kutawukhonta,’ lokusho kwentela labanye tintfo. (Matewu 20:28) Imindeni lenemalunga lanesimo sengcondvo lesifanana nalesi, iyajabula!
KUHLANTEKA—KUNGANI KUBALULEKE KANGAKA?
12. Yini Jehova layifunako kulabo labamkhontako?
12 Lesinye simiso seliBhayibheli lesingaba lusito ekunakekeleni likhaya sitfolakala ku-2 Khorinte 7:1. Sifundzeka ngalendlela: “Asitihlante kuko konkhe lokungcolisa umtimba nemoya.” Labo labawalalelako lamavi laphefumulelwe bayemukeleka kuJehova, lofuna ‘kukholwa lokumsulwa nalokungenasici.’ (Jakobe 1:27) Imindeni yabo nayo itfola tinzuzo letihambisana nako.
13. Kungani kuhlanteka kubalulekile ekunakekeleni likhaya?
13 Nasi sibonelo: LiBhayibheli lisicinisekisa ngekutsi sikhatsi siyeta lapho tonkhe tifo kanye nekugula kutawube sekungekho. Ngaleso sikhatsi, ‘kute lohlala khona loyakutsi: “Ngiyagula.”’ (Isaya 33:24; Sembulo 21:4, 5) Nanobe kunjalo, kute kube nguleso sikhatsi, imindeni kusafanele inakekele kugula lokungase kuvele. Ngisho naPawula kanye naThimothi bagula. (Galathiya 4:13; 1 Thimothi 5:23) Bodokotela batsi singakwati kukubalekela kugula lokunyenti. Imindeni lehlakaniphile iyakubalekela kugula lokutsite ngekutsi itihlante ekungcoleni kwenyama kanye nekwakamoya. Asesibone kutsi ikwenta njani loko.—Catsanisa neTaga 22:3.
14. Kuhlanteka ngekwekutiphatsa kungawuvikela njani umndeni ekuguleni?
14 Kuhlanteka ngekwakamoya kuhlanganisa kuhlanteka ngekwekutiphatsa. Njengobe latiwa, liBhayibheli likhutsata timiso letihamba embili tekutiphatsa futsi liyatilahla tonkhe tinhlobo tekuya ecasini kwebantfu labangakashadi. Litsi: “Tingwadla, . . . netiphingi, nalabadvuna labalalanako . . . bangeke balidle lifa lembuso waNkulunkulu.” (1 Khorinte 6:9, 10) Kunakisisa letimiso leticacile kubaluleke kakhulu kumaKhristu laphila kulelive lalamuhla lelihhohlokako. Kwenta kanjalo kuyamjabulisa Nkulunkulu futsi kuyawuvikela nemndeni etifeni letitsatselwana ngekwelicasi, letifanana nembulalave nabogcunsula.—Taga 7:10-23.
15. Niketa sibonelo sekutsi kungcola emtimbeni kungakubangela njani kugula ngaphandle kwesidzingo.
15 ‘Kutihlanta kuko konkhe lokungcolisa umtimba,’ kungawuvikela umndeni nakulokunye kugula. Tifo letinyenti tibangelwa kungahlanteki emtimbeni. Sibonelo lesihamba embili ngumkhuba wekubhema. Kubhema akugcini nje ngekungcolisa emaphaphu, timphahla, kanye nemoya, kodvwa kuphindze kubangele kutsi bantfu bagule. Umnyaka ngamunye, tigidzi tebantfu tiyafa ngesizatfu sekubhema ligwayi. Asewucabange nje ngaloku, tigidzi tebantfu betingeke tigule futsi tife ngaphandle kwesizatfu kube betikubalekela ‘kungcolisa umtimba.’
16, 17. (a) Ngumuphi umtsetfo lowakhishwa nguJehova lobewuvikela ema-Israyeli etifeni letitsite? (b) Simiso lesitfolakala kuDutheronomi 23:12, 13 singasetjentiswa ngayiphi indlela kuwo onkhe emakhaya?
16 Cabanga nganasi lesinye sibonelo. Eminyakeni lecishe ibe ngu-3 500 leyengcile, Nkulunkulu waniketa sive sema-Israyeli uMtsetfo wakhe kute akuhlele kahle kukhonta kwawo, kanye nekuphila kwawo kwamalanga onkhe. LoMtsetfo bewuvikela lesive etifeni ngobe bewubeke imiyalo lesisekelo yekuhlanteka. Lomunye walemitsetfo bewutsintsa indlela yekulahla emangcoliso, lobekufanele agcibedzelwe kahle endzaweni lengephandle kwenkambu kute indzawo bantfu labahlala kuyo ingangcoli. (Dutheronomi 23:12, 13) Lomtsetfo wasendvulo useseluleko lesihle. Ngisho nalamuhla, bantfu basagula futsi bafe ngesizatfu sekutsi abawulaleli.a
17 Ngekuvumelana nalesimiso lesitfolakala kulomtsetfo wema-Israyeli, tindzawo tekugezela kanye nemithoyi—ngisho nobe tisendlini nobe ngephandle—kufanele tigcinwe tihlantekile futsi tite emagciwane. Nangabe umthoyi ungagcinwa uhlantekile futsi ungambonywa, utawugcwala timphungane futsi titawasakata emagciwane nakuletinye tindzawo endlini—kanye nasekudleni lesikudlako. Ngetulu kwaloko, bantfwana kanye nebantfu labadzala kufanele bageze tandla ngemuva kwekusebentisa umthoyi. Nangabe bangenti kanjalo, basakata emagciwane lasuke akubo. Ngekusho kwadokotela longumFulentji, kugeza tandla “solo kungulesinye seticinisekiso lesihamba embili sekuvimbela tinkinga tekugayeka kwekudla, tekuphefumula, nobe tesikhumba.”
Kugcina tintfo tihlantekile kushiphile kunekutsenga imitsi
18, 19. Ngutiphi tindlela letivetiwe tekugcina indlu ihlantekile ngisho nasetindzaweni letimphofu?
18 Kuliciniso kutsi kuhlanteka kuyinsayeya etindzaweni letimphofu. Lomunye lowetayelene netindzawo letinjena wachaza: “Simo selitulu lesishisa kakhulu senta umsebenti wekuhlanta indlu ube matima. Tintfuli tivele tigcwale endlini. . . . Linani lebantfu lelandzako emadolobheni, kanye nakuletinye tindzawo tasemakhaya, lichubeka libangela tingoti temphilo. Emaphayiphi ekucitsa kungcola lavulekile, tibi letingabutfwa, imithoyi yawonkhe wonkhe lengcolile, emagundvwane latfwala tifo, emaphela, kanye netimphungane sekutintfo letivamile.”
19 Kulondvolota kuhlanteka etimeni letinjena kumatima. Nanobe kunjalo, kuwufanele umetamo. Insipho, emanti, kanye nekutimisela kushiphile kunemitsi netindleko tasesibhedlela. Nangabe uphila endzaweni lenjena, yenta konkhe lokusemandleni akho kute ugcine indlu kanye nelibala lakho lite emangcoliso etilwane. Nangabe indledlana leya endlini yakho iba neludzaka ngesikhatsi semvula, ungakwati yini kufaka umhlabatsi lomahhadlahhadla nobe ematje kute loludzaka lungangeni endlini? Nangabe nisebentisa kwekugwabela, ningakukhumula yini ngembikwekutsi ningene endlini? Indzawo lenikha kuyo emanti nayo kufanele ihlale ihlantekile. Kulinganiselwa kutsi lokungenani tigidzi letimbili tebantfu labafa umnyaka ngamunye tibulawa tifo letihlobene nemanti langcolile nobe kungahlanteki.
20. Kute indlu ihlanteke, bobani lokufanele babe nesandla kulomtfwalo wekuhlanta?
20 Kungumtfwalo wabo bonkhe kugcina likhaya lihlantekile—lokufaka ekhatsi make, babe, bantfwana, kanye netivakashi. Lomunye make waseKenya lonebantfwana labasiphohlongo watsi: “Bonkhe baye bafundza kwenta incenye yabo.” Likhaya lelihlantekile nalelilungiswe kahle liwumelela kahle wonkhe umndeni. Saga seSpanish sitsi: “Bumphofu kanye nekuhlanteka akushayisani.” Ngisho nobe uhlala endlini lenkhulu, efulethini, endlini lencane, nobe emkhukhwini, kuhlanteka kubalulekile kute umndeni wakho ube nemphilo lenhle.
SIKHUTSATO SISENTA SIPHUMELELE
21. Ngekuvumelana neTaga 31:28, yini lengasita ekuletseni injabulo emndenini?
21 Nayikhuluma ngemfati sibili, incwadzi yeTaga itsi: “Bantfwabakhe bayamhlonipha, nendvodza yakhe futsi iyamdvumisa.” (Taga 31:28) Wagcina nini kuncoma lilunga lemndeni wakho? Ecinisweni, sifanana netihlahla entfwasahlobo lesetilungele kuchakata natitfola kufutfumala kanye nemanti. Sidzinga kufutfumala lokukunconywa. Kuyamzuzisa umfati kwati kutsi indvodza yakhe iyakujabulela kutimisela nekunakekela kwakhe kwelutsandvo, kanye nekutsi ayikutsatsi melula. (Taga 15:23; 25:11) Kuyajabulisa nekutsi umfati ayincome indvodza yakhe ngemsebenti lewenta ekhaya kanye nangaphandle. Nebantfwana bayajabula lapho batali babo babancoma ngemetamo labayentako ekhaya, esikolweni, nobe ebandleni lebuKhristu. Kubonga nje lokuncane kufeza lokukhulu kakhulu. Kubita malini kutsi: “Ngiyabonga”? Akubiti lutfo, kodvwa kunesandla lesikhulu enjabulweni yemndeni.
22. Yini ledzingekako kute umndeni “usimiswe,” futsi loku kungatfolakala njani?
22 Ngetizatfu letinyenti, kunakekela likhaya akusimelula. Nanobe kunjalo, loku kungentiwa ngemphumelelo. Saga seliBhayibheli sitsi: “Umuti wakhiwa ngekuhlakanipha, usimiswe ngekucondza.” (Taga 24:3) Kuhlakanipha kanye nekucondza kungatfolakala nangabe bonkhe emndenini balwela kufundza intsandvo yaNkulunkulu futsi bayisebentise ekuphileni kwabo. Ngako-ke, kute umndeni ujabule kudzingeka umetamo!
a Encwadzini leyeluleka ngendlela yekubalekela sifo semsheko—lokusifo lesivame kubulala bantfwana labanyenti—i-World Health Organization itsi: “Nangabe umthoyi ungekho: tikhulule endzaweni lengekho edvute nendlu futsi lengekho edvute netindzawo lapho kudlala khona bantfwana, lokungenani tikhulule endzaweni lengaba ngemamitha langu-10 kusuka endzaweni lenemanti lasetjentiswa bantfu; mbonya emangcoliso ngemhlabatsi.”