I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • kr sehl. 14 emakh. 148-156
  • Kusekela Hulumende WaNkulunkulu, Wona Wodvwa

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Kusekela Hulumende WaNkulunkulu, Wona Wodvwa
  • UMbuso WaNkulunkulu Uyabusa!
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • Indzaba Lebaluleke Kakhulu Leyavela
  • Kwesatjiswa Ngekuphikiswa ‘Lokunjengemfula’
  • “Umhlaba” Ugwinya “Lomfula”
  • Indzaba Lemayelana Nemikhosi Yesive
  • Kungabi Nencenye Eveni Kuletsa Bunye
  • Kulwela Inkhululeko Yekukhonta
    UMbuso WaNkulunkulu Uyabusa!
  • Bashumayeli BeMbuso Bawayisa Enkantolo Emacala Lababekwe Wona
    UMbuso WaNkulunkulu Uyabusa!
  • “Lemphi YaJehova”
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2025
UMbuso WaNkulunkulu Uyabusa!
kr sehl. 14 emakh. 148-156

SEHLUKO 14

Kusekela Hulumende WaNkulunkulu, Wona Wodvwa

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Bantfu baNkulunkulu batigcina bangasiyo incenye yelive ngenca yekwetsembeka eMbusweni

1, 2. (a) Ngusiphi simiso lebesisolo sicondzisa balandzeli baJesu kuze kube ngulamuhla? (b) Titsa tetame njani kusincoba, futsi kube namiphi imiphumela?

JESU wema embikwaPilatu, lobekalijaji lelinemandla lesive semaJuda, futsi washo emavi lasachubeka nalamuhla acondzisa balandzeli bakhe labetsembekile. Watsi: “Umbuso wami awusiyo incenye yalelive. Kube bewuyincenye yalo, balandzeli bami bebatangilwela khona ngingetunikelwa kumaJuda. Kodvwa-ke, umbuso wami awuveli kulelive.” (Joh. 18:36) Pilatu watsi Jesu akabulawe, kodvwa lokuncoba kwakhe kwaba kwesikhashana, ngobe Jesu wavuswa. Emakhosi eMbuso waseRoma lonemandla etama kucedza balandzeli baKhristu, kodvwa imetamo yawo ayizange iphumelele. EmaKhristu asakata umlayeto weMbuso kuwo onkhe emave angaleso sikhatsi.​—Khol. 1:23.

2 Ngemuva kwekubekwa kweMbuso nga-1914, lamanye emabutfo emphi lanemandla etama kucedza bantfu baNkulunkulu. Kodvwa onkhe ehluleka kusincoba. Bohulumende labanyenti kanye nemacembu etepolitiki betama kusicindzetela kute sihlanganyele etimphikiswaneni tabo. Nabo abazange baphumelele ekusehlukaniseni. Lamuhla, tikhonti teMbuso waNkulunkulu tihlala cishe kuwo onkhe emave lasemhlabeni. Nanobe kunjalo, sinebunye njengobe sibazalwane labasemhlabeni wonkhe, futsi asibi nenceye etindzabeni tepolitiki talelive. Bunye betfu buniketa bufakazi lobucacile bekutsi uMbuso waNkulunkulu uyabusa nekutsi iNkhosi Jesu Khristu iyachubeka icondzisa, icenga futsi ivikela tikhonti tayo. Ase sicoce ngendlela lakwente ngayo loko, siphindze sinake nendlela lasente saphumelela ngayo kulamanye emacala lacinisa kukholwa kwetfu njengobe sitigcina ‘singesiyo incenye yelive.’​—Joh. 17:14.

Indzaba Lebaluleke Kakhulu Leyavela

3, 4. (a) Kwentekani ngesikhatsi kutalwa uMbuso? (b) Bantfu baNkulunkulu bebahlala bakucondza yini kungabi nencenye eveni? Chaza.

3 Ngemuva kwekutalwa kweMbuso, kwesuka imphi ezulwini futsi Sathane wajikijelwa emhlabeni. (Fundza Sembulo 12:7-10, 12.) Nalapha emhlabeni kwaba nemphi leyavivinya tincumo lebetentiwe bantfu baNkulunkulu. Bebatimisele kulandzela sibonelo saJesu futsi bangabi yincenye yalelive. Kodvwa ekucaleni bebangati kutsi bekutawuba matima kangakanani kungatingeneli tindzaba tepolitiki.

4 Sibonelo saloko kutsi, Umculu VI weluchungechunge lwe-“Millennial Dawn,”a lowashicilelwa nga-1904, wakhutsata emaKhristu kutsi angayi emphini. Nanobe kunjalo, watsi nangabe umKhristu abhaliswa ngenkhani, kufanele etame kwenta umsebenti longeke umente kutsi ahlanganyele emphini. Nangabe ehluleka kwenta njalo futsi kutsiwa aye emphini, bekufanele aciniseke ngekutsi akabulali muntfu. Herbert Senior labehlala eBritain futsi lowabhajatiswa nga-1905, washo nankha emavi mayelana nalesimo lebesichubeka ngaleso sikhatsi: “Bazalwane bebadideke kakhulu futsi bebangaciniseki ngekutsi kukahle yini kuba lisotja kodvwa nangabe ungeke uye emphini.”

5. Sicongosekulindza saSeptember 1, 1915, sacala njani kucenga kucondza kwetfu?

5 Nanobe kunjalo, Sicongosekulindza saSeptember 1, 1915, sacala kucenga indlela lebesiyicondza ngayo lendzaba. Mayelana naloko lokwavela ku-“Studies in the Scriptures,” satsi: “Siyatibuta kutsi kwenta ngalendlela angeke yini kuphikisane netimiso tetfu njengemaKhristu.” UmKhristu bekufanele ente njani nangabe atjelwa kutsi utawudutjulwa nakangavumi kwemukela timphahla temasotja kanye nekuya emphini? Lesihloko satsi: “Ngukuphi lokuncono, kudutjulwa ngenca yekwetsembeka eNkhosini Yekuthula yini nangenca yekutsi awufuni kwephula imitsetfo yayo, nobe kudutjulwa ngesikhatsi usebentela emakhosi alomhlaba uphindze uwasekela, futsi ngekwenta njalo ube wephula timfundziso teNkhosi yetfu lesezulwini? Kuletintfo letimbili singakhetsa kwekucala​—sifele kwetsembeka eNkhosini yetfu yasezulwini.” Nangetulu kwalamavi lanemandla, lesihloko saphetsa ngekutsi: “Asiphoceleli muntfu kutsi akhetse lendlela, kodvwa simane sibeka umbono.”

6. Yini loyifundzile esibonelweni seMzalwane Herbert Senior?

6 Labanye bazalwane basicondza lesimo, base bayawalalela lamavi. Herbert Senior, lesicoce ngaye ngenhla, watsi: “Angizange ngiwubone umehluko emkhatsini wekwehlisa tinhlavu emkhunjini [lokusho kungayi emphini] kanye nekutisebentisa emphini.” (Luk. 16:10) Ngenca yekutsi nembeza wakhe bewungamvumeli kutsi ente imisebenti lehlobene nemphi, uMzalwane Senior waboshwa. Yena kanye nalabanye bazalwane labane bebasemkhatsini welicembu lalabangu-16, nabo nembeza wabo lobewungabavumeli kutsi bente imisebenti lehlobene nemphi. Kulelicembu bekunemadvodza akuletinye tinkholo, futsi bonkhe laba baboshwa ejele laseRichmond lebeliseBritain futsi egcineni babitwa ngekutsi yi-Richmond 16. Ngalelinye lilanga, boHerbert nalabanye lebebativa njengaye bahanjiswa ngemkhumbi bangati, bayiswa emphini lebeyiseFulansi befika bamiswa ngaphambili. Bebanikwe sigwebo sekutsi badutjulwe. Yena kanye nalabo lebekanabo bamiswa embikwelicembu lemasotja labephetse tibhamu, kodvwa abazange babulawe. Kunaloko, sigwebo sabo sancishiswa saba yiminyaka lelishumi ejele.

Simon Kraker

“Ngacala kucondza kutsi bantfu baNkulunkulu bekufanele babe nekuthula nabo bonkhe bantfu, ngisho nalapho bahlaselwa yimphi.”​—Simon Kraker (Fundza sigaba 7)

7. Ngesikhatsi sekucale iMphi Yelive Yesibili, bantfu baNkulunkulu babonani?

7 Ngesikhatsi seMphi Yelive Yesibili, bantfu baJehova babona ngalokucacile kutsi kusho kutsini kungabi nencenye eveni, kanye nekutsi yini lebeyidzingeka kute balandzele sibonelo saJesu. (Mat. 26:51-53; Joh. 17:14-16; 1 Phet. 2:21) Nasi sibonelo, Sicongosekulindza saNovember 1, 1939, besinesihloko lesibaluleke kakhulu lebesitsi “Kungabi Nencenye Eveni,” lebesinalamavi: “Umtsetfo bantfu baJehova besivumelwane labaniketwe wona ukutsi batigcine bete incenye etindzabeni tetive letilwako.” Mayelana nalesihloko, Simon Kraker, lowagcine sekakhonta endlunkhulu leseBrooklyn, eNew York, watsi: “Ngacala kucondza kutsi bantfu baNkulunkulu bekufanele babe nekuthula nabo bonkhe bantfu, ngisho nalapho bahlaselwa yimphi.” Lesihloko besifike ngesikhatsi, futsi sasita bantfu baNkulunkulu kutsi balungele kuhlaselwa lobekuseta kwekwetsembeka kwabo eMbusweni.

Kwesatjiswa Ngekuphikiswa ‘Lokunjengemfula’

8, 9. Sagcwaliseka njani siphrofetho semphostoli Johane?

8 Umphostoli Johane waphrofetha kutsi ngemuva kwekutalwa kweMbuso nga-1914, drago longuSathane Develi, abetawetama kucedza labo labasekela uMbuso waNkulunkulu ngekutsi akhafune umfula longumfanekiso lophuma emlonyeni wakhe.b (Fundza Sembulo 12:9, 15.) Sagcwaliseka njani lesiphrofetho saJohane? Kusukela ngabo-1920, bantfu baNkulunkulu baphikiswa kakhulu. Njengebazalwane labanyenti lebebahlala eNyakatfo Melika ngesikhatsi semphi yelive yesibili, uMzalwane Kraker waboshwa ngenca yekwetsembeka kwakhe eMbusweni waNkulunkulu. Ecinisweni, ngesikhatsi kusachubeka lemphi, BoFakazi BaJehova bebabanyenti kakhulu kwendlula letinye tiboshwa lebetisemajele etifundza, aseMelika, ngenca yekutsi inkholo yabo beyingabavumeli kutsi baye emphini.

9 Develi kanye nemasekela akhe bebatimisele kucedza kwetsembeka kwetikhonti teMbuso letisemhlabeni wonkhe. Tikhonti letise-Afrika, eYurophu kanye naseMelika tayiswa etinkantolo nasemabhodini lakhulula bantfu singakapheli sigwebo sabo. Ngesizatfu sekutsi letikhonti betingafuni kuba yincenye yalelive, betiboshwa, tishaywa futsi tilinyatwa kabuhlungu. EJalimane, bantfu baNkulunkulu bebahlushwa kabuhlungu ngenca yekutsi bebangafuni kudvumisa Hitler nobe kuya emphini. Kulinganiselwa kutsi bantfu labangu-6 000 bafakwa emajele etinkambu labegadvwe ngemaphoyisa ngesikhatsi semaNazi, futsi BoFakazi labangetulu kwa-1 600 labangemaJalimane nalabo labangesiwo, bafela etandleni talabo lebebabahlupha. Nangetulu kwaloko, Develi wehluleka kubacedza ngalokuphelele bantfu baNkulunkulu.​—Mak. 8:34, 35.

“WAFELA KUDVUMISA NKULUNKULU”

Gerhard Steinacher

NGESIKHATSI kusachubeka imphi yelive yesibili, BoFakazi BaJehova bebalicembu lelincane eJalimane ngesikhatsi semaNazi. Sati semlandvo Detlef Garbe sabhala kutsi nangetulu kwaloko, “linyenti lebantfu tinkantolo tetimphi lebetibatsatsa ngekutsi nembeza wabo awubavumeli kutsi baye emphini . . . ngephansi kwembuso wemaNazi, bekuBoFakazi BaJehova.” Gerhard Steinacher wase-Austria, labeneminyaka lengu-19 abengulomunye wabo. Ngemuva kwemalanga iMphi Yelive Yesibili seyicalile, tikhulu temaNazi tambopha ngenca yekutsi bekangafuni kuba yincenye yelibutfo lemphi lemaJalimane.

NgaNovember 1939, Gerhard watfola sigwebo sekufa. Ngayo leyo nyanga njengobe abesejele, wabhala watsi: “Kute lokunye lengikufunako ngaphandle kwekudvumisa Nkulunkulu, ngigcine imitsetfo yakhe, futsi ngimcele kutsi asemukele eMbusweni wakhe, lapho kutawutfolakala khona kuphila lokuphakadze kanye nekuthula.”

NgaMarch 29, 1940, ngelilanga lelingaphambi kwekubulawa kwakhe, Gerhard wavalelisa batali bakhe, watsi: “Ngisasengumntfwana. Ngingakhona kumelana nalesimo kuphela nangabe iNkhosi ingipha emandla, futsi nguloko lengikucelako.” Gerhard wabulawa ngensimbi yesitfupha ekuseni ngelilanga lelilandzelako, kungenteka kutsi wabulawa kusetjentiswa umshini wekuncuma tinhloko (i-guillotine). Ethuneni lakhe bekubhalwe kutsi: “Wafela kudvumisa Nkulunkulu.”

“Umhlaba” Ugwinya “Lomfula”

10. “Umhlaba” umelelani, futsi wabamelela njani bantfu baNkulunkulu?

10 Lesiphrofetho lesabhalwa ngumphostoli Johane saveta kutsi “umhlaba”​—lokutintfo talelive leticabangelako—​bewutawugwinya ‘umfula’ wekuhlupha, kute usite bantfu baNkulunkulu. Lencenye yalesiphrofetho igcwaliseke njani? Eminyakeni leyalandzela iMphi Yelive Yesibili, “umhlaba” bewuvame kubamelela labo labawusekela ngekwetsembeka UMbuso waNkulunkulu lobuswa nguMesiya. (Fundza Sembulo 12:16.) Sibonelo saloko kutsi tinkantolo letehlukahlukene letinemandla tivikele emalungelo aBoFakazi BaJehova ekungavumi kuya emphini, newekwala nangabe bacelwa kutsi babe nencenye emikhosi yesive. Nyalo, ase sicoce ngalokunye kuncoba lokukhulu Jehova lakunike bantfu bakhe mayelana nendzaba yekuya emphini.​—Hla. 68:20.

11, 12. Ngubuphi bumatima uMzalwane Sicurella naThlimmenos labahlangabetana nabo, futsi kwaba namiphi imiphumela?

11 EMelika. Anthony Sicurella abengulomunye webantfwana labasitfupha labebakhuliswe batali labaBoFakazi. Wabhajatiswa aneminyaka lengu-15 budzala. Ngesikhatsi sekaneminyaka lengu-21 wabhalisa ebhodini yekukhetfwa kwemasotja kutsi usikhonti senkholo. Ngemuva kweminyaka lemibili, nga-1950, waphindze wabhalisa kutsi ungulomunye walabo nembeza wabo longabavumeli kutsi baye emphini. Nanobe umbiko webaseshi be-Federal Bureau of Investigation ungazange utfole lutfo lolubi, Litiko Letebulungiswa alizange livumelane nawo. Ngemuva kwekuya etinkantolo letehlukahlukene, iNkantolo Lephakeme yaseMelika yalilalela licala leMzalwane Sicurella futsi yasishintja sincumo lebesentiwe yinkantolo lencane, yase ivuna uMzalwane Sicurella. Lesincumo sasita letinye takhamuti taseMelika nato lebetinanembeza longativumeli kutsi tiye emphini.

12 EGreece. Nga-1983, Iakovos Thlimmenos wamangalelwa ngekuvukela umbuso ngenca yekungavumi kugcoka timphahla temphi, futsi watfola sigwebo sekuya ejele. Ngemuva kwekukhululwa ejele, wafaka sicelo sekwenta umsebenti wekugcina emabhuku etimali, kodvwa sicelo sakhe asizange semukelwe ngobe kwatfolakala kutsi bekanelirekhodi lekuboshwa. Wayisa lendzaba enkantolo, kodvwa ngemuva kwekungaphumeleli etinkantolo temaGriki, wafaka sicelo eNkantolo Yemalungelo Ebantfu YaseYurophu (ECHR). Nga-2000, Sigungu Lesiphakeme se-ECHR, lesakhiwa bojaji labangu-17, sakhipha sincumo lesivuna yena, futsi lesasita nalabanye lebebabandlululwa. Ngaphambi kwekutsi kukhishwe lesincumo, bazalwane labangetulu kwa-3 500 eGreece bebanemarekhodi ekuboshwa ngenca yekutsi bebangafuni kuba nencenye eveni. Ngemuva kwekutsi kwentiwe lesincumo, eGreece kwashaywa umtsetfo lotsi kwesulwe onkhe emacala alabazalwane. Nalomunye umtsetfo lobewunika tonkhe takhamuti letingemaGriki lilungelo lekwenta leminye imisebenti ngaphandle kwekuya emphini, lobewushaywe eminyakeni lembalwa ngaphambi kwaloko, waphindze wavuselelwa ngesikhatsi Umtsetfosisekelo waseGreece ubuketwa.

Ivailo Stefanov

“Ngaphambi kwekutsi ngingene enkantolo, ngathantaza kuJehova, futsi wangipha kuthula.”​—Ivailo Stefanov (Fundza sigaba 13)

13, 14. Ngutiphi tifundvo locabanga kutsi singatitfola emacaleni labetsintsa Ivailo Stefanov naVahan Bayatyan?

13 EBulgaria. Nga-1994, Ivailo Stefanov wafakwa eluhlwini lwalabo labaya emphini aneminyaka lengu-19. Akazange avume kuya emphini nobe kwenta leminye imisebenti labeyinikwa ngemasotja. Watfola sigwebo sekuhlala ejele tinyanga letingu-18, kodvwa akazange avumelane nalesincumo ngobe bekanelilungelo lekuba nanembeza longamvumeli kutsi aye emphini. Lelicala lakhe lagcine liyiswe enkantolo lebitwa ngekutsi yi-ECHR. Nga-2001, ngaphambi kwekutsi kutekwe lelicala lakhe, uMzalwane Stefanov watfola sincumo lebesibonisa lutsandvo. Hulumende waseBulgaria awuzange ugcine ngekukhulula uMzalwane Stefanov, kodvwa wakhulula tonkhe takhamuti taseBulgaria lebetitimisele kwenta leminye imisebenti ngaphandle kwekuya emphini.c

14 E-Armenia. Vahan Bayatyan waphocelelwa kutsi aye emphini nga-2001.d Ngenca yekutsi nembeza wakhe bewungamvumeli, akazange avume kuya emphini, kodvwa tinkantolo letincane nato atizange timvune. NgaSeptember 2002, wafakwa ejele kute acitse iminyaka lemibili nehhamfu, kodvwa wakhululwa ngemuva kwekutsi sekacitse tinyanga letilishumi nehhamfu. Ngalesikhatsi asejele wayisa lelicala lakhe ku-ECHR, futsi leyalilalela. Nangetulu kwaloko, nga-October 27, 2009, leNkantolo yamtfola anelicala. Lesijubo sabamangalisa kakhulu bazalwane base-Armenia nabo lebebasesimeni lesifananako. Nanobe kunjalo, Sigungu Lesiphakeme seNkantolo i-ECHR saphindze sabukisisa lesijubo. NgaJuly 7, 2011, leNkantolo yamvuna Vahan Bayatyan. Bekukwekucala kutsi i-ECHR isho kutsi nembeza wemuntfu longamvumeli kutsi aye emphini ngenca yenkholo yakhe kufanele uvikelwe ngesizatfu selilungelo lakhe lekuveta imibono, loko lokukunembeza wakhe kanye nenkholo lakuyo. Lesijubo asizange sigcine ngekuvikela emalungelo aBoFakazi BaJehova, kodvwa savikela nebantfu labanyenti labasemaveni layincenye yeMkhandlu WaseYurophu.e

Linyenti laBoFakazi base-Armenia labasebasha ngeminyaka bavunyelwa kutsi bente leminye imisebenti levumelana nanembeza wabo kunekutsi baye emasotjeni.

Bazalwane base-Armenia bakhululwe ejele ngemuva kwekuvunwa yiNkantolo Yemalungelo Ebantfu YaseYurophu

Indzaba Lemayelana Nemikhosi Yesive

15. Kungani bantfu baJehova bangafuni kuhlanganyela emikhosini yelive?

15 Bantfu baJehova bachubeka betsembekile eMbusweni waNkulunkulu lobuswa nguMesiya hhayi nje kuphela ngekungavumi kuya emphini, kodvwa nangekungavumi ngenhlonipho kwenta imikhosi yesive. Ngemuva kwekucala kweMphi Yelive Yesibili, kwagcwala umoya webuve emhlabeni wonkhe. Takhamuti temave lamanyenti bekufanele tente sifungo sekutsi titawusekela live lato ngekutsi tente tetsembiso, tihlabele ingoma yesive nobe tishayele ifulegi yesive indesheni. Nanobe kunjalo, tsine sitinikela ngalokuphelele kuJehova. (Eks. 20:4, 5) Ngenca yaloko, sahlushwa kakhulu. Nanobe kunjalo, Jehova waphindze wasebentisa “umhlaba” kute ugwinye lokunye kwalokuhlushwa. Ase sicoce ngalokunye kuncoba lokumangalisako Jehova lasinike kona asebentisa Khristu.​—Hla. 3:8.

16, 17. Ngubuphi bumatima Lillian naWilliam Gobitas labahlangabetana nabo, futsi yini wena loyifundzile ecaleni labo?

16 EMelika. Nga-1940, iNkantolo Lephakeme yaseMelika yavuna BoFakazi BaJehova ecaleni linye kulasiphohlongo lebelivulwe yi-Minersville School District imangalela bakaGobitis. Lillian Gobitas,f labeneminyaka lengu-12 nemnakabo William, labeneminyaka lengu-10, bebafuna kuhlala betsembekile kuJehova, ngako abazange bavume kushayela ifulegi indesheni nobe kwenta sifungo. Ngenca yaloko, bacoshwa esikolweni. Lelicala labo layiswa eNkantolo Lephakeme, futsi leNkantolo yaphetsa ngekutsi lesento lebesentiwe ngulesikolwa besisekelwa ngumtsetfosisekelo ngobe besicabangela kutsi kube “nebunye eveni.” Leso sijubo sabangela kuphatfwa kabi lokukhulu. Bantfwana labanyenti baBoFakazi bacoshwa esikolweni, bantfu labadzala nabo labaBoFakazi baphelelwa yimisebenti, kantsi labanye bebahlaselwa sicumbi sebantfu lesinebudlova. Incwadzi letsi “The Lustre of Our Country” itsi: “Lokuphatfwa kabi kwaBoFakazi kusukela nga-1941 kuya ku-1943 kwaba kuhlaselwa lokukhulu kwenkholo eminyakeni yabo-1900 eMelika.”

17 Lokuncoba kwetitsa taNkulunkulu kwaba kwesikhashana. Nga-1943, iNkantolo Lephakeme yateka lelinye licala lelifanana nelicala lebantfwana bakaGobitis. Lelicala belatiwa ngekutsi yi-West Virginia State Board of Education imangalele bakaBarnette. Nyalo, iNkantolo Lephakeme yavuna BoFakazi BaJehova. Bekukwekucala emlandvweni waseMelika kutsi iNkantolo Lephakeme ishintje sincumo sayo ngekushesha lokukhulu. Ngemuva kwalesincumo, kuphatfwa kabi kwebantfu baJehova eMelika kwancipha kakhulu. Njengobe sikhatsi sichubeka, emalungelo etakhamuti taseMelika engetwa.

18, 19. Yini Pablo Barros latsi yamsita wahlala anesibindzi, futsi letinye tikhonti taJehova tingasilingisa njani sibonelo sakhe?

18 E-Argentina. BoPablo naHugo Barros, labaneminyaka lesiphohlongo nalesikhombisa budzala, bacoshwa esikolweni nga-1976 ngobe bebangafuni kuhlanganyela emkhosini wekuphakamisa ifulegi. Ngalelinye lilanga, thishelanhloko wafuca Pablo futsi wamshaya enhloko. Watsi labafana abasale ngesikhatsi sikolwa sesiphumile, kute etame kubaphocelela kutsi bahlanganyele emikhosini yekudvumisa live. Akhumbula loko lokwenteka, Pablo watsi: “Ngaphandle kwelusito lwaJehova, bengingeke ngikhone kumelana nalokuphatfwa kabi kuze ngephule kwetsembeka kwami.”

19 Ngesikhatsi lelicala liyiswa enkantolo, lijaji lavumelana nesincumo lebesentiwe sikolwa sekutsi boPablo naHugo bacoshwe esikolweni. Nanobe kunjalo, lelicala labo layiswa eNkantolo Lephakeme yase-Argentina. Nga-1979, leNkantolo yasishintja sincumo lebesentiwe yinkantolo lencane, yatsi: “Kucoshwa esikolweni kumelene nelilungelo lekufundza lelikumtsetfosisekelo (Article 14), futsi umsebenti welive kuciniseka kutsi bantfwana batfola imfundvo lesisekelo (Article 5).” Lokuncoba kwazuzisa bantfwana baBoFakazi labacishe babe ngu-1 000. Labanye abazange basacoshwa, kantsi labanye labafanana naboPablo naHugo baphindze babuyela etikolweni tahulumende.

Umzalwane losemncane akatsatsi luhlangotsi njengoba asesikolweni

Bantfwana labanyenti baBoFakazi betsembeka nabalingwa

20, 21. Lelicala lebelitsintsa Roel na-Emily Embralinag likucinise njani kukholwa kwakho?

20 EPhilippines. Nga-1990, Roel Embralinagg labeneminyaka leyimfica, nadzadzewabo Emily labeneminyaka lelishumi kanye nalabanye bafundzi labaBoFakazi labacishe babe ngu-66 bacoshwa esikolweni ngenca yekungavumi kushayela ifulegi indesheni. Leonardo, babe waRoel na-Emily wetama kukhuluma netikhulu tesikolwa, kodvwa imetamo yakhe ayizange iphumelele. Njengobe lesimo besichubeka, Leonardo wafaka sicelo eNkantolo Lephakeme. Bekete imali nobe ummeli labetamkhulumela enkantolo. Umndeni wakhe wachubeka uthantaza kuJehova kute abacondzise. Sonkhe lesikhatsi, labantfwana bekuhlekiswa ngabo futsi bahlushwa. Leonardo wabona shengatsi abengeke aphumulele kulelicala ngobe akazange akutfole kuceceshwa etindzabeni temtsetfo.

21 Nanobe kunjalo, lomndeni wamelelwa nguFelino Ganal, labengummeli labeke wasebentela inkampani yebameli leyatiwako eveni. Ngesikhatsi kutekwa lelicala, uMzalwane Ganal abesawuyekelile umsebenti wakhe webumeli, futsi besekangulomunye waBoFakazi BaJehova. Ngesikhatsi lelicala selitekwa eNkantolo Lephakeme, leNkantolo yavuna BoFakazi futsi yawucedza lomtsetfo wekucoshwa kwebantfwana esikolweni. Nangalesikhatsi, labo lebebatama kucedza kwetsembeka kwebantfu baNkulunkulu abazange baphumelele.

Kungabi Nencenye Eveni Kuletsa Bunye

22, 23. (a) Yini lebangele kutsi siphumelele emacaleni lamanyenti labaluleke kangaka? (b) Kuthula kwebuzalwane betfu bemhlaba wonkhe kuveta buphi bufakazi?

22 Yini lebangele kutsi bantfu baJehova baphumelele emacaleni lamanyenti labaluleke kangaka? Nanobe singasekelwa bantfu betepolitiki, emaveni lamanyenti nasetinkantolo letinyenti emajaji lacabangelako asivikele kubaphikisi labanebudlova, futsi njengobe sikhatsi sichubeka kushintjwe naleminye imitsetfo letfolakala kumtsetfosisekelo. Siyaciniseka kutsi Khristu abesisekela emetameni yetfu yekuncoba lamacala. (Fundza Sembulo 6:2.) Kungani silwa nemacala lamayelana nemtsetfo? Sifiso setfu akusiko kushintja indlela umtsetfo losebenta ngayo. Kunaloko, umgomo wetfu kuciniseka kutsi siyachubeka sikhonta iNkhosi yetfu, Jesu Khristu ngaphandle kwekuphatanyiswa.​—Imis. 4:29.

23 Kulelive lelehlukaniswe yipolitiki futsi leligcwele inzondo, iNkhosi yetfu lebusako, Jesu Khristu, iyibusisile imetamo yebalandzeli bayo labasemhlabeni wonkhe yekutigcina bangasiyo incenye yelive. Sathane wehlulekile emetameni yakhe yekusehlukanisa neyekusincoba. UMbuso ubutse bantfu labanyenti labangafuni ‘kuceceshelwa kulwa imphi.’ Kuthula kwebuzalwane lokukhona emhlabeni wonkhe kuyamangalisa​—kusiniketa bufakazi lobucacile bekutsi uMbuso waNkulunkulu uyabusa.​—Isa. 2:4.

a Lomculu uphindze ubitwe nangekutsi yi-“The New Creation.” Ngekuhamba kwesikhatsi, imiculu ye-“Millennial Dawn” yabitwa ngekutsi yi-“Studies in the Scriptures.”

b Kute ufundze lokunyenti ngalesiphrofetho, fundza incwadzi letsi “IsAmbulo​—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze,” sehluko 27, emakhasini 184-186, ngesiZulu.

c Lesincumo besiphindze sitsi hulumende waseBulgaria bekufanele ubanike leminye imisebenti labo nembeza wabo longabavumeli kuya emphini, ngaphansi kwekucondziswa.

d Kute utfole yonkhe lendzaba, fundza Sicongosekulindza saNovember 1, 2012, emakhasini 29-31, ngesiZulu.

e Eminyakeni lengetulu kwalengu-20, hulumende wase-Armenia abesabophe BoFakazi labasebasha labangetulu kwa-450. NgaNovember 2013, kwakhululwa wekugcina kulabantfu.

f Sibongo salomndeni sabhalwa kabi emarekhodini asenkantolo.

g Sibongo salomndeni sabhalwa kabi emarekhodini asenkantolo, kwatsiwa baka-Ebralinag.

Uyintfo Sibili Kangakanani Kuwe UMbuso?

  • Ungasichaza njani sizatfu lesenta bantfu baJehova bahlala bangasiyo incenye eveni?

  • Kuncoba etinkantolo kukufundzisani ngeMbuso waNkulunkulu?

  • Ungakhombisa njani kutsi usekela uMbuso waNkulunkulu kuphela?

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share