Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
JULY 2-8
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | LUKHA 6-7
“Baphatse Ngemusa Labanye Bantfu”
(Lukha 6:37) “Ngetulu kwaloko, yekelani kwehlulela labanye, kute nani ningetukwehlulelwa, futsi yekelani kunyembenya labanye, kute nani ningetunyembenywa. Chubekani nitsetselela, nani nitawutsetselelwa.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 6:37 leliku-nwtsty
Chubekani nitsetselela, nani nitawutsetselelwa: Noma, “Chubekani nikhulula, nani nitawukhululwa.” Ligama lesiGriki lelitsi “kutsetselela” lisho “kwengcisa; kukhulula (mhlawumbe umuntfu loboshiwe).” Kulamavi, nalicatsaniswa nekwehlulela noma kunyembenya, liletsa umcondvo wekukhulula noma kutsetselela, ngisho nobe sijeziso besibonakala sifanele.
w08 5/15 9-10 ¶13-14
Chubekani Nenta Lokuhle
13 LiVangeli laMatewu lisitjela kutsi Jesu watsi: “Yekelani kwehlulela labanye, kute nani ningetukwehlulelwa.” (Mat. 7:1) Ngekusho kwaLukha, Jesu watsi: “Yekelani kwehlulela labanye, kute nani ningetukwehlulelwa, futsi yekelani kunyembenya labanye, kute nani ningetunyembenywa. Chubekani nitsetselela, nani nitawutsetselelwa.” (Luk. 6:37) BaFarisi belikhulu lekucala bebangabonisi umusa lapho behlulela, balandzela emasiko langekho emiBhalweni. Labebalalele Jesu labebakwenta loko bekufanele ‘bakuyekele kwehlulela labanye.’ Kunaloko, bekufanele ‘bachubeke batsetselela’ emaphutsa alabanye. Umphostoli Pawula waniketa seluleko lesifanako ngendzaba yekutsetselela, njengoba kubekiwe ngenhla.
14 Ngekutsetselela labanye, bafundzi baJesu bebatawenta labanye bantfu kutsi babe nemoya wekutsetselela. Jesu watsi: “Ngendlela lenehlulela ngayo labanye, nani nitakwehlulelwa ngayo, futsi ngendlela lenibaphatsa ngayo labanye nani nitawuphatfwa ngayo.” (Mat. 7:2) Mayelana nendlela lesiphatsa ngayo labanye, sivuna loko lesikuhlanyele.—Gal. 6:7.
(Lukha 6:38) Phanini labanye, nani nitawuphiwa. Batawunipha lokunyenti kakhulu, lokungagcishwa kugcwale konkhe leningaphatsa ngako. Ngobe ngendlela lenibaphatsa ngayo labanye nani nitawuphatfwa ngayo.”
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 6:38 leliku-nwtsty
Phanini labanye: Noma, “Chubekani nipha labanye.” Leligama lesiGriki lelisetjentisiwe lingasho “kupha” lokusento lesichubekako.
(Lukha 6:38) Phanini labanye, nani nitawuphiwa. Batawunipha lokunyenti kakhulu, lokungagcishwa kugcwale konkhe leningaphatsa ngako. Ngobe ngendlela lenibaphatsa ngayo labanye nani nitawuphatfwa ngayo.”
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 6:38 leliku-nwtsty
konkhe leningaphatsa ngako: Leligama lelisetjentiswe esiGrikini lisho “sifuba,” kodvwa kulendzaba kungenteka lisho indlela imphahla lebeyigobeka ngayo elukhalo nangabe ufake sembatfo sangetulu lesingakubambi ngci, ube ubophe libhande. Kungenteka kutsi lamavi latsi ‘kugcwalisa tifuba tenu (leningaphatsa ngako)’ akhuluma ngendlela labanye batsengisi lebebagcwalisa ngayo sembatfo lesigcokwe ngumtsengi ngetintfo lasuke atitsengile.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Lukha 6:12, 13) Kulawo malanga, waya entsabeni wayewuthantaza, futsi watsatsa busuku bonkhe athantaza kuNkulunkulu. 13 Ekuseni, wabita bafundzi bakhe wase ukhetsa labalishumi nakubili, wababita ngekutsi baphostoli.
w07 8/1 6 ¶1
Ungabucinisa Njani Buhlobo Bakho NaNkulunkulu?
Jesu bekavame kutsatsa sikhatsi lesidze athantaza. (Johane 17:1-26) Ngekwesibonelo, ngaphambi kwekukhetsa emadvodza langu-12 kutsi abe baphostoli bakhe, Jesu “waya entsabeni wayewuthantaza, futsi watsatsa busuku bonkhe athantaza kuNkulunkulu.” (Luk. 6:12) Ngisho nobe kungasho kutsi kufanele batsatse busuku bonkhe bathantaza, labo labafuna kucinisa buhlobo babo naJehova balandzela sibonelo saJesu. Ngaphambi kwekutsi bente tincumo letinkhulu ekuphileni, batiniketa sikhatsi lesenele sekuthantaza kuNkulunkulu, bafune sicondziso semoya longcwele kute bente tincumo letitawucinisa buhlobo babo naNkulunkulu.
(Lukha 7:35) Kuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenti yako.”
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 7:35 leliku-nwtsty
ngemisebenti yako: Noma, “bantfwana bako.” Kulelivesi, kuhlakanipha kwentiwe samuntfu futsi kwatsiwa kunebantfwana. Bufakazi lobubonakala kulobekwentiwa nguJohane uMbhabhatisi naJesu—lobebufana nebantfwana bekuhlakanipha, noma imisebenti yako—bebukhombisa kutsi emacala labebabekwe wona bewangemanga. Kufana nekutsi Jesu watsi: ‘Buka imisebenti yalabalungile nekutiphatsa kwabo, futsi utokwati kutsi tinsolo ngabo tingemanga.’
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Lukha 7:36-50) 36 Kwakukhona umFarisi labesolo amcela kutsi ayodla naye. Ngako wangena endlini yalomFarisi futsi wahlala etafuleni. 37 Umfati lotsite lobekatiwa ngekutsi usoni, weva kutsi Jesu usendlini yalomFarisi. Weta nesigujana lesakhiwe ngelitje lelimhlophe lesasinemafutsa lanemakha, 38 wafike wahlala ngasetinyaweni takhe, wakhala wate wamantisa tinyawo taJesu ngetinyembeti, futsi watesula ngetinwele takhe. Waphindze watanga letinyawo wase utigcobisa ngalamafutsa lanemakha. 39 Nakakubona loku, lomFarisi labemmemile wacabanga watsi: “Kube lomuntfu ungumphrofethi ngabe uyati kutsi ungubani lomfati lomtsintsako, futsi ngabe uyati kutsi usoni.” 40 Jesu watsi kuye: “Simoni, kukhona lengifuna kukutjela kona.” Yena watsi: “Mfundzisi, khuluma!” 41 “Kwakukhona emadvodza lamabili labekweleta umuntfu lotsite; lenye yayimkweleta bodenariyo labangemakhulu lasihlanu, lelenye imkweleta bodenariyo labangemashumi lasihlanu. 42 Ngesikhatsi angasakhoni kumbhadala, lomuntfu wawacolela ngekukhululeka omabili. Ngako-ke nguyiphi kulamadvodza letamtsandza kakhulu?” 43 Simoni wamphendvula watsi: “Ngicabanga kutsi ngulena layicolele lokunyenti ngekukhululeka.” Yena watsi kuye: “Uphendvule kahle.” 44 Wabese ubuka lomfati watsi kuSimoni: “Uyambona yini lomfati? Mine ngingene lapha endlini yakho, kodvwa awukangiphi emanti ekugeza tinyawo. Kepha yena umantise tinyawo tami ngetinyembeti takhe futsi watesula ngetinwele takhe. 45 Wena awukangangi, kodvwa kusukela ngesikhatsi lengingene ngaso lapha, lomfati abesolo anga tinyawo tami. 46 Awukayigcobisi inhloko yami ngemafutsa, kodvwa yena ugcobise tinyawo tami ngemafutsa lanemakha. 47 Ngiyakutjela ngitsi tono takhe setitsetselelwe nanobe betitinyenti, ngobe ukhombise lutsandvo lolukhulu, kodvwa loyo lotsetselelwe lokuncane, uba nelutsandvo loluncane.” 48 Ngako wase utsi kulomfati: “Tono takho titsetselelwe.” 49 Nabeva loku, labo labebahleti naye etafuleni bakhuluma bodvwa batsi: “Kantsi ungubani lomuntfu lotsetselela ngisho netono?” 50 Kodvwa Jesu watsi kulomfati: “Kukholwa kwakho kukusindzisile; hamba ngekuthula.”
JULY 9-15
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | LUKHA 8-9
“Bani Ngumlandzeli Wami—Yini Ledzingekako?”
(Lukha 9:57, 58) Basahamba, lomunye umuntfu watsi kuye: “Ngitakulandzela nobe ngukuphi lapho uya khona.” 58 Jesu watsi kuye: “Timphungushe tinemigedze netinyoni tinetidleke, kodvwa iNdvodzana yemuntfu ite indzawo yekufihla inhloko.”
it-2 494
Sidleke
Ngesikhatsi lesinye sati semtsetfo sitsi kuJesu: “Mfundzisi, ngitakulandzela nobe ngukuphi lapho uya khona,” wasiphendvula watsi: “Timphungushe tinemigedze, netinyoni tinetidleke, kodvwa iNdvodzana yemuntfu ite indzawo yekufihla inhloko.” (Mat 8:19, 20; Luk 9:57, 58) Ngalamavi, Jesu bekachaza kutsi kute lendvodza ibe ngumlandzeli wakhe, bekufanele ikulungele kudzela imphilo lentofontofo kanye nematfuba lamahle lajatjulelwa bantfu labanyenti, futsi yetsembele kuJehova ngalokuphelele. Lesimiso sibonakala kahle kulomthantazo losibonelo Jesu lawufundzisa bafundzi bakhe, lotsi: “Siphe sinkhwa setfu salamuhla,” kanye nasemavini akhe latsi: “Ngako-ke, umuntfu longatishiyi tintfo lanato ngeke abe ngumfundzi wami.”—Mat 6:11; Luk 14:33.
(Lukha 9:59, 60) Wase utsi kulomunye: “Bani ngumlandzeli wami.” Lomuntfu watsi: “Ngivumele kutsi ngihambe ngiyewungcwaba babe kucala.” 60 Watsi kuye: “Yekela labafile bangcwabe labafile babo, kodvwa wena hamba umemetele ngeMbuso waNkulunkulu kuto tonkhe tindzawo.”
Emaphuzu lacwaningiwe aLuk 9:59, 60 laku-nwtsty
ngiyewungcwaba babe: Lamavi awasho kutsi lendvodza beyifelwe nguyise, nekutsi beyicela imvume yekuyowenta emalungiselelo emngcwabo. Kube bekunjalo, lendvodza ngabe beyingekho lapho kutokhuluma naJesu. Ngesikhatsi sasendvulo, eMphumalanga Lesekhatsi, ngalokuvamile umuntfu lofile bekasheshe angcwatjwe, ngalelo langa lafe ngalo. Ngako, kungenteka kutsi lobabe walendvodza bekagula, noma besakhulile, hhayi kutsi bekafile. NaJesu bekangeke atjele lendvodza kutsi ayishiye uyise wayo logulako nobe lodzinga kunakekelwa, ngako kungenteka kutsi bekakhona lamanye emalunga emndeni labekangamnakekela. (Mak 7:9-13) Ngako lendvodza beyitsi, ‘Ngitakulandzela, kodvwa hhayi kwanyalo. Ncono ungimele kuze kufe babe futsi ngimngcwabe.’ Nome kunjalo, ngekwembono waJesu, lendvodza beyingaliboni litfuba lekubeka uMbuso waNkulunkulu kucala ekuphileni kwayo.—Luk 9:60, 62.
Yekela labafile bangcwabe labafile babo: Njengobe kuchaziwe kuleliphuzu lelicwaningiwe laLuk 9:59, babe walendvodza Jesu labekhuluma nayo kungenteka bekagula, nobe sekakhulile, hhayi kutsi besafile. Ngako Jesu bekatsi: ‘Yekela labate buhlobo naJehova, lokufana nekutsi babafile, bangcwabe labafile babo,’ lokusho kutsi lendvodza bekufanele ishiyele etihlotjeni tayo lomsebenti wekunakekela uyise aze afe, kanye nekumngcwaba nasafile. Ngekulandzela Jesu, lendvodza beyitawutibeka etfubeni lekutfola kuphila lokuphakadze, hhayi kuba semkhatsini walabo lobekufana nekutsi bafile kuNkulunkulu ngekutsi bebete buhlobo lobuhle naye. Emphendvulweni yakhe, Jesu wakhombisa kutsi nangabe umuntfu abeka kucala uMbuso waNkulunkulu ekuphileni kwakhe futsi awumemetela etindzaweni letikhashane, bekatawuchubeka aphila emehlweni aNkulunkulu.
(Lukha 9:61, 62) Lomunye watsi: “Nkhosi ngitakulandzela, kodvwa cale ungivumele kutsi ngiyewuvalelisa basekhaya.” 62 Jesu watsi kuye: “Kute umuntfu lobamba likhuba bese ubuka tintfo letingemuva lowufanele uMbuso waNkulunkulu.”
Sitfombe lesiku-nwtsty
Kulima
Kulima bekuvame kwentiwa ekwindla ngesikhatsi timvula setiwutsambisile umhlaba loshiswe lilanga lasehlobo. (Hlola Incenye 19 ku-sgd) Lamanye emakhuba bekakhiwa ngesigodvo lesicijile, mhlawumbe lesinensimbi ekugcineni, lesisinyiswe kulesinye sigodvo lesibitwa ngekutsi sifuba, bese lelikhuba lidvonswa silwane sinye nobe letingetulu. Nasekulinyiwe, bekubese kuyahlanyelwa. EmiBhalweni yesiHebheru, umsebenti lowatiwako wekulima bewuvame kusetjentiswa nakwentiwa imifanekiso. (Khu 14:18; Isa 2:4; Jer 4:3; Mik 4:3) Jesu wasebentisa imifanekiso yekulima tikhatsi letinyenti kute achaze timfundziso letibalulekile. Nasi sibonelo: wabhekisela kuloko lokwentiwa ngumuntfu nakalima kuze agcizelele kubaluleka kwekwenta umsebenti wemfundzi ngenhlitiyo lephelele. (Luk 9:62) Nangabe umuntfu lolimako bekangavumela tintfo letiseceleni timphatamise, bekatawenta emalayini lagwegwile. Ngendlela lefanako, umfundzi waKhristu lovumela kuphatanyiswa tintfo letitsite, nome ayekele kwenta imisebenti labelwe yona, ubese akasawufanelekeli uMbuso waNkulunkulu.
Hlala Wetsembele KuJehova Ngayo Yonkhe Inhlitiyo Yakho
11 Kute sente lomfanekiso waJesu ucace, ase singete leminye imininingwane kuwo. Sisebenti besimatasatasa sihlanyela. Ngesikhatsi sihlanyela, besiloku sicabanga likhaya laso lapho kunemndeni waso khona, bangani, kudla, umculo, injabulo kanye nemtfunti. Besikukhumbula kakhulu konkhe loku. Ngemuva kwekuhlanyela indzawo lenkhulu, sifiso salesisebenti mayelana naletintfo lebesiticabanga saba nemandla kakhulu kangangekutsi sase ‘sibuka emuva.’ Nanobe kunemsebenti lomnyenti lokufanele wentiwe ngembikwekutsi lensimi ihlanyelwe, lesisebenti siyachubeka siphatamiseka futsi nemsebenti waso asiwenti kahle. Kuliciniso kutsi umcashi waso akajabuli ngekwehluleka kwaso kubeketela.
12 Nyalo ase sibone kutsi lomfanekiso ungasebenta njani esikhatsini setfu. Umhlanyeli angamelela umKhristu lobonakala enta kahle kodvwa buhlobo bakhe naJehova busengotini. Nasi sibonelo: Ase sicabange ngemzalwane lomatasatasa ngetintfo takamoya. Nanobe aba khona njalo emihlanganweni yelibandla kanye nasensimini, uyachubeka acabanga ngetintfo talelive letimkhangako futsi enhlitiyweni yakhe ufisa kuba nato. Ekugcineni, ngemuva kwekutsi abe matasatasa ngetintfo takamoya iminyaka leminyenti, sifiso sakhe sekuba netintfo talelive siba nemandla kakhulu kangangekutsi ‘ubuka emuva.’ Nanobe kunemsebenti lomnyenti lokufanele wentiwe ensimini, akalibambisisi “livi lekuphila” futsi uyaphatamiseka endleleni lakhonta ngayo Nkulunkulu. (Fil. 2: 16) Jehova ‘umnikati wekuvuna’ uphatseka kabi nakabona sisebenti sakhe siyekela kubeketela.—Luk. 10:2.
13 Sifundvo lesisitfola kulendzaba siyacaca. Kukhonta Jehova ngenhlitiyo yonkhe kusho kuba khona njalo emihlanganweni yelibandla kanye nasensimini, kodvwa kuphindze kufake ekhatsi nalokunye. (2 Khr. 25:1, 2, 27) Nangabe umKhristu achubeka ‘abuka emuva’—lokusici salelive lelibuswa nguSathane, usengotini yekulahlekelwa buhlobo lanabo naNkulunkulu. (Luk. 17:32) Nangabe ‘sitondza lokubi, futsi sibambisisa lokuhle’ ‘sitawufanelekela umbuso waNkulunkulu.’ (Rom. 12:9; Luk. 9:62) Sonkhe kufanele siciniseke kutsi kute intfo kulelive laSathane lengabonakala ilusito nobe ijabulisa lengasenta singakhonti Nkulunkulu ngenhlitiyo yonkhe.—2 Khor. 11:14; fundza Filiphi 3:13, 14.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Lukha 8:3) Jwana umkaKhuza, labeyindvuna yaHerodi; naSusana kanye nalabanye bafati labanyenti lebebasebentisa tintfo tabo kute babasite.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 8:3 leliku-nwtsty
babasite: Noma, “babasekele.” Ligama lesiGriki lelitsi di·a·ko·neʹo lingasho kunakekela tidzingo talabanye ngekubaniketa kudla, kubaphekela, kanye nangaletinye tindlela. Leligama lisetjentiswe ngendlela lefanako kuLuk 10:40 (“ngisebenta”), Luk 12:37 (“itinike kudla”), Imi 6:2 (“sabe kudla”), naLu 17:8 (“ungiletsele tintfo lengitidzingako”), kodvwa lingaphindze libhekisele nakuleminye imisebenti leyentelwa tidzingo temuntfu letivamile. Emavesini 2 na-3, lichaza indlela labesifazane labasekela ngayo Jesu kanye nebafundzi bakhe, babasita kutsi bente kahle umsebenti Nkulunkulu bekabanikete wona. Ngalesento sabo, labesifazane badvumisa Nkulunkulu, lowakhombisa kutsi uyakujabulela loko ngekutsi letento tabo temusa tibhalwe eBhayibhelini kuze tonkhe titukulwane lebetitawulandzela tifundze ngako. (Tag 19:17; Heb 6:10) Ligama lelifanako lesiGriki lasetjentiswa nakukhulunywa ngebesifazane kuMat 27:55; Mak 15:41.
(Lukha 9:49, 50) Johane waphendvula watsi: “Mfundzisi, kunendvodza lesiyibone ikhipha emadimoni ngelibito lakho, futsi setamile kuyivimba, ngobe beyingahambi natsi.” Kodvwa Jesu watsi: “Ningayivimbi, ngobe loyo longakamelani nani, usuke anani.”
w08 3/15 31 ¶2
Emaphuzu Labalulekile Lasencwadzini YaLukha
9:49, 50—Kungani Jesu angazange ayivimbele lenye indvodza kutsi ikhiphe emadimoni nanobe beyingesuye umlandzeli wakhe? Jesu akazange ayivimbele lendvodza ngesizatfu sekutsi libandla lebuKhristu belisengakakhiwa ngaleso sikhatsi. Ngako bekute sidzingo sekutsi lendvodza ilandzele Jesu kuze ibe nekukholwa egameni lakhe futsi ikhiphe nemadimoni.—Makho 9:38-40.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Lukha 8:1-15) Ngekushesha ngemuva kwaloko, wahamba emadolobha nemadolobhana ashumayela futsi amemetela tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu. Bafundzi labalishumi nakubili bebahamba naye, 2 kanye nebafati labatsite labekhiphe kubo emadimoni futsi wabelapha tifo. KwakunguMariya waseMagdala, loyo lakhipha kuye emadimoni lasikhombisa; 3 Jwana umkaKhuza, labeyindvuna yaHerodi; naSusana kanye nalabanye bafati labanyenti lebebasebentisa tintfo tabo kute babasite. 4 Kwatsi lapho sicumbi lesikhulu sesibutsene kanye nalabo lebebasuka emadolobheni lehlukahlukene, wakhuluma nabo asebentisa umfanekiso, watsi: 5 “Umuntfu lotsite waphuma wayohlanyela inhlanyelo yakhe. Njengobe ahlanyela, lenye yawela eceleni kwendlela, yanyatselwa, netinyoni tayidla. 6 Lenye yawela emadvwaleni, futsi ngemuva kwekumila yabuna ngobe bekute umswakama. 7 Lenye yawela emanyeveni, lamanyeva labekhula nayo ayiminyetela. 8 Lenye yawela emhlabatsini lomuhle, futsi ngemuva kwekumila, yatsela titselo letiphindvwe kalikhulu.” Ngemuva kwekusho letintfo, watsi: “Lonendlebe levako akeve.” 9 Bafundzi bakhe bambuta kutsi usho kutsini lomfanekiso. 10 Watsi kubo: “Nine ninikiwe kucondza imfihlo lengcwele yeMbuso waNkulunkulu, kepha labantfu ngikhuluma nabo ngemifanekiso ngobe bayabuka kodvwa ababoni, futsi nobe beva abacondzi. 11 Ngako-ke naku lokushiwo ngulomfanekiso: Inhlanyelo livi laNkulunkulu. 12 Leyo leyawela eceleni kwendlela ngulabo labevako, bese Develi uyefika alihlwitse livi etinhlitiyweni tabo kute bangakholwa futsi bangasindziswa. 13 Leyo leyawela emadvwaleni ngulabo labatsi bangeva livi balemukele ngenjabulo, kodvwa basuke bete timphandze letijulile; ngako bayakholwa sikhashana bese kutsi nakufika tilingo bawe ekukholweni. 14 Leyo leyawela emanyeveni, ngulabo labalivako livi, kodvwa tinkinga, umcebo kanye nenjabulo yalelive kuliminyetele bese abasatseli. 15 Kodvwa leyo leyawela emhlabatsini lomuhle, ngulabo labatsi bangeva livi ngenhlitiyo lenhle, baligcine bese batsela titselo ngekucinisela.
JULY 16-22
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | LUKHA 10-11
“Umfanekiso Wamakhelwane LongumSamariya”
(Lukha 10:29-32) Ifuna kutiveta ilungile, lendvodza yatsi kuJesu: “Ngubani vele longumakhelwane wami?” 30 Jesu waphendvula watsi: “Indvodza letsite yayihamba isuka eJerusalema iya eJerikho futsi yahlaselwa tigebengu tayikhumula, tayishaya, tahamba tayishiya seyitawukufa. 31 Kwakunemphristi labehamba ngaleyondlela, watsi nakayibona, wendlula wayigega. 32 Kanjalo nemLevi nakefika kuleyo ndzawo futsi ayibona, wendlula wayigega.
I-video leku-nwtsty
Indlela Lesuka EJerusalema Iya EJerikho
Lomgcwaco (1) lokule-video lemfishane kungenteka uhamba lapho umgcwaco wakadzeni losuka eJerusalema uye eJerikho bewukhona khona. Lomgcwaco bewulibanga lelingetulu kwemakhilomitha langu-20, futsi bewewukela kakhulu ngoba iJerusalema beyiphakeme ngelikhilomitha lonkhe kuneJerikho. Njengoba lomgcwaco bewuhamba ehlane lelite bantfu, kubanjwa inkunzi bekuvamile kuwo, kwaze kwadzingeka kwakhiwe inkambu yemasotja kuleyondzawo kute ivikele labahamba ngawo. Nawuchamuka ehlane laseJudiya ngalomgcwaco, bewuphumela eJerikho yaseRoma (2). Lidolobha lelidzala laseJerikho (3) belicishe libe ngemakhilomitha lamabili kusuka kuleJerikho yaseRoma.
w02 9/1 16-17 ¶14-15
“Abengakhulumi Ngaphandle Kwemifanekiso”
14 Kwesibili, cabanga ngemfanekiso wamakhelwane longumSamariya. Jesu watsi: “Indvodza letsite yayihamba isuka eJerusalema iya eJerikho futsi yahlaselwa tigebengu tayikhumula, tayishaya, tahamba tayishiya seyitawukufa.” (Lukha 10:30) Kulendzaba, Jesu wakhetsa kubekisa ngemgcwaco ‘lobewusuka eJerusalema uya eJerikho.’ Ngaleso sikhatsi, Jesu bekaseJudiya, edvute naseJerusalema, ngako labebamlalele bebawati lomgcwaco lakhuluma ngawo. Lomgcwaco bewudvume ngekuba yingoti, kakhulu nangabe umuntfu ahamba yedvwana. Njengoba bewukhashane nemakhaya, bewugcwele tigebengu.
15 Kunalokunye lesingakunaka kulendzaba yaJesu yemgcwaco ‘losuka eJerusalema uya eJerikho.’ Ngekusho kwakhe, bekunemphristi lobekahamba ngalomgcwaco, futsi walandzelwa ngumLevi, kepha bobabili abazange beme kute basite lomuntfu lobekalimele. (Lukha 10:31, 32) Baphristi bebasebenta ethempelini lebeliseJerusalema, futsi bebasitwa ngemaLevi. Baphristi labanyenti nemaLevi bebahlala eJerikho nangabe bakhululekile emisebentini yasethempelini, ngoba beyingemakhilomita langu-23 kuphela kusuka eJerusalema. Ngako, kungenteka bebavamile kuhamba ngalomgcwaco. Lokunye lokufanele sikunake kutsi lomphristi nalomLevi bebasendleleni ‘lesuka eJerusalema,’ lokusho kutsi bebachamuka ethempelini. Ngako bebate nesizatfu lesiphatsekako sekungayisiti lendvodza, mhlawumbe batsi, ‘Bebangeke bakhone kusebenta ethempelini ngemuva kwekutsintsa sidvumbu salendvodza lebeyibonakala ngatsi ifile.’ (Levithikhusi 21:1; Numeri 19:11, 16) Loku akusikhombisi yini kutsi Jesu bekafanekisa ngetintfo lebetivamile?
(Lukha 10:33-35) Kodvwa kwakunemSamariya labehamba ngaleyondlela. Wefika kuyo, watsi nakayibona wayihawukela. 34 Wasondzela kulendvodza, wayibopha emanceba, awagcobisa ngemafutsa nangeliwayini. Wabese uyayitsatsa uyigibelisa embongolweni yakhe wayiyisa endlini yetivakashi wayinakekela. 35 Ngelilanga lelilandzelako watsatsa bodenariyo lababili wabanika umnikati walendlu, wase utsi: ‘Ngibonele lomuntfu, nangibuya ngitakubhadala konkhe lokukwakho.’
Emaphuzu lacwaningiwe aLuk 10:33, 34 laku-nwtsty
umSamariya lotsite: EmaJuda bewavamise kuwabukela phansi emaSamariya, futsi angafuni kudlelana nawo. (Joh 4:9) Lamanye emaJuda bewatsi nawanyembenya umuntfu ambite ngekutsi “ungumSamariya.” (Joh 8:48) I-Mishnah isitjela kutsi lomunye rabi watsi: “Umuntfu lodla sinkhwa semaSamariya ufana nalodla inyama yengulube.” (Shebith 8:10) EmaJuda lamanyenti bekangabemukeli bufakazi bemSamariya, futsi angalufuni nelusito lwabo. Jesu wakhetsa kufanekisa ngemSamariya kute ente liphuzu lakhe likhanye bha, ngoba bekati kutsi emaJuda bekawabukela phansi kangakanani emaSamariya, futsi lendzaba ivamise kubitwa ngekutsi ngumfanekiso wamakhelwane longumSamariya lolungile.
wayibopha emanceba, awagcobisa ngemafutsa nangeliwayini: Lukha, lobekangudokotela, wawuchaza kahle umfanekiso waJesu kulelivesi, washo indlela yekwelapha emanceba yangaleto tikhatsi. Bantfu bebavamise kwelapha emanceba ngeliwayini nemafutsa. Emafutsa bewahle asetjentiselwa kutsambisa linceba (catsanisa na-Isa 1:6), kantsi liwayini beliphotisa linceba ngekubulala emagciwane. Lukha waphindze wachaza indlela yekubopha linceba kute liphole.
endlini yetivakashi: Leligama lesiGriki lisho “indzawo lapho bantfu bebangaya khona bemukeleke.” Tivakashi, kanye netilwane tato, betingatfola indzawo yekuhlala khona. Umnikati walendlu bekaniketa tivakashi loko lebetikudzinga, futsi nangabe abhadalwa, bekangasale anakekela bantfu labashiywe kulendlu.
(Lukha 10:36, 37) Ucabanga kutsi ngubani kulaba labatsatfu lowaba ngumakhelwane walendvodza leyayihlaselwe tigebengu?” 37 Lendvodza yatsi: “Ngulona lowaba nemusa kulomuntfu.” Ngako Jesu watsi kuyo: “Nawe hamba wente njalo.”
w98 7/1 31 ¶2
UmSamariya Waba Ngumakhelwane Lolungile
Lomfanekiso waJesu usifundzisa kutsi umuntfu lolunge mbamba akagcini nje ngekulalela imitsetfo yaNkulunkulu, kepha uphindze abe nebuntfu baNkulunkulu. (Efesu 5:1) LiBhayibheli litsi “Nkulunkulu akakhetsi.” (Imisebenti 10:34) Siyamlingisa yini? Lomfanekiso waJesu usitsintsa tinhlitiyo futsi usifundzisa kutsi kungefani ngebuve, emasiko, netinkholo akukafaneli kunciphise lutsandvo lwetfu ngalabanye. EmaKhristu kufanele “ente lokuhle kubo bonkhe,” angagcini kuphela ngalabo labanesigaba lesilingana nesabo nome buve lobufanako, futsi angagcini ngalabo lahlobene nabo ekukholweni.—Galathiya 6:10.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Lukha 10:18) Jesu wabaphendvula watsi: “Ngibona Sathane awa njengembane ezulwini.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 10:18 leliku-nwtsty
Ngibona Sathane awa njengembane ezulwini: Lamavi aJesu kungenteka abesiphrofetho, futsi akhuluma ngatsi kucoshwa kwaSathane ezulwini besekuvele kwentekile. Sem 12:7-9 sichaza imphi yasezulwini futsi sitsi kuncotjwa kwaSathane bekuhambisana nekutalwa kweMbuso waNkulunkulu lobuswa nguMesiya. Ngalamavi, Jesu bekagcizelela kutsi noma kanjani Sathane nemadimoni akhe bebatawuncotjwa, ngoba Nkulunkulu bekasandza kuniketa labafundzi labangu-70 emandla ekukhipha emadimoni, nanobe bebabantfu labanesono.—Luk 10:17.
w08 3/15 31 ¶11
Emaphuzu Labalulekile Lasencwadzini YaLukha
10:18—Bekasho kutsini Jesu nakatjela bafundzi bakhe labangu-70 kutsi: “Ngibona Sathane awa njengembane ezulwini”? Jesu bekangasho kutsi Sathane abesavele acoshiwe ezulwini. Loko kwaze kwenteka nga-1914 ngesikhatsi Jesu sekabekiwe kutsi abe yiNkhosi ezulwini. (Sem 12:1-10) Ngekukhuluma ngako kube ngatsi kadze kwenteka, kungenteka Jesu abegcizelela kutsi bekutawenteka noma kanjani esikhatsini lesitako.
(Lukha 11:5-9) Ngetulu kwaloko watsi kubo: “Asesitsi lomunye wenu unemngani, bese uya kuye ekhatsi nebusuku afike atsi: ‘Mngani, ngicela unginanisele tinkhwa letintsatfu, 6 ngobe ngivakashelwe ngumngani wami losuka khashane, futsi ngite lutfo lengingamupha lona.’ 7 Loyo longekhatsi aphendvule atsi: ‘Yekela kungiphatamisa, ngobe umnyango sewukhiyiwe, kantsi mine nebantfwabami sesilele. Ngeke ngikwati kuvuka ngikunike lolokufunako.’ 8 Ngiyanitjela ngitsi: Ngisho nobe angeke avuke amuphe lalakufunako ngobe angumngani wakhe, kodvwa ngenca yekutsi uyabelesela, utawuvuka amnike lakudzingako. 9 Ngako-ke ngitsi kini: Chubekani nicela, nitawuphiwa; chubekani nifuna, nitawutfola; chubekani ninconcotsa, nitawuvulelwa.
Emaphuzu lacwaningiwe aLuk 11:5-9 laku-nwtsty
Mngani, ngicela unginanisele tinkhwa letintsatfu: Bantfu baseMphumalanga Lesekhatsi bebaneligcabho ngekunakekela kahle tivakashi, njengoba sibona kulomfanekiso. Ngisho noma lesivakashi sefika ekhatsi nebusuku singakasho, lokusitjela kutsi tekuhamba tangaleso sikhatsi betingatsembakali, lomnumzane wakubona kubalulekile kutsi asinikete kudla. Waze wativa abophekile kutsi avuse makhelwane wakhe ngaleso sikhatsi kute ananise kudla.
Yekela kungiphatamisa: Kulomfanekiso, lomakhelwane abengakatimiseli kuvuka anikete lona lomunye lusito ngoba abesavele alele, hhayi ngoba abengasitani. Emakhaya angaleso sikhatsi, kakhulu alabo labaphuyile, bekavame kuba yindlu yinye lenkhulu. Ngako nangabe lomnumzane bekangavuka ebusuku, bekungaphatamiseka wonkhe muntfu, ngisho nebantfwana.
uyabelesela: Leligama lesiGriki lelisetjentiswe kulelivesi mbambambamba lisho “kungabi nemahloni.” Kepha kulomusho lisho kubelesela noma kungaphelelwa ngemandla. Lendvodza lekulomfanekiso waJesu beyite emahloni ekucela loko lekudzingako, futsi ayizange iphelelwe ngemandla, ngako Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi nabo kufanele bangaphelelwa ngemandla nabathantaza.—Luk 11:9, 10.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Lukha 10:1-16) Ngemuva kwaloko, iNkhosi yakhetsa labangemashumi lasikhombisa, yabatfuma ngababili kutsi bahambe embikwayo baye kuwo onkhe emadolobha nakuto tonkhe tindzawo lebeyitakuya kuto. 2 Yatsi kubo: “Umsebenti wekuvuna mkhulu, kodvwa tisebenti timbalwa. Ngako ncusani iNkhosi yekuvuna kutsi yengete tisebenti ekuvuneni kwayo. 3 Hambani, nginitfuma njengetimvu emkhatsini wetimphisi. 4 Ningaphatsi sikhwama semali nobe sekudla, nobe tincabule, futsi ningalitjatiswa kubingelela bantfu lenihlangana nabo emgwacweni. 5 Kunobe nguyiphi indlu leningena kuyo nibocale nitsi: ‘Shengatsi lendlu ingaba nekuthula.’ 6 Nangabe kulendlu kunemuntfu lotsandza kuthula, kuthula kwenu akwehlele kuye. Kodvwa nakute, kuthula kwenu akubuyele kini. 7 Hlalani kuleyondlu, nidle futsi ninatse loko labaninika kona, ngobe sisebenti kufanele sitfole liholo laso. Ningacocomi nisuke kulomunye umuti niye kulomunye. 8 “Kunobe nguliphi lidolobha leningena kulo futsi banemukele, nibodla tintfo labaninika tona, 9 nelaphe labagulako labalapho, niphindze nitsi: ‘UMbuso waNkulunkulu sewusondzele.’ 10 Kodvwa kunobe nguliphi lidolobha leningena kulo futsi banganemukeli, nibophuma niye emigwacweni yalo lemikhulu nitsi: 11 ‘Nelutfuli lwakulelidolobha lenu lolusetinyaweni tetfu siyalutsintsitsa kuze kube bufakazi kini. Kodvwa-ke khumbulani kutsi uMbuso waNkulunkulu sewusondzele.’ 12 Ngiyanitjela ngitsi kuyawuba ncono ngelive laseSodoma ngalelolanga kunalelo dolobha. 13 “Maye kuwe Khorazini nawe Bhethsayida! Ngobe kube letimangaliso letentiwe kini betentiwe eThire naseSidoni, ngabe kadze bantfu bakhona baphendvukile, batitsela ngemlotsa futsi bembatsa tindvwangu temasaka. 14 Kuyawuba ncono ngeThire nangeSidoni kunani nakwehlulelwa. 15 Nawe Khaphanawume, ucabanga kutsi utawuphakanyiselwa ezulwini yini? Cha, uyawukwehliselwa eThuneni! 16 “Lonilalelako, ulalela mine. Nalonganemukeli, akemukeli mine. Loyo longangemukeli mine, akamemukeli naloyo longitfumile.”
JULY 23-29
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | LUKHA 12-13
“Nine Nibaluleke Kwendlula Bojolwane Labanyenti”
(Lukha 12:6) Bojolwane labasihlanu abatsengiswa yini ngemasenti lamabili elinani lelincane? Nanobe kunjalo, Nkulunkulu akakhohlwa ngisho namunye wabo.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 12:6 leliku-nwtsty
bojolwane: Libito lesiGriki lelitsi strou·thiʹon lisinciphiso lesisho nome ngabe nguyiphi inyoni lencane, kodvwa livame kusho bojolwane, lokutinyoni letishiphe kunato tonkhe letidliwako.
(Lukha 12:7) Nato tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe. Ngako-ke ningesabi, nine nibaluleke kwendlula bojolwane labanyenti.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 12:7 leliku-nwtsty
tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe: Kutsiwa sinetinwele letingetulu kwa-100 000. Kwati kwaJehova imininingwane lebonakala ingakabaluleki njengelinani letinwele tetfu kusicinisekisa kutsi unendzaba nemlandzeli ngamunye waKhristu.
(Lukha 12:7) Nato tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe. Ngako-ke ningesabi, nine nibaluleke kwendlula bojolwane labanyenti.
cl 241 ¶4-5
Kute ‘Lokungasehlukanisa Nelutsandvo LwaNkulunkulu’
4 Kwekucala, liBhayibheli lifundzisa kutsi kuNkulunkulu, tonkhe tinceku takhe tibalulekile. Jesu watsi: “Bojolwane lababili abatsengiswa yini ngemali yelinani lelincane? Nome kunjalo, ngeke kuwele ngisho namunye wabo emhlabatsini angaboni uYihlo. Futsi tonkhe tinwele letisetinhloko tenu tibaliwe. Ngako-ke ningesabi, nine nibaluleke kwendlula bojolwane labanyenti.” (Matewu 10:29-31) Asesihlole kutsi labebalalele Jesu ekhulwini lekucala bawacondza kanjani lamavi akhe.
5 Yini lebeyingenta umuntfu atsenge jolwane? Ngesikhatsi saJesu bojolwane bekutinyoni lebetishiphe kunato tonkhe tinyoni letidliwako. Kufanele sinake kutsi ngasenti welinani lelincane, umuntfu bekatfola bojolwane lababili. Ngekuhamba kwesikhatsi Jesu watsi ngabosenti lababili, umuntfu bekatfola bojolwane labasihlanu, hhayi labane. Lowesihlanu bekayimbasela, kufana nekutsi akakabaluleki. Ngisho noma bojolwane bebangakabaluleki kubantfu, uMdali abebatsatsa njani? Jesu watsi: “Nkulunkulu akakhohlwa ngisho namunye wabo [ngisho naloloyimbasela].” (Lukha 12:6, 7) Loku kuyasisita kutsi siwacondze emavi aJesu. Njengoba jolwane munye abaluleke kangaka kuNkulunkulu, kusebaleni kutsi umuntfu ubaluleke kakhulu kuye! Njengoba Jesu asho, Jehova wati yonkhe imininingwane ngatsi. Ubala ngisho netinwele letisetinhloko tetfu!
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Lukha 13:24) “Timiseleni kute ningene ngemnyango lomncane, ngobe ngiyanitjela ngitsi: Banyenti labatawufuna kungena kodvwa ngeke bakwati.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 13:24 leliku-nwtsty
Timiseleni: Noma “Chubekani nitikhandla.” Leseluleko saJesu sigcizelela sidzingo sekutimisela ngalokusuka enhlitiyweni kute singene ngemnyango lomncane. Kulomusho, letinye tincwadzi tekucwaninga titsi “Faka emandla akho onkhe; Phikelela.” Sento sesiGriki lesitsi a·go·niʹzo·mai sihlobene nelibito lesiGriki lelitsi a·gonʹ, lebelivame kusetjentiswa nakuchazwa imincintiswane yemidlalo yematubane. Umbhalo waHeb 12:1 usebentisa lelibito nawufanekisa “umncintiswano” wekuphila logijinywa ngemaKhristu. Liphindze lisetjentiselwe kuchaza “kuhlupheka” (Flp 1:30; Kho 2:1) noma “kulwa” (1Tm 6:12; 2Tm 4:7). Sento lesikuLuk 13:24 siphindze sihunyushwe ngekutsi “labangenele umncintiswane” (1Ko 9:25), ‘kutikhandla; kutimisela’ (Kho 1:29; 4:12; 1Tm 4:10), nangekutsi “kulwa” (1Tm 6:12). Njengoba lenkhulumo lekulelivesi ihlobene nemincintiswane yemidlalo yematubane, labanye batsi lokutimisela lobekushiwo nguJesu kuyefana nekutikhandla kwengijimi kute iphumelele emncintiswaneni, ize ikhiphe emandla ayo ekugcina.
(Lukha 13:33) Kodvwa-ke kufanele ngichubeke neluhambo lwami lamuhla, nakusasa kanye nangelilanga lelilandzelako, ngobe akukavumeleki kutsi umphrofethi abulawelwe ngephandle kweJerusalema.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 13:33 leliku-nwtsty
akukavumeleki: Noma “akunangcondvo (ngeke sekwenteke).” Nanobe kute siphrofetho lesiseBhayibhelini lesitsi Mesiya abetawufela eJerusalema, umcondvo lonjalo uyavela kancane kuDan 9:24-26. Ngetulu kwaloko, kunengcondvo kutsi emaJuda bewangatsi nawabulala umphrofethi, njengaMesiya, ambulalele eJerusalema. Emalunga langu-71 eNkantolo YemaJuda lenkhulu bewabutsana eJerusalema, ngako licala lemuntfu lobekamangalelwe ngekuba ngumphrofethi wemanga belitekwa khona. Kusenekwenteka nekutsi Jesu abecabanga ngekutsi liwundlu leliPhasika neminikelo yetilwane levamile bekunikelwa eJerusalema. Ecinisweni kwagcina kwenteke njengoba nje Jesu abeshito. Wayiswa eNkantolo YemaJuda eJerusalema futsi walahlwa licala. Wabese ufela khona njengeliwundlu ‘leliPhasika,’ ngephandle kwetindvonga telidolobha.—1Ko 5:7.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Lukha 12:22-40) Ngako watsi kubafundzi bakhe: “Ngitsi kini: Ningakhatsateki ngemiphefumulo yenu mayelana nekutsi nitawudlani, nobe ngemitimba yenu mayelana nekutsi nitawembatsani. 23 Ngobe kuphila kubaluleke kwendlula kudla, nemtimba ubaluleke kwendlula kwekwembatsa. 24 Bukisisani tinyoni. Atilimi, futsi ativuni; tite tincolobane nobe tinyango. Nanobe kunjalo, Nkulunkulu uyatondla. Nine anikabaluleki yini kwendlula tinyoni? 25 Ukhona yini kini longatsi ngekukhatsateka kwakhe engete umzuzu nje ekuphileni kwakhe? 26 Nangabe ningeke nibe nemandla ekwenta loku lokuncane, nitikhatsatelani-ke ngaleti letinye tintfo? 27 Bukisisani indlela timbali letikhula ngayo; atifukuzi futsi atitfungi, kodvwa ngiyanitjela ngitsi, naSolomoni ebukhatikhatini bakhe abengembatsi njengato. 28 Nangabe Nkulunkulu atembatsisa ngalendlela timbali tesiganga letikhona lamuhla bese kusasa tiyahhohloka, utawunembatsisa kakhulu kangakanani-ke nine leninekukholwa lokungakacini! 29 Ningakhatsateki ngekutsi nitawudlani nangekutsi nitawunatsani, futsi yekelani kukhatsateka kakhulu, 30 ngobe tonkhe letintfo ngito letiphishanekelwa bantfu balelive, kodvwa uYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga. 31 Esikhundleni saloko, chubekani nifuna uMbuso wakhe, futsi letintfo nitawengetelwa tona. 32 “Ningesabi mhlambi lomncane, ngobe uYihlo uncume kuninika uMbuso. 33 Tsengisani loko leninako, niphe labeswele. Yentani tipatji temali letingagugi, lokungumcebo losezulwini longapheli, lapho emasela angeke agcekeze khona ebe, nemvunya ungeke udle khona. 34 Ngobe lapho umcebo wenu ukhona khona, kulapho netinhlitiyo tenu titawuba khona. 35 “Gcokani futsi nitilungiselele, netibane tenu tivutse, 36 nibe njengebantfu labalindzele kutsi inkhosi yabo ibuye emshadweni, kute kutsi nayifika futsi inconcotsa bayivulele ngekushesha. 37 Tiyajabula leto tisebenti lokutsi inkhosi yato nayifika ititfole tilindzile! Ngicinisile ngitsi kini: Itawugcoka ilungele kusebenta, ihlalise letisebenti etafuleni, ngemuva kwaloko ite itinike kudla. 38 Tiyajabula leto tisebenti nangabe kwenteka ifika ebusuku kakhulu, nobe entsatsakusa ititfole tilindzile! 39 Kodvwa yatini kutsi kube umnikati wendlu bekati kutsi lisela litawufika ngasiphi sikhatsi, abetawuhlala alindzile khona indlu yakhe ingetugcekezwa. 40 Ngako-ke nani hlalani nilungele, ngobe iNdvodzana yemuntfu itawufika ngesikhatsi leningakasilindzeli.”
JULY 30–AUGUST 5
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | LUKHA 14-16
“Umfanekiso Wendvodzana Lebeyilahlekile”
(Lukha 15:11-16) Waphindze watsi: “Indvodza letsite yayinemadvodzana lamabili. 12 Indvodzana lencane yatsi kuyise: ‘Babe, nginike loko lokulifa lami.’ Ngako lobabe wawabela lifa lawo. 13 Kungakapheli ngisho nemalanga lamangakhi, lendvodzana lencane yabutsa konkhe lokukwayo, yahamba yaya eveni lelikhashane, lapho leyefika yalidlabhatisa khona ngekuphila imphilo yekonakala. 14 Latsi naseliphelile lelifa, kwaba nendlala lenkhulu kulelo live, lendvodzana yase iyahlupheka. 15 Yahamba yayewucela umsebenti kulomunye umuntfu wakulelo live, lowayitfuma kutsi iyewukwelusa tingulube. 16 Yayilamba, ifise ngisho nekudla imidvumba leyayidliwa nguletingulube, ngobe kwakute muntfu labeyipha kudla.
Emaphuzu lacwaningiwe aLuk 15:11-16 laku-nwtsty
Indvodza letsite yayinemadvodzana lamabili: Lomfanekiso wendvodzana lebeyilahlekile wehluke ngetindlela letinyenti kuleminye imifanekiso. Ungulomunye wemifanekiso yaJesu lemidze kunayo yonkhe. Indlela lachaza ngayo budlelwane bemalunga emndeni kulomfanekiso ikhetseke kakhulu. Kuleminye imifanekiso, Jesu bekavame kukhuluma ngetintfo letingaphili njengenhlanyelo nemhlabatsi, nobe ngebudlelwane lobukhona emkhatsini wenkhosi netisebenti tayo. (Mat 13:18-30; 25:14-30; Luk 19:12-27) Nobe kunjalo, kulomfanekiso Jesu ukhuluma ngebudlelwane lobusedvute lobusemkhatsini wababe nemadvodzana akhe. Labanyenti labafundza lomfanekiso kungenteka abakaze babe nababe lonelutsandvo njengalona. Lomfanekiso uveta indlela Babe wetfu wasezulwini labatsandza ngayo bantfwana bakhe basemhlabeni, kokubili labo labahlala betsembekile nalabo labaphendvukako ngemuva kwekona.
Indvodzana lencane: Ngekusho kweMtsetfo waMosi, litubulo belitfola sabelo lesiphindvwe kabili. (Dut 21:17) Ngako kulomfanekiso, nangabe lendvodzana lendzala beyilitubulo, kufanele kutsi lifa lalendvodzana lencane belinguhhafu welifa lalelendzala.
yalidlabhatisa: Leligama lesiGriki lelisetjentiswe lapha lisho “kusakata.” (Luk 1:51; Imi 5:37) KuMat 25:24, 26 lihunyushwe ngekutsi ‘kukela.’ Kulelivesi, lisetjentiswe ngemcondvo wekumosha noma kudlabhatisa imali.
imphilo yekonakala: Noma “kuphila budlabha.” Ku-Efe 5:18; Thi 1:6; 1Ph 4:4, kusetjentiswe lelinye ligama lesiGriki lelinemcondvo lofanako. Njengoba leligama lesiGriki liphindze lisho kudlabhatisa imali, lamanye emahumusho eliBhayibheli asebentise emavi latsi “kuphila ngekonakala.”
iyewukwelusa tingulube: Letilwane leti betingcolile ngekusho kweMtsetfo, futsi umsebenti wekutelusa bewumehlisela sitfunti umJuda.—Lev 11:7, 8.
imidvumba: Imidvumba inesikhumba lesomile lesimanyatelako, lesinembala lolutfuli futsi ifana neluphondvo, njengoba ibitwa kanjalo ngesiGriki (ke·raʹti·on, “luphondvo loluncane”). Nalamuhla, imidvumba isasetjentiswa njengekudla kwemahhashi, tinkhomo netingulube. Bungako belihlazo lelijaha lelangena kulo bubonakala ngekutsi yaze yafisa kudla lokudla kwetingulube—Hlola liphuzu lelicwaningiwe laLuk 15:15.
(Lukha 15:17-24) “Ngesikhatsi isanguluka, yatsi: ‘Tonkhe tisebenti tababe tidla tesutse, kodvwa mine ngibulawa yindlala! 18 Ngitawuhamba ngiye kubabe ngifike ngitsi: “Babe, ngonile kuNkulunkulu ezulwini nakuwe. 19 Akusangifaneli ngisho nekubitwa ngekutsi ngiyindvodzana yakho. Mane ungente lomunye wetisebenti takho.”’ 20 Ngako yesuka yahamba yaya kuyise. Uyise wayibona isesekhashane, wayihawukela, wagijima wefika wayigaca futsi wayanga. 21 Yatsi kuye: ‘Babe, ngonile kuNkulunkulu ezulwini nakuwe. Akusangifaneli ngisho nekubitwa ngekutsi ngiyindvodzana yakho. Mane ungente lomunye wetisebenti takho.’ 22 Kodvwa uyise watsi etisebentini takhe: ‘Phangisani, niletse ingubo lendze futsi lenhle kakhulu, nimembatsise yona, nifake indandatho emunweni wakhe, nimgcokise netincabule. 23 Tsatsani nelitfole lelikhuluphele, nilihlabe, kute sitewudla sijabule, 24 ngobe lendvodzana yami beyifile kodvwa seyiyaphila; beyilahlekile kodvwa seyitfolakele.’ Ngako base bayatijabulisa.
Emaphuzu lacwaningiwe aLuk 15:17-24 laku-nwtsty
nakuwe: Noma “embikwakho.” Leligama lesiGriki lelitsi e·noʹpi·on lelisho “embikwakho; emehlweni akho,” lisetjentiswe ngendlela lefanako encwadzini ya-1Sa 20:1 ku-Septuagint.
wetisebenti: Nayibuyela ekhaya, lendvodzana lencane beseyincume kucela babe wayo kutsi ayemukele njengesisebenti sesikhashana, hhayi njengendvodzana. Sisebenti lesinjalo besingahlali ekhaya lemcashi waso, kepha besicashwa kwesikhashana, mhlawumbe lilanga linye kuphela.—Mat 20:1, 2, 8.
wayanga: Noma “wayanga ngelutsandvo.” Ligama lesiGriki lelitsi “wayanga” lisukela esentweni lesitsi phi·leʹo, ngaletinye tikhatsi lesihunyushwa ngekutsi “kwanga” (Mat 26:48; Mak 14:44; Luk 22:47) kepha ngaletinye tikhatsi lesento sinemcondvo ‘wekutsandza’ (Joh 5:20; 11:3; 16:27). Ngekuyibingelela ngendlela lekhombisa lutsandvo, lobabe kulomfanekiso ukhombisa sifiso sekuyemukela indvodzana yakhe lephendvukile.
nekubitwa ngekutsi ngiyindvodzana yakho: Leminye imiBhalo yesandla yengeta nekutsi: “Ngente lomunye wetisebenti takho tesikhashana,” kepha indlela lombhalo lohunyushwe ngayo lana isekelwa yimiBhalo leminyenti yesandla yakadzeni leyetsenjwako. Letinye tati titsi lamavi engetwa kute atohlangana kahle nembhalo waLuk 15:19.
ingubo lendze . . . indandatho . . . netincabule: Lengubo bekungasiyo nje ingubo levamile, kepha bekuyingubo lenhle kakhulu, mhlawumbe lebeyihlotjisiwe, lebeyigcokwa simenywa lesihloniphekile. Lesento sekufaka indandatho emunweni walendvodzana sikhombisa lutsandvo lobabe labenalo kanye nekubuyisa kwakhe sitfunti, emalungelo, nesigaba salendvodzana. Tisebenti betingakavami kugcoka indandatho netincabule. Ngako lobabe bekakwenta kucace kutsi indvodzana yakhe uyemukele ngalokuphelele njengelilunga lemndeni.
(Lukha 15:25-32) “Indvodzana yakhe lendzala beyisemasimini, yatsi nayita ekhaya yeva umsindvo, kudlalwa umculo futsi kudanswa. 26 Yabita lesinye setisebenti yasibuta kutsi kwentekani. 27 Satsi kuyo: ‘Umnakenu ubuyile, futsi uyihlo umhlabele litfole lelikhuluphele, ngobe ubuye aphila.’ 28 Ngako yatfukutsela kakhulu yangafuni ngisho nekungena. Uyise weta wayincenga. 29 Yatsi kuye: ‘Mine ngikusebentele iminyaka leminyenti futsi angikase ngiwephule umyalo wakho, kodvwa awukake sewungiphe ngisho nelizinyane lembuti kute ngitijabulise nebangani bami. 30 Kodvwa ngekushesha nje nayibuya lendvodzana yakho ledlabhatise lifa lakho netingwadla, uyihlabele litfole lelikhuluphele.’ 31 Uyise watsi kuyo: ‘Ndvodzana, wena bewusolo unami, futsi konkhe lokukwami ngekwakho, 32 kepha kufanele kutsi sijabule, ngobe umnakenu abefile kodvwa sewuyaphila, futsi abelahlekile kodvwa sewutfolakele.’”
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
(Lukha 14:26) “Nangabe umuntfu eta kimi kodvwa angamtondzi uyise, unina, umkakhe, bantfwabakhe, bomnakabo, bodzadzewabo kanye nemphefumulo wakhe, ngeke abe ngumfundzi wami.
Liphuzu lelicwaningiwe laLuk 14:26 leliku-nwtsty
angamtondzi: EBhayibhelini, ligama lelitsi “kutondza” linetinchazelo letinyenti. Lingasho kutondza lokubangelwa kuba nenhlitiyo lembi, bese kwenta umuntfu ulimata labanye. Noma lingasho kutondza kakhulu intfo letsite nome umuntfu ute ungafuni lutfo lolutakuhlanganisa naloyo muntfu noma leyontfo. Leligama lingaphindze lisho kutsandza kancane. Sinesibonelo saJakobe, lokutsiwa “bekatondza” Leya, atsandza Rakheli. Loku kusho kutsi bekatsandza Leya kancane kunaRakheli (Ge 29:31 naDut 21:15, NW, imibhalo lengentasi), futsi naletinye tincwadzi temaJuda tiyalisebentisa leligama ngalendlela. Ngako Jesu bekangasho kutsi balandzeli bakhe bekufanele bangatitsandzi bona kanye nemindeni yabo, ngobe loku bekutawuphambana nemiBhalo. (Catsanisa naMak 12:29-31; Efe 5:28, 29, 33.) Kulamavi, ligama lelitsi “kutondza” lingasho “kutsandza kancane.”
(Lukha 16:10-13) Umuntfu lowetsembekile kulokuncane wetsembekile nakulokukhulu, nemuntfu longaketsembeki kulokuncane akaketsembeki nakulokukhulu. 11 Ngako-ke nangabe ningaketsembeki endleleni leniwusebentisa ngayo umcebo walelive, ngubani lotaniphatsisa umcebo lokunguwo sibili? 12 Nangabe ningaketsembeki endleleni lenisebentisa ngayo tintfo talabanye, ngubani lotaniniketa lokukwenu? 13 Kute sisebenti lesingaba sigcili semakhosi lamabili, ngobe sitawutondza lenye, sitsandze lelenye, nobe sihloniphe lenye, sedzelele lelenye. Ngeke nikhonte Nkulunkulu niphindze nikhonte nemcebo.”
Kufuna Umcebo Sibili
7 Fundza Lukha 16:10-13. Lesisebenti lesisemfanekisweni waJesu satakhela bangani kute sitizuzise. Nobe kunjalo, Jesu wakhutsata balandzeli bakhe kutsi batakhele bangani ezulwini, hhayi ngetizatfu tebugovu. Emavesi lalandzela lomfanekiso ahlobanisa indlela losetjentiswa ngayo “umcebo walelive” nekwetsembeka kuNkulunkulu. Liphuzu laJesu belikutsi singahlala ‘setsembekile’ ngisho nobe sinalomcebo walelive. Singakwenta njani loko?
8 Indlela lekahle lesingakhombisa ngayo kutsi setsembekile ngemcebo lesinawo, kutsi sinikelele umsebenti wekushumayela wemhlaba wonkhe Jesu labiketela kutsi utawukwentiwa. (Mat. 24:14) Lenye intfombatanyana yaseNdiya beyinelibhokisi lelincane lebeyifaka kulo imali, beyize ikhetse kungatsengelwa emathoyizi kuze ifake imali kulelibhokisi. Belitsi naseligcwele lelibhokisi, inikele ngalemali kute isetjentiselwe umsebenti wekushumayela. Lomunye umzalwane eNdiya lonelipulazi lemakhokhonathi wanikela ngawo ehhovisini lekuhumusha laseMalayalam kunekutsi anikele ngemali ngobe bekati kutsi lelihhovisi liyawatsenga emakhokhonathi. Lesi, sento lesihlakaniphile. Ngendlela lefanako, bazalwane baseGreece banikela njalo nge-olive oil, cheese kanye nalokunye kudla emndenini waseBethel.
Kufundvwa KweliBhayibheli
(Lukha 14:1-14) Ngalelinye liSabatha, Jesu wahamba wayewukudla emtini walesinye sikhulu sebaFarisi, futsi labo lebebalapho bebamgadzile. 2 Embikwakhe kwakunendvodza lebeyinesifo sekuvuvuka. 3 Ngako Jesu watsi kulabo labati uMtsetfo nakubaFarisi: “Kuvumelekile yini kwelapha ngeliSabatha?” 4 Kodvwa abazange bamphendvule. Ngako wabamba lendvodza, wayelapha wase utsi ayihambe. 5 Ngemuva kwaloko watsi kubo: “Ngubani emkhatsini wenu lokutsi nangabe indvodzana nobe inkunzi yakhe igcumukela emgodzini ngeliSabatha angasheshi ayikhiphe?” 6 Kodvwa behluleka kumphendvula. 7 Nakabona kutsi emadvodza labemenyiwe abetikhetsela tindzawo letisembili, wawatjela umfanekiso watsi: 8 “Nawumenywe ngumuntfu lotsite edzilini lemshado, ungahlali endzaweni lesembili. Ngobe kungenteka kunalotsite lomenyiwe lobaluleke kakhulu kunawe, 9 futsi loyo lokumemile utawukuta naloyo muntfu kuwe, atsi: ‘Ngicela kuhlale nangu lapho.’ Ngako utawusuka unemahloni uye endzaweni lengemuva. 10 Kodvwa nawumenyiwe, hlala endzaweni lesemuva kute umuntfu lokumemile atewukuta, atsi kuwe: ‘Mnganami, yani embili.’ Ngako wena utawuhlonishwa ngibo bonkhe labamenyiwe. 11 Ngobe nobe ngubani lotiphakamisako utawutfotjiswa, futsi nobe ngubani lotitfobako, utawuphakanyiswa.” 12 Ngemuva kwaloko watsi kulendvodza lebeyimmemile: “Nawente lidzili nobe sidlo sakusihlwa, ungamemi bangani bakho, banakenu, tihlobo takho nobe bomakhelwane bakho labanjingile, ngobe mhlawumbe ngalelinye lilanga nabo batakumema, ngaleyo ndlela utawube sewuwutfolile umvuzo wakho. 13 Kodvwa nawente lidzili, mema labeswele, labakhubatekile, tinchute netimphumphutse, 14 futsi utawujabula ngekutsi ngeke bakumeme. Ngobe utawutfola umvuzo wakho nasekuvuswa labalungile.”