Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
MARCH 1-7
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 7-8
“Tifundvo Lesingatitfola Mayelana Nenkambu Yema-Israyeli”
it-1 497 ¶3
Libandla
Ka-Israyeli baholi bebavame kumelela sive. (Ezr 10:14) Ngako, “baholi baletive” bebaletsa iminikelo ngemuva kwekumisa lithende lekukhontela. (Num 7:1-11) Bebaphindze bamelele lesive nakwentiwa ‘sivumelwane’ ngekutsi babeke luphawu lolubufakazi futsi ngesikhatsi saNehemiya loku bekwentiwa baphristi, emaLevi kanye ‘netinhloko talabantfu.’ (Neh 9:38–10:27) Ngesikhatsi ema-Israyeli aseluhambweni loludze ehlane, emadvodza langu-250, “labekabaholi besive saka-Israyeli futsi angemadvodza lakhetsiwe nalahlonishwako” ahlangana naKhora, Dathani, Abiramu kanye na-Oni kute avukele Mosi na-Aroni. (Num 16:1-3) Alalela sicondziso lesivela kuNkulunkulu, Mosi wakhetsa emadvodza lamadzala aka-Israyeli langu-70 lebekabaholi kuze atomsita ngekutsi ‘amtfwalise lomtfwalo walabantfu’ futsi angawutfwali yedvwa. (Num 11:16, 17, 24, 25) Levithikhusi 4:15 ukhuluma ‘ngemadvodza lamadzala aka-Israyeli,’ futsi kubonakala shengatsi baholi balesive bekungemadvodza lamadzala, tinhloko, behluleli kanye netikhulu.—Num 1:4, 16; Jos 23:2; 24:1.
it-2 796 ¶1
Rubeni
Enkambu yema-Israyeli sive sakaSimeyoni nesakaGadi besiseceleni kwesive sakaRubeni, lebesimise emathende aso ngaseNingizimu yelithende lekukhontela. Nabahamba, licembu letive letintsatfu lebeliholwa sive sakaRubeni belilandzela licembu letive letintsatfu takaJuda, taka-Isakhari netakaZebhuloni. (Num 2:10-16; 10:14-20) Lena bekuphindze kube yindlela letive bekufanele tilandzelane ngayo natiletsa iminikelo yato ngelilanga lekuniketelwa kwelithende lekukhontela.—Num 7:1, 2, 10-47.
w04-ZU 8/1 25 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi KaNumeri
8:25, 26. Ukuze kuqinisekwe ukuthi inkonzo yamaLevi ifezwa kahle, futhi kucatshangelwa nobudala bawo, amadoda asemadala ayeyalwa ukuba ayiyeke inkonzo ephoqelelwe. Nokho, ayengawasiza ngokuzithandela amanye amaLevi. Nakuba ungekho umhlala-phansi namuhla kummemezeli woMbuso, isimiso esikulo mthetho sifundisa isifundo esibalulekile. Uma ngenxa yokuguga umKristu engasakwazi ukufeza izibopho ezithile, angangenela inkonzo angakwazi ukuyenza.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1 835
Ematibulo
Emadvodzana langematibulo kuma-Israyeli bekungulabo bebatawuba tinhloko temindeni leyehlukahlukene, futsi bewamelela sonkhe lesive. Jehova watsi sonkhe lesive ‘singumntfwana wakhe wekucala,’ saba sive sakhe lesilitibulo ngenca yesivumelwane lasenta na-Abrahama. (Eks 4:22) Ngenca yekutsi wasindzisa kuphila kwabo, Jehova wayala kutsi “onkhe ematibulo lavula sibeletfo kuma-Israyeli, kungaba ngematibulo ebantfu nobe etilwane” kufanele anikelwe kuye. (Eks 13:2) Ngako, emadvodzana langematibulo bewatinikela kuNkulunkulu.
MARCH 8-14
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 9-10
“Indlela Jehova Labahola Ngayo Bantfu Bakhe”
it-1 398 ¶3
Inkambu
Lulohambo lwebantfu baka-Israyeli labanyenti kusukela kulenye indzawo baye kulenye (kuNumeri 33 Mosi ukhuluma ngetinkambu leticishe tibe ngu-40) bekuyindlela lenhle nalemangalisako lekhombisa kuhleleka. Ngaso sonkhe sikhatsi nangabe lifu limbonye lithende lekukhontela, ema-Israyeli abehlala kulenkambu, kodvwa nalisuka ema-Israyeli abevele asuke. “Ema-Israyeli abesuka endzaweni nasekushito Jehova, nemathende awo abewamisa nangabe Jehova sekashito kutsi ente njalo.” (Num 9:15-23) Emacilongo lamabili lentiwe ngelisiliva bekasetjentiswa kuze kutjelwe ema-Israyeli ticondziso letivela kuJehova. (Num 10:2, 5, 6) Umsindvo welicilongo loshintjashintjako bewutjela ema-Israyeli kutsi kufanele ahambe. Loko kwacala kwenteka “ngelilanga lesi-20 lenyanga yesibili, emnyakeni wesibili [1512 B.C.E.].” Liholwa libhokisi lesivumelwane, licembu lekucala letive letintsatfu lebeliholwa sive sakaJuda futsi lilandzelwa sive saka-Isakhari nesakaZebhuloni lahamba. Balandzelwa ngemadvodzana aGeshoni kanye nemadvodzana aMerari, lebebatfwele lithende lekukhontela. Kwabese kulandzela licembu letive letintsatfu lebeliholwa sive sakaRubeni lelaladzelwa sive sakaSimeyoni nesakaGadi. Ngemuva kwabo kwalandzela emaKhohati, labekatfwele tintfo tasendzaweni lengcwele, kwase kulandzela licembu lesitsatfu letive letintsatfu lebeliholwa sive saka-Efrayimu, silandzelwa sive sakaManase nesive sakaBhanjamini. Ekugcineni kwesuka licembu letive letintsatfu lebeliholwa sive sakaDani, lilandzelwa sive saka-Asheri nesakaNaftali, futsi laba ngemuva kuze libe sivikelo kulalamanye emacembu. Ngako lamacembu lamabili lebekamanyenti ngelinani futsi anemandla aba sembili nasemuva kute abe sivikelo kulalamanye emacembu.—Num 10:11-28.
w11-ZU 4/15 4-5
Ingabe Uyabubona Ubufakazi Besiqondiso SikaNkulunkulu?
Singabonisa kanjani ukuthi siyasazisa isiqondiso sikaNkulunkulu? Umphostoli uPawulu wathi: “Lalelani abaholayo phakathi kwenu futhi nizithobe.” (Heb. 13:17) Ukwenza lokhu kungase kungabi lula ngaso sonke isikhathi. Ngokwesibonelo: Ake uzibeke esimweni somIsrayeli wangosuku lukaMose. Zibone ngeso lengqondo kade uhamba isikhathi esithile, insika bese ima. Izokuma isikhathi esingakanani? Usuku? Isonto? Izinyanga eziningana? Uyazibuza, ‘Ingabe kufanele ngikhiphe zonke izimpahla zami emigodleni?’ Ekuqaleni, ungase ukhiphe ozidinga kakhulu. Kodwa ngemva kwezinsuku ezimbalwa, usukhathele ukulokhu upequlula emithwalweni yakho, uqala ukukhipha yonke into. Kodwa lapho nje uqeda ukukhipha izimpahla, ubone insika isuka—sekufanele upakishe futhi! Lokho kwakungeke kube lula. Noma kunjalo, ama-Israyeli kwakudingeka ‘asuke ngokushesha ngemva kwalokho.’—Num. 9:17-22.
Ngakho-ke, sisabela kanjani lapho sithola isiqondiso esivela kuNkulunkulu? Ingabe sizama ukusisebenzisa “ngokushesha ngemva kwalokho”? Noma siyaqhubeka senza izinto ngendlela ebesiyijwayele? Siyazazi yini iziqondiso zamuva, njengalezo eziphathelene nokuqhuba izifundo zeBhayibheli zasekhaya, ukushumayela kubantu abakhuluma olunye ulimi, ukuhlanganyela njalo ekukhulekeleni komkhaya, ukubambisana namaKomiti Okubonisana Nezibhedlela nokuziphatha ngendlela efanele emihlanganweni yesigodi? Sibonisa ukuthi siyasazisa isiqondiso sikaNkulunkulu nangokwamukela iseluleko. Lapho kudingeka senze izinqumo ezibaluleke kakhulu, asethembeli ekuhlakanipheni kwethu kodwa sincika kuJehova nasenhlanganweni yakhe ukuze sithole isiqondiso. Njengoba nje ingane ifuna isivikelo sabazali bayo lapho kunesiphepho, nathi sifuna isivikelo enhlanganweni kaJehova lapho izinkinga zaleli zwe ezinjengesivunguvungu zigadla.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1 199 ¶3
Kuhlangana
Kubaluleka Kwekuhlangana. Kubaluleka kwekusebentisa emalungiselelo lavela kuJehova ngalokugcwele ekuhlangana kuze batfole imfundvo levela kuye igcizelelwa nakugujwa liPhasika laminyaka yonkhe. Nangabe umuntfu abehlantekile futsi angakatsatsi luhambo, kodvwa wangawulungisi lomhlatjelo weliPhasika, loyo muntfu kufanele abulawe. (Num 9:9-14) Ngesikhatsi iNkhosi Hezekiya ibita takhamuti takaJuda netaka-Israyeli eJerusalema kute bagubhe liPhasika, incenye yemlayeto wakhe beyitsi: “Bantfu baka-Israyeli, buyelani kuJehova . . . ningacinisi tinhloko njengabokhokho benu. Tfobelani Jehova nite endzaweni yakhe lengcwele, leyo layingcwelise phakadze, nitewukhonta Jehova Nkulunkulu wenu kute intfukutselo yakhe levutsako isuke kini. . . . Jehova Nkulunkulu wenu uneluvelo futsi unemusa. Angeke anifulatsele nanibuyela kuye.” (2Tk 30:6-9) Kungayi ngemabomu kulomkhosi kutawube kukhombisa kutsi awumlaleli Nkulunkulu. Nanobe emaKhristu angayigubhi imikhosi lenjengeliPhasika, Pawula wawakhutsata kutsi angakuyekeli kuhlangana nebantfu baNkulunkulu ngekutsi atsi: “Asinakaneni kuze sikhutsatane elutsandvweni nasemisebentini lemihle, singakuyekeli kuhlangana kwetfu ndzawonye njengobe labanye sebanemkhuba wekungahlangani, kodvwa asikhutsatane ikakhulukati njengobe nibona lilanga lisondzela.”—Heb 10:24, 25; buka CONGREGATION.
MARCH 15-21
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 11-12
“Kungani Kufanele Sibalekele Umoya Wekukhonona?”
w01-ZU 6/15 17 ¶20
Ningabi Abezwayo Abayizikhohlwa
20 Iningi lamaKristu aliweli ekuziphatheni okubi kobulili. Nokho, kudingeka siqaphele ukuba singavumi ukuphishekela inkambo eholela emkhubeni wokububula ongaholela ekulahlekelweni umusa waphezulu. UPawulu uyasiyala: “Futhi masingamfaki ovivinyweni uJehova, njengoba abanye [kuma-Israyeli] bamfaka ovivinyweni, kwamane kwaphumela ekubhujisweni kwabo ngezinyoka. Futhi ningabi abantu ababubulayo, njengoba abanye kubo babubula, kwamane kwaphumela ekubhujisweni kwabo umbhubhisi.” (1 Korinte 10:9, 10) Ama-Israyeli abubula ngoMose no-Aroni—yebo, nangoNkulunkulu uqobo—ekhononda ngemana elalilungiselelwe ngokuyisimangaliso. (Numeri 16:41; 21:5) Ingabe uJehova kwamthukuthelisa kakhulu ukufeba kwawo kunokububula kwawo? Ukulandisa kweBhayibheli kubonisa ukuthi ababubuli abaningi babulawa yizinyoka. (Numeri 21:6) Ngaphambili, kwakubhujiswe ababubuli abangaphezu kuka-14 700 ababevukela. (Numeri 16:49) Ngakho masingakuvivinyi ukubekezela kukaJehova ngokwedelela amalungiselelo akhe.
w06-ZU 7/15 15 ¶7
Gwemani ‘Ukububula’
7 Yeka indlela isimo sengqondo sama-Israyeli esase sishintshe ngayo! Ukwazisa ayenakho ekuqaleni ngokukhululwa eGibhithe nasoLwandle Olubomvu kwakuwenze ahubela uJehova izindumiso. (Eksodusi 15:1-21) Nokho, uma esehlukumezeka ehlane futhi esesaba abaseKhanani, ukwazisa kwabantu bakaNkulunkulu kwajika kwaba umoya wokunganeliseki. Kunokuba bambonge uNkulunkulu ngenkululeko abase benayo, bamsola ngalokho ababekubheka njengokuswela, kube kungekhona neze. Ngakho, ukububula kwakubonisa ukuntula ukwazisa okufanele ngamalungiselelo kaJehova. Shono uJehova athi: “Kuyoze kube nini le nhlangano embi ilokhu ibubula ngami?”—Numeri 14:27; 21:5.
it-2 719 ¶4
Kucabana
Kukhonona. Kukhonona kuyadvumatana futsi kucedzana emandla. Ema-Israyeli nakasandza kuphuma eGibhithe, akhonona ngaJehova ngekutsi atfole emaphutsa kubaholi lebebabekwe nguJehova lokutinceku takhe boMosi na-Aroni. (Eks 16:2, 7) Ngekuhamba kwesikhatsi lokububula kwawo kwamdvumata Mosi kangangekutsi waze wafuna ngisho nekufa. (Num 11:13-15) Kukhonona kungaba yingoti lebanga kufa kumuntfu lokhononako. Jehova wativa tonkhe letintfo lebetishiwo ngulabantfu lebebakhonona ngaMosi, futsi watitsatsa njengaleto letishiwo kuye. (Num 14:26-30) Linyenti lalahlekelwa kuphila kwalo ngenca yekunaka emaphutsa.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2 309
IMana
Inchazelo. IMana “beyinjengenhlanyelo lencane lemhlophe” futsi ‘beyibukeka’ njengenhlaka, nanjengemtfwebeba futsi kunentfo lebonakalisa ngale kwayo lefana nelitje leliligugu. Beyinambitseka “njengemacebelengwane laneluju” nobe njengesinkhwa “lesimnandzi lesinemafutsa.” Nabacedza kuyigaya etjeni nobe kuyigandza ekhovini, bebabese bayayibilisa nobe bente ngayo tinkhwa letiyindingilizi.—Eks 16:23, 31; Num 11:7, 8.
MARCH 22-28
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 13-14
“Indlela Kukholwa Lokusenta Sibe Nesibindzi Ngayo”
w06-ZU 10/1 16-17 ¶5-6
Ukuba Nesibindi Ngosizo Lokholo Nokwesaba UNkulunkulu
5 Nokho, ababili kulezo zinhloli, uJoshuwa noKalebi, babemagange ukungena eZweni Lesithembiso. Bathi, abaseKhanani “bayisinkwa kithi. Isikhoselo sabo sisukile phezu kwabo, futhi uJehova unathi. Ningabesabi.” (Numeri 14:9) Ingabe kwakuwubuwula ngoJoshuwa noKalebi ukuba nethemba? Cha. Bona kanye nesizwe sonke babebonile lapho uJehova ethobisa iGibhithe elinamandla nonkulunkulu balo ngeziNhlupho Eziyishumi. Kamuva babona uJehova eminzisa uFaro nebutho lakhe oLwandle Olubomvu. (IHubo 136:15) Ngokusobala, zazingekho izaba zokwesaba okwaboniswa izinhloli eziyishumi kanye nalabo ezabathonya. Ebonisa indlela ayephatheke kabi ngayo ngalokhu, uJehova wathi: “Kuyoze kube nini bengabi nalukholo kimi naphezu kwazo zonke izibonakaliso engazenza phakathi kwabo?”—Numeri 14:11.
6 UJehova wembula umnyombo wenkinga yalesi sizwe—ubugwala baso babubonisa ukuntula ukholo. Yebo, ukholo nesibindi kuhlobene eduze kakhulu, kangangokuthi umphostoli uJohane wayengabhala lokhu ngebandla lamaKristu nangengokomoya lalo: “Lokhu kungukunqoba okunqobe izwe, ukholo lwethu.” (1 Johane 5:4) Namuhla, ukholo olunjengolukaJoshuwa noKalebi lwenze ukuba oFakazi BakaJehova abangaphezu kwezigidi eziyisithupha, abasha nabadala, abantekenteke nabayimiqemane bakwazi ukushumayela izindaba ezinhle zoMbuso emhlabeni wonke. Asikho isitha esikwazile ukuthulisa leli butho elinamandla nelinesibindi.—Roma 8:31.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1 740
Live Nkulunkulu Laliniketa Ema-Israyeli
LIVE Nkulunkulu laliniketa ema-Israyeli bekulive lelihle kakhulu. Ngesikhatsi Mosi atfuma tinhloli kutsi tiyobuka Live Lesetsembiso futsi titsatse titselo talelive, tabuya nemakhiwa, emahananandza, kanye neligala likhulu lebelinesikhehle semagilebisi kangangekutsi kwadzingeka kutsi emadvodza lamabili aletfwale ngelugodvo. Nanobe bebesaba ngenca yekuba bete kukholwa, kepha bawuletsa umbiko lotsi: Lelive “vele lilive leligeleta lubisi neluju.”—Num 13:23, 27.
MARCH 29–APRIL 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 15-16
“Caphela Kutikhukhumeta Nekutetsemba Kakhulu”
Jehova Uyakwati Yini?
12 Nanobe kunjalo, ngesikhatsi sive saka-Israyeli sisendleleni leya eVeni Lesetsembiso, Khora wacala kubona emaphutsa emalungiselelweni aNkulunkulu. Emadvodza langu-250 labehola sive, nawo amsekela Khora kulemibono yakhe leliphutsa. Kungenteka kutsi Khora kanye nalamadvodza bebacabanga kutsi banebuhlobo lobuhle naJehova. Naku labakutjela Mosi: “Senihambe kakhulu! Sonkhe lesive singcwele, bonkhe ngamunye ngamunye wabo, futsi naNkulunkulu unabo.” (Num. 16:1-3) Lendlela labakhuluma ngayo beyiveta kutetsemba kakhulu kanye nekutigabatisa. Naku Mosi labatjela kona: “Simakadze utasikhombisa kutsi ngubani longewakhe.” (Fundza Numeri 16:5.) Ngasekupheleni kwelilanga lelilandzelako, Khora kanye nabo bonkhe labo labebamsekela ekuvukeleni kwakhe, bafa.—Num. 16:31-35.
w11-ZU 9/15 27 ¶11
Ingabe UJehova Uyakwazi?
11 UMose noKhora babehluke ngokuphelele endabeni yokubonisa inhlonipho ngelungiselelo likaJehova nezinqumo zakhe. Indlela abasabela ngayo yathonya indlela uJehova ababheka ngayo. UKhora wayengumLevi womndeni wamaKohati, futhi wayenamalungelo amaningi cishe ayehlanganisa nokuthi wabona ukukhululwa kwesizwe oLwandle Olubomvu, wasekela isahlulelo uJehova asikhipha kuma-Israyeli ayengalaleli eNtabeni YaseSinayi futhi wayenendima ekuthwaleni umphongolo wesivumelwano. (Eks. 32:26-29; Num. 3:30, 31) Cishe wayeseneminyaka eminingi ethembekile kuJehova futhi ngenxa yalokho abaningi ekamu lakwa-Israyeli babembheka njengesibonelo.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w98-ZU 9/1 20 ¶1-2
Qikelela Ukuthi Uzibeka Kuqala Izinto Eziza Kuqala!
UJehova wayibheka njengenohlonze kakhudlwana le ndaba. IBhayibheli lithi: “UJehova wathi kuMose: Lowomuntu wobulawa nokubulawa.” (Numeri 15:35) Kungani uJehova ayenomuzwa onamandla kangaka ngalokho okwakwenziwe yile ndoda?
Abantu babenezinsuku eziyisithupha ababengatheza ngazo futhi basingathe izidingo zabo eziphathelene nokudla, okokwembatha nendawo yokufihla ikhanda. Usuku lwesikhombisa kwakufanele lunikelwe ezidingweni zabo ezingokomoya. Nakuba kwakungekhona okungalungile ukutheza, kwakungalungile ukusebenzisa isikhathi okwakufanele sigcinelwe ukukhulekela uJehova ukuze kwenziwe lokho. Nakuba amaKristu engekho ngaphansi koMthetho KaMose, ingabe lesi senzakalo asisifundisi isifundo sokuhlela kahle izinto eziza kuqala kithi namuhla?—Filipi 1:10.
APRIL 5-11
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 17-19
“Mine . . . Ngilifa Lenu”
Uyamvumela Yini Jehova Kutsi Abe Sabelo Sakho?
9 Cabanga ngemaLevi langazange aniketwe live njengelifa lawo. Njengobe abenake kakhulu tintfo letihlobene nekukhonta lokuhlantekile, bekufanele atsembele kuJehova kute awanekekele, ngobe bekatse kuwo: ‘Ngimi lengisabelo senu.’ (Num. 18:20) Nanobe singakhonti ethendeni sibili njengebaphristi kanye nemaLevi, natsi singaba nemoya lofanana newabo, siciniseke ngekutsi Jehova utasinakekela. Kwetsembela kwetfu kuNkulunkulu kutsi utasinakekela kubaluleke kakhulu nyalo njengobe sisondzela ekupheleni kwemalanga ekugcina.—Semb. 13:17.
Jehova Usabelo Sami
4 Lomsebenti bewudzinga kutsi emaLevi enteni? Jehova watsi kunekutsi atfole lifa lelive, yena bekatawuba sabelo sawo, futsi awaphatsise umsebenti lobaluleke kakhulu. ‘Kukhonta kwawo kwebuphristi embikwaSimakadze’ bekulifa lawo. (Josh. 18:7) Lokucuketfwe nguNumeri 18:20 kuveta kutsi loko akuzange kuwente aphuye. (Fundza Numeri 18:19, 21, 24.) EmaLevi bekatawuniketwa ‘konkhe kwelishumi kwaka-Israyeli, kutsi kube lifa lawo kulowo msebenti.’ Bekatawutfola kwelishumi kuloko ema-Israyeli labekakulimile kanye nemfuyo yawo, kuye ngekwandza kwayo. EmaLevi bekufanele anikele kwelishumi kwaloko lakutfolile, “kube nguloko lokuhle kakhulu,” kute kunakekelwe baphristi. (Num. 18:25-29) Baphristi bebaphindze batfole ‘iminikelo lengcwele,’ leyo ema-Israyeli labeyiletsa endlini yaNkulunkulu yekukhonta. Emalunga ebuphristi abenesizatfu lesivakalako sekwetsemba kutsi Jehova abetawanakekela.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
g02 6/8 14 ¶2
Luswayi Liligugu
Luswayi lwaphindze lwaba luphawu lwentfo lehlala njalo. Ngako, eBhayibhelini intfo lesemtsetfweni lokufanele yentiwe beyibitwa ngekutsi “sivumelwane seluswayi,” labantfu labenta lesivumelwane bebavame kudla ndzawonye kudla lokuneluswayi kuze babeke luphawu kuso. (Numeri 18:19) Ngaphansi kweMtsetfo waMosi, luswayi belufakwa emihlatjelweni lebeyinikelwa e-al’thare, lobekuluphawu lwekutsi lemihlatjelo angeke ibole nobe yonakale.
APRIL 12-18
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 20-21
“Hlale Utfobekile Ngisho Nangaphasi Kwetimo Leticindzetelako”
Tfobeka Futsi Ujabulise Jehova
19 Nasitfobekile sitakubalekela kwenta emaphutsa. Ase uphindze ucabange ngaMosi. Kwaphela iminyaka leminyenti atfobekile futsi ajabulisa Jehova. Kodvwa ngemuva kwekutsi ema-Israyeli ahambahambe ehlane iminyaka lengu-40, Mosi wehluleka kukhombisa kutsi utfobekile. Kungenteka kutsi sisi wakhe lowamsindzisa eGibhithe bekasandza kushona, futsi wangcwatjwa eKhadeshi. Ema-Israyeli besekaphindze akhonona ngekutsi awanakekelwa kahle. Ema-Israyeli ‘alwa naMosi’ ngenca yekutsi bekute emanti. Achubeka akhonona ngisho noma Jehova bekanikete Mosi emandla ekwenta timangaliso letinyenti, futsi angumholi lote bugovu. Akagcinanga ngekukhonona ngekuba bete emanti, kodvwa aphindze akhonona ngaMosi kwaba ngatsi nguye lowente kutsi kube bete emanti.—Num. 20:1-5, 9-11.
Tfobeka Futsi Ujabulise Jehova
20 Mosi watfukutsela kakhulu futsi akazange abe nemusa. Ngisho noma Jehova bekamyale kutsi akhulume nelidvwala, Mosi watsetsisa ema-Israyeli futsi watsi utawenta simangaliso. Wabese ushaya lelidvwala kabili, futsi kwaphuma emanti lamanyenti kakhulu. Wenta liphutsa lelikhulu ngobe bekatigcabha futsi atfukutsele. (Hla. 106:32, 33) Ngenca yekutsi akazange atfobeke kwesikhashana, Mosi akavunyelwanga kutsi angene eVeni Lesetsembiso.—Num. 20:12.
21 Kulesibonelo sitfola tifundvo letibalulekile. Kwekucala, kufanele silwe kamatima kute sihlale sitfobekile. Nangabe singakatfobeki, ngekushesha singatigcabha futsi loko kungasenta sikhulume kabi noma sente tintfo letimbi. Kwesibili, kungahle kube matima kuhlala sitfobekile nangabe sicindzetelekile, ngako kufanele sitimisele kuhlala sitfobekile.
w09-ZU 9/1 19 ¶5
UMahluleli Onamathela Kokulungile
Okokuqala, uNkulunkulu wayengazange atshele uMose ukuba akhulume nabantu, ingasaphathwa-ke eyokubahlulela njengezidlubulundi. Okwesibili, uMose no-Aroni abazange bakhazimulise uNkulunkulu. UNkulunkulu wathi: “Anizange . . . ningingcwelise.” (Ivesi 12) Lapho uMose ethi “sizonikhiphela amanzi,” wakhuluma njengokungathi nguye no-Aroni—hhayi uNkulunkulu—ababenze ukuba lawo manzi aphume ngokuyisimangaliso. Okwesithathu, lesi sahlulelo sasingahlukile kulezo uNkulunkulu ayeke wazikhipha ngaphambili. Wenqabela isizukulwane sangaphambili ukungena eKhanani, ngakho wenza okufanayo nakuMose no-Aroni. (Numeri 14:22, 23) Okwesine, uMose no-Aroni babengabaholi bama-Israyeli. UNkulunkulu ulindele okukhulu kulabo abaphathise okukhulu.—Luka 12:48.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Unembono Lofana NewaJehova Yini Ngebutsakatsaka Balabanye?
12 Kuto tonkhe letimo, Jehova abengamjezisa Aroni ngaso leso sikhatsi. Kodvwa wacondza kutsi Aroni abengasuye umuntfu lomubi. Kubonakala shengatsi Aroni wavumela timo nekuyengwa ngulabanye kutsi kumfulatselise endleleni lenguyonayona. Nome kunjalo, abetsi nakaboniswa emaphutsa akhe awavume ngaleso sikhatsi futsi asekele tehlulelo taJehova. (Eks. 32:26; Num. 12:11; 20:23-27) Jehova wakhetsa kunaka kakhulu kukholwa kwa-Aroni nesimo sakhe sengcondvo sekuphendvuka. Ngemuva kweminyaka leminyenti, Aroni nesitukulwane sakhe bebasolo bakhunjulwa ngekwesaba Jehova.—Hla. 115:10-12; 135:19, 20.
APRIL 19-25
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 22-24
“Jehova Ugucula Sicalekiso Usenta Siba Sibusiso”
bt-ZU 53 ¶5
Ukumemezela “Izindaba Ezinhle NgoJesu”
5 Namuhla, njengasekhulwini lokuqala, ukushushiswa kwabantu bakaNkulunkulu akuzange kubayekise ukushumayela. Njalo nje ukuxoshwa kwamaKristu endaweni ethile ayiswe kwenye—kungaba sejele noma kwenye indawo—kuye kwasiza kwaletha isigijimi soMbuso kubantu endaweni entsha. Ngokwesibonelo, phakathi neMpi Yezwe II oFakazi BakaJehova bakwazi ukunikeza ubufakazi obuhle kakhulu emakamu okuhlushwa amaNazi. UmJuda owatholana noFakazi lapho, uyalandisa: “Amandla eziboshwa ezazingoFakazi BakaJehova okubhekana nobubi ngesibindi angiqinisekisa ukuthi ukholo lwabo lwalusekelwe emiBhalweni—futhi nami ngaba uFakazi.”
it-2 291
Kuhlanya
Kukuhlanya Kumelana NaJehova. Umphrofethi Bhalamu wenta bulima ngekutsi afune kuphrofetha ngalokumelene nema-Israyeli kute atotfola imali eNkhosini Bhalaki yakaMowabi, kodvwa Jehova akazange akuvumele loko kutsi kwenteke. Umphostoli Phetro wabhala ngaBhalamu watsi “imbongolo lengakhulumi yakhuluma ngelivi lemuntfu, yavimba kuhlanya kwalomphrofethi.” Mayelana nekuhlanya kwaBhalamu, lomphostoli wasebentisa ligama lesiGriki lelitsi pa·ra·phro·niʹa, lelinemcondvo “wekuhlanya kakhulu.”—2Ph 2:15, 16; Num 22:26-31.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 8/1 27 ¶2
Amaphuzu Avelele Encwadi KaNumeri
22:20-22—Kungani intukuthelo kaJehova yamvuthela uBhalami? UJehova wayetshele umprofethi uBhalami ukuthi akufanele abaqalekise abakwa-Israyeli. (Numeri 22:12) Nokho, lo mprofethi wahamba namadoda kaBhalaki ezimisele ukuqalekisa ama-Israyeli. UBhalami wayefuna ukujabulisa inkosi yakwaMowabi nokuthola umvuzo kuyo. (2 Petru 2:15, 16; Jude 11) Ngisho nalapho uBhalami ephoqwa ukuba abusise kunokuba aqalekise u-Israyeli, wafuna ukuthola umusa enkosini ngokusikisela ukuba kusetshenziswe abesifazane abakhulekela uBhali ukuba bayenge amadoda akwa-Israyeli. (Numeri 31:15, 16) Ngakho, isizathu sokuba uNkulunkulu amthukuthelele uBhalami kwakuwukuhaha kwalo mprofethi okungenamahloni.
APRIL 26–MAY 2
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 25-26
“Umuntfu Munye Angawenta Yini Umehluko?”
‘Balekelani Bundlundlulu’
LAPHO umdwebi ayawudweba timfishi, uvele acondze endzaweni yakhe layitsandzako. Ufuna kubamba luhlobo lolutsite lwetimfishi. Ngako-ke, ukhetsa intfo latawutiyenga ngayo, bese uphosa lidweba lakhe emantini. Ngemuva kwesikhashana, lusinga lwelidweba luyacina, lidweba liyagobeka bese udvonsa imfishi layibambile. Ngemuva kwaloko uyamoyitela ngobe uyati kutsi ukhetse intfo lekahle kakhulu yekuyenga letimfishi.
2 Ngemnyaka wa-1473 B.C.E., kwakunendvodza libito layo kunguBhalamu. Bhalamu wacabangisisa kahle ngelisu latawulisebentisa ekuyengeni bantfu labatsite. Bantfu labefuna kubayenga kwakubantfu baNkulunkulu lebebaseMatsafeni emaMowabi, emnceleni weLive Lesetsembiso. Bhalamu watenta umphrofethi waJehova, kepha empeleni abeyindvodza lenebugovu leyayicashelwe kutsi icalekise ema-Israyeli. Kepha Jehova wayingenela lendzaba, wabangela kutsi Bhalamu abusise Israyeli kunekutsi amcalekise. Atimisele kutfola umvuzo wakhe, wacabanga kutsi angenta Nkulunkulu acalekise bantfu bakhe, nangabe nje bangalingeka ekwenteni sono lesimatima. Analomgomo engcondvweni, Bhalamu wasebentisa lisu lelitsite—tintfombi temaMowabi letinhle.—Numeri 22:1-7; 31:15, 16; Sembulo 2:14.
‘Balekelani Bundlundlulu’
4 Yini leyaholela kulenhlekelele? Bantfu labanyenti bacala kuba nenhlitiyo lembi, bamshiya Jehova, yena loNkulunkulu lowabakhulula eGibhithe, wabapha kudla ehlane, futsi wabahola ngekuphepha endleleni leya eveni lesetsembiso. (Hebheru 3:12) Akhuluma ngalendzaba, umphostoli Pawula wabhala: ‘Futsi singagwadli, singaphingi njengobe labanye babo bagwadla, baphinga; bafa ngalanga linye labangu-23 000.’—1 Khorinte 10:8.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1 359 ¶1-2
Umncele
Kubonakala shengatsi lokwehlukaniswa kwalelive emkhatsini waletive bekulawulwa tici letimbili: lokungumphumela wenkatho, kanye nelinani lebantfu baleso sive. Lenkatho kungenteka beyicishe ivete indzawo sive ngasinye lebesitawuhlala kuyo kuphela, lobekuluphawu lelifa encenyeni ngayinye kuya kulenye, njengaseNyakatfo nobe eNingizimu, eMphumalanga nobe eNshonalanga, ngasetsafeni lelingaselwandle nobe esifundzeni lesinetintsaba. Sincumo sekwenta inkatho savunyelwa nguJehova futsi loko bekutawusita kute kungabi nemona kanye nekucabana emkhatsini waletive. (Tag 16:33) Ngalendlela Nkulunkulu bekatawucondzisa tintfo kuze kutsi sive ngasinye sihambisane nesiphrofetho lesiphefumulelwe lesashiwo ngukhokho wabo Jakobe nasekatawufa lesibhalwe kuGenesisi 49:1-33.
Ngemuva kwekuba lenkatho seyivetile kutsi sive ngasinye sitawuhlala ngakuphi kulendzawo, bekutawudzingeka kuncunywe kutsi sive ngasinye sitawudzinga indzawo lengakanani njengobe kusho sici sesibili: lokulinani lebantfu baleso sive. “Kufanele nilehlukanise ngenkatho ngekwemindeni yenu. Emacembu lamakhulu atawutfola lifa lelikhulu, emacembu lamancane wona atfole lelincane. Lifa lemuntfu ngamunye litawuba sendzaweni lapho inkatho ikhombe khona.” (Num 33:54) Sincumo lesentiwe ngulenkatho mayelana nekutsi sive ngasinye sitawuhlala ngakuphi angeke sishintje, kodvwa belungentiwa lushintjo kuye ngebukhulu balelifa. Ngako, ngesikhatsi kutfolakala kutsi indzawo yesive sakaJuda beyiyinkhulu kakhulu, lendzawo yabese iyancishiswa ngekutsi letinye ticephu talendzawo tiniketwe sive sakaSimeyoni.—Jos 19:9.