Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
MAY 3-9
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 27-29
“Lingisa Jehova Ngekutsi Ungakhetsi”
Bujabulele Ngalokugcwele Bunguye BaJehova
14 Letintfombi letisihlanu taya kuMosi tamcela tatsi: “Kwentiwa yini libito lababe lingaveli elusendvweni ngobe abete indvodzana?” Tamncenga: “Sinikeni sabelo emkhatsini wetihlobo tababe.” Mosi washo yini kutsi: ‘Angeke size siwephule umtsetfo’? Cha, akashongo njalo, kodvwa “wayitsatsa lendzaba yawo wayimikisa kuSimakadze.” (Num. 27:2-5) Yatsini imphendvulo? Jehova watjela Mosi: “Kuliciniso loku lokushiwo ngemadvodzakati aSelofehadi. Kufanele uwanike sabelo sawo etihlotjeni teyise, aniketwe lifa leyise.” Jehova wenta lokwengetiwe. Wase ubeka umtsetfo, watsi kuMosi: “Nangabe indvodza ifa, ishiye kute indvodzana, imphahla nelifa layo alendluliselwe endvodzakatini yayo.” (Num. 27:6-8; Josh. 17:1-6) Kusukela ngaleso sikhatsi, bonkhe labasikati baka-Israyeli labebanenkinga lefanako bebatawuvikelwa.
Bujabulele Ngalokugcwele Bunguye BaJehova
15 Leso kwakusincumo lesinemusa nalesingakhetsi. Jehova waphatsa letintfombi lebetisesimeni lesibuhlungu ngenhlonipho, njengobe enta nakuma-Israyeli labekasesimeni lesincono kunesato. (Hla. 68:5) Lesi ngulesinye setibonelo kuletinyenti letiseBhayibhelini letifakazela leliciniso lelitsi: Jehova uphatsa tonkhe tinceku takhe ngekungakhetsi.—1 Sam. 16:1-13; Imis. 10:30-35, 44-48.
Bujabulele Ngalokugcwele Bunguye BaJehova
16 Singakulingisa njani kungakhetsi kwaJehova? Khumbula kutsi kungakhetsi kunetincenye letimbili. Nangabe singakhetsi, sitawuphatsa labanye ngekungakhetsi. Kuliciniso kutsi sonkhe sitibona sibantfu labacabangelako nalabangakhetsi. Mhlawumbe ungavuma kutsi akusimelula kutichaza kutsi sibantfu labanjani. Ngako-ke, kufanele sentenjani nangabe sifuna kwati kutsi satiwa ngekungakhetsi? Ngesikhatsi Jesu afuna kwati kutsi bantfu batsini ngaye, wabuta bangani bakhe labetsembako: “Bantfu batsi iNdvodzana yeMuntfu ingubani?” (Mat. 16:13, 14) Kungaba njani ulingise Jesu kuloku? Ungabuta umngani lometsembako longakutjela liciniso kutsi watiwa ngekungakhetsi yini. Nangabe akutjela kutsi unetimphawu letichubekako tekukhetsa bantfu bebuve lobutsite nobe loko labanako, yini lokufanele uyente? Thantaza ngebucotfo kuJehova umchazele indlela lotiva ngayo, umncenge kutsi akusite ulungise simo sakho sengcondvo kute ukhombise kungakhetsi ngalokugcwele.—Mat. 7:7; Khol. 3:10, 11.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2 528 ¶5
Iminikelo
Iminikelo Yalokunatfwako. Iminikelo yalokunatfwako beyinikelwa kanye naleminye iminikelo, ngesikhatsi ema-Israyeli sekahlala eVeni Lesetsembiso. (Num 15:2, 5, 8-10) Leminikelo beyifaka ekhatsi liwayini (“sinatfo lesidzakanako”) futsi belitselwa etikweli-al’thare. (Num 28:7, 14; catsanisa na-Eks 30:9; Num 15:10.) Umphostoli Pawula wabhalela emaKhristu aseFiliphi watsi: “Ngisho nobe ngingatfululwa njengemnikelo walokunatfwako emhlatjelweni nasemsebentini longcwele kukholwa kwenu lokuniholele kuwo, ngiyajabula.” Lana usebentisa inkhulumo letsi umnikelo walokunatfwako kuze achaze sifiso sakhe sekutinikela ngenca yemaKhristu lakanye nawo. (Flp 2:17) Ngekushesha nje ngaphambi kwekufa kwakhe, wabhalela Thimothi watsi: “Ngobe sengivele ngitfululwa njengemnikelo walokunatfwako, kantsi nesikhatsi sekutsi ngikhululwe sesisedvute.”—2Tm 4:6.
MAY 10-16
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 30-31
“Gcinani Tifungo Tenu”
it-2 1162
Sifungo
Sentiwa Ngekutitsandzela, Kodvwa Kufanele Sigcinwe Nasesentiwe. Tifungo betentiwa ngekutitsandzela. Nanobe kunjalo, lapho umuntfu enta sifungo, bekufanele asigcine njengobe bekusho umtsetfo waNkulunkulu. Ngako sifungo besitsatfwa ‘njengekutibopha umphefumulo wakho, lobekuveta kutsi sonikele ngekuphila kwakho kuze wente loko lofunge kutsi utawukwenta. (Num 30:2; buka na-Rom 1:31, 32.) Njengobe lendzaba beyitsintsa kuphila, kuyacaca-ke kutsi kungani imiBhalo beyifuna umuntfu acabangisise ngaphambi kwekwenta sifungo futsi acabange nangetibopho letitawuhambisana naso. UMtsetfo bewutsi: “Nawenta sifungo kuJehova . . . Nkulunkulu wakho ulindzele kutsi usifeze, futsi nawungakwenti loko utawuba nelicala. Kodvwa nawungasenti sifungo, angeke ube nelicala.”—Dut 23:21, 22.
it-2 1162
Sifungo
Setsembiso losenta kuNkulunkulu sekwenta intfo letsite, sekwenta umnikelo nobe sipho, sekwenta umsebenti lotsite nobe simo lesitsite, nobe sekungatenti tintfo letitsite letingasiko timbi. Sifungo besiba ngemavi umuntfu lawashoa ngekutitsandzela. Njengobe sifungo kusetsembiso lesibalulekile, ngaletinye tikhatsi lamagama latsi sifungo nesetsembiso eBhayibhelini avame kuhambisana (Num 30:2; Mat 5:33) “Sifungo” siyintfo loyishoko nawuhlose kwenta lokutsite, futsi siphindze sivete kuba liciniso kwentfo loyishoko emagunyeni laphakeme nobe sibe yintfo lekubophako kuloko lokushito. Tifungo tivama kuhambisana nemavi ekucinisekisa sivumelwane.—Gen 26:28; 31:44, 53.
w04-ZU 8/1 27 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaNumeri
30:6-8—Indoda engumKristu ingazihoxisa yini izifungo zomkayo? Maqondana nezifungo, uJehova manje usebenzelana nabakhulekeli bakhe ngokomuntu ngamunye. Ngokwesibonelo, ukuzinikezela kuJehova kuyisifungo esenziwa ngumuntu siqu. (Galathiya 6:5) Indoda ayinalo igunya lokuhoxisa isifungo esinjalo. Nokho, inkosikazi, kufanele igweme ukwenza isifungo esingqubuzana neZwi likaNkulunkulu noma nemisebenzi okufanele iyenzele umyeni wayo.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-2 28 ¶1
Jaftha
Bantfu bebangatinikela kuJehova kuze bente umsebenti wakhe lokhetsekile lobewentiwa endzaweni lengcwele. Leli bekulilungelo batali lebebangaba nalo. Samuweli bekangulomunye webantfu labanjalo njengobe ngaphambi kwekutsi atalwe, make wakhe Hana bekafunge kutsi utamyisa ethendeni lekukhontela kuze ayosebenta khona. Lesifungo sagunyatwa ngumyeni wakhe Elkhana. Ngekushesha nje Samuweli nakalunyulwa, Hana wanikela ngaye endzaweni lengcwele. Hana wamletsa aphetse silwane lesingumhlatjelo. (1Sam 1:11, 22-28; 2:11) Samsoni naye wanikelwa asemncane kutsi ente umsebenti waNklunkulu lokhetsekile wekuba ngumNaziri.—Tik 13:2-5, 11-14; catsanisa neligunya babe lanalo endvodzakatini yakhe njengobe kukhulunywa ngalo kuNum 30:3-5, 16.
MAY 17-23
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 32-33
“Bacoshe Bonkhe Bantfu Bakulelo Live”
w10-ZU 8/1 23
Ingabe Bewazi?
Zaziyini “izindawo eziphakeme” okukhulunywa ngazo kakhulu emiBhalweni YesiHebheru?
Lapho ama-Israyeli esezongena eZweni Lesithembiso, uJehova wawatshela ukuba aqede zonke izindawo zokukhulekela zamaKhanani ayehlala lapho. Wawayala: “Kumelwe . . . niyibhubhise yonke imifanekiso yabo yamatshe, nayo yonke imifanekiso yabo yensimbi ebunjiweyo kufanele niyibhubhise, nazo zonke izindawo zabo eziphakemeyo ezingcwele kufanele nizibhuqe.” (Numeri 33:52) Kungenzeka ukuthi lezo zindawo zokukhulekela kwamanga zazisemagqumeni noma zazingamapulatifomu akhiwe ezindaweni ezithile, njengaphansi kwezihlahla noma emizini. (1 AmaKhosi 14:23; 2 AmaKhosi 17:29; Hezekeli 6:3) Lezo zindawo zazingase zibe nama-altare, izinsika noma izigxobo ezingcwele, imifanekiso, izinti zezitsha zempepho nezinto ezithile zokukhulekela.
w08-ZU 2/15 27 ¶5-6
Funda Emaphutheni Ama-Israyeli
Namuhla, sibhekana nezinselele eziningi ezicishe zifane nalezo ama-Israyeli abhekana nazo. Umphakathi wanamuhla nawo unonkulunkulu abaningi. Bahlanganisa imali, osaziwayo kwezokuzijabulisa, ompetha kwezemidlalo, izinhlangano zezombusazwe, abaholi benkolo abathile ngisho namalungu omkhaya. Noma ikuphi kulokhu kungase kube into ebaluleke kakhulu ekuphileni kwethu. Ukusondelana kakhulu nabantu abangamthandi uJehova kungaholela ekulimaleni kwethu ngokomoya.
Ubulili obungemthetho babuvelele ekukhulekeleni uBhali futhi bakhanga, bayenga ama-Israyeli amaningi. Izingibe ezifanayo zisabamba abathile phakathi kwabantu bakaNkulunkulu. Ngokwesibonelo, umuntu onelukuluku lokwazi nongaqaphile angangcolisa unembeza wakhe ohlanzekile ngokuchofoza inkinobho ye-computer nje esekhaya. Yeka ukuthi kungadabukisa kanjani uma umKristu engayengwa izithombe ezingcolile zobulili kuyi-Internet!
it-1 404 ¶2
EmaKhenani
Mayelana nekubhujiswa kwemaKhenani, “kute ngisho nakunye kuko konkhe Jehova labekushito kuMosi, Joshuwa langazange akwente.” (Jos 11:15) Kodvwa sive sema-Israyeli sehluleka kulandzela sibonelo sakhe lesihle futsi sehluleka nekuwususa ngalokuphelele umtfombo wekungcoliswa kwalelive. Kuchubeka akhona emaKhenani emkhatsini wema-Israyeli kwawaletsela kugula, kangangekutsi ngekuhamba kwesikhatsi kwafa bantfu labanyenti (ingasaphatfwe yebugebengu, kutiphatsa kabi kanye nekukhonta tithico) kwendlula indlela onkhe emaKhenani lebekatawucotfulwa ngayo kube lomyalo wekutsi acotfulwe walandzelwa ngekwetsembeka. (Num 33:55, 56; Tik 2:1-3, 11-23; Hl 106:34-43) Jehova bekecwayise ema-Israyeli kutsi kulunga kwakhe kanye netehlulelo takhe bekungeke kukhetse nekutsi nangabe akha buhlobo nemaKhenani, endziselane nawo, akhonte bonkulunkulu bawo, futsi ente nemasiko awo enkholo kanye naleminye imikhuba lengcolile, loko bekutawusho kutsi nakanjani bewatatiletsela lokucotfulwa lokufanako futsi loko bekutawuwaletsela umphumela wekutsi ‘alahlelwe ngephandle kwalelive.’—Eks 23:32, 33; 34:12-17; Lev 18:26-30; Dut 7:2-5, 25, 26.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1 359 ¶2
Umncele
Ngemuva kwekuba lenkatho seyivetile kutsi sive ngasinye sitawuhlala ngakuphi kulendzawo, bekutawudzingeka kuncunywe kutsi sive ngasinye sitawudzinga indzawo lengakanani njengobe kusho sici sesibili: lokulinani lebantfu baleso sive. “Kufanele nilehlukanise ngenkatho ngekwemindeni yenu. Emacembu lamakhulu atawutfola lifa lelikhulu, emacembu lamancane wona atfole lelincane. Lifa lemuntfu ngamunye litawuba sendzaweni lapho inkatho ikhombe khona.” (Num 33:54) Sincumo lesentiwe ngulenkatho mayelana nekutsi sive ngasinye sitawuhlala ngakuphi angeke sishintje, kodvwa belungentiwa lushintjo kuye ngebukhulu balelifa. Ngako, ngesikhatsi kutfolakala kutsi indzawo yesive sakaJuda beyiyinkhulu kakhulu, lendzawo yabese iyancishiswa ngekutsi letinye ticephu talendzawo tiniketwe sive sakaSimeyoni.—Jos 19:9.
MAY 24-30
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | NUMERI 34-36
“Kukhosela KuJehova”
Yenta Jehova Abe Siphephelo Sakho
4 Ema-Israyeli abewasingatsa njani emacala lamayelana nemuntfu lobulele lomunye ngesiphosiso? Kubulala lomunye umuntfu bekulicala ngisho noma umbulele ngesiphosiso. (Gen. 9:5) Noma kunjalo, bekavumelekile kutsi abalekele kulelinye lemadolobha ekukhosela lasitfupha kute aphephe kumphindziseli wemufi. Nasekalapho besekavikelekile. Lomuntfu lobulele ngesiphosiso bekufanele ahlale kulelo dolobha lekukhosela, kuze kufe umphristi lomkhulu.—Num. 35:15, 28.
Yenta Jehova Abe Siphephelo Sakho
6 Ngemuva kwekubulala lomunye ngesiphosiso, lombulali bekufanele abalekele egedeni lelidolobha lekukhosela futsi alandzise indzaba yakhe kulabadzala. Labadzala bekufanele bamemukele ngemusa. (Josh. 20:4) Ngekuhamba kwesikhatsi, bekabese umikiswa kulabadzala bakulelidolobha lapho abulala khona, futsi bebabese bakhokha sehlulelo. (Fundza Numeri 35:24, 25.) Nangabe labadzala bavuma kutsi loku kwenteke ngesiphosiso, lombulali bekabuyiselwa kulelidolobha lekukhosela.
Yenta Jehova Abe Siphephelo Sakho
13 Lombulali besekaphephile nasekasedolobheni lekukhosela. Mayelana nalamadolobha Jehova watsi: “Ayawuba siphephelo kini.” (Josh. 20:2, 3, NW) Jehova bekangakasho kutsi lombulali bekufanele aphindze ehlulelwe ngenca yelicala lalentile futsi lomphindziseli bekangakavunyelwa kutsi angene kulelidolobha ambulale. Lombulali bekangeke esabe kutsi batawuphindzisela. Nakakulelidolobha bekaphephile ngobe Jehova abetamvikela. Nakalapho bekungafanani nekutsi usejele. Bekanelitfuba lekusebenta, lekusita labanye kanye nekukhonta Jehova ngekuthula. Ngako bekangajabula futsi atfole kwenetiseka!
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w91-ZU 2/15 13 ¶13
Isihlengo Esifanelanayo Ngabo Bonke
13 Nokho, uAdamu noEva abazuzi esihlengweni. UMthetho kaMose wawunalesimiso: “Aniyikuthatha ihlawulo lokuphila kombulali onecala lokubulala.” (Numeri 35:31) UAdamu akazange akhohliswe, ngakho wona ngokuzithandela, ngamabomu. (1 Thimothewu 2:14) Kwaholela ekubulaweni kwenzalo yakhe, ngoba manje yazuza njengefa ukungapheleli kwakhe, kanjalo iba ngaphansi kwesigwebo sokufa. Ngokusobala, uAdamu wayefanelwe ukufa, ngoba njengomuntu ophelele, wakukhetha ngokuzithandela ukungawulaleli umthetho kaNkulunkulu. Kwakuyoba okuphambene nezimiso zikaJehova zokulunga ukuba asebenzise isihlengo ku-Adamu. Nokho, ukukhokha inkokhelo yesono sika-Adamu kulungiselela ukuqeda isigwebo sokufa enzalweni ka-Adamu! (Roma 5:16) Ngomqondo ongokomthetho, amandla abhubhisayo esono anqanyulwa khona kanye emnyombweni wawo. Umhlengi ‘uzwa ukufa ngenxa yabo bonke,’ ethwala imiphumela yesono sabo bonke abantwana baka-Adamu.—Heberu 2:9; 2 Korinte 5:21; 1 Petru 2:24.
MAY 31–JUNE 6
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 1-2
“Kwehlulela KwaNkulunkulu”
w96-ZU 3/15 23 ¶1
UJehova—Umthandi Wokulunga Nobulungisa
Abadala bebandla abamisiwe banesibopho sokwahlulela emacaleni obubi obungathi sína. (1 Korinte 5:12, 13) Lapho benza kanjalo, bakhumbula ukuthi ubulungisa bukaNkulunkulu bufuna ukuba kuboniswe isihe lapho kungenzeka khona. Uma singekho isisekelo salokho—njengalapho isoni singaphenduki—isihe asinakuboniswa. Kodwa abadala abamxoshi ebandleni umenzi wobubi onjalo ngomoya wokuphindisela. Banethemba lokuthi sona ngokwaso isenzo sokususa ekuhlanganyeleni siyomenza asanguluke. (Qhathanisa noHezekeli 18:23.) Ngaphansi kobunhloko bukaKristu, abadala bakhonza ngenxa yobulungisa, futhi lokhu kuhlanganisa nokuba babe ‘njengendawo yokucashela umoya.’ (Isaya 32:1, 2) Ngakho-ke kumelwe babonise ukungakhethi nokucabangela.—Duteronomi 1:16, 17.
w02-ZU 8/1 9 ¶4
Zithobe Ngokwethembeka Egunyeni LikaNkulunkulu
4 Nokho, ukuba umahluleli kwakuhilela okungaphezu kokwazi uMthetho. Njengoba ayengaphelele, amadoda amadala kwakudingeka aqaphe ukuze anqande noma yikuphi ukuthambekela kwawo okungalungile—njengobugovu, ukukhetha nokuhaha—okwakungase kusonte ukwahlulela kwawo. UMose wathi kuwo: “Maningakhethi abantu ekwahluleleni, nimuzwe omncane njengomkhulu, ningesabi ubuso bamuntu, ngokuba ukwahlulela kungokukaNkulunkulu.” (Omalukeke sizenzele.) Yebo, abahluleli bakwa-Israyeli babemelela uNkulunkulu ekwahluleleni. Yeka ukuthi kwakuyilungelo elesabeka kangakanani lelo!—Duteronomi 1:16, 17.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Tikhumbuto TaJehova Tetsembekile
9 Ngesikhatsi ema-Israyeli aseluhambeni lwawo leminyaka lengu-40, adzabula ‘lihlane lelesabekako.’ Jehova akazange awanikete imininingwane lecacile mayelana nekutsi utawacondzisa, awavikele futsi awanakekele njani. Nobe kunjalo, tikhatsi letinyenti Nkulunkulu wawakhombisa kutsi angetsembela kuye naseticondzisweni takhe. Jehova wasebentisa lifu emini wasebentisa umlilo ebusuku kute akhumbute ema-Israyeli kutsi uyawasekela kuloluhambo lwawo lolumatima. (Dut. 1:19; Eks. 40:36-38) Wawasekela nangetidzingo letisisekelo. ‘Timphahla tawo atizange tiguge, kantsi netinyawo tawo atizange tivuvuke.’ Ecinisweni, ‘awazange eswele lutfo.’—Neh. 9:19-21.
JUNE 7-13
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 3-4
“Imitsetfo YaJehova Ihlakaniphile Futsi Ilungile”
it-2 1140 ¶5
Kucondza
Kukhutsalela kudadisha liVi laNkulunkulu nekwenta loko lelikushoko kungenta umuntfu abe nekucondzisisa kwendlula labo lababafundzisi bakhe futsi alicondze kwendlula labo labangemadvodza lamadzala. (Hl 119:99, 100, 130; catsanisa na-Luk 2:46, 47.) Loku kungenca yekutsi kuhlakanipha kanye nekucondza kusekelwe emiyalweni yaNkulunkulu lehlantekile kanye nasetehlulelweni takhe. Kungako kutigcina ngekwetsembeka kwema-Israyeli bekutawenta kutsi tive lebetiwatungeletile tiwatsatse ‘njengesive lesihlakaniphile futsi lesinekucondza.’ (Deut 4:5-8; Hl 111:7, 8, 10; catsanisa na-1Ks 2:3.) Umuntfu lonekucondza uyakubona kubaluleka kweliVi laNkulunkulu, ufuna kwenta indlela yakhe ivumelane nalo futsi ucela Nkulunkulu kutsi amsite kuze ente njalo. (Hl 119:169) Uvumela umlayeto waNkulunkulu kutsi ungene ujule kuye (Mat 13:19-23), uwubhala enhlitiyweni yakhe (Tag 3:3-6; 7:1-4), bese uyakwenyanya “konkhe lokungemanga.” (Hl 119:104). INdvodzana yaNkulunkulu ngesikhatsi isemhlabeni yabonisa kucondza kulendzaba, yaze yala nekubalekela kufa elugodvweni ngobe imiBhalo bekufanele igcwaliseke ngaleyo ndlela.—Mat 26:51-54.
w99-ZU 11/1 20 ¶6-7
Lapho Ukuphana Kuvama
Imangazwe yilokho eyakuzwa neyakubona, inkosikazi yaphendula ngokuzithoba: “Zibusisiwe lezi zinceku zakho ezimi njalo phambi kwakho, zizwa ukuhlakanipha kwakho.” (1 AmaKhosi 10:4-8) Ayizange ithi izinceku zikaSolomoni ziyajabula ngenxa yokuthi zazizungezwe ingcebo—nakuba kwakunjalo. Kunalokho, izinceku zikaSolomoni zazibusisiwe ngoba zazilalela njalo ukuhlakanipha kukaSolomoni ayekunikwe uNkulunkulu. Yeka isibonelo esihle inkosikazi yaseSheba eyiso kubantu bakaJehova namuhla, abajabulela ukuhlakanipha koMdali ngokwakhe nokweNdodana yakhe, uJesu Kristu!
Okunye okuphawulekayo kwakungamazwi alandelayo ashiwo ile nkosikazi kuSolomoni: “Makabongwe uJehova uNkulunkulu wakho.” (1 AmaKhosi 10:9) Ngokusobala, yasibona isandla sikaJehova ekuhlakanipheni nasekuchumeni kukaSolomoni. Lokhu kuvumelana nalokho uJehova akuthembisa u-Israyeli ngaphambili. ‘Ukugcina izimiso zami,’ esho, “kungukuhlakanipha kwenu nokuqonda kwenu emehlweni ezizwe eziyakuzizwa zonke lezi zimiso, zithi: ‘Impela lesi sizwe esikhulu singabantu abahlakaniphileyo nabaqondileyo.’”—Duteronomi 4:5-7.
w07-ZU 8/1 29 ¶13
Ingabe ‘Ucebile KuNkulunkulu’?
13 Lapho uJehova enika abantu bakhe izibusiso, ngaso sonke isikhathi ubanika okuhle kakhulu. (Jakobe 1:17) Ngokwesibonelo, lapho uJehova enika ama-Israyeli indawo yokuhlala, wawanika “izwe eligeleza ubisi noju.” Nakuba izwe laseGibhithe nalo laliye lachazwa ngaleyo ndlela, okungenani kunesici esisodwa esasenza izwe uJehova alinika ama-Israyeli lihluke. UMose watshela ama-Israyeli ukuthi ‘kwakuyizwe uJehova uNkulunkulu wakho alinakekelayo.’ Ngamanye amazwi, ayeyochuma ngoba uJehova wayeyowanakekela. Uma nje ama-Israyeli ayehlala ethembekile kuJehova, wayewabusisa ngokucebile futhi ayejabulela indlela yokuphila eyayiphakeme ngokuphawulekayo kweyazo zonke izizwe ezaziwazungezile. Yebo, yisibusiso sikaJehova “esicebisayo”!—Numeri 16:13; Duteronomi 4:5-8; 11:8-15.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 9/15 25 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaDuteronomi
4:15-20, 23, 24—Ingabe umthetho owenqabela ukwenziwa kwemifanekiso eqoshiwe usho ukuthi akulungile ukwenza imifanekiso yokuhlobisa? Cha. Lo mthetho wawumelene nokwenza imifanekiso yokukhulekela—‘ukukhothamela izithombe nokuzikhonza.’ ImiBhalo ayikwenqabeli ukubaza noma ukudweba okuthile kokuhlobisa.—1 AmaKhosi 7:18, 25.
JUNE 14-20
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 5-6
“Cecesha Bantfwana Bakho Kutsi Batsandze Jehova”
w05-ZU 6/15 20 ¶11
Bazali, Yondlani Imikhaya Yenu
11 Kule ndaba, mhlawumbe ayikho indima yeBhayibheli ecashunwa kaningi ngaphezu kukaDuteronomi 6:5-7. Sicela uvule iBhayibheli lakho ufunde lawo mavesi. Phawula ukuthi kuthiwa abazali mabahlakulele ingokomoya labo kuqala, bakhe uthando ngoJehova futhi bawazise amazwi akhe. Yebo, kudingeka ube umfundi okhuthele weZwi likaNkulunkulu, ulifunde njalo iBhayibheli futhi uzindle ngalo, ukuze uziqonde futhi uzithande ngempela izindlela, izimiso, nemithetho kaJehova. Lokho kuyogcwalisa inhliziyo yakho ngamaqiniso eBhayibheli athakazelisayo ayokwenza uzizwe ujabula, umhlonipha futhi umthanda uJehova. Uyoba nenala yezinto ezinhle ongazabela izingane zakho.—Luka 6:45.
w07-ZU 5/15 15-16
Ngingabasiza Kanjani Abantwana Bami Ukuba Bafunde Ngempela?
Izifiso zakho, izinhloso, izindinganiso nezinto ozithandayo azibonakali nje kulokho okushoyo kuphela kodwa nakulokho okwenzayo. (Roma 2:21, 22) Kusukela beseyizinsana, abantwana bafunda ngokubheka ngokucophelela abazali babo. Abantwana bayakwazi okubalulekile kubazali babo, futhi yilezi zinto ezivame ukuba ezibalulekile kubantwana. Uma umthanda ngempela uJehova, nabantwana bayokubona lokho. Ngokwesibonelo, bayobona ukuthi ukufunda iBhayibheli nokutadisha kubalulekile kuwe. Bayoqaphela ukuthi ubeka izithakazelo zoMbuso kuqala ekuphileni. (Mathewu 6:33) Ukuba khona kwakho njalo emihlanganweni yobuKristu nokuhlanganyela emsebenzini wokushumayela ngoMbuso kuyobabonisa ukuthi ukunikela inkonzo engcwele kuJehova kubaluleke kunazo zonke izinto.—Mathewu 28:19, 20; Hebheru 10:24, 25.
w05-ZU 6/15 21 ¶14
Bazali, Yondlani Imikhaya Yenu
14 Njengoba uDuteronomi 6:7 ebonisa, ziningi izikhathi nina bazali eningaxoxa ngazo ngezinto ezingokomoya nezingane zenu. Kungakhathaliseki ukuthi nisohambweni nazo, nenza nazo imisebenzi yasekhaya, noma niphumule nazo, ningase nithole amathuba okondla izingane zenu ngokomoya. Yebo, akudingeki nihlale “nizishumayeza” njalo ngamaqiniso eBhayibheli. Kunalokho, zamani ukwenza izingxoxo zomkhaya zibe ezakhayo, zibe ezingokomoya. Ngokwesibonelo, umagazini i-Phaphama! unezihloko eziningi ezikhuluma ngezindaba eziningi ezihlukahlukene. Izihloko ezinjalo zingase zivule amathuba ezingxoxo eziphathelene nendalo kaJehova eyizilwane, izindawo zemvelo ezinhle ezisemhlabeni wonke, nokuhlukahluka okumangalisayo kwamasiko abantu nezindlela zabo zokuphila. Izingxoxo ezinjalo zingase zishukumisele intsha ukuba izifunde ngokwengeziwe izincwadi zesigaba senceku ethembekileyo neqondayo.—Mathewu 24:45-47.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
Indlela Kulunga Nelutsandvo Bekukhonjiswa Ngayo Ka-Israyeli
11 Tifundvo lesititfolako: Jehova ubona lokungetulu nje kwendlela umuntfu labuka ngayo. Ubona loko lesingiko ngekhatsi, loko lokusetinhlitiyweni tetfu. (1 Sam. 16:7) Angeke sikhone kumfihlela imicabango yetfu, indlela lesitiva ngayo kanye netintfo lesitentako. Ubuka lokuhle kitsi futsi usikhutsata kutsi sichubeke sikwenta. Ufuna kutsi sikhone kubona imicabango lemibi futsi siyilawule ngaphambi kwekutsi isibangele kutsi sente tintfo letimbi.—2 Khr. 16:9; Mat. 5:27-30.
JUNE 21-27
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 7-8
“Ningabokwendziselana Nato”
w12-ZU 7/1 29 ¶2
Kungani UNkulunkulu Ayefuna Abakhulekeli Bakhe Bashade Kuphela Namakholwa Abakanye Nawo?
Uma siyibheka ngeso elibanzi le ndaba, uJehova wayazi ukuthi uSathane ufuna ukonakalisa abantu baKhe ngokubenza bakhulekele onkulunkulu bamanga. Ngakho uNkulunkulu waqhubeka ebaxwayisa ngokuthi abangakholwa ‘bayophendula amadodana abo angabe esamlandela, ngokuqinisekile akhonze abanye onkulunkulu.’ Kuningi okwakuhilelekile. Uma isizwe sakwa-Israyeli siwela ekukhulekeleni abanye onkulunkulu, sasiyolahlekelwa umusa wakhe nesivikelo sakhe, kanjalo sibe isisulu esilula sezitha zaso. Uma sekwenzeke lokho, ingabe isizwe sasisayokwazi ukuveza uMesiya? Ngokusobala, uSathane wayenesizathu sokuyenga ama-Israyeli ukuba ashade nabangakholwa.
Usasebenta Yini Umyalo Wekushada ‘ENkhosini Kuphela’?
EBhayibhelini, Jehova usiyala kutsi sishade kuphela eNkhosini. Ngasiphi sizatfu? Ngobe uyati kutsi yini lencono ekuphileni kwetfu futsi ufuna kusivikela. Akafuni sitsatse tincumo letimbi letitasivisa buhlungu nobe letingasenta singajabuli. Ngesikhatsi saNehemiya, emaJuda lamanyenti abeshada nebafati lebebangamkhonti Nkulunkulu. Ngaleso sizatfu Nehemiya wawakhumbuta ngesibonelo lesibi saSolomoni. “Abetsandvwe nguNkulunkulu wakhe, kangangobe Nkulunkulu wadzimate wamenta inkhosi etikwaso sonkhe sive sema-Israyeli, kodvwa noko wadvonseleka esonweni ngenca yekutsatsa bafati betive.” (Nehemiya 13:23-26) Jehova uyati kutsi imiyalo yakhe iyasisita futsi kungaleso sizatfu ayala emaKhristu kutsi ashade kuphela eNkhosini. (Tihlabelelo 19:7-10; Isaya 48:17, 18) Sijabula kakhulu ngobe usinika seluleko selutsandvo nalesingasetsemba. Nasimlalela Jehova njengobe anguMbusi, sisuke sivuma kutsi unelilungelo lekusitjela loko lokufanele sikwente.—Taga 1:5.
Caphela Bantfu Lowakha Nabo Bungani Kulamalanga Ekugcina
12 EmaKhristu lafuna kushada kufanele acaphelisise kutsi bobani lakhetsa kwakha nabo bungani. LiVi laNkulunkulu liyasecwayisa litsi: “Ningaboshelwa ejokeni linye nebantfu labangakholwa. Ngobe kulunga kunabudlelwane buni nekungalungi? Kukhanya kunabudlelwane buni nebumnyama?” (2 Khorinte 6:14) LiBhayibheli litjela tinceku taNkulunkulu kutsi tishade ‘eNkhosini kuphela,’ lokusho kushada nemuntfu lotinikele, wabhajatiswa futsi lophila ngetimiso taJehova. (1 Khorinte 7:39) Nawushada nemuntfu lotsandza Jehova, utawuba nemlingani lotakusita uhlale wetsembekile kuNkulunkulu.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
w04-ZU 2/1 13 ¶4
UJehova Unakekela Izidingo Zethu Zansuku Zonke
4 Ukuthandazela kwethu isinkwa sansuku zonke kufanele futhi kusikhumbuze ukuthi sidinga ukudla okungokomoya nsuku zonke. Nakuba ayelambe kakhulu ngemva kokuzila ukudla isikhathi eside, uJesu wasenqaba isilingo sikaSathane sokuba aphendule amatshe abe izinkwa, ethi: “Kulotshiwe ukuthi, ‘Umuntu akumelwe aphile ngesinkwa sodwa, kodwa nangawo wonke amazwi aphuma emlonyeni kaJehova.’” (Mathewu 4:4) UJesu lapha wacaphuna umprofethi uMose, owatshela ama-Israyeli: “[UJehova] wakuthobisa wakuyeka walamba futhi wakondla ngemana, owawungalazi wena noyihlo ababengalazi; ukuze akwenze wazi ukuthi umuntu akaphili ngesinkwa sodwa kodwa umuntu uphila nangawo wonke amazwi omlomo kaJehova.” (Duteronomi 8:3) Indlela uJehova ayeliletha ngayo imana yayingawaniki ama-Israyeli ukudla okungokwenyama nje kuphela kodwa nezifundo ezingokomoya. Kwakudingeka “abuthe yilowo nalowo isilinganiso sakhe sosuku nosuku.” Uma ayebutha ngaphezu kokwanele usuku, imana elisele laliqala ukunuka lizalele izibungu. (Eksodusi 16:4, 20) Kodwa lokhu kwakungenzeki ngosuku lwesithupha lapho kwakudingeka abuthe isilinganiso esiphindwe kabili kwesosuku, ebuthela iSabatha. (Eksodusi 16:5, 23, 24) Ngakho imana lagcizelela ezingqondweni zawo ukuthi kudingeka alalele nokuthi ukuphila kwawo akuxhomekile esinkweni nje kodwa kuxhomeke ‘kuwo wonke amazwi omlomo kaJehova.’
JUNE 28–JULY 4
UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | DUTHERONOMI 9-10
“Yini Jehova Nkulunkulu Wenu Layilindzele Kini?”
w09-ZU 10/1 10 ¶3-4
Yini UJehova Ayicela Kithi?
Yini engasishukumisa ukuba simlalele ngokuzithandela? UMose usitshela okungasisiza senze lokhu: ‘Yesaba uJehova uNkulunkulu wakho.’ (Ivesi 12) Lokhu akusho ukwesaba okukhwantabalisayo ngoba sesaba imiphumela ebuhlungu esingase siyithole, kodwa kusho ukwesaba okunempilo okuhlanganisa ukumhlonipha nokuhlonipha izindlela zakhe. Uma sesaba uNkulunkulu ngokujulile, siyofuna ukugwema ukumdumaza.
Nokho, kufanele sibe yini isisusa sethu esiyinhloko sokulalela uNkulunkulu? UMose uthi: “Mthande [uJehova] futhi umkhonze . . . ngayo yonke inhliziyo yakho nangawo wonke umphefumulo wakho.” (Ivesi 12) Ukuthanda uNkulunkulu kusho okungaphezu nje kokuba nemizwa ngaye. Enye incwadi iyachaza: “Amagama esiHebheru asho imizwa ngezinye izikhathi asho izenzo eziwumphumela wayo.” Yona le ncwadi ithi ukuthanda uNkulunkulu kusho ‘ukwenza izinto ezibonisa ukuthi siyamthanda.’ Ngamanye amazwi, uma simthanda ngempela uNkulunkulu, siyoziphatha ngendlela esaziyo ukuthi iyamjabulisa.—IzAga 27:11.
w09-ZU 10/1 10 ¶6
Yini UJehova Ayicela Kithi?
Ukumlalela ngokuzithandela kuyosilethela izibusiso. UMose uyabhala: ‘Gcina imiyalo kaJehova nezimiso zakhe engikuyala ngazo namuhla, kube kuhle kuwe.’ (Ivesi 13) Yebo, yonke imiyalo kaJehova—konke asicela khona—kuzuzisa thina, futhi kuba njalo ngaso sonke isikhathi. IBhayibheli lithi: “UNkulunkulu uluthando.” (1 Johane 4:8) Yingakho esinikeze imiyalo eyosizuzisa phakade. (Isaya 48:17) Ukwenza konke lokho uJehova asicela ukuba sikwenze kuyosiphephisa ekukhungathekeni okuningi manje futhi kuyosilethela izibusiso ezingapheli lapho sekubusa uMbuso wakhe.
cl-ZU 16 ¶2
‘Ungasondela’ Ngempela Yini “KuNkulunkulu”?
2 U-Abrahama wasendulo wakujabulela ukusondela kuye. UJehova wabiza leyo nzalamizi ngokuthi “umngane wami.” (Isaya 41:8) Yebo, uJehova wabheka u-Abrahama njengomngane wakhe. U-Abrahama wathola lobo bungane obuseduze ngoba “waba nokholo kuJehova.” (Jakobe 2:23) Nanamuhla, uJehova ufuna amathuba ‘okunamathela’ kulabo abamkhonza ngoba bemthanda. (Duteronomi 10:15) IZwi lakhe liyasinxusa: “Sondelani kuNkulunkulu, naye uyosondela kini.” (Jakobe 4:8) La mazwi aqukethe kokubili isimemo kanye nesithembiso.
Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
it-1 103
Ema-Anaki
Luhlobo lwebantfu labakhulu ngalokungakavami lebebahlala etifundzeni taseKhenani letinetintsaba kanye nakuletinye tindzawo letingaselwandle, ikakhulukati ngaseningizimu yaleyondzawo. Esikhatsini lesitsite eHebroni bekuhlala emadvodza lamatsatfu ladvumile lokubo-Ahimani, Sheshayi naThalmayi. (Num 13:22) Kulendzawo kulapho khona emaHebheru langu-12 latinhloli abona khona kwekucala ema-Anaki futsi letingu-10 taletinhloli tabuyisela umbiko lowetfusako ngaloko letikubonile, tatsi lamadvodza bekayintalelwane yemaNefili angaphambi kwaZamcolo futsi nawacatsaniswa nawo, lamaHebheru bekafanana “netintsentse.” (Num 13:28-33; Dut 1:28) Lesitfombo sabo lesikhulu senta letinhloli kutsi sisebentise bona kuze sichaze emadvodza lamakhulu langema-Emi nalangemaRefa. Kubonakala shengatsi emandla abo ngiwo lenta kutsi kugcine kunalesaga lesitsi: “Ngubani longamelana nemadvodzana a-Anaki?”—Dut 2:10, 11, 20, 21; 9:1-3.