I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • w12 6/15 emakh. 3-6
  • ‘Imfihlo’ Lesayifundza Emsebentini Wetfu Longcwele

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • ‘Imfihlo’ Lesayifundza Emsebentini Wetfu Longcwele
  • Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2012
  • Tihlokwana
  • Tincwadzi Letinemaphuzu Lafanako
  • UMSEBENTI WEKUJIKELETA
  • KUVAKASHELA EMACEMBU LAKHASHANE
  • TINKINGA TEKWEKUHAMBA
  • SAKHUTSATA LABANYE KUTSI BANGENELE UMSEBENTI WESIKHATSI SONKHE
  • “Pawula wabonga Nkulunkulu, wase uba nesibindzi”
    Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—Incwajana Yekubhalela Emihlanganweni—2019
  • Bekusolo Kungijabulisa Kufundza Nekufundzisa NgaJehova
    Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova (Lofundvwako)—2022
Sicongosekulindza Simemetela UMbuso WaJehova—2012
w12 6/15 emakh. 3-6

Umlandvo Wekuphila

‘Imfihlo’ Lesayifundza Emsebentini Wetfu Longcwele

Njengobe ilandziswa ngu-OLivier Randriamora

“Ngiyakwati kuba phansi, kantsi futsi ngiyakwati nekubusa. Kuko konkhe nasetintfweni tonkhe ngifundziswe [imfihlo] yekumelana nekwesutsa nekulamba . . . Nginemandla ekwenta konkhe ngaye Khristu longicinisako.”—Fil. 4:12, 13.

LAMAVI emphostoli Pawula abesikhutsato lesikhulu kimi nemkami, Oly. NjengaPawula, natsi siyifundzile ‘imfihlo’ yekwetsembela ngalokuphelele kuJehova njengobe simkhonta siseMadagascar.

Nga-1982, ngalesikhatsi boFakazi BaJehova bacala kufundza liBhayibheli namake wa-Oly, mine na-Oly sasetsembisene umshado. Nami ngacala kuchutjelwa sifundvo, futsi ngekuhamba kwesikhatsi na-Oly wafundzelwa. Nga-1983, sashada, kwase kutsi nga-1985 sabhajatiswa, ngekushesha ngemuva kwaloko, saba ngemahlahlandlela lasitako. Nga-July 1986, saba ngemahlahlandlela lavamile.

Nga-September 1987, sacala kuba ngemahlahlandlela lakhetsekile. Sabelo sekucala lesasitfola saba sekuya enyakatfo-nshonalanga yeMadagascar lapho kwakute khona libandla. EMadagascar kunetive letehlukahlukene letingaba ngu-18 nemacembu emindeni lamanyenti. Letive letehlukehlukene tinemasiko nemihambo yato. Lulwimi loluyinhloko lolusetjentiswako siMalagasy, kodvwa tikhona naletinye tilwimi letikhulunywako. Esabelweni setfu lesisha sacala kufundza lulwimi lolwalukhulunywa khona, futsi loko kwasisita ngobe sakhona kwemukeleka kuloyo mmango.

Njalo ngemaSontfo bengetfula inkhulumo yelinyenti, naseyiphelile Oly angishayele tandla. Kwakungitsi sobabili kuphela lebesiba khona emihlanganweni. Sasiba nato tonkhe tincenye eSikolweni Semsebenti WemaKhristu, Oly etfule inkhulumo yedvwa. Sajabula kakhulu ngalesikhatsi umbonisi wesifundza ancoma kutsi siyilungise indlela lesasichuba ngayo imihlangano.

Ngesizatfu sekutsi liposi lakuleyo ndzawo belingatsembakali, besingayitfoli njalo imali yekusisekela levela enhlanganweni. Ngako-ke safundza konga. Ngikhumbula ngalesinye sikhatsi, sasingenayo imali leyenele yebhasi leya emhlanganweni wesifundza, lobowusendzaweni lengemakhilomitha lacishe abengu-130 kusuka lapho sasihlala khona. Sakhumbula seluleko lesihle lesasinikwa ngulomunye Fakazi lesitsi: “Tjelani Jehova ngato tonkhe tinkinga tenu, ngobe ngumsebenti wakhe lona leniwentako.” Ngako-ke sathandaza sase sincuma kuhamba ngetinyawo. Satsi nje sesitawuhamba, kwefika lomunye umzalwane singakamlindzeli, wasipha imali leyayenele kutsi sigibele ibhasi.

UMSEBENTI WEKUJIKELETA

Nga-February 1991, ngaba ngumbonisi wesifundza. Ngaleso sikhatsi, licembu lesasikulo beselinebamemeteli labayimfica, labatsatfu babo bebabhajatisiwe futsi besicishe sibe nebantfu labangu-50 emihlanganweni. Ngemuva kwekutsi sesiceceshiwe, sahamba sayewukhonta kulesinye sifundza lesasisenhlokodolobha i-Antananarivo. Nga-1993, satfunyelwa kulesinye sifundza lesasisemphumalanga yalelive. Indlela yekuphila kuleyo ndzawo yayehluke kakhulu kunaleyo yakulesifundza lesasikulenhlokodolobha.

Kute sifike emabandleni nasemacenjini lakhashane, kwakudzingeka sihambe ngetinyawo. Ngalesinye sikhatsi, sasihamba emakhilomitha langaba ngu-145 etintsabeni letigcwele emahlatsi. Sasingaphatsi timphahla letinyenti. Nangabe inkhulumo yelinyenti yembonisi wesifundza itawuba nema-slides, njengobe bekwentiwa njalo ngaleto tikhatsi, umtfwalo wetfu bewuba mkhulu. Oly abephatsa umshini wekudlala ema-slides, mine ngetfwale libhetri lemoto.

Sasihamba emakhilomitha lacishe abe ngu-40 ngelilanga nasiya kulelinye libandla. Nasihamba, sasehla senyuka etintsabeni, sewele imifula futsi sihambe nasendzaweni legcwele ludzaka. Ngalesinye sikhatsi, sasilala endleleni, kodvwa sasivame kuyifuna indzawo lapho sitawufihla khona inhloko. Sasihle sicela kulala ngisho nakubantfu lesingabati. Nasesiyitfolile indzawo yekulala, sasipheka. Oly abeboleka libhodo kute ayewukha emanti emfuleni lodvutane. Ngaleso sikhatsi, mine ngangiboleka lizembe ngikabhe tinkhuni lesitawupheka ngato. Yonkhe lemisebenti yayitsatsa sikhatsi. Ngaletinye tikhatsi, sasitsenga inkhukhu lokwakudzingeka siyihlabe futsi siyihlutse.

Nasesidlile, sasihamba siyewukha emanti lamanyenti lesitawugeza ngawo. Sasihle silala ekhishini. Ngasikhatsi nalina, sasilala seyame lubondza kute singabi manti nangabe leyondlu inetsa.

Sasikwenta umkhuba kushumayela kulabo lesasilala kubo. Nasifika endzaweni lesasiya kuyo, wawusijabulisa kakhulu umusa nekwemukelwa kahle ngemaKhristu. Lutsandvo labewasikhombisa lona nasiwavakashele, lwalusenta sibukhohlwe bumatima lesasihlangabetene nabo endleleni.

Nasisemakhaya ebazalwane, sasikujabulela kubasita ngemisebenti yasekhaya. Loko, kwakubenta bakhone kuba natsi ensimini. Sasingakagadzi kutsi labazalwane basiphekele tibiliboco labebangeke bakhone kutitsenga.

KUVAKASHELA EMACEMBU LAKHASHANE

Sasikujabulela kuvakashela emacembu lakhashane. Bazalwane bebasemukela ngemoya lomuhle futsi basinikete luhla lwaloko lokutawenteka kulelo viki. Sasingakavami kuba nesikhatsi ‘sekuphumula kancane.’ (Mak. 6:31) Kulenye indzawo, lamanye emaKhristu lashadene amema tonkhe tifundvo tawo teliBhayibheli letingu-40, kute natsi sitewuhlanganyela nawo nakatichuba. Oly wachuba tifundvo letingu-20 akanye nalodzadze, mine nalomzalwane sachuba leletinye letingu-20. Nasicedza kufundza nemfundzi ngamunye, abehamba bese sichuba sifundvo nalomunye. Kwatsi emini yantsambama ngalelolanga, sahlaba likhefu kancane kute sichube imihlangano yelibandla, lokwatsi ngemuva kwayo saphindze sachubeka nekuchuba letifundvo. Wonkhe lomsebenti wawungaphela ngensimbi yesiphohlongo ebusuku.

Nasivakashele lelinye licembu, sahamba nalo ngensimbi yesiphohlongo ekuseni sayewushumayela endzaweni lebomakhelwane. Sonkhe besembetse timphahla letigugile. Ngemuva kwekuhamba sikhatsi lesidze emahlatsini, sefika kuleyo ndzawo cishe ngensimbi yelishumi nakubili emini. Sembatsa timphahla letihlobile, ngekushesha sacala kushumayela emtini ngemuti. Imiti lesasishumayela kuyo yayimbalwa kantsi bamemeteli bebabanyenti. Sayihlanganisa yonkhe lensimu ngemizuzu lengu-30. Ngemva kwaloko saya kulenye indzawo. Nasesicedzile kushumayela lapho, kwase kudzingeka siphindze sihambe libanga lelidze sesibuyela ekhaya. Ekucaleni, loku kwasenta sangenwa ngemanti emadvolweni, ngobe sasicitse sikhatsi lesinyenti nemandla etfu kodvwa nje sasebenta li-awa linye. Nobe kunjalo, boFakazi bakuleyo ndzawo abazange bakhonone ngaloko. Bachubeka banenshisekelo ngalomsebenti.

Lelinye licembu leliseTaviranambo, lalihlala etulu entsabeni. Kuleyo ndzawo, satfola lomunye umndeni waboFakazi uhlala endlini lenelikamelo linye. Lenye indlu leyayakhiwe eceleni bekubanjelwa kuyo imihlangano. Ngekushesha lomzalwane lesasifikele kuye wamemeta ngelivi lelikhulu, watsi “Bazalwane!” Kwevakala livi kulenye intsaba liphendvula litsi, “Yebo!” Lomzalwane waphindze wamemeta watsi, “Umbonisi wesifundza sewufikile!” Baphendvula batsi, “Siyabonga!” Lomlayeto wendluliselwa nakulabanye labahlala etindzaweni letikhashane. Ngekushesha bacala kufika futsi nakushaya sikhatsi sekucala kwemhlangano, kwase kunebantfu labangetulu kwa-100.

TINKINGA TEKWEKUHAMBA

Nga-1996, sabelwa kutsi siyewusebenta sifundza lesisedvute ne-Antananarivo, enkhabeni yetindzawo letiphakeme. Naso lesifundza sasinetinkinga taso letehlukile. Tatingatfolakali njalo tintfo tekuhamba letiya kuletinye tindzawo. Kwakufanele sivakashele lelinye licembu leliseBeankàna (Besakay), lokuyindzawo lecishe ibe ngemakhilomitha langu-240 kusuka e-Antananarivo. Sagibela lenye iloli lebeyiya ngakuleyo ndzawo, ngemuva kwekuba sesicocisene nemshayeli wayo. Kwakunebantfu labangu-30 labebagibele leloli lebeyigcwele iphuphuma.

Satsi sisahamba, leloli yafa kwadzingeka kutsi sihambe ngetinyawo. Sesihambe ema-awa lamanyenti, kwachamuka lenye iloli lenkhulu. Yayigcwele bantfu netimphahla, kodvwa umshayeli wayo wasigibelisa. Kwakute indzawo yekuhlala ngako sasimile kuleloli. Sahamba sadzimate sefika kulomunye umfula lapho sakhandza kutsi libhuloho lawo liyalungiswa. Sehla saphindze sahamba ngetinyawo saya kulenye indzawo lapho kwakuhlala khona emahlahlandlela lakhetsekile. Nanobe kwakungakahlelwa kutsi sivakashele leyo ndzawo, sahlala nawo sashumayela kuleyo ndzawo njengobe sisemele kutsi bacedze kulungisa lelibhuloho siphindze sitfole lokunye kwekuhamba.

Kwatsi ngemuva kweliviki, kwefika lenye imoto yasitsatsa sachubeka neluhambo lwetfu. Umgwaco lesasihamba ngawo wawumubi kakhulu. Kwakuhle kudzingeka kutsi sehle siyifushe lemoto emantini lafika emadvolweni. Sasihle siwa nasisayifusha. Ekuseni ngeluvivi, sefika kulenye indzawo lenemiti lapho sehla khona. Sahamba ngetinyawo sidzabula emasimini elilayisi, sihamba emantini lagcwele ludzaka silibangise endzaweni lesasiya kuyo.

Kwakukwekucala ngca kutsi siye kulendzawo, ngako sabona kuncono kutsi sishumayele tisebenti letatisebenta kulamasimu elilayisi siphindze sitibute lapho kunaboFakazi khona. Sajabula kakhulu nasikhandza kutsi letisebenti tiboFakazi.

SAKHUTSATA LABANYE KUTSI BANGENELE UMSEBENTI WESIKHATSI SONKHE

Kuleminyaka leyendlulile, kusijabulise kakhulu kubona imiphumela yekukhutsata labanye kutsi bangenele umsebenti wesikhatsi sonkhe. Nasivakashele lelinye libandla lelinemahlahlandlela layimfica, sawakhutsata kutsi atibekele umgomo wekusita ummemeteli munye kutsi abe lihlahlandlela. Nasibuyela kulelibandla ngemuva kwetinyanga letisitfupha, sakhandza kutsi sekunemahlahlandlela langu-22. Bodzadze lababili labangemahlahlandlela, bakhutsata bobabe babo labangulabadzala ebandleni kutsi babe ngemahlahlandlela. Labazalwane labadzala nabo bakhutsata lomunye lomdzala kutsi naye abe lihlahlandlela. Ngemuva nje kwesikhashana, lona lomdzala wesitsatfu, waba lihlahlandlela lelikhetsekile. Ngemuva kwesikhatsi, yena nemkakhe bangenela umsebenti wekujikeleta. Yini leyenteka kulaba labanye labadzala lababili? Lomunye ungumbonisi wesifundza, lona lomunye ulivolontiya ekwakhiweni kwemaHholwa eMbuso.

Siyambonga Jehova onkhe malanga ngelusito lwakhe, njengobe sibona kutsi konkhe loku besingeke sikwente ngemandla etfu. Kuliciniso kutsi ngalesinye sikhatsi siyadzinwa siphindze sigule, kodvwa nasicabanga ngemiphumela yemsebenti wetfu wekushumayela, siyajabula. Jehova wenta kutsi umsebenti wakhe uchubekele embili. Siyajabula kutsi natsi sibe nesandla kulomsebenti njengobe singemahlahlandlela lakhetsekile. Siyifundzile ‘imfihlo’ yekwetsembela kuJehova ‘losinika emandla.’

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 6]

Siyifundzile ‘imfihlo’ yekwetsembela kuJehova

[Libalave/Titfombe ekhasini 4]

IMadagascar, lebitwa ngekutsi yiBig Red Island, ingulesinye setichingi letine letinkhulu emhlabeni. Inemhlabatsi lobovu, netinhlobohlobo tetilwane

[Sitfombe ekhasini 5]

Umsebenti wekujikeleta wawunetinkinga letinkhulu lesahlangabetana nato

[Titfombe ekhasini 5]

Sakujabulela kuba nencenye ekuchubeni tifundvo teliBhayibheli

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share