BIBLIOTEKA INTERNETIRHU Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA INTERNETIRHU
Purépecha
  • BIBLIA
  • PUBLIKASIONIICHA
  • TÁNGUARHIKUECHA
  • bi7 páj. 596-625
  • Glosario

No jarhasti bideu ixú.

Tekaachentajtsïni je, no sési uérasti ambe ma bideu jingoni.

  • Glosario
  • Biblia. Tata Diosïiri Uandakua. Para Imeecha engaksï Jimbanhi Parhakpinirhu Irekaaka. Mateu – Apokalipsisi
  • Subtitulu
  • A
  • B
  • CH
  • CHʼ
  • D
  • E
  • F
  • G
  • I
  • J
  • K
  • Kʼ
  • L
  • M
  • N
  • O
  • P
  • Pʼ
  • R
  • S
  • T
  • TS
  • U
  • X
Biblia. Tata Diosïiri Uandakua. Para Imeecha engaksï Jimbanhi Parhakpinirhu Irekaaka. Mateu – Apokalipsisi
Glosario

Glosario

A B CH CHʼ D E F G I J K Kʼ L M N O P Pʼ R S T TS U X

A

  • abismu.

    Uandakua griegu jimbo jindeesti ábyssos, enga arhikuekajka nani enga ‘kánikua jauanhika’, ‘enga no xarharajka na enga xáni jauanhika’ o ‘nani jamberi niáraski’. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, i uandakua arhikuekasïndi nani enga jupikakata jaka nema o na enga jarhajka nema enga méntku no ma ambe újka úni. Nájkiruka ístu Tumbani arhikuekajka, uaati máteru ambe arhikuekani (Lu 8:​31; Ro 10:7; Ap 20:3).

  • achamasïiri uájpa.

    Karakateecharhu engaksï Ebreu jimbo Karanhaka, jindeesti para uandani eskaksï i uandakua páriicha kʼuiripujkuespka ka eska ima enga arhiauenga ambe engaksï uandapiringa iauani sánderu kʼéri ambeeska (Eze 3:​17; Da 8:​17). Ebanjeliuechani jimbo, i uandakua Achamasïiri Uájpa, ma 80 xanhari jukasti para Jesúsini arhikuekani. Ka xarhatasïndi eska enga uarhiiti ma kánguarhipka Jesúsini, ima meru kʼuiripu máespka ka eska no ánjeli máespka enga ísï xarhareenga komueska kʼuiripu ma. Ístu xarhatasïndi eska Jesúsisï uaaka ambe enga Daniel 7:​13 ka 14 uandajka (Mt 19:​28; 20:​28).

  • Adesi.

    I uandakua griegu jimboesti ka ebreu jimbo jindeesti “Seoli”. Ka ísï tradusirikuarhisïndi “Tumba”, primeru letra maiuskula jimbo, para arhikuekani jima engaksï uarhiriicha mintsikuarhini jaka, joperu inde lugari no nani jarhasti, sánderu sési jindeesti para máteru ambe arhikuekani. Exe je TUMBA.

  • aiakuni ambe ma Tata Diosïni.

    Kʼuiripu ma aiakusïreendi eska úpiringa ambe ma, eska kéjtsïtakupiringa ambe ma o eska intsïmbipiringa ambe ma o eska ueenapiringa marhuakuni, o ístu uandasïreendi eska pʼíngukuarhipiringa para no úni ambe ma nájkiruka inde ambe no no sési japiringa. Májkueniispti eska jurariini (Mt 5:​33).

  • Akaia.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, iretani ma arhikuekasïreendi enga Roma anapuecheriipka, surisï jarhaspti jini Gresia. Korintu jindeespti kapitali (Úk 18:​12).

  • alabastru.

    Ísïksï arhiasïreendi máru jatakua sapirhatiichani para perfume ambe jatsirani, tsakapu ma jingonksï úkata jarhaspti enga Alabastróni (Ejiptu) no iauani japka. Nóksï kóndiraspti para úni sési míkuarheni, paraka ambakiti perfume no tsïnchipiringa. Ísï tátsekua, inde tsakapu engaksï jingoni únheenga, májkueni arhinhasïreendia (Mr 14:3, nota).

  • alfa ka omega.

    Jindeestiksï orheta ka últimu letra abesedariueri griegu jimbo. Apokalipsisi jimbo, tanimu xanhariksï jukasti tsimarhani para Tata Diosïni arhikuekani. Ini karakateecharhu, “Alfa ka Omega” májkueni ambeksï arhikuekasïndi eska “primeru ka últimu” ka “ueenakua ka kʼamarhukua” (Ap 1:8; 21:6; 22:​13).

  • alma.

    Sáno méntkisï, ísï tradusirikuarhisïndi uandakua enga ebreu jimbo jindeeka néfesh ka griegu jimbo psykhḗ. Enga na exenhakia na engaksï úrakuarhejka Bibliarhu i uandakuecha, kurhangusïngachi eska arini ambe arhikuekasïnga 1) kʼuiripuechani, 2) animaliichani o 3) kʼuiripueri tsípikua o animaliiri ma (Gé 1:​20; 2:7; Nú 31:​28; 1Pe 3:​20; ístu noteecharhu). Nájkirukaksï kʼuiripuecha ménderueni úraajka ini uandakuechani engaksï relijioniiri ambe uandajka, Bibliarhu, ari uandakuecha néfesh ka psykhḗ engaksï imani ambe arhikuekani jarhajka ambe enga xáni Echerirhu jaka ka enga tsípiti jaka, indeni ambesï arhikuekani jarhajti ambe ma enga jaka, engachi újka pʼárhini, engachi újka exeni ka enga uarhijka. Ini Bibliarhu, néfesh ka psykhḗ ísïksï tradusirikuarhisti seguni ambe enga arhikuekajka mándani karakatarhu, úrakuarhestiksï uandakuecha “tsípiti”, “ambe ma enga tsípiti jaka”, “kʼuiripu”, “ambe enga xáni jindeeka” o “ima” ka no “imeeri alma”. Noteecharhu uánikua xanhari jukasti “alma”, jimboka ístu úpiringa ísï tradusirikuarhini. Enga ísï jukaaka karakatarhu ma o notarhu ma, ísïsï jatsiti para kurhangukuarhini eska na arhijka ixú. Enga arhijka eska nema iámu imeeri alma jingoni úsïnga ambe ma, arhikuekaxati eska méntku iámindu ambe peerasïnga, ambe enga xáni jindeeka, eska iámu imeeri mintsita jingoni ísï úsïnga o eska meru incharhetakusïnga (Dt 6:5; Mt 22:​37). Méni, inde uandakuechaksï uarhirini ma arhikuekasïndi (Nú 6:6; Pr 23:2; Is 56:​11; Ag 2:​13).

  • altari.

    Sáni iótasïreendi, echeri o tsakapu jingoni úkata jarhaspti o tsakapu kʼénharhi ma jingoni, ístu chkaririispti enga iámu tiámu jukeenga, ka jiminksï kéjtsïtasïreendi oksï kʼuájtsïtakua kurhirani para Tata Diosïni kómarhini. Orheta kuarturhu tabernakulurhu ka templurhu, altari sapichu ma jarhaspti orueri para jima peerani kʼuájtsïtakua. Chkariiri úkata jarhaspti oru jingoni. Ekuaru, altari ma jarhaspti kobriiri enga sánderu kʼépka para jima peerani kéjtsïtakua kurhirakata ambe. Imeechajtu engaksï diosï úkateechani kómarhiauenga, úraasïreendiksï altariichani (Éx 39:​38, 39; 1Re 6:​20; Mt 5:​23, 24; Lu 1:​11; Úk 17:​23).

  • altariiri sïuanguecha.

    Máru altariichaksï sïuangueni járhati jukajtsïasïreendi tʼápuru ladu jimbo (Le 8:​15; 1Re 2:​28; Ap 9:​13).

  • ambakiti aianhperakua.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, indenisï arhikuekajti ambakiti aianhperakuani Tata Diosïiri Reinueri ambe ka na engaksï kʼuiripuecha uaaka pʼímutanhantani engaksï mintsikaska tata Jesukristuni (Lu 4:​18, 43; Úk 5:​42; Ap 14:6).

  • ambe enga orheta pʼikunhantajka.

    Frutu ambe enga orheta pʼikunhantajka; ambe uéjki enga orheta jarhajka. Tata Diosï Jeoba arhispti ireta Israelini eskaksï imani íntskupiringa orheta sapini enga andajpenupiringa o imani animalini enga orheta kánguarhinhapiringa ka ístu ambe engaksï orheta pʼikuntapiringa. Iámu ireta Israeli jiáni kéjtsïtakusïreendi ini ambe Tata Diosïni engaksï únteenga Kʼuínchikuani enga Kurhinda No Xarhipiti Jukari Únheenga ka Pentekostesi jimbo. Inde uandakuajtu úrakuarhesïndi para Kristuni arhikuekani ka imeeri chúxapatiichani engaksï erakukateeka (1Ko 15:​23, nota; Nú 15:​21; Pr 3:9, nota; Ap 14:4).

  • ambe enga sési jaka.

    Bibliarhu, indeni ambesï arhikuekajti enga sési jaka; joperu ambe enga sési jaka o ambe enga no sési jaka Tata Diosïni japarini (Gé 15:6; Dt 6:​25; Sof 2:3; Mt 6:​33). I uandakuajtu ístu ísï tradusirikuarhisïndi ‘jurhimbitku jámani’ (Sl 7:8).

  • ambe ma enga Tata Diosïiriika.

    Jindeesti ambe ma enga Tata Diosï uéjka úni ka enga no nemani aiangujka astaka niáraaka ima jurhiatikua para mítekuarhini ka imeechantkusï aianguajti néni enga ima uékaaka (Mr 4:​11; Kol 1:​26).

  • améni.

    Arhikuekasïndi ‘eska ísï úkuarhiaka’ o ‘ísïisti’. I uandakua ebreu jimbo jindeesti ʼamán, enga arhikuekajka ‘no méni jurajpini’, o ‘mintsinharhikueni’. Ísï uandanhasïreendi paraksï uandani eskaksï de akuerdu jarhaspka enga jurariinhani japiringa, enga kómarhinhani japiringa, o enga uandanhapiringa eska ambe ma ísïispka. Apokalipsisi jimbo, Jesúsini arhikuekasïndi (Dt 27:​26; 1Cr 16:​36; Ro 1:​25; Ap 3:​14).

  • anhatapu enga tsípikua íntspijka.

    Anhatapu ma enga jardini de Edéni japka. Biblia no uandasïndi eska inde frutu enga jimini jukeenga jukasïreenga ambe ma para tsípikua íntspini. Sánderu sési, inde anhatapu arhikuekasïreendi eska Tata Diosï meru íntsaapiringa tsípikua para méntkisï imeechani enga ima sésikua íntsaapiringa paraksï akuni indeni anhatapuni. Apokalipsisi jimbo, arhikuekasïndi eska Tata Diosï íntspiaka tsípikua ma enga no méni kʼamakurhiaka (Gé 2:9; 3:​22; Ap 2:7; 22:​19).

  • ánjeli.

    Ebreu jimbo jindeesti malʼákh ka griegu jimbo ágguelos. Íksï tsimani uandakuecha arhikuekasïndi ‘uandakua pári’, joperu tradusirikuarhisïndi “ánjeli” enga imani espirituechani arhikuekaajka engaksï uandakua páriika (Gé 16:7; 32:3; Snt 2:​25; Ap 22:8). Ánjeliichaksï espirituesti engaksï kánikua uinhapika, ka Tata Diosï indeechani orheta kuerauaspti ka ísï ióni jimbosï kuerauaptia kʼuiripuechani. Bibliarhu ístu uandasïndi eskaksï jindeeska ‘uáni joperu uánikua ánjeliicha’, “Tata Diosïiri uájpeecha” ka “jóskuecha engaksï xarhentku andarajka” (Dt 33:2; Job 1:6; 38:7; Jud 14). Tata Diosï mándani arhisti kuerauani, jimboksïsï no újti imeecha mismu uániini. Jukari 100 miioni ánjeliichaksï jarhasti (Da 7:​10). Bibliarhu uandasïndi eska mándani ánjeli jukaska nombri ma ka eskaksï no iáminduecha májkueni jásïiska, joperu jimbokaksï kaxumbiska, nóksï uékasïndi eskaksï kómarhiauaka ka nóksï uandantasïndi náksï arhinhasïni (Gé 32:​29; Lu 1:​26; Ap 22:​8, 9). Mámaru jásï ambeksï úsïndi ka mámaru ambeksï ánchikuarhisïndi, máruksï Tata Diosï Jeobaeri kʼéri uaxantskuarhu marhuasïndi, máteruksï uandantasïndi ambesï uandajki Tata Diosï, máteruechaksï jarhuataasïndi imeechani engaksï Tata Diosï Jeobani marhuakujka echerirhu, máruksï jusgarpisïndi ísï eska Tata Diosï na arhiauaka ka jarhuajpesïndiksï para aianhpinhani ambakiti aianhperakua (2Re 19:​35; Sl 34:7; Mt 4:​11; Lu 1:​30, 31; Ap 5:​11; 14:6). Sánderu orhepani, májku kʼériksï uarhipeati Jesúsini jingoni Armajedonirhu (Ap 19:​14, 15).

  • antikristu.

    Griegu jimbo i uandakua tsimani ambe arhikuekasïndi: imani arhikuekasïndi enga méntku ménderueniika eska Kristu, o enga ísku jatini uandajka eska Kristueska, nema enga uandajka eska ísïiska eska Kristu. Ístuchi uaaka uandani eskaksï jindeeska iámindu ima kʼuiripuecha, kúnguarhikuecha o grupuecha engaksï ikiakujka Kristuni ka imeeri chúxapatiichani, o engaksï ísku jatini uandajka eska Kristu axaaska o eskaksï jindeeska Mesíasi (1Jn 2:​22).

  • apostateecha.

    Griegu jimbo apostasía, uandakua máesti enga arhikuekajka ‘kéndikukuarhini’. Inde uandakua ístu úpirindi ísï kurhangukuarhini ‘nóteru nirania’, ‘jurajkuni’ o ‘no uékani kurhandirani’. Karakateecha engaksï Griegu jimbo Karanhaka sánderu imeechani arhikuekaasïndi engaksï jurajkujka relijionini enga jurhimbitiika (Pr 11:9; Úk 21:​21, nota; 2Te 2:3, nota).

  • apostoli.

    Inde uandakua arhikuekasïndi ‘ima enga axanhajka’. Nájkiruka Jesúsini arhikuekajka o ístu imeechani engaksï axanhaka paraksï máteruechani jarhuataani, sánderumindu Jesúsiiri chúxapatiichani arhikuekaasïndi, imani 12 achamasïichani enga ima erakuapka paraksï imeeri nombri jimbo jámani (Mr 3:​14; Úk 14:​14).

  • arameu.

    Idioma ma engaksï Semi uájpeecha uandeenga ka sáno májkueniispti eska ebreu. Mismu letreechanksï úraasïreendi. Ueenani jámani, arameuechajkuksïsï uandeendi indeni idiomani, tátsekuaksï sáno iáminduecha uandasïreendia paraksï negosiu ambe úni ka paraksï úni uandontskuarheni imeechani jingoni engaksï xáni Asiria ka Babilonia anapuepka. Ístuksï Persia anapu juramutiicha arameu uandasïreendi (Esd 4:7). Ari karakateecha komu Esdras, Jeremías ka Daniel, sánksï arameu jimbo karanhasti. Jarhastiksï máru uandakuecha engaksï arameu jimbo jaka Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo karanhaka (Esd 4:​8–6:​18; 7:​12-​26; Jer 10:​11; Da 2:4b–7:​28: Mr 14:​36; Úk 9:​36).

  • Areópagu.

    Juáta sapichu ma enga Atenasi japka, Akrópolisi noroesteisï. Ístu, ísïksï arhiasïreendi imani juesiichani engaksï jima tánguarhinteenga. Ma xanhari, máru kʼuiripuecha engaksï kánikua jánhaskatiipka, engaksï arhikuarhienga epikúriuecha ka máteruecha estoikuecha, Areópagurhuksï páspti Pabluni paraka aianguapiringa ambe enga jakajkuenga (Úk 17:​19).

  • arkanjeli.

    Arhikuekasïndi ‘ima enga orhejtsïkuajka ánjeliichani’. Orheta letreecha ark- arhikuekasïndi ‘orhejtsïkuti’ o ‘sánderu kʼéri’, ísï jimbo, ma arkanjelijkusï jati. Biblia uandasïndi eska arkanjeli Migueli arhinhasïnga (Da 12:1; Jud 9; Ap 12:7).

  • arka pakatperakueri.

    Kaja ma enga chkari jingoni úkata japka akasieri ka ístu oru jingoni, ka tabernakulurhu jarhaspti Sánderu Pímbinhasï Kuarturhu, ka tátsekua Sánderu Pímbinhasï Kuarturhu imani templurhu enga Salomóni úpka. Míkua orueriispti enga taiapipka, ka jima karhakua, tsimani kerubiniichaksï jarhaspti. Ka jimaksï jatarixapti tsimani tsakapuecha nani engaksï karanharhikukata japka Diesi Mandamientuecha (Dt 31:​26; 1Re 6:​19; Eb 9:4).

  • Armajedoni.

    Ebreu jimbo jindeesti Har Meghiddóhn, enga arhikuekajka ‘Meguidó anapu juáta’. Nani enga Armajedoniiri ambe uandajka, ístu imani jurhiatikueri ambe uandasïndi enga Tata Diosï uarhipeaka imeeri kʼéri jurhiatikua jimbo, ima Tata Diosï enga iámindu ambe újka úni, jiáni engaksï iámindu juramutiicha tánguarhintaaka paraksï Tata Diosï Jeobani jingoni uarhipeni (Ap 16:​14, 16; 19:​11-​21). Exe je JIÁNI ENGA XÁNI NO SÉSI NITAMAKUARHINHAAKA.

  • asélgueia.

    Exe je NO SÁNI KʼURATSEKUA JINGONI NIÁTANI NO SÉSI JÁSÏ AMBE.

  • Asia.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, jindeespti estadu ma enga Roma anapuecheeriipka, iámu jimeesïsïispti enga iásï Turkíaekia, oesteisï, ka ístu máru isleecha komu Samosi ka Patmosi. Éfesu jindeespti kapitali (Úk 20:​16; Ap 1:4).

B

  • Baali.

    Kananeuecheeri diosï. Imeechaksï uandasïreendi eska auanda Baaliriispka ka eska imasï janireenga ka eskaksï imani jimbosï ueenga sapiichani kánguarhiani. Ístuksï ísï arhiasïreendi jima anapu diosïichani engaksï no xáni kʼéri ambeepka. Uandakua ebreu jimbo arhikuekasïndi ‘dueniu’ o ‘patroni’ (1Re 18:​21; Ro 11:4).

  • Belsebú.

    Nombri ma enga Satanásini arhikuekajka, ima jindeesti demoniuecheeri juramuti. Jini Ekróni, filisteuechaksï Baalini ma kómarhisïreendi enga Baal-Zebub arhinheenga ka jamberi i nombriiti enga sáni mójtakunhaka (2Re 1:3; Mt 12:​24).

  • binu para kéjtsïtani.

    Binu engaksï altarirhu kéjtsïteenga ka ístu máteru jásï kéjtsïtakua ambe jingoni kéjtsïtanhasïreendi. Pablu uandaspti eska ima ísïispka komueska binu enga kéjtsïtanheenga, para arhikuekani eska ima kánikua uékaxapka jarhuataani erachiichani, iámu imeeri uinhapikua jingoni (Nú 15:​5, 7; Flp 2:​17).

  • brasa.

    Jindeespti para tsʼeritani na xáni jauamesïreeni. Xániispti 1.8 metru (6 piesi) (Úk 27:​28).

CH

  • chénharhini Tata Diosïni.

    Arhikuekasïndi mintsita jingoni janhanharhini Tata Diosïni ka no uékani no sési pʼikuastani. Engachi xénchajka Tata Diosïni ka mintsikani, inde ambe úsïndi eskachi chénharhiaka ka eskachi uékaaka kómarhini ka úni ambe engajtsïni ima juramuchijka.

  • chkari.

    Posti iósti ma nani engaksï no sési úriichani peerauenga. Máru ireteecharhu, úranhasïreendi para uándikuani máru kʼuiripuechani o parakaksï iáminduecha exepiringa uarhirini ka parakaksï máteruecha no májkueni no sési úpiringa. Asiriuechaksï mítekateespti jimbokaksï iatiru no sési ambe niátasïreenga guerrecharhu, chkari tsurhuntsurhumu ambeksï kámasïreendi ka indeni jingonksï ataasïreendi kʼuiripuechani sïturhirisï astaka kʼénhikuarhisï uérapiringa ka ísïksï jurajkuasïreendi chkarirhu. Joperu judiuecheeri lei uandasïreendi eskaksï imeecha engaksï no sési ambe niáteenga, pori ejemplu, no sési ambe uandani Tata Diosïiri ambe o diosï úkateechani kómarhiani, orhetaksï jatsispti para tsakapu jimbo uándikunhani o máteru ambe jingoni, ka engaksï na uarhiengia, chkarirhu o anhatapuecharhuksï tirhipanhasïreendi parakaksï máteruecha no májkueni no sési úpiringa (Dt 21:​22, 23; 2Sa 21:​6, 9). Ménisï Roma anapuechaksï jótasïreendi no sési úrini ka jimaksï jurajkusïreendi paraka uarhipiringa xáni pʼamekuarhini, xáni kʼarhichani o kʼarhimani o jimboka ióni jarhasïreenga tsándu. Ka ménisïksï chájkuasïreendi ka chándukuani chkarirhu ísï eskaksï Jesúsini na cháparhatapka (Lu 24:​20; Jn 19:​14-​16; 20:​25; Úk 2:​23, 36). Exe je CHKARI ENGA JINDEEKA PARA NO SÉSI NITAMAKUARHINI.

  • chkari enga jindeeka para no sési nitamakuarhini.

    Ísï tradusirikuarhisïndi uandakua enga griegu jimbo jindeeka staurós, ka posti ióstini ma arhikuekasïndi, ísï eska ima chkari nani enga Jesúsi uándikunhaka. No ma ambe jarhasti para xarhatani eska inde uandakua griegu jimbo krusini ma arhikuekasïnga, imani krusini engaksï kʼuiripuecha úreenga para diosï úkateechani kómarhiani uánikua uéxurhini ante de Kristu jurhani. Inde uandakuecha “chkari enga jindeeka para no sési nitamakuarhini” sési sési xarhatasïndi ambe enga arhikuekajka uandakua staurós, jimboka ístu úrakuarhesïnga para arhikuekani na engaksï no sési kánhapiringa Jesúsiiri chúxapatiicha, na engaksï no sési nitamakuarhipiringa ka kʼuratsetanhani (Mt 16:​24; Eb 12:2). Exe je CHKARI.

  • chochu.

    Mámaru jásï chochu o chapulini engaksï uánikuechani jámajka. Moisésiiri lei uandasïreendi eskaksï chochuecha pímbinhasïispka jimboksïsï auauendi. Joperu engaksï meru uánhachani jámeenga méntkuksï iámindu ambe arhasïreendi ka méntkuksï iámindu ambe kʼamajkusïreendi (Éx 10:​14; Mt 3:4).

CHʼ

  • chʼechʼerasï takusï.

    Jíteeni jásï jingoni úkata jarhasïreendi enga kánikua chopeenga para takusï ambe úni o kostaliichani, komueska xárhati kostaliicha engaksï úrakuarhejka para semiia ambe patsarani. Chibu turhipitiiri pʼunguari jingoni sïrikunhasïreendi ka kʼuiripuechaksï pʼindespti indeni jukantani jiáni engaksï kánikua no sési pʼikuarherani japiringa (Gé 37:​34; Lu 10:​13).

  • chʼurhuretarakua.

    Pirimu máesti enga tiámu jukarhuka ka tsurhuntsurhumuni ka tarheriichaksï úrasïndi para animaliichani arhijchukuani. Enga kʼuiripu ma enga jánhaskatiika jarhuatajka máteru kʼuiripuni para ísï úni eska ambakiti konseju ma na uandajka, imeeri uandakuechaksï ísïisïndi eska chʼurhuretarakua ma. Ari uandakuecha tʼauarheni chʼurhuretarakuani sési xarhatasïndi na enga toru ma jandiajku atakuarhijka jimboka no uékasïnga manakuarhini enga chʼurhurenhajka, ka tʼauarhesïndi (Úk 26:​14; Jue 3:​31).

D

  • Dabidi Uájpa.

    I uandakua sáno méntkisï Jesúsini arhikuekasïndi ka xarhatasïndi eska Jesúsisï pʼipiringa indeni Reinuni enga Tata Diosï Dabidini aiakupka, jimboka Dabidi uájpasï ma niárapiringa intsïnhani (Mt 12:​23; 21:9).

  • Dekápolisi.

    Máru ireteecha engaksï Gresia anapuecheeriipka, ueenani jámani 10 ireteesptiksï (griegu jimbo déka, enga arhikuekajka ‘diesi’ ka pólis, enga arhikuekajka ‘ireta’). Ístu ísï arhinhasïreendi jimeesïsï enga Galilea anapu mari japka, esteisï, ka ístu jimeesïsï enga iurhekua Jordáni japka, jimeesïsïksï jarhaspti sáno iámindu inde ireteecha. Kánikua niáranhasïreendi indeni ireteechani jimbo para negosiu ambe úni, ka inde ireteechaksï sánderu xarhatasïreendi na engaksï pʼindepka irekani iámindu grieguecha. Jesúsi jimeesïsï nitamaspti, joperu no nani arhisïndi eska inchaakuspka indeni ireteecharhu (Mt 4:​25; Mr 5:​20).

  • demoniu.

    No ambakiti espiritu ma enga no xarharajka ka enga iauani sánderu uinhapika eska kʼuiripu ma. Génesis 6:2 jimbo, uandasïndi eskaksï ‘Tata Diosï jurhimbitiiri uájpeeska’, ka Judasï 6 jimbo, eskaksï ‘ánjeliiska’. Tata Diosï no ísï kuerauaspti paraksï iicha no ambakini. Noéri jurhiatikuechani jimbo, íksï ánjeliicha ueenaspti ikiakuni Tata Diosïni engaksï ísï nóteru uékapkia kurhajchani ka engaksï Satanásini kúrhipka paraksï nóteru kurhajchania Tata Diosï Jeobani (Dt 32:​17; Lu 8:​30; Úk 16:​16; Snt 2:​19).

  • denariu.

    Jindeespti moneda ma plateeri Roma anapu ka xánisï kʼuetsapespti ma 3.85 gramu (0.124 onsa troi), ka ma ladu jimbo, Roma anapu juramuti jukanharhispti. Xánksï maiamusïreendi kʼuiripuni ma enga ma jurhiatikua ánchikuarhienga ka Roma anapuechaksï xáni kurhakuasïreendi judiuechani paraksï maiampini impuestu mándani kʼuiripu jimbo (Mt 22:​17; Lu 20:​24).

  • diesmu.

    Ambe engaksï xáni jatsikuarhienga, arhutasïreendiksï sáni paraksï 10% íntspini, ka íntspisïreendiksï para relijionirhu úrakuarheni (Mal 3:​10; Dt 26:​12; Mt 23:​23; Eb 7:5). Moisésiiri Lei uandasïreendi eskaksï israeliteecha exepiringa na xáni jukasïreeni ima ambe engaksï jatsikuenga, ístu náksï xáni sánderu uánikua ueechani ka karichiichani kaani jarhasïreenia, ka eskaksï 10% lebiteechani íntsaapiringa mándani uéxurhini paraksï iicha úni nitamakuarhini. Ka engaksï lebiteecha intsïnheengia, imeechaksï 10% saserdotiichani íntsaasïreendi, imeechani engaksï Aaróni uájpeepka paraksï úni nitamakuarhini. Ístuksï íntspisïreendi diesmu para máteru ambe. No uétarhisïndi eskaksï kristianuecha diesmu íntspiaka.

  • diosï úkata; diosï úkateechani kómarhiani.

    Diosï úkata ma, imajeni máesti engaksï kʼuiripuecha újka paraksï xarhatani ambe ma enga jaka o enga no jaka ka indeni ambeksï úrasïndi paraksï kómarhini. Ka iámindu arini ambe arhikuekasïndi: xénchani ka kʼéri ambe exeni ambe ma o nemani ka ístu kómarhini o marhuakuni diosï úkatani ma (Sl 115:4; Úk 17:​16; 1Ko 10:​14).

  • drakma.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, monedani ma arhikuekasïndi plateeri engaksï Gresia anapuecha kámeenga, jiánisï xáni kʼuetsapesïreendi 3.4 gramu (0.109 onsa troi) (Mt 17:​24, nota).

E

  • ebreu.

    Jiáni ueenaspti úrakuarheni para Abránini (Abraáni) arhikuekani para xarhatani eska no amorreuespka. Ísï ióni jimbo, ísïksï arhiasïreendia Jakobu uájpeechani, enga Abraániiri nimakua jémbeepka, ka ístu indeni idiomani engaksï indeecha uandeenga. Jesúsiiri jurhiatikuechani jimbo, ebreuechaksï uánikua uandakuechani úraasïreendia engaksï arameu jimboepka ka Kristu ka imeeri chúxapatiichajtuksï ebreu uandasïreendi (Gé 14:​13; Éx 5:3; Úk 26:​14).

  • ekuaru.

    Jiminisï arhikuekajti tabernakulurhu ekuaru nani enga kortineechani jingoni ótakata japka. Ísï tátsekua, ekuaru jimeespti nani enga sánderu kʼéri kʼumanchikuarhu japka templurhu ka bardeechani jingoni ótakata jarhaspti. Altari enga kéjtsïtakua ambe kurhiranheenga tabernakulurhu ekuaru jarhaspti ka ístu templurhu ekuarhu. Biblia ístu uandasïndi eska jarhaspka ekuaru ma máru kʼumanchikuecharhu ka ístu juramutiicheeri kʼumanchikuecharhu (Éx 8:​13; 27:9; 1Re 7:​12; Mt 26:3; Mr 15:​16; Ap 11:2).

  • enga Jesúsi ixú jauakia.

    Máru Karakateecha jimbo engaksï Griegu jimbo Karanhaka, indenisï arhikuekajti eska tata Jesukristu ixú japiringa komueska ima Juramuti enga erakunhaka, jiáni uératini enga ueenaka juramuni auandarhu asta jiáni enga nóteru ióni kueratani jauakia para kʼamajkunhani i parhakpini. No arhikuekasïndi eska Kristu juuaka ka jirejiresï níntani. Sánderu sési, jindeesti ma tiempu enga uaxastakata jakaia (Mt 24:3).

  • enga kʼamakurhini jauakia tiempu.

    Tiempu ma enga jiáni kʼamakurhiaka enga kʼamajkunhaaka i tiempu, o parhakpini anapu ambe enga Satanási juramuni jaka. Ka ini tiempu jimbojtusï ixú japirindia Kristu. Jesúsi axauati ánjeliichani paraksï támu peeraani no sési úriichani ka támu peeraani imeechani engaksï sési jámajka ka kʼamajkuauati no sési úriichani (Mt 13:​40-​42, 49). Jesúsiiri chúxapatiichaksï uékasïreendi míteni kániipirini enga nóteru ióni kueratani japiringia para kʼamajkunhani parhakpini (Mt 24:3). Ante de auandarhu karhanchentani, Jesúsi aiakuaspti imeeri chúxapatiichani eska imeechani jingoni japiringa astaka nóteru ióni kueratani japiringia para kʼamajkunhani parhakpini (Mt 28:​20). Exe je TIEMPU.

  • enganiarpini; ísku jándikua ambe niátani.

    I ambe arhikuekasïndi jiáni enga acheeti o uarhiiti ma enga tembuchatini o uambuchatini jakaia, niárajka relasioni seksuali jatsini máteru nemani jingoni enga no uámbeeka o témbeeni (Éx 20:​14; Mt 5:​27; 19:9).

  • epikúriuecha.

    Ima kʼuiripuecha engaksï Epikuruni jámeenga chúxapani, Gresia anapu achamasï ma enga kánikua tsitienga irekueri ambe eratsentani (341 a 270 a. de J.). Ima uandasïreendi eska kʼuiripu ísï jimbojkusï irekeenga para tsípikuarhini imani ambe úparini enga xáni tsitienga (Úk 17:​18).

  • erakuni.

    Uandakua ebreu jimbo arhikuekasïndi aseiti atarhini, o atajtsïkuni. Aseitiksï atajtsïkusïreendi kʼuiripuni ma o ambe ma ka ísïksï míndasïreendia para ambakiti ánchikuarhita ma úni. Ístu i uandakua úrakuarhesïndi Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka para arhikuekani eskaksï jarhaska máru engaksï espiritu santu jimbo erakunhaka paraksï auandarhu irekani (Éx 28:​41; 1Sa 16:​13; Lu 4:​18; Úk 10:​38; 2Ko 1:​21).

  • Ermesi.

    Gresia anapuecheeri diosï, Seusi uájpa. Uandanhasïreendi eska diosïicheeri uandakua páriispka ka eska indesï ueenga eskaksï kʼuiripuecha sési arhijtsïkpipiringa. Jimboksïsï Listra anapuecha uandapti eska Pablu Ermesiispka (Úk 14:​12).

  • Erodesi.

    Apeidu máespti ima familieri engaksï judiuechani juramukuauenga ka enga Roma peerapka. Erodesi Kʼéri, niáraspti kánikua mítekateeni jimboka ménderu úntaspka Jerusaléni anapu templuni ka jimboka uékasïreenga uándikuni Jesúsini, jimbosï uándikutarkuarhiapti tataka sapirhatiichani (Mt 2:​16; Lu 1:5). Erodesi Arkelau ka Erodesi Antipasi, engaksï Erodesi Kʼériiri uájpeepka, niárasptiksï táchanisï juramuni imani echeriicha jimbo engaksï taati jémbeeriipka (Mt 2:​22). Antipasi máru ireteechankusï juramukuauendi, joperuksï iretarhu anapuecha rei arhisïreendi, ka indesï juramuni japti ima tanimu uéxurhini ka terujkani enga Jesúsi jámapka aianhpini ka jiáni jamberi juramuspti enga úkuarhipka ambe enga Úkuecha 12 jimbo uandajka (Mr 6:​14-​17; Lu 3:​1, 19, 20; 13:​31, 32; 23:​6-​15; Úk 4:​27; 13:1). Ísï tátsekua, enga nótki xáni ióni juramuni japka, Tata Diosïiri ánjeli ma uándikuspti Erodesi Agripani I, enga Erodesi Kʼériiri nimakua jémbeepka (Úk 12:​1-6, 18-​23). Tátsekua imeeri uájpa Erodesi Agripa II, ueenaspti juramuni ka jiáni jamberi juramuspti engaksï judiuecha jupiperapka Roma anapuechani jingoni (Úk 23:​35; 25:​13, 22-​27; 26:​1, 2, 19-​32).

  • Erodesiiri chúxapatiicha.

    Ístuksï ísï mítekateespti komueska erodianuecha. Judiuecheeri partidu máespti enga politikarhu inchamukutini japka ka engaksï apoiariuenga familia Erodesini jiánisï engaksï Roma anapuecha indeni familiani peerapka para juramuni. Jamberiksï máru saduseuecha ini partidurhu inchamukutini japti. Erodianuechaksï márku úkuarhintaspti fariseuecha jingoni paraksï jirinhakuntani néna uándikuni Jesúsini (Mr 3:6).

  • espiritu.

    Uandakua enga ebreu jimbo jindeeka rúaj ka griegu jimbo pnéuma, sáno méntkisïksï ísï tradusirikuarhisïndi komueska “espiritu” ka mámaru ambe arhikuekasïndi. Méntkisï imani ambe arhikuekasïndi engaksï kʼuiripuecha no újka exeni ka uinhapikua máesti enga manakuarhijka. Inde uandakuecha engaksï ebreu ka griegu jimbo jaka uaatiksï arini ambe arhikuekani: 1) tarhiatani, 2) uinhapikuani enga újka eskaksï animaliicha ka kʼuiripuecha tsípiti jauaka, 3) ima ambe enga újka eska kʼuiripu ma mintsita jingoni uandaaka ambe ma o uaaka ambe ma, 4) ambe enga Tata Diosï uandajka o máteru nema enga no xarharajka, 5) espirituechani ka 6) Tata Diosïiri uinhapikuani o espiritu santuni (Éx 35:​21; Sl 104:​29; Mt 12:​43; Lu 11:​13).

  • espiritu santu.

    Jindeesti inde uinhapikua enga no xarharajka ka enga Tata Diosï úrajka para úni ambe enga ima uéjka. Ka santuesti jimboka Tata Diosï Jeobaeriiska, enga kánikua joperu kánikua pímbinhasïika ka méntku iámindu ambe sési úsïndi, ka ístu santuesti jimboka Tata Diosï indeni úrasïnga para imani ambe úni enga pímbinhasïika (Lu 1:​35; Úk 1:8).

  • estoikuecha.

    Eskuela ma grieguecheeri engaksï imeecha nireenga engaksï kánikua tsitienga irekueri ambe eratsentani. Imeechaksï jakajkusïreendi eska kʼuiripu ma úpiringa tsípikua jingoni irekani enga jánhaskapiringa ka enga sési pʼikuarherapiringa indeni ambe jingoni enga echerirhu jaka o naturalesa jingoni. Imeechaksï uandasïreendi eska ima kʼuiripu enga meru jánhaskatiika méntku no ma ambe pʼikuarherasïnga ka eska no tsípikuarhisïnga (Úk 17:​18).

  • euajpiantani.

    Ambe enga maiampinheenga para pʼímutantani nemani. Jiáni engaksï kʼuiripuni ma máteru iretarhu peenga, uétarhisïreendi eska maiampinhapiringa para juánguani, ístu para nema no kastigarinhani, para nema no no sési nitamakuarhini, para puáminhantani pekadu ma o para no úni ambe ma enga jatsipiringa para úni. Nóksï solu sentabu maiampisïreendi (Is 43:3). Mámaru ambe jimbo maiampinhasïreendi. Pori ejemplu, ireta Israeli jimbo, iámindu orheta tatakeecha ka orheta animaliicha engaksï tʼarheepiringa Tata Diosï Jeobaeriisptiksï ka míndakataksï jarhasïreendi para imani marhuakuni. Ka paraka no ísï kʼuanipiringa, jatsisïreendiksï para maiampini paraksï euajpinhantani (Nú 3:​45, 46; 18:​15, 16). Enga toru ma no sési jámapiringa ka nóksï exeni ka tátsekua niárani uándikuni nemani, dueniu jémba jatsipirindi para maiampini para no uándikunhani (Éx 21:​29, 30). Joperu enga nema uékantku uándikupiringa nemani, no jiókuarhinhasïreendi eska maiampinhapiringa paraksï euajpintani (Nú 35:​31). Biblia uandasïndi eska Kristu jindeeska enga sánderu kánikua maiampika, jimboka íntspiska imeeri tsípikuani para pʼímutaantani pekadueri ka uarhikueri iámindu imani kʼuiripuechani engaksï kurhajchajka Tata Diosïni (Sl 49:​7, 8; Mt 20:​28; Éf 1:7).

  • Éufratesi.

    Kʼéri iurhekua ma enga kánikua mítekateepka ka enga Asia suroesteisï japka. Mesopotamia, tsimani kʼérati iurhekuechaksï jarhaspti ka i jindeespti ma. Génesis 2:​14 jimbo, primeru xanhariisti enga ueenaka jukani; Edéni, tʼámu iurhekuechaksï jarhaspti ka i jindeespti ma. Bibliarhu ístu ísï arhisïndi “Iurhekua” (Gé 31:​21). Jima jamberi niárasïreendi israeliteecheeri echeri, nortisï (Gé 15:​18; Ap 9:​14; 16:​12).

  • eunuku.

    Achamasïni ma arhikuekasïndi enga kaponi úkuarhijka. Sáno iáminduechaksï reinani jámasïreendi jántspikuni o kuidariini ka ístu reiiri uarhiitiichani. I uandakuajtu juramutiiri jarhuajpirini ma arhikuekasïreendi enga responsabilidadi ma jatsipka juramutiiri kʼéri kʼumanchikuarhu, nájkiruka no kaponi úkuarhipiringa. Ístu imeechani arhikuekaasïndi engaksï eunuku úkuarhijka Tata Diosïiri Reinuni jimbo, jimbokaksï pʼíngukuarhisïnga paraksï úni sánderu marhuakuni Tata Diosïni (Est 2:​15; Mt 19:​12, nota; Úk 8:​27, nota).

F

  • faraoni.

    Ísïksï arhiasïreendi Ejiptu anapu juramutiichani. Biblia uandasïndi náksï arhinhasïreeni sinko faraoniicha (Sisaki, So, Tiraká, Nekó ka Ofrá); joperu no uandasïndi náksï arhinhasïreeni máteruecha, ka nijtu náksï arhinhasïreeni imeecha engaksï mítepka Abraánini, Moisésini ka Joséni (Éx 15:4; Ro 9:​17).

  • fariseuecha.

    Grupu ma enga kánikua mítekateepka primeru siglurhu ka enga judiuecheeri relijionirhu uérapka. Nóksï saserdoti uájpeespti, joperuksï uékasïreendi méntku iámindu ambe úni ambe enga Lei uandeenga ka uandasïreendiksï eska kʼuiripuecheeri pʼindekua ambe májkueniispka eska Lei (Mt 23:​23). Méntkuksï no uékasïreendi grieguecheeri ambe, ka ístu, jimbokaksï kánikua mítekuspka Leiiri ambe, juramukuasïreendiksï kʼuiripuechani (Mt 23:​2-6). Máruksï niáraspti Kʼérati Juesiichani jingoni kuenta úkuarhini. Uánikua xanhariksï arhinchaspti Jesúsini jimbokanha no janhanharhisïreenga sábadu jurhiatikuani ka nijtu kʼuiripuecheeri pʼindekua ambe ka ístu jimbokanha sési pájperasïreenga pekadoriichani jingoni ka imeechani jingoni engaksï impuestu kobrarpienga. Máru fariseuechaksï kristianu úkuarhispti ísï eska Saulu, Tarsu anapu (Mt 9:​11; 12:​14; Mr 7:5; Lu 6:2; Úk 26:5).

G

  • griegu.

    Gresia anapuechaksï indeni idiomani uandasïreendi; ístuksï ísï arhisïreendi nemani enga Gresia andajpenupiringa o enga imeeri familia jima anapuepiringa. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka ístu máteru ambe arhikuekasïndi: imeechani arhikuekaasïndi engaksï no judiuepka o imeechani engaksï ísï irekeenga eskaksï Gresia anapuecha o engaksï griegu uandeenga (Joe 3:6; Jn 12:​20).

I

  • ikichakueni jásï ambe; no pímbinhasï jarhani.

    Bibliarhu indenisï arhikuekajti enga ambe ma o nema jáxetini jarhajka o enga no újka ambe enga sési jaka, nájkiruka ístu someni imani ambe arhikuekajka enga no sési jaka o enga no pímbinhasïika ísï eska Moisésiiri lei na uandajka (Le 5:2; 13:​45; Mt 10:1; Úk 10:​14; Éf 5:5). Exe je PÍMBINHASÏ.

  • Ilíriku.

    Echeri ma enga Roma anapuecheriipka ka enga Gresia noroestisï japka. Pablu xáni iauani niáraspti jiáni enga aianhpini jámani japka, joperu no uandasïndi sini meru Ilíriku aianhpispi o nomasi jimeesïsï jamberi niáraspi (Ro 15:​19).

  • ima enga jarhuajpejka; mediadori.

    Kʼuiripu ma enga jarhuajpejka paraksï tsimani kʼuiripuecha engaksï arhirperaka sési pájperantaaka. Bibliarhu, Moisési jindeesti ima enga jarhuajpeka Leiiri pakatperakua jingoni ka Jesúsi jindeesti ima enga jarhuajpeka jimbanhi pakatperakua jingoni (Gal 3:​19; 1Ti 2:5; Eb 12:​24).

  • ima enga jóskuecheeri ambe mítekuka.

    Kʼuiripu ma enga jorhenguarhijka na enga manakuarhijka jurhiata, luna ka jóskuecha para úni uandani ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini (Mt 2:1).

  • ima enga kʼuerekua jingoni ánchikuarhijka.

    Kʼuiripu máesti enga purhecheechani uaajka, platuechani ka máteru ambe kʼuerekua jingoni. I uandakua ebreu jimbo arhikuekasïndi ‘ima enga xájkujka ambe ma eska ma na uékaaka’ o ‘úni ambe ma’. Kʼuiripu ma úsïndi ambe uéjki úni kʼuerekua jingoni, jiájkani, Tata Diosï Jeobajtu úsïndi májkueni juramukuani kʼuiripuechani ka ireteechani (Is 64:8; Ro 9:​21).

  • ima jurhiatikua enga iámu ambe listu jatsinheenga.

    Ísïksï arhisïreendi imani jurhiatikuani ante de sábadueni, jiáni engaksï judiuecha iámindu ambe listu jatsienga para sábadu jurhiatikua. I jurhiatikua jiáni kʼamakurhisïreendi enga jurhiata inchajtsïkuenga, ka iásïchi ísï míteskia komueska biernesï, ka ima mismu jandora sábaduesïreendia. Para judiuecha, chúrikuechani ueenasïreendi ma jurhiatikua ka jiáni kʼamakurhisïreendi enga na chúriengia (Mr 15:​42; Lu 23:​54).

  • ima jurhiatikua enga jusgarpiaka.

    Ima jurhiatikua o ístu tiempu ma enga Tata Diosï kuenta kurhakuantauaka máru grupuechani, ireteechani o iámindu kʼuiripuechani. Úpirindi jindeeni ima tiempu engaksï uándikunhaaka imeecha engaksï xáni kastigarinhaaka. Joperu ístu jindeuati para sésikua íntsaani máru kʼuiripuechani paraksï pʼímutanhantani ka paraksï tsípikua para méntkisï intsïnhani. Tata Jesukristu ka imeeri apostoliichaksï uandaspti eska sánderu orhepatini niárapiringa ima “Jurhiatikua enga Tata Diosï Jusgarpiaka”, ka eska inde jurhiatikua no solu tsípitiichani niárakuapiringa, sino ístu imeechani engaksï uarhikia (Mt 12:​36).

  • intsïmperata enga kurhiranhajka.

    Animaliksï ma kéjtsïtasïreendi altarirhu ka jimaksï kurhirasïreendi, iámuksï kéjtsïtakusïreendi Tata Diosïni, ka ima enga kéjtsïteenga no ma ambe pʼíkusïreendi. Toruksï ma kéjtsïtasïreendi, karichi tʼarheni ma, chibuni ma, jepunhini ma o palomasï sapinharhi ma (Éx 29:​18; Le 6:9; Mr 12:​33: Eb 10:6).

  • intsïmperata enga pekadu jimbo kéjtsïtanhajka.

    Imeechaksï kéjtsïtasïreendi engaksï no uékaparini no sési ambe niáteenga jimbokaksï no perfektuespka. Mámaru járhati animaliichanksï kéjtsïtaasïreendi, úpirindiksï toruni ma kéjtsïtani o asta jamberi palomasï sapichuni ma, seguni na enga xáni jatsikuarhepiringa kʼuiripu ma ka ambe enga úpiringa kéjtsïtani para puáminhantani imeeri pekaduni (Le 4:​27, 29; Eb 10:8).

  • íntspini ambe ma pʼamojperakua jimbo.

    Ísïksï jarhuataasïreendi imeechani engaksï uétarhinchani jarheenga. Karakateecharhu engaksï Ebreu jimbo Karanhaka no uandasïndi eska íntspinhasïreenga ambe ma pʼamojperakua jimbo, joperu Lei uandasïreendi na engaksï israeliteecha jatsipka para jarhuataani imeechani engaksï no ma ambe jatsikuarhienga (Mt 6:2, nota).

  • ísku jándikua ambe.

    Ísï tradusirikuarhisïndi uandakua enga griegu jimbo jindeeka pornéia, ka arhikuekasïndi relasioni seksuali jatsini, joperu enga Tata Diosï no jaiapanhintajka, ka mámaru ambe arhikuekasïndi komu jiáni enga acheeti o uarhiiti ma enga tembuchatini o uambuchatini jakaia niárajka ísku jándikua ambe niátani máteru nemani jingoni, acheetiicha o uarhiitiicha engaksï ísku jándiika sentabu jimbo, imeecha engaksï relasioni seksuali jatsijka nájkirukaksï no temungurhiriika, tatakeecha engaksï relasioni seksuali jatsijka máteru tatakeecha jingoni (omoseksualiicha) ka ísku jándikua ambe niátani animaliichani jingoni. Apokalipsisi jimbo, uandasïndi eska jarhaska uarhiiti ísku jándi ma enga ísï mítekateeka komueska “Kʼéri Babilonia” ka relijioniichani arhikuekaasïndi, ka uandasïndi eska ísku jándiiska jimboka sési pájperasïnga parhakpini anapu juramutiichani jingoni paraksï iicha juramukua íntskuni ka jatsikuarhekua ambe (Ap 14:8; 17:2; 18:3; Mt 5:​32; Úk 15:​29; Gal 5:​19). Exe je UARHIITI ÍSKU JÁNDI; ACHEETI ÍSKU JÁNDI.

  • isopu.

    Planta ma enga rama sapirhatiichani jukaajka ka indeni jingonksï tskárhetasïreendi iurhiri o itsï jiáni engaksï pímbinhaxentapiringa o para pímbinhajkuntani ambe ma. Jamberi imani plantani arhikuekajti enga sáno xáxeka eska kuatsitesï enga Siria jukajka (Origanum maru; Origanum syriacum). Jamberi Juanu 19:​29 jimbo, arhikuekajti eskaksï kuatsitesïini jásï jatsirhukuspka rama ma jimbo o durra ma jimbo enga sáno májkueni jáxeka eska sorgu (Sorghum vulgare), ka jimboka i planta kánikua kʼésïnga, jimboksïsï indeni úrapti paraksï úni Jesúsini binu xarhipiti inchamutani xurhata ma jimbo (Eb 9:​19).

  • Israeli.

    Tata Diosï ísï arhiraspti Jakobuni. Ka jiáni uératini, ísïksï arhiasïndi iámindu imeechani engaksï imani jimbo juka. Ka imeechani engaksï 12 Jakobueri uájpeecha kánguarhiapka, ístuksï ísï arhiasïndi Israeli uájpeecha, Israeliiri kʼumanchikuarhu anapuecha, ireta Israeli, Israeli anapu achamasïicha o israeliteecha. Ístuksï niáraspti arhinhani Israeli ima 10 tribuecha engaksï norterhisï japka ka engaksï jarhariapka imeechani engaksï surirhu japka. Ka tátsekua úrakuarhesti “Tata Diosïiri Israeli” para imani kristianuechani arhikuekaani engaksï erakunhaka paraksï auandarhu nirani (Gal 6:​16; Gé 32:​28; Úk 4:​10; Ro 9:6).

  • itsï atakuarhini; itsï atani.

    Inde uandakua arhikuekasïndi ‘inchamani’ o méntku iámu inchamani itsïirhu. Jesúsi arhiaspti imeeri chúxapatiichani eskaksï jatsispka para itsï atakuarhini. Karakateechaksï uandasïndi eska Juanu itsï ataasïreenga kʼuiripuechani, ka ístu eskaksï kʼuiripuecha espiritu santu jimbo itsï atakuarhispka ka chpiri jimbo ka ístu mámaru ambe jimbo (Mt 3:​11, 16; 28:​19; Jn 3:​23; 1Pe 3:​21).

J

  • Jakobu.

    Isaaki ka Rebeka uájpa. Ísï tátsekua, Tata Diosï Israeli arhiraspti. Iámindu ireta Israeli anapuechaksï imeeri uájpeespti (engaksï ístu ísï mítekateeka komueska israeliteecha ka ísï tátsekua komueska judiuecha). Dose uájpeechani kaaspti. Imeechani jimbo ka ístu imeeri uájpeechani jimbo, niárasptiksï jarhani 12 tribuecha engaksï jindeepka ireta Israeli. Inde nombri Jakobu útasï úrakuarhesïreendi para ireta Israelini arhikuekani (Gé 32:​28; Mt 22:​32).

  • jatakua sïkuiriiri.

    I jatakua, jindeespti para binu ka itsï ambe jatsirani, ka méntku ma chibueri o karichiiri sïkuiri úrakuarhesïreendi para jatakua ma úni. Enga binu na xarhipiengia, tarhiata jatasïreendi, jimboksïsï jimbanhi jatakuecharhu jatsireendi paraksï úni antsirani. Ka nóksï imani jatakuecharhu jatsirasïreendi engaksï jiánguarhipiringia, jimbokaksï charapiringa indeni jimbo engaksï chanchanhaxeengia (Jos 9:4; Mt 9:​17).

  • Jeena.

    Ísï arhinhasïreendi griegu jimbo kauaru Inóni, enga ióntki surisï ka suroesteisï japka Jerusaléni (Jer 7:​31). Iretarhu uéramanisï jarhaspti ka jima kurhiranhasïreendi ambe enga kʼuanikunhapiringa. Máru karakateecha jimbo, ísï uandasïndi enajkiksï jima kʼuanikuapirini uarhiriichani (Jer 7:​32; 19:6). No nani uandasïndi eskaksï Jeenarhu kʼuanijpaasïreenga kʼuiripuechani ka nijtu animaliichani paraksï tsípiti kurhiraani o paraksï jima no sési nitamakuarhini. Ísï jimbo, Jeena no úpirindi arhikuekani lugari ma enga no xarharajka ka enga méntku kurhini jaka para no sési pʼikuastani kʼuiripueri almani. Sánderu sési, Jesúsi ka imeeri chúxapatiichaksï úraspti indeni uandakuani paraksï kastiguni arhikuekani enga jindeeka para méntkisï ka enga Biblia ísï arhijka “uarhikua enga jindeeka para tsimani úni jámani” o méntku kʼamajkuni (Ap 20:​14; Mt 5:​22; 10:​28).

  • Jeoba.

    Bibliarhu, Para Imeecha engaksï Jimbanhi Parhakpinirhu Irekaaka, 241 xanhari jukanharhisti inde nombri Jeoba Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka tʼámu xanhari jukanharhisti Jah, enga jindeeka nombri sapichu ma para Jeoba, ka ini Bibliarhu úrakuarhesti iámu nombri Jeoba (Ap 19:​1, 3, 4, 6, noteecha). Ka arini ambe jimbosï jukanharhiti Tata Diosïiri nombri:

    1. Jiánisï engaksï Jesúsi ka imeeri apostoliicha irekani japka, jarhasptiksï máru kopiauecha Karakateecheeri engaksï Ebreu jimbo Karanhaka ka indeni kopiauecharhu iápurisï jukanharhispti Tetragrámatoni (enga jindeeka Tata Diosïiri nombri máru letreecha ebreu jimbo יהוה) ísï eska na karanhapka desde ueenakuarhu.

    2. Jiánisï engaksï Jesúsi ka imeeri apostoliicha irekani japka, Karakateecha engaksï Ebreu jimbo Karanhaka tradusirikuarhisptiksïa griegu jimbo ka ístu jukanharhispti Tetragrámatoni.

    3. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka uandasïndi eska Jesúsi uánikua xanhari uandaspka Tata Diosïiri nombrini ka eska ístu aianguasïreenga máteruechani na enga arhinhajka ima (Jn 17:​6, 11, 12, 26).

    4. Tata Diosïsï kararkuarhiati Karakateechani engaksï Ebreu jimbo Karanhaka ka jimini jukanharhispti Tata Diosïiri nombri, ka ístu kararkuarhiasti Karakateechani engaksï Griegu jimbo Karanhaka, ísï jimbojtusï jatsiti para jukanharhini Tata Diosïiri nombri ini Karakateechani jimbo.

    5. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, jukanharhisti uandakua Jah, enga jindeeka sánderu sapichu nombri ma Tata Diosïiri (Ap 19:​1, 3, 4, 6, noteecha).

    6. Jarhastiksï máru karakateecha engaksï judiuecha karaaka ka indeksï xarhatasïndi eskaksï ima kristianuecha engaksï judiuepka úrasïreenga Tata Diosïiri nombrini imeecheeri karakateecharhu.

    7. Máru karakateecha engaksï Griegu jimbo Karanhaka, pʼitakataksï jarhasti imani Karakateecha jimbo engaksï Ebreu jimbo Karanhaka, ísï jimbo, máru kʼuiripuecha engaksï sési jorhenguarhijka Biblieri ambe, uandasïndiksï eskanha jamberi Tata Diosïiri nombri jukanharhispka indeni karakateecha jimbo.

    8. Jukari 100 idiomeecha jimbo enga tradusidu jaka Biblia, jukanharhisti Tata Diosïiri nombri Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka.

    Jarhasti uánikua ambe enga jimbo jatsika para jukanharhini Tata Diosïiri nombri, Jeoba, indeni Karakateecha jimbo engaksï Griegu jimbo Karanhaka. Ka ísïksïsï úti imeecha engaksï tradusiriika Bibliani Para Imeecha engaksï Jimbanhi Parhakpinirhu Irekaaka. Iámindu iichaksï kánikua janhanharhisïndi Tata Diosïiri nombrini ka kánikuaksï janhanharhisïndi ambe enga karanhaka desde ueenakuarhu, jimboksïsï chéjti pʼikuntani ambe ma (Ap 22:​18, 19).

  • jiáni enga xáni no sési nitamakuarhinhaaka.

    Griegu jimbo, uandakua “no sési nitamakuarhini”, jindeesti uandanhiani o kómu nitamakuarhini jimboka no sési jánhaskuarhixaka. Jesúsi uandaspti eskaksï Jerusaléni anapuecha kánikua no sési nitamakuarhipiringa ka eskaksï no méni ísï nitamakuarhixapka. Ístu someni uandaspti eskaksï iámindu kʼuiripuecha kánikua no sési nitamakuarhiaka sánderu orhepatini, jiáni enga Jesúsi juuaka iámu imeeri uinhapikua jingoni (Mt 24:​21, 29-​31). Pablu uandaspti eska Tata Diosï sési úpiringa enga ísï kastigariuapiringa “imeechani engaksï no míteka Tata Diosïni ka imeechani engaksï no újka ambe enga uandajka ambakiti aianhperakua” tata Jesukristueri ambe. Apokalipsisi 19 jimbo, uandasïndi na enga Jesúsi orhekupaajka ánjeliichani paraksï uarhipeni no sési jásï animalini jingoni, parhakpini anapu juramutiichani jingoni ka imeecheeri sondaduechani jingoni (2Te 1:​6-8; Ap 19:​11-​21). Biblia uandasïndi eskaksï uánikua kʼuiripuecha sési uérakuaka jiáni engaksï xáni no sési nitamakuarhiaka (Ap 7:​9, 14). Exe je ARMAJEDONI.

  • jima engaksï judiuecha tánguarhijka para Tata Diosïni kómarhini.

    Sáno méntkisï, imani kʼumanchikuani o lugarini arhikuekasïndi nani engaksï judiuecha tánguarhinteenga paraksï Karakateechani arhiantani, arhistaminhani, kómarhini Tata Diosïni o paraksï aianhpini. Jiánisï enga Jesúsi echerirhu irekani japka, iámu Israelisï, jarhaspti i jásï kʼumanchikua ma mándani ireta sapichurhu, ka sánderu kʼérati ireteecharhu sánderuksï uánikua jarhasïreendi (Lu 4:​16; Úk 13:​14, 15).

  • jimbanhi luna.

    Judiuecheeri kalendariu jimbo, jiáni enga jimbanhi luna xarhareenga, jiáni jindeesïreendi primeru jurhiatikua mándani kutsï. Indeni jurhiatikua jimbo, tánguarhintasïreendiksï, tʼirekua ambeksï úntasïreendi ka ambakiti ambeksï kéjtsïtasïreendi. Ísï tátsekua, iámindu judiuechaksï kʼéri kʼuínchikua ma úntasïreendi indeni jurhiatikua jimbo ka nóksï ánchikuarhisïreendi (Nú 10:​10; 2Cr 8:​13; Kol 2:​16).

  • jóskua enga xarhentku andarajka.

    Jindeesti ima jóskua enga últimu andarajka esteisï ante de jurhiata uérani. Ka xarhatasïndi eska erandexakaia ménderu (2Pe 1:​19; Ap 22:​16).

  • Judá.

    Jakobu ka Lea uájpa, ini jingonksï tʼámu sapiichani kaasptia. Enga Jakobu uarhini jámeengia, uandaspti eska Judáeri kʼumanchikua jimbo uérapiringa juramuti ma enga ióni jamberi juramupiringa. Jesúsi Judáeri kʼumanchikuarhu uératini jurhaspti jiáni enga ísï andajpenupka komueska kʼuiripu ma. Ístu úrakuarhesïndi para tribuni ma arhikuekani, ka ísï ióni jimbo, úrakuarhespti para Judáeri juramukuani arhikuekani (Gé 29:​35; 49:​10; Eb 7:​14).

  • judiu.

    Kʼuiripu ma enga Judáeri triburhu anapuepka. I uandakua jiáni ueenaspti úrakuarheni enga na kʼamajkunhapkia Israeli anapu 10 tribuecheeri juramukua (2Re 16:6). Ísï tátsekua engaksï Babilonia pánhapka, i uandakua úrakuarhespti para iámindu israeliteechani arhikuekaani engaksï Israeli kʼuanhatsentapka ka iámindu tribueri anapuechani (Esd 4:​12). Ísï ióni jimbo, iámu parhakpinirhu ueenaspti úrakuarheni para israeliteechani arhikuekaani (Est 3:6). Pablu úraspti ini uandakuani para xarhatani eska kúnguarhikuarhu iáminduechaksï májkueniiska nani uéjkiksï anapueni (Ro 2:​28, 29; Gal 3:​28).

  • judiu úkuarhini.

    Kʼuiripu máespti enga no judiuepka, joperu enga judiuecheeri relijionirhu jámeenga, ka enga tatakeepiringa, pasïri pʼikujtsïkusïreendi tsʼiuerakuani (Mt 23:​15; Úk 13:​43).

  • jurariini.

    Enga kʼuiripu ma uandajka eska ísïiska ambe ma o enga aiatspejka eska uaaka o eska no uaaka ambe ma. Sáno méntkisï jindeesti para aiakuni ambe ma nemani enga sánderu kʼéri ambeeka ka sánderia para Tata Diosïni aiakuni ambe ma. Tata Diosï Jeoba jurariispti para xarhatani eska meru ísï úpiringa ambe enga pakatperapka Abraánini jingoni (Gé 14:​22; Eb 6:​16, 17).

  • Jurhiatikua enga Tata Diosï Puákuantauenga Pekaduechani.

    I jurhiatikua pímbinhasïispti ka jindeespti sánderu kʼéri jurhiatikua para israeliteecha, ístu ísï arhinhasïreendi Yom Kipur (ebreu jimbo yohm hakkippurím, enga arhikuekajka ‘jurhiatikua para ójchakurani’). Etanimi jimbo úkuarhisïreendi jurhiatikua 10 jimbo. Ima jurhiatikuajkusï ueendi inchani sánderu kʼéri saserdoti Sánderu Pímbinhasï Kuarturhu enga tabernakulurhu japka ka tátsekua templurhu. Jima kéjtsïtasïreendi animalicheeri iurhiri enga kéjtsïteenga imeeri pekaduechani jimbo, lebiteechani jimbo ka iretarhu anapuechani jimbo. Inde kéjtsïtakuechaksï Jesúsini arhikuekaxapti enga mátirku puákuantaaka iámindu kʼuiripuecheeri pekaduechani, ma uelta ka para méntkisï. Ka ísï, iámindu kʼuiripuechaksï uaatia ménderu sési pájperantani Tata Diosï Jeobani jingoni. Jindeespti jurhiatikua ma para Tata Diosï ka para kʼarhinda jarhani. Ístu sábadu jurhiatikua jimboesïreendi, ima jurhiatikua enga no ánchikuarhinheenga (Le 23:​27, 28; Úk 27:9; Kol. 1:​20; Eb 9:​12).

K

  • kaldeuecha.

    Ireta ma enga jima japka nani enga iurhekua Tigrisi ka Éufratesi kúnguarhinteenga. Ueenani jámani, sánderu kʼéri ireta enga jimeesïsï japka jindeespti Uri, ka Abraáni jima anapuespti (Úk 7:4).

  • kánikua no sési pʼikuarherani.

    Máru karakateecharhu, indenisï arhikuekajti na enga jámajka o ambe enga újka kʼuiripu ma xáni no sési pʼikuarherani jimboka uarhiranchaska nemani o jimboka no sési nitamakuarhixaka. Ióntki, kʼuiripuechaksï ísï pʼikuarherani jarhasïreendi ma tiempu. Ka jiuakuarhisïreendiksï xáni uerani ka ístuksï takusï ma jukantasïreendi, tʼupuri jápuksï atajtsïsïreendi, karunhesïreendiksï ka uánhesïreendiksï. Ménisï, jiáni enga nema uarhienga, kʼuiripuechanksï máru paasïreendi paraksï uerani ka maiamuasïreendiksï (Est 4:3; Mt 11:​17; Mr 5:​38; Jn 11:​33; Ap 21:4).

  • Karakata; Karakateecha.

    Pímbinhasï karakateecha engaksï jindeeka Tata Diosïiri Uandakua. I uandakua indeni Karakateechani jimbojkusï jukati engaksï Griegu jimbo Karanhaka (Lu 24:​27; 2Ti 3:​16).

  • karakateecha engaksï sïkuirirhu karanhapka.

    Karichiiri sïkuiri, chibueri o beserrueri ka jimaksï karanharhikusïreendi. Sánderu marhuasïreendi eska papiru ka máru Biblieri karakateechaksï jimini karanhasti. Jiáni enga Pablu arhipka Timoteuni eska pájtaapiringa karakateechani, jamberiksï jindeepti máru Karakateecha engaksï Ebreu jimbo Karanhapka. Máru roiuecha engaksï mari Muerturhu exenhantaka, sïkuirirhuksï karakata jarhasti (2Ti 4:​13).

  • karari.

    Ima kʼuiripuespti enga máteru sïranda jimbo karanteenga Karakateechani engaksï Ebreu jimbo Karanhapka. Jiáni enga Jesúsi echerirhu jámani japka, jindeesptiksï máru achamasïicha engaksï kánikua mítekupka Leiiri ambe. Iichaksï ikiakusïreendi Jesúsini (Esd 7:6, nota; Mr 12:​38, 39; 14:1).

  • karreta.

    Ióntki, karreta máespti enga tsimani ianteechani jukaapka, ka úranhasïreendi paraksï kʼuiripuecha nirani nani o indeni jimbo páni ambe ma, ka ístu para guerrarhu nirani ka kabaiuechaksï antsitasïreendi (Éx 14:​23; Jue 4:​13; Úk 8:​28; Ap 9:9).

  • kéjtsïtakua.

    Intsïmperata ma enga nema Tata Diosïni íntskuenga para diosmaiamukua arhini, ístu para uandantani eska no sési ambe úspka o ístu para ménderu ueenani sési pájperantani Tata Diosïni jingoni. Abeli ueenaspti kéjtsïtakuni Tata Diosïni ka tátsekuaksï kʼuiripuechajtu ueenasptia mámaru ambe kéjtsïtakuni asta animaliichani jamberi. Moisésiiri Lei uandasïreendi eskaksï israeliteecha jatsispka para kéjtsïtakuni Tata Diosïni. Enga Jesúsi íntspipka imeeri tsípikuani enga no pekadu jukarapka, komueska kéjtsïtakua ma, nóteru uétarhisptia eskaksï animaliichani kéjtsïtaapiringa. Joperuksï iásï kristianuecha máteru ambe úsïndi enga ísïika komueska kéjtsïtakuni Tata Diosïni (Gé 4:4; Eb 13:​15, 16; 1Jn 4:​10).

  • kerubini.

    Ánjeli ma enga kʼéri ánchikuarhita ma jatsika, ka jarhasti ánchikuarhita ambe engaksï indeechajku újka. No májkueniisti eska serafini ma (Gé 3:​24; Éx 25:​20; Is 37:​16; Eb 9:5).

  • kodu.

    Jindeespti para tsʼeritani, ka xániispti eska na xáni jukaka kʼuiripu ma kodurhu asta terujkani anapu dedurhu. Israeliteechaksï tsʼeritasïreendi ambe ma kodu ma jingoni enga xánisïipka ma 44.5 sentimetru (17.5 pulgada), joperu ístu máteru jingoni enga ma palmu sánderu ióskapka, xánisïispti ma 51.8 sentimetru (20.4 pulgada) (Gé 6:​15; Mt 6:​27; Lu 12:​25; Ap 21:​17).

  • konsiensia.

    Jindeesti na engaksï pʼikuarherajka kʼuiripuecha indeni ambe jimbo enga sési jaka ka ambe enga no sési jaka, ambe enga jatsika para úni ka ambe enga no jatsika para úni. Inde uandakua griegu jimbo arhikuekasïndi mítekuarhini, inde ambe arhikuekasïndi eskajtsïni konsiensia jusgarisïnga engachi no sési ambe niátajka o eskajtsïni uaaka no sési pʼikuastani engachi no sési ambe uaaka ojtsïni sési pʼikuastani engachi sési ambe úska. Ístujtsïni jarhuatasïndi parachi no no sési ambe erakuni úni (Ro 2:​14, 15; 9:1).

  • kortina.

    Sési jásï takusï ma enga kerubiniichani jukanharhiapka sïrikukata, ka tabernakulurhu ka templurhu jukarixapti, orheta Pímbinhasï Kuartu jarhaspti ka tátsekua Sánderu Pímbinhasï Kuartu ka jima terujkani jukarixapti (Éx 26:​31; 2Cr 3:​14; Mt 27:​51; Eb 9:3).

  • koru.

    Úrakuarhesïreendi para itsï ambe tsʼéritani ka semiia ambe. Xániispti 220 litru (58.1 galoni), orhetaksï exesïreendi na xáni jatasïreeni ma batu (1Re 5:​11; Lu 16:7, nota).

  • kristianu.

    Tata Diosï ísï arhiraasti tata Jesukristueri chúxapatiichani (Úk 11:​26; 26:​28).

  • Kristu.

    Jesúsini arhikuekasïndi. Uandakua griegu jimbo jindeesti Khristós ka májkueniisti eska uandakua ma ebreu jimbo enga ísï tradusirikuarhijka “Mesíasi” o “Erakukata” (Mt 1:​16; Jn 1:​41).

  • Kuákuecheeri Kʼuínchikua.

    Ístuksï arhisïreendi Tabernakuluecheeri Kʼuínchikua o Kʼuínchikua para tánantani ambe engaksï xáni pʼikunteenga. Jurhiatikua 15 jimbo ueenasïreendi ka 21 jimbo kʼamakurhisïreendi kutsï etanimi jimbo, ka israeliteechaksï kʼuínchisïreendi jimbokaksï kʼamarasïreengia pʼikuntani máteru uéxurhini. Israeliteechaksï kánikua tsípisïreendi ka diosmaiamukuaksï arhisïreendi Tata Diosï Jeobani enga ísï kóndeantauenga jimbokaksï kánikua pʼikuntasïreenga. Indeni kʼuínchikua jimbo, israeliteechaksï arisku jásï kuákuechani uaasïreendi paraksï jima pakarani ka miántanksï imani jurhiatikuani engaksï Ejiptu uéakuntapka. Tatakeechaksï jatsisïreendi para Jerusaléni nirani ini kʼuínchikua jimbo; tanimu kʼuínchikuecha jimboksï jatsisïreendi para nirani (Le 23:​34; Esd 3:4; Jn 7:2).

  • kuári.

    Kʼuiripu ma enga kuájka, sánderumindu chúrikuechani, paraksï kʼuiripuecha no ma ambe úkuarhinchani o para echeriichani kuaani, ka kústasïreendi ambe ma para uandantani enga ambe ma úpiringa no sési úkuani kʼuiripuechani. Sáno méntkisï, torrecharhuksï jarhasïreendi o iretarhu anapu bardeecharhu paraksï iauani uératini exeni né enga jurhani japiringa. Sondaduechantuksï ísï arhiasïreendi kuáriicha (Mt 27:​65; 28:4).

  • kúnguarhikua.

    Kʼuiripuecha engaksï tánguarhintajka para ambe ma o paraksï úni ambe ma. Karakateecharhu engaksï Ebreu jimbo Karanhaka, ireta Israelini arhikuekasïndi. Ka Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, iámindu kristianuechani arhikuekaasïndi ka ménichani mándani kúnguarhikuani arhikuekasïndi (1Re 8:​22; Úk 9:​31; Ro 16:5).

  • kurhindeecha engaksï jindeepka para kéjtsïtani.

    Tabernakulurhu ka templurhu, mesa ma jarhasïreendi Pímbinhasï Kuarturhu ka jimaksï peeraasïreendi 12 echakua kurhindeechani, seisichanksï kújtsïtaasïreendi ka tsimanksï montoni uaasïreendi. Biblia uandasïndi eskaksï ístu jindeespka “kurhindeecha engaksï kújtsïkata jarheenga”. Ini kurhindani engaksï Tata Diosïni kéjtsïtakuenga, mándani sábaduksï mójtakusïreendi, kénditasïreendiksï imani kurhindani enga mesarhu jarheenga ka imanksï peerasïreendi enga apenasi únheenga. Saserdotiichajkuksïsï ueendi arhani imani kurhindani enga kénditanheenga (2Cr 2:4; Éx 25:​30; Le 24:​5-9; Mt 12:4; Eb 9:2).

Kʼ

  • kʼarhinda jarhani.

    Méntku no ma ambe arhani ma ratu. Israeliteechaksï kʼarhinda jarhasïreendi ima Jurhiatikua enga Tata Diosï Puákuantauenga Pekaduechani, ka ístu jiáni engaksï úkua jukanchani jarheenga ka engaksï uékeenga eska Tata Diosï jarhuataapiringa. Judiuechaksï uaxastaspti eska mándani uéxurhini, tʼámu ueltaksï kʼarhinda japiringa paraksï miántani jiáni engaksï xáni no sési nitamakuarhipka. No uétarhisïndi eskaksï kristianuecha kʼarhinda jauaka (Esd 8:​21; Is 58:6; Mt 4:2; 9:​14; Lu 18:​12; Úk 13:​2, 3; 27:9).

  • kʼéri pʼamenchakua.

    Kʼéri pʼamenchakua ma enga sóntku etsakurhijka ka méntku iápurisï japoni ka enga uándikpijka (Lu 21:​11).

  • kʼéri saserdoti.

    Karakateecharhu engaksï Ebreu jimbo Karanhaka sánderu kʼéri saserdotini arhikuekasïndi. I uandakua kʼéri saserdoti úrakuarhesïndi Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka para imani saserdotiichani arhikuekaani engaksï sánderu kʼéri ambeepka. Jamberi ístu imani kʼérati saserdotiichani arhikuekeendi engaksï kénditanheenga ka imeechani engaksï saserdotiichani orhejtsïkuauenga engaksï 24 grupuechani jimbo japka (2Cr 26:​20; Esd 7:5; Mt 2:4; Mr 8:​31).

  • kʼuájtsïtakua jatakua.

    Jatakua máespti orueri, plateeri o kobriiri ka tabernakulurhu ka templurhu úrakuarhesïreendi para kʼuájtsïtakua kurhirani ka para turhiri pʼíjpantani altarirhu nani enga kéjtsïtanheenga ka para kénditani imani jítani enga kurhiranheenga kandela jatakuarhu enga orueriipka. (Éx 37:​23; 2Cr 26:​19; Eb 9:4).

  • kʼuájtsïtakua.

    Para kʼuájtsïtakua úni uétarhisïreendi mámaru jásï uitsakua jeuetani ka xunhanda ambe. Iatsitakuarhu kurhisïreendi ka sési jájkundesïreendi enga kurhini jarheenga. Tabernakulurhu ka templurhu ambakiti kʼuájtsïtakua úranhasïreendi enga tʼámu ambe jeuetanheenga. Pímbinhasï Kuarturhu, chúrikua ka tsípa kurhiranhasïreendi kʼuájtsïtakua jatakuarhu; ka ima Jurhiatikua enga Tata Diosï Puákuantauenga Pekaduechani, Sánderu Pímbinhasï Kuarturhu kurhiranhasïreendi. Inde kʼuájtsïtakua arhikuekasïreendi Tata Diosïiri marhuariicheeri kómarhikuechani enga ima jaiapanheantajka. No uétarhisïreendi eskaksï kristianuecha kʼuájtsïtakua kurhirapiringa (Éx 30:​34, 35; Le 16:​13; Ap 5:8).

  • kʼuikirhini.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, indenisï arhikuekajti engaksï kastigarienga kʼuiripuni ma ka látigu ma jingonksï atani enga tiámu ambe jukarhupka ka úni ambe (Jn 19:1).

  • Kʼuínchikua enga Kurhinda No Xarhipiti Jukari Únheenga.

    Israeliteechaksï tanimu kʼéri kʼuínchikuechani uaantasïreendi mándani uéxurhini ka i jindeespti orheta kʼuínchikua. Jurhiatikua 15 de nisani jimbo ueenasïreendi, ísï pauandikua enga Paskua na nitameengia ka siete jurhiatikua jimbo kʼamakurhisïreendi. Ini kʼuínchikua jimbo, kurhinda no xarhipiti jukarijkuksïsï arheendi paraksï miántani imani jurhiatikuani engaksï Ejiptu uéakuntapka (Éx 23:​15; Mr 14:1).

  • Kʼuínchikua para Miántani na enga jatini Pímbinhajkunhantapka Templu.

    Mándani uéxurhinksï úntasïreendi ini kʼuínchikuani para miántani na enga jatini pímbinhajkunhantapka templu, jimboka Antíoku Epífanesi ikichakueni jájkuspka. Ka 25 de kislebini ueenasïreendi ka ísï ochu jurhiatikua jimbo kʼamakurhisïreendi (Jn 10:​22).

  • kʼuiripu ma enga no jántspiriika; kʼuiripu ma enga nóteru jántspiriikia.

    Roma anapuecheeri juramukua jimbo ima kʼuiripusï no jántspiriipti enga familia ma jimbo andajpenupiringa enga no jántspiriipka ka jatsispti derechu para iámindu ambe ísï úni eskaksï Roma anapuecha. Joperuksï jarhaspti máteruecha engaksï jántspiriipka ka tátsekuaksï niárani jurajkunhani. Máru engaksï nóteru jántspiriuengia, niárasïreendiksï ísï kuenta úkuarhini komueska Roma anapu ma, nájkiruka no ueenga politikarhisï inchamukuni. Ka nájkirukaksï japka máteruecha engaksï nóteru jántspiriipkia nóksï jatsiaspti iámindu derechuechani (1Ko 7:​22).

L

  • lagu enga chpiriiriika.

    Jimeesti “enga chpiri ka asufri jingoni kurhini jaka” joperu i lugari no nani jarhasti, sánderu sési, jindeesti para máteru ambe arhikuekani. Ístu Biblia uandasïndi eska jindeeska ‘uarhikua enga jindeeka para tsimani úni jámani’. Jiminksï kʼuanijpanhasïndi pekadoriicha engaksï no móantajka, ístu Noambakiti ka asta uarhikua ka Tumba jamberi (o Adesi). Jimini kʼuanijpanhasïndi ima ambe enga chpiri no újka kurhirani —espiritu ma, uarhikuani ka Adesi—, ísï jimbo, i ambe xarhatasïndi eska i lagu arhikuekasïnga méntku kʼamajkuni ambe ma, ka no lugarini ma arhikuekasïndi enga jindeeka para no sési pʼikuastani jarhani nemani para méntkisï (Ap 19:​20; 20:​14, 15; 21:8).

  • Lebí; lebita.

    Jakobu ka Lea uájpa, ini jingonksï tanimu sapiichani kánguarhiasptia; ístu ísï arhinhasïreendi inde tribu. Lebí tanimu uájpeechani kánguarhiaspti ka indeechani jimboksï niáraspti jarhani tanimu kʼérati grupuecha engaksï lebiteepka. Ménisï i uandakua lebiteecha úrakuarhesïndi para iámindu triburhu anapuechani arhikuekaani joperu no kuenta uaasïndi saserdotiichani engaksï Aaróniiri kʼumanchikuarhu anapuepka. Tribu enga Lebí arhinheenga no ma echeri intsïnhaspti imani Echerirhu engaksï Aiaminhapka. Joperuksï 48 ireteechani intsïnhaaspti engaksï iápurisï etsakuarhitini japka Israeli (Dt 10:8; 1Cr 6:1; Eb 7:​11).

  • lei.

    Enga orheta letra maiuskula jimbo karakata jarhajka, Moisésiiri Leini arhikuekasïndi o sinko orheta libruechani Biblieri. Enga orheta letra minuskula jimbo karakata jarhajka, leini ma arhikuekasïndi enga Moisésiiri Lei jimbo karakata jaka o na uéjki leini ma (Nú 15:​16; Dt 4:8; Mt 7:​12; Gal 3:​24).

  • lepra; lepra pʼamenchani.

    Kʼéri pʼamenchakua ma enga kʼuiripu ma andatajka. Inde lepra enga Biblia uandajka no jindeesti lepra enga iásï mítekuarhika, kʼéri pʼamenchakua máespti jimboka takusïni ka kʼumanchikuani jamberi kéresïreenga (Le 14:​54, 55; Lu 5:​12).

  • leptoni.

    Jiánisï engaksï karanhaka Karakateecha Griegu jimbo, moneda máespti engaksï judiuecha kámeenga ka i jindeespti enga sánderu sántku jukaparhapka ka kobriiriispti o bronseeri (Mr 12:​42; Lu 21:2; noteecha).

M

  • majistradu.

    Roma anapuecheeri ireteechani jimbo, majistraduechaksï jarhuataasïreendi juramutiichani. Indeechaksï exeni jarhasïreendi eska iámindu ambe sési japiringa, exesïreendiksï na enga úrakuarhienga sentabu, jusgariuasïreendiksï imeechani engaksï no ueenga ambe enga lei uandeenga ka indeechaksïsï uandeendi eskaksï no sési úriicha kastigarinhapiringa (Úk 16:​20, nota).

  • maná.

    Israeliteechaksï indeni arhasïreendi imani 40 uéxurhini engaksï desierturhisï jámapka. Tata Diosï Jeoba axasïreendi, ka milagru ma jimbo, pauani pauani jándentasïreendi tsípeechani, joperu sábaduechani nómbe. Engaksï israeliteecha exepka, uandasptiksï “¿ambeeski i?”, ebreu jimbo, ísïksï uandaspti “¿Man huʼ?” (Éx 16:​13-​15, 35). Jesúsijtu uandaspti manáeri ambe joperu para máteru ambe arhikuekani (Jn 6:​49, 50).

  • Masedonia.

    Echeri ma enga nortisï japka Gresia, ka enga Alejandru Magnu jima juramuni japka, niáraspti kánikua mítekateeni. Imeechaksï jatsikuarhespti juramukua ma, asta jiáni engaksï Roma anapuecha inchaakukuapka. Jiáni enga apostoli Pablu primeru xanhari nípka Europa, Masedonia Roma anapuecheeriisptia. Pablu tanimu xanhari niraspti jimeesïsï (Úk 16:9).

  • Media anapuecha.

    Madái uájpeesptiksï, Jafeti uájpa. Iranisïksï niáraspti irekani, jimeesïsï engaksï xáni juáteecha japka ka tátsekua paisi máesptia enga Media arhinheenga. Pentekostesi jimbo, uéxurhini 33 d. de J. Jerusalénksï jámaxapti máru kʼuiripuecha engaksï Media anapuepka (Úk 2:9).

  • méntkisï kómarhini Tata Diosïni.

    Kʼéri ambe arhini Tata Diosï Jeobani, kómarhini ka marhuakuni para xarhatakuni eskachi méntkisï apoiarisïnga eska imajkusï jukanchaka méntku iápurisï juramuni (1Ti 4:8, nota; 2Ti 3:​12, nota).

  • Mesíasi.

    I uandakua ebreu jimbo arhikuekasïndi “erakukata”. Ka griegu jimbo jindeesti Kristu (Da 9:​25; Jn 1:​41).

  • miia.

    Úrakuarhesïreendi para tsʼéritani na xáni iauani pakarasïreeni ambe ma. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, ma xanharijkusï úrakuarhejti Mateu 5:​41 jimbo (nota). Jamberi imani miiani arhikuekajti engaksï Roma anapuecha úreenga ka enga xániipka 1,479.5 metru (4.854 piesi).

  • míkua.

    Míkuespti arka pakatperakueri, sánderu kʼéri saserdoti jima tskárhetasïreendi animalicheeri iurhirini ima Jurhiatikua enga Tata Diosï Puákuantauenga Pekaduechani. Uandakua ebreu jimbo, arhikuekasïndi ‘ójchakurani [pekaduni]’ o jamberi ‘méntku kénditani [pekaduni]’. Oru jingoni úkata jarhaspti ka tsimani kerubiniichani jukajtsïaspti, ma kerubini jukajtsïspti mándani ladu jimbo (Éx 25:​17-​22; 1Cr 28:​11, nota; Eb 9:5).

  • milagruecha.

    Ambe ma enga úkuarhijka imani uinhapikua jingoni engaksï kʼuiripuecha no újka kurhanguni andisï ísï úkuarhi, ka milagru ma úpirindi úkuarhini ambe ma jimbo enga sánderu uinhapika eskaksï kʼuiripuecha. Bibliarhu úrakuarhesïndiksï máteru uandakuecha engaksï májkueni ambe arhikuekajka komueska ‘míndeecha’ ka ‘kʼéri ambe úni’ (Mt 11:​20; Úk 4:​22, nota; Eb 2:4, nota).

  • mina.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, ma mina 100 drakmeespti ka 340 gramu kʼuetsapesïreendi (10.9 onsa troi) (Lu 19:​13).

  • mínda; seniali.

    Jindeesti ambe ma, ambe ma enga nema újka, na enga jánhaskuarhini jarhajka o ambe ma enga kasi no úkuarhijka ka jindeesïndi para máteru ambe arhikuekani, ambe ma enga iásï jaka o enga sánderu orhepatini jauaka (Mt 24:​30; Ap 12:1).

  • mirra.

    Xunhanda ambe enga sési jájkundeenga ka engaksï mámaru járhati anhatapu sapirhatiichani jimbo pʼiteenga ka ístu máru anhatapuechani jimbo engaksï chekamikua ambe jukeenga ka engaksï ísï mítekateeka komueska Commiphora. Ini xunhandanksï jatsikusïreendi pímbinhasï aseitini enga úranheenga para erakuni nemani. Takusïnksï atarhisïreendi para sési jájkundeni ka ístu kameechani, ístuksï aseiti ambe jingoni jeuetasïreendi para jaiareni nemani ka krema ambe jingoni para atarhikuarheni. Binu jingonksï jeuetasïreendi para xúrani nemani. Ístuksï uarhiriichani atarhiasïreendi paraksï jatsiantani (Éx 30:​23; Pr 7:​17; Mr 15:​23; Jn 19:​39).

  • móantani.

    Bibliarhu imanisï arhikuekajti enga kʼuiripu ma mójtakurhijka ka enga mintsita jingoni pʼamondakuarhijka jimboka ióntki no káni sési jámasïreenga o jimboka no sési ambe niátaska o jimboka no úska ambe ma. Enga kʼuiripu ma meru móantajka, nóteru ísï jámasïndia eska na jámeenga (Mt 3:8; Úk 3:​19; 2Pe 3:9).

  • Moisésiiri Lei.

    Indeni Leini arhikuekasïndi enga Tata Diosï Jeoba Israelini íntskupka Moisésini jimbo uéxurhini 1513 a. de J. desierturhu Sinaí juáta jimbo. Orheta sinko libruecha Biblieri ísïksï mítekateesti komueska Lei (Mt 5:​17; Lu 24:​44).

  • Moloki.

    Ammoni anapuecheeri diosï; jamberi májkueniiti eska Malcami, Milkomi o Móleki (Úk 7:​43).

N

  • nani engaksï juesiicha jarhajka.

    Lugari ma enga uérakua jarheenga ka enga sáni iótapka ka eskaloniichaksï jukaspti paraksï karharani. Juramutiicha o majistraduechaksï jima uaxakasïreendi paraksï aianguani kʼuiripuechani ambe engaksï úpiringa. Biblia ístu indeni uandakuani úrasïndi para uandani na enga Tata Diosï ka tata Jesukristu jusgariuauaka kʼuiripuechani (Ro 14:​10; 2Ko 5:​10; Jn 19:​13).

  • nani enga ubasï tsitandunhajka.

    Tsimanksï pileespti engaksï tsakapurhu únheenga, máechakua sánderu iótakuarhu jarhaspti ka máteru sánderu kétsekua ka jarhantskakusïreendiksï sáni para jimeesïsï iurheni itsï o aseiti. Pilarhu enga karhakua japka jimaksï tsitandusïreendi ubasï o aseituna, ka itsï o aseiti máteru pilarhu iurhesïreendi. Ístu i uandakua nani enga ubasï tsitandunhajka, úrakuarhesïndi para arhikuekani na enga Tata Diosï jusgarpiaka (Ap 19:​15).

  • nardu.

    Aseiti ma enga sési jájkundeenga ka enga charapenharhienga ka ístu kánikua jukaparhaspti. Ka plantarhuksï ma pʼitasïreendi enga espikanardu arhinhajka (Nardostachys jatamansi). Jimboka xáni jukaparhasïreenga, sáno méntkisï, máteru aseiti jingonksï jeuetasïreendi enga no xáni jukaparhapiringa, ka ménisïksï uandasïreendi eska aseiti ma narduespka, nájkiruka no jindeepiringa. Ka Markusï ka Juanu, uandasïndiksï eskaksï Jesúsini “ambakiti nardu” atarhispka (Mr 14:3; Jn 12:3).

  • Nasareti anapu.

    Ísïksï arhisïreendi Jesúsini jimboka Nasareti anapuespka. Jamberi sáno májkueniiti eska uandakua ma ebreu jimbo enga ísï tradusirikuarhijka “tsikixkurhita” enga Isaías 11:1 jimbo jaka. Ísï tátsekua, ístuksï ísï arhiasïreendia Jesúsiiri chúxapatiichani (Mt 2:​23; Úk 24:5).

  • nisani.

    Ísï tátsekua engaksï judiuecha na pánhapka Babilonia ísïksï ueenaspti arhini kutsïni abibini. Nisani jindeespti primeru kutsï imani kalendariu jimbo enga Tata Diosï uaxastapka, ka imani kalendariu jimbo engaksï kʼuiripuecha jatsipka jindeespti kutsï siete. Marsuni teruanisï ueenasïreendi kuenta úkuarhini ka abrilini teruanisï jamberi kʼamakurhisïreendi (Ne 2:1). Judiuechaksï 14 de Nisani jimbo úntasïreendi Paskuani ka tata Jesukristu indeni jurhiatikuani jimbo uaxastaspti Tateeri Senani (Lu 22:​15, 19, 20). Ka indeni mismu jurhiatikua jimbo uándikunhaspti tata Jesukristu chkarirhu (Lu 23:​44-​46).

  • Noambakiti.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka uandasïndi eska ísï arhinhasïnga Satanásini para xarhatani na enga jásïika ima. Arhikuekasïndi ‘ima enga chkuanderakua ambe jauatatspejka’. Biblia uandasïndi eska Satanási Noambakitiiska jimboka imasï sánderu chkuanderakua ambe jauatakujka Tata Diosï Jeobani. Chkuanderakua ambe uandasïndi imeeri ambe ka imeeri pímbinhasï nombriiri, ka uandasïndi eska xáni ambakiti ambe enga Tata Diosï uandajka chkuanderakua ambeeska (Mt 4:1; Jn 8:​44; Ap 12:9).

  • no sáni kʼuratsekua jingoni niátani no sési jásï ambe.

    Ísï tradusirikuarhisïndi uandakua enga griegu jimbo jindeeka asélgueia. Indenisï arhikuekajti enga kʼuiripu ma kánikua no sési ambe niátajka míteparini eska no úxaka ambe enga Tata Diosï juramujka ka inde kʼuiripu tekaasïndi ísï jámani ka méntku no sáni kʼuratsesïndi ísï niátani ka méntku no sáni janhanharpisïndi. Enga ísï jámajka, xarhatasïndi eska méntku no sáni janhanharhisïnga o eska ísku ambe máeni exesïnga juramukuani ka leiichani ka imani ambe enga sési jaka. Ísï jimbo, no solu jindeesti no káni sési jámani (Gal 5:​19; 2Pe 2:7).

O

  • olibanu.

    Xunhanda kʼarhiri engaksï anhatapuecharhu pʼiteenga ka anhatapu sapirhatiicharhu engaksï ísï mítekateeka Boswellia. Engaksï kurhireenga sési jájkundesïreendi. Imani pímbinhasï kʼuájtsïtakuarhu jatsikunhasïreendi enga tabernakulurhu ka templurhu kurhiranheenga. Ístuksï olibanu atarhiasïreendi semiiechani engaksï kéjtsïteenga ka ístu imani kurhindeechani engaksï jindeepka para kéjtsïtani ka engaksï Pímbinhasï Kuarturhu jarheenga (Éx 30:​34-​36; Le 2:1; 24:7; Mt 2:​11).

  • orhejtsïkuti.

    Bibliarhu achamasïni ma arhikuekasïndi enga eratsekua jukariika ka ístu enga juramukua jatsika ka enga kʼéri ánchikuarhita ma jatsika iretarhu ma o kʼéri iretarhu ma. Apokalipsisi jimbo, ístu imeechani arhikuekaasïndi engaksï auandarhu irekaka. Uandakua griegu presbýteros ísï tradusirikuarhisïndi “orhejtsïkuti” enga imeechani arhikuekaani jarhajka engaksï intsïnhaka indeni ánchikuarhitani para kúnguarhikuarhu anapuechani orhejtsïkuani (Éx 4:​29; Pr 31:​23; 1Ti 5:​17; Ap 4:4). Ístu, iichaksï exeani jarhasïndi kúnguarhikuarhu anapuechani ísï eska karichi eranguti ma. Uandakua epískopos arhikuekasïndi exeni jarhani nemani para kuájchakuni. Uandakuecha epískopos ka presbýteros mismu ánchikuarhitani arhikuekasïndi enga erachi ma újka kúnguarhikuarhu. Uandakua presbýteros arhikuekasïndi eska ima enga arhinhaka para orhejtsïkutiini ambakiti kualidadiichani xarhataasïnga, ka uandakua epískopos úrakuarhesïndi para arhikuekani ambe ka ambesï jatsi para úni (Úk 20:​28; 1Ti 3:​2-7; 1Pe 5:2).

  • orheta uájpa.

    Imani tatakani arhikuekasïndi enga orheta uájpeepiringa acheetiiri ma (ka no uarhiitiiri ma). Jiánisï enga Biblia karanhaka, kánikuaksï janhanharhisïreendi familiarhu orheta uájpani. Enga taati uarhienga, orheta uájpa orhejtsïkusïreendia familiani. Jesúsi jindeesti orheta uájpa Tata Diosï Jeobaeri, ka ístu “ima jindeesti orheta uájpa iámu kueraakateeri” ka jindeesti “ima enga Orheta tsíntaka” (Gé 25:​33; Éx 11:5; Kol 1:​15, nota; Ap 1:5, nota).

P

  • paja.

    Jiáni enga semiia ambe ambarhenheenga, semiia uauarusïreendi ka jupinharhisïreendi jukaparata o paja. Bibliarhu i uandakua úrakuarhesïndi para imani ambe arhikuekani enga no sáni marhuajka ka enga no sáni jukaparhajka (Sl 1:4, nota; Mt 3:​12).

  • pakatperakua.

    Jiáni enga Tata Diosï pakatperajka ambe ma kʼuiripuechani jingoni o ístu engaksï tsimani kʼuiripuecha pakatperajka paraksï úni ambe ma o paraksï nóteru únia ambe ma. Ménisï, májkusï jatsijti para úni ambe engaksï pakatperaka (o aiatspeni jarhasïndi ambe ma). Ka ménisï, tsimarhanksïsï jatsijti para ísï úni eskaksï na pakatperaka. Biblia uandasïndi eska Tata Diosï uánikua xanhari pakatperaspka kʼuiripuechani jingoni, ístu uandasïndi jiáni engaksï tsimani kʼuiripuecha pakatperapka, tribu ma máteru tribuni jingoni, ireta ma máteru iretani jingoni ka máru kʼuiripuecha máteru kʼuiripuechani jingoni. Sánderu kʼérati pakatperakuecha enga Tata Diosï uaaka jindeestiksï jiáni enga Abraánini jingoni pakatperapka, Dabidini jingoni, ireta Israelini jingoni (Leiiri pakatperakua) ka Tata Diosïiri Israeli jingoni (jimbanhi pakatperakua) (Gé 9:​11; 15:​18; 21:​27; Éx 24:7; 2Cr 21:7; Lu 22:​29; Úk 3:​25; 2Ko 3:6; Eb 8:6).

  • paraisu.

    Jardini ma nani enga kánikua sési jándeka. Edéni niáraspti jarhani orheta paraisu ka Tata Diosï Jeobasï ambantskapti para jima irekani orheta temungurhiri. Jiáni enga Jesúsi chkarirhu cháparhatakata japka, no sési úri ma imeeri máekandu jimbo jarhaspti ka Jesúsi ísï kurhangutaraspti eska iámu echeri niárapiringa paraisu máeni. Inde uandakua úrakuarhesïndi 2 Korintu 12:4 jimbo para paraisuni ma arhikuekani enga sánderu orhepatini jauaka, ka Apokalipsisi 2:7 jimbo paraisuni ma arhikuekasïndi enga auandarhu jaka (Can 4:​13; Lu 23:​43).

  • Paskua.

    Kʼuínchikua ma enga mándani uéxurhini úkuarhienga 14 de abibi jimbo (tátsekua i kutsï ísï arhinhasïreendia nisani), kʼuínchisïreendiksï paraksï miántani imani jurhiatikuani engaksï israeliteecha Ejiptu uéakuntapka. Karichi sapichunksï ma uándikusïreendi o chibu sapichuni ma ka uirikasïreendiksï, ka tátsekuaksï berdura kʼameri jingoni arhasïreendi ka kurhinda jingoni enga no jukeenga xarhipiti (Éx 12:​27; Jn 6:4; 1Ko 5:7).

  • Pentekostesi.

    I jindeespti máteru kʼéri kʼuínchikua engaksï tatakeecha jatsienga para Jerusaléni nirani kʼuínchini. Karakateecharhu engaksï Ebreu jimbo Karanhaka jindeesti Kʼuínchikua Pʼikuntskueri o Kʼuínchikua Semaneecheeri ka Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaaka jindeesti Pentekostesi. Pentekostesi arhikuekasïndi ‘jurhiatikua 50’, ka i kʼuínchikua 50 jurhiatikua tátsekua úkuarhisïreendi enga na nitameengia 16 de nisani (Éx 23:​16; 34:​22; Úk 2:1).

  • pilari.

    Posteeni jásï ma enga úrakuarhienga para pʼínguni ambe ma. Salomóni pilariichani jatsikuaspti templuni ka ístu máteru kʼérati kʼumanchikuechani enga uaapka. Ka Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, inde uandakua ístu úrakuarhesïndi para imani ambe arhikuekani enga meru kánikua jarhuajpejka (1Ti 3:​15) o para uandani eska ambe ma méntku no méni manakuarhiaka (Jue 16:​29; 1Re 7:​21; Ap 3:​12).

  • Pímbinhasï Kuartu.

    Tabernakulurhu ka templurhu, i jindeespti orheta kuartu enga sánderu kʼépka. No májkueniispti eska Sánderu Pímbinhasï Kuartu jimboka i inchandikutini jarhaspka. Pímbinhasï Kuarturhu enga tabernakulurhu japka, jimaksï jarhaspti kandela jatakuecha engaksï orueriipka, altari nani engaksï kʼuájtsïtakua kurhireenga ka enga orueriipka ka mesa nani enga peeranheenga kurhindeecha engaksï jindeepka para kéjtsïtani ka máteru ambe enga úranheenga ka enga orueriipka; Pímbinhasï Kuarturhu enga templurhu japka, jarhaspti altari ma orueri ka 10 kandela jatakuecha engaksï orueriipka ka 10 meseecha nani engaksï kurhindeecha peeranheenga engaksï jindeepka para kéjtsïtani (Éx 26:​33; Eb 9:2).

  • pímbinhasï; pímbinhasï jarhani.

    Tata Diosï Jeoba pímbinhasïisti jimboka ima xásïiska; ima pímbinhasïisti méntku iámindu ambe jimbo (Éx 28:​36; 1Sa 2:2; Jn 17:​11). Enga kʼuiripuechani arhikuekaajka (Mr 6:​20; Úk 3:​21), ambe ma (Ro 7:​12; 11:​16; 2Ti 3:​15), lugarini ma (Mt 4:5; Úk 7:​33; Eb 9:1) ka ánchikuarhita ambe (Éx 36:4), inde uandakua ebreu ka griegu jimbo arhikuekasïndi eska ambe ma támu peeranhaska, eska míndanhaska o eska pímbinhajkunhantaska para ima Tata Diosï enga pímbinhasïika; pímbinhasï jarhasïndi ima enga míndanhaka para Tata Diosï Jeobani marhuakuni. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, inde uandakuecha engaksï ísï tradusirikuarhijka “pímbinhasï” ka “pímbinhasï jarhani” ístuksï úrakuarhesïndi para arhikuekani eska kʼuiripu ma sési jámasïnga (2Ko 7:1; 1Pe 1:​15, 16).

  • pímbinhasï.

    Uandakuecha engaksï ueenakuarhu úrakuarhepka, ísïksï tradusirikuarhisïndi “pímbinhasï” ka no solu arhikuekasïndi no jáxetini jarhani; ístu arhikuekasïndi seguiriini jarhani sési jámani o no ma ambe no sési exeminhani o ménderu ueenani sési jámani, ka no jurajkuni eska ambe ma jájkuaka, mójtakuaka o ikichakueni jásï ambe uaaka juchaari jánguani o eska ambe ma uaaka eskachi no pímbinhasï jauaka Tata Diosïni japarini. Moisésiiri Leini jimbo, indenisï arhikuekajti ambe enga xáni únheenga paraksï pímbinhaxentani (Le 10:​10; Sl 51:7; Mt 8:2; Snt 1:​27).

  • pornéia.

    Exe je ÍSKU JÁNDIKUA AMBE.

  • prokonsuli.

    Sánderu kʼéri juramuti enga máru ireteecharhu juramuenga ísï eskaksï Roma anapu juramutiicha na arhipiringa. Jatsispti juramukua para jusgarpini ka para sondaduechani juramukuani. Nájkirukaksï Roma anapu juramutiicha exeni jarheenga ambe enga ueenga, ima sánderu juramukua jatsisïreendi máru ireteecha jimbo (Úk 13:7, nota; 18:12, nota).

Pʼ

  • pʼájtsïkuni nemani.

    Pʼájtsïkusïreendiksï nemani paraksï kʼéri ánchikuarhitani ma jurajkukuni o paraksï újchakurani, ambakerantani o paraka kʼuiripu ma úpiringa ambe ma úni espiritu santu jimbo (Nú 27:​18; Úk 19:6; 1Ti 5:​22).

  • pʼatamu.

    Ísï arhinhasïndi mámaru jásï uitsakua enga jima andarajka nani enga kánikua janijka. Sáno méntkisï, arini plantanisï arhikuekajti Arundo donax (Mt 27:​29; Ap 11:1).

R

  • roiu.

    Sïranda iósti ma enga pergaminu o papiru jingoni úkata japka ka ma ladu jimbojkusï karanharhikukata jarheendi, ka ístuksï chkarirhu ma irhisïreendi. Tata Diosïiri uandakua roiuecharhu karanhaspti ka ístu roiuecharhu karanhantaspti, jiánisï enga Biblia karanhaka libruechaksï roiuecharhu karakata jarhaspti (Lu 4:​17-​20; 2Ti 4:​13).

  • Roma anapu juramutiiri kuáriicha.

    Jindeesptiksï máru sondaduecha engaksï Roma anapuepka, ka Roma anapu juramutinksï kuájchakusïreendi. Tátsekuaksï niáraspti politikarhu inchamukuni ka kánikuaksï uinhapikua jatsispti jimbokaksï úsïreenga apoiarini juramutini ma o kénditani (Flp 1:​13).

S

  • sábadu.

    Uandakua máesti enga ebreu jimbo arhikuekajka “mintsikuarhini” o “jurajkuni”. Para judiuecha jindeespti jurhiatikua siete mándani semana (biernesï ueenasïreendi enga na jurhiata inchajtsïkupiringia ka sábadu kʼamakurhisïreendi enga na jurhiata inchajtsïkupiringia). Sábaduechani no nema ánchikuarhisïreendi, saserdotiichajkuksïsï ánchikuarhiendi templurhu. Ístu ima jurhiatikuecha engaksï judiuecha kʼuínchienga uandasïreendiksï eska sábaduespka, ka ístuksï ísï arhisïreendi uéxurhini sieteni ka uéxurhini sinkuentani. Uéxurhini siete jimbo, no ma ambe ikaranhasïreendi ka ístuksï no arhiasïreendi israeliteechani eskaksï jatsispka para maiampini na engaksï xáni kántspeni japiringa. Ambe enga Moisésiiri Lei uandeenga para no úni sábadu jurhiatikuechani, sési jarhaspti, joperu relijioniiri orhejtsïkutiichaksï sánhani arhispti sánderu uánikua ambe jatsikuntani, jimbosï Jesúsiiri jurhiatikuechani jimbo kánikua úkua jukaptia meru ísï úni, jimboka jukari uánikua ambeespkia (Éx 20:8; Le 25:4; Lu 13:​14-​16; Kol 2:​16).

  • saduseuecha.

    Grupu ma enga kánikua mítekateepka ka enga judiuecheeri relijionirhu uérapka, indeni grupurhu jarhasptiksï máru kʼuiripuecha engaksï saserdotiipka, ka ístu máru engaksï parientiipka inde saserdotiicheeri ka máruksï jindeespti Kʼérati Juesiicha. Saduseuechaksï no jaiapanhentasïreendi ambe engaksï fariseuecha pʼindepka úni ka nijtu máru ambe engaksï fariseuecha jakajkuenga. Ístuksï no jakajkusïreendi eskaksï uarhiriicha úsïnga tsíntani nijtuksï jakajkueni eskaksï jarhaska ánjeliicha. Iichaksï ikiakusïreendi Jesúsini (Mt 16:1; Úk 23:8).

  • salmu.

    Pirekua ma para kʼéri ambe arhini Tata Diosïni. Indeksï pirekuecha kústakua jingoni kústanhasïreendi paraksï kómarhini Tata Diosï Jeobani, pori ejemplu, jiáni engaksï kʼuiripuni japarini kʼéri ambe arhienga Tata Diosïni Jerusaléni anapu templurhu (Lu 20:​42; Úk 13:​33; Snt 5:​13).

  • Salomóniiri Portali.

    Jiánisï enga Jesúsi echerirhu irekani japka, templurhu, pasiiu ma jarhaspti enga uánikua postiichani o pilariichani jukaapka ka esteisï jarhaspti. Uandanhasïreendi eska jiáni únhaspka enga Salomóni templuni úpka. Jesúsi jimeesïsï xanharaspti jiánisï enga iauani japka ka jimaksï tánguarhintasïreendi orheta kristianuecha paraksï Tata Diosïni kómarhini (Jn 10:​22, 23; Úk 5:​12).

  • Samaria anapuecha.

    Ueenani jámani, ísïksï arhiasïreendi israeliteechani engaksï jindeepka norti anapu 10 tribuecha, joperu ísï tátsekua engaksï Asiria anapuecha inchaakupka Samaria uéxurhini 740 a. de J. ístuksï ísï arhiasïreendia imani uérakua anapuechani engaksï asiriuecha Samaria paapka. Jiáni enga Jesúsi echerirhu japka, nóteruksï xáni ísï arhiasïreendia imani kʼuiripuechani engaksï Samaria anapuepiringa. Sáno méntkisï, úrakuarhesïreendi para imani kʼuiripuechani arhikuekaani engaksï relijioniiri grupurhu ma japka, i grupu Sikemi ka Samariaisï jarhaspti. Ima kʼuiripuecha engaksï ini grupurhu jámeenga méntkuksï máteru ambe jakajkusïreendi eska judiuecheeri relijioni (Jn 8:​48).

  • Samaria.

    Ireta enga 200 uéxurhini kapitaliipka Israeli anapu juramukueri engaksï jindeepka norti anapu 10 tribuecha, ka ístu Samaria arhinhasïreendi iámu jimeesï enga xáni juramuenga. I ireta juáta ma jimbo uaxastanhaspti enga Samaria arhinheenga. Jiáni enga Jesúsi echerirhu japka, Galilea norterhisï pakarasïreendi Samaria ka Judea surirhisï. Enga Jesúsi nireenga nani, no aianhpispti Samariaisï, joperu ménichanisï jimeesïsï nitamaspti ka uandontskuarhespti máru Samaria anapuechani jingoni. Pori ísï arhini, Pedru úraspka máteru Reinueri iabeni jiáni engaksï Samaria anapuecha espiritu santu intsïnhapka (1Re 16:​24; Jn 4:7; Úk 8:​14).

  • sánderu ambakiti tsakapu.

    Imani tsakapunisï arhikuekajti enga kʼumanchikuarhu karhakua jukeenga para eskinani ma jójtsïtani para sánderu uíuinhasï jarhani. Ka sánderu ambakiti tsakapu jindeespti ima tsakapu enga pítsekuarhu jukeenga eskina ma jimbo. Sáno méntkisï, ambanharhi tsakapuksï ma erakusïreendi para imani kʼumanchikuecharhu jatsikuni nani enga uánikua kʼuiripu jámapiringa o para iretarhu anapu bardeechani jatsikuani. Ístu i uandakua úrakuarhesïndi para echeriiri pítsekuechani arhikuekaani, nájkiruka echeri no ma pítsekua jukaka. Biblia ístu uandasïndi eska Jesúsi jindeeska kúnguarhikuarhu anapu “sánderu ambakiti tsakapu” enga pítsekuarhu jukaka, ka kúnguarhikua ísïisti eska Tata Diosïiri kʼumanchikua (Éf 2:​20; Job 38:6).

  • Sánderu Kʼéri Orhejtsïkuti.

    Griegu jimbo imani kʼuiripuni arhikuekasïndi enga orhekupaajka máteruechani. Arhikuekasïndi sánderu kʼéri ánchikuarhitani enga tata Jesukristu újka para pʼímutaantani imani kʼuiripuechani engaksï no méni jurajkujka Tata Diosïni, paraksï nóteru uarhinia pekaduni jimbo ka ístu jarhuataasïndi paraksï úni irekani para méntkisï (Úk 3:​15; 5:​31; Eb 2:​10; 12:2).

  • sánderu kʼéri saserdoti.

    Moisésiiri Lei jimbo, jindeespti ima saserdoti enga sánderu kʼéri ambeepka. Ima uandapikuasïreendi iretarhu anapuechani Tata Diosïni japarini ka ima orhejtsïkuasïreendi máteru saserdotiichani. Imajkusï sésikua jatsipti para inchani imani Kuarturhu enga Sánderu Pímbinhasïipka ka enga Tabernakulurhu inchandikutini japka ka ísï tátsekua templurhu. Ma xanharijkusï incheendi mándani uéxurhini, ima Jurhiatikua enga Tata Diosï Puákuantauenga Pekaduechani. I uandakua sánderu kʼéri saserdoti ístu tata Jesukristuni arhikuekasïndi (Le 16:​2, 17; 21:​10; Mt 26:3; Eb 4:​14).

  • Sánderu Pímbinhasï Kuartu.

    Tabernakulurhu ka templurhu inchandikutini jarhaspti; ístu ísï mítekateespti eska Pímbinhasï Pímbinhasïicheeri. Incharini jarhaspti arka pakatperakueri. Lei uandasïreendi eska sánderu kʼéri saserdotijkusï úpiringa inchani mándani uéxurhini, ima Jurhiatikuajku enga Tata Diosï Puákuantauenga Pekaduechani (Éx 26:​33; Le 16:​2, 17; 1Re 6:​16; Eb 9:3).

  • Sanedríni.

    Kʼérati Juesiicha engaksï judiuepka ka engaksï Jerusaléni jarheenga. Jiáni enga Jesúsi echerirhu irekani japka, 71 achamasïichaksï jindeespti inde Kʼérati Juesiicha, jima jarhasïreendi sánderu kʼéri saserdoti ka imeecha engaksï antesi sánderu kʼéri saserdotiipka, sánderu kʼéri saserdotiicheeri parientiicha, orhejtsïkutiicha, imeecha engaksï tribuechani orhejtsïkuauenga, familieri orhejtsïkutiicha ka ístu karariicha (Mr 15:1; Úk 5:​34; 23:​1, 6).

  • santuariu.

    Sáno méntkisï, úrakuarhesïndi para lugarini ma arhikuekani enga míndakata jaka para jima kómarhini, pímbinhasï lugari ma. Joperu uánikua xanhari ístu tabernakuluni arhikuekasïndi o Jerusaléni anapu templuni. Ístu Biblia uandasïndi eska ísï arhinhasïnga jima enga Tata Diosï Jeoba irekani jaka auandarhu (Éx 25:​8, 9; 2Re 10:​25; 1Cr 28:​10; Ap 11:​19).

  • saserdoti.

    Jindeespti achamasï ma enga Tata Diosï úreenga para iretarhu anapuechani jingoni uandontskuarheni; arhistakuasïreendi iretarhu anapuechani neespi Tata Diosï ka ambe enga xáni juramuenga. Ka ístu jindeespti para iretarhu anapuechani uandapikuani ka kómarhijpikuani jiáni engaksï kéjtsïtakuenga Tata Diosïni. Ante de Moisésiiri Lei jarhani, taati ma jindeesïreendi enga ueenga indeni ánchikuarhitani komueska saserdoti ma para imeeri familia. Ka enga na japkia Lei, saserdotiichaksï Aaróniiri kʼumanchikuarhu anapuesïreendi, engaksï Lebíiri triburhu anapuepka, ka ístuksï jarhuataasïreendi máteru tatakeechani engaksï lebiteepka. Jiáni enga ueenaka marhuani jimbanhi pakatperakua, Tata Diosïiri Israeli niárastia jindeeni ireta ma saserdotiicheeri ka tata Jesukristu jindeesti Sánderu Kʼéri Saserdoti (Éx 28:​41; Eb 9:​24; Ap 5:​10).

  • Satanási.

    Uandakua ebreu jimbo arhikuekasïndi ‘ima enga tájpanharhikpejka’. Ísï arhinhasïndi Noambakiti, ima enga xáni ikiakujka Tata Diosïni (Job 1:6; Mt 4:​10; Ap 12:9).

  • seiu.

    Jindeesti para mínda jatsikuni ambe ma, atsïmurhu o serarhu, inde seiu xarhatasïreendi neerispi ambe ma, ístu eska ambe ma ísïminduespka, o enga pakatperanheenga ambe ma, ka ima ambe enga seiu jukarini jarheenga komueska sïranda ambe, puerteecha ka tumbeecha jamberi, jatsisïreendiksï para janhanharhinhani. Ióntki anapu seiuechaksï chopesïreendi jimbokaksï tsakapu, marfili ka chkari jingoni úkata jarhasïreenga ka letreecha ka dibujuechanksï jukanharhisïreendi. Enga Biblia uandajka eska ambe ma seiu jukarixaka jindeesti para arhikuekani eska ambe ma ísïmindueska, eska nemeeriiska o eska jískakata jarhaska o eska no nema míteska (Mt 27:​66; Jn 6:​27; Éf 1:​13; Ap 5:1; 9:4).

  • sekta; grupu.

    Grupu ma enga máteru ambe jakajkujka ka engaksï kuájpijka ambe engaksï jakajkujka o engaksï chúxapajka kʼuiripuni ma. Judiuecheeri relijioni jimbo, tsimani grupuechaksï jarhaspti engaksï sánderu mítekuarhipka: fariseuecha ka saduseuecha, ka inde uandakua úrakuarhesïreendi para iichani arhikuekaani. Kristianuechanksï ísï arhiasïreendi sekta o grupu ma engaksï arhikuarhijka nasarenuecha, jamberi jimbokaksï jurajkuspka judiuecheeri relijionini. Ísï tátsekua, kúnguarhikuarhuksï niáraspti jarhani grupuecha engaksï máteru ambe jorhentpienga, komueska Nikolásiiri grupu enga Apokalipsisi jimbo uandajka (Úk 5:​17, nota; 15:5, nota; 24:5, nota; 28:22, nota; Ap 2:6; 2Pe 2:1, nota).

  • semiia ambe uauatani; jima engaksï semiia ambe uauateenga.

    Paraksï semiiani ambarheni, pirimu ma jimboksï uauarhukusïreendi, o enga sánderu kániipiringia, máteru ambe jingonksï uauarhukusïreendi, pori ejemplu, animaliichanksï chkari ma jatsikuasïreendi paraksï antsitani. Engaksï na pʼikunteengia pʼikuntskuani, kétsekuaksï etsakusïreendi ma uirhipandani paraksï animaliicha jimeesïsï nitamani chkari ma antsikuparini. Karhakisïksï ambarhesïreendi jimboka jimeesïsï sánderu tarhiasïreenga (Le 26:5; Is 41:​15; Mt 3:​12).

  • sepu.

    Jindeesti para kʼuiripuni ma kastigarini jimboka no jurajkusïreenga para manakuarhini. Ménichani jindeespti para kʼuiripu no úni jantsiriichani manataani. Ka ménichani para kʼuiripu no sáni agustu jarhani jimboka no úpiringa manataani jantsiriichani, nijtu jájkiichani ka nijtu anhanchakuani (Jer 20:2; Úk 16:​24).

  • Sésari.

    Roma anapuecheeri apeidu máespti ka tátsekua ísïksï arhiasïreendia Roma anapu juramutiichani. Bibliarhu arhisïndi na engaksï arhinheenga máru ka jindeesptiksï Augustu, Tiberiu ka Klaudiu. Nájkiruka no uandajka na arhinhasïreeni Neróni, uandasïndi eska imajtu Sésariispka. I uandakua Sésari ístu jukasti Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka para juramutiichani arhikuekaani o Estaduni (Mr 12:​17; Úk 25:​12).

  • Seusi.

    Sánderu kʼéri diosï engaksï Gresia anapuecha kómarhienga. Listra, máru kʼuiripuechaksï uandaspti eska Bernabé jindeespka Seusi. Listra no iauani, uánikua ambe exenhantasti nani enga karakata jaka “Seusiiri saserdotiicha” ka ístu “diosï Seusi jurhiateesti”. Ima barku enga Malta uérapka ka nani enga Pablu jatapapka, Seusiiri uájpeechani jukarhuaspti, Kástori ka Póluksï (Úk 14:​12; 28:​11).

  • sierbo ministeriali.

    Ménisï ísï tradusirikuarhisïndi uandakua enga griegu jimbo jindeeka diákonos, ka enga someni ísï tradusirikuarhijka komueska “ima enga marhuajka” o “ima enga jántspini jámajka”. Sierbo ministerialiichaksï jarhuataasïndi kúnguarhikuarhu anapu orhejtsïkutiichani. Ka paraksï úni intsïnhani indeni ánchikuarhitani, jatsistiksï para úni jarhani ambe enga Biblia kurhakuajka (1Ti 3:​8-​10, 12).

  • sïkuami.

    Kʼuiripu ma enga no sési jásï espirituecheeri uinhapikuani kámajka (Úk 13:6).

  • sïkuami; adibinu.

    Kʼuiripu ma enga uandajka eska úsïnga uandani ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini. Biblia ístu ísï arhiasïndi imeechani engaksï jóskuecheeri ambe mítekuka ka imeechani engaksï xásï ambe niátajka (Le 19:​31; Dt 18:​11; Úk 16:​16).

  • sïkuamikua ambe.

    Indenisï arhikuekajti engaksï kʼuiripuecha jakajkujka eska kʼuiripueri espiritu seguiriini jarhasïnga irekani enga uarhijkia ka eska úsïnga kʼuiripuechani jingoni uandontskuarheni kʼuiripuni ma jimbo enga újka espirituechani jingoni uandontskuarheni. Uandakua griegu jimbo jindeesti farmakía, enga arhikuekajka ‘droga ambe kámani’. Kʼuiripuechaksï ísï uandasïreendi jimbokaksï ióntki droga ambe úrasïreenga paraksï jarhuajperata kurhakuani demoniuechani ka uinhapikuaksï íntsaani paraksï úni sïkuamikua ambe niátani (Gal 5:​20; Ap 21:8).

  • Sioni; Sioni juáta.

    Ísï arhinhasïreendi ireta Jebúsi enga sési ótakata japka, jimaksï irekaspti jebuseuecha ka juáta sapichu ma jimbo jarhaspti suroesteisï Jerusaléni. Enga na Dabidiiripkia inde ireta, jima úspti imeeri kʼéri kʼumanchikuani ka tátsekua ísï mítekuarhisptia komueska “Dabidiiri Ireta” (2Sa 5:​7, 9). Enga Dabidi jima pápka arkani, i lugari pímbinhajkunhantaspti para Tata Diosï Jeoba. Ísï tátsekua ísï arhinhasïreendia iámu jimeesïsï enga xáni templuepka Moria juáta jimbo, ka ménisï iámu ireta Jerusaléni arhikuekasïreendi. Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, inde nombri someni úrakuarhesïndi para máteru ambe arhikuekani (Sl 2:6; 1Pe 2:6; Ap 14:1).

  • Siria.

    Karakateecharhu engaksï Griegu jimbo Karanhaka, estadu máespti enga Roma anapuecheriipka ka Antiokía kapitaliispti. Sáno iámu jimeesïsïispti nani enga Siria japka (enga ístu jindeeka Arami) inde Siria enga Karakateecharhu uandajka engaksï Ebreu jimbo Karanhaka. Ima enga Siria juramuenga ístu iámu Palestinaisï juramusïreendi (Lu 2:2; Úk 18:​18; Gal 1:​21).

  • sirkunsisioni.

    Jindeesti pasïri pʼikujtsïkuni tsʼiuerakuani o imani pasïrini enga tatakeecheeri tsʼiuerakuarhu jukajtsïka. Abraáni ka imeeri uájpeechaksï jatsispti para ísï úni, joperu nóteru uétarhisïndia eskaksï kristianuecha ísï uaaka. Ístu, máru karakateecharhu úrakuarhesïndi para máteru ambe arhikuekani (Gé 17:​10; 1Ko 7:​19; Flp 3:3).

  • Sirte.

    Libia uanamukutenisï nani enga no káni jauameka, África nortisï, ka jima kutsari jatamesïreendi enga manameenga. Imeecha engaksï barkuecha jimbo jámeenga, kánikuaksï chésïreendi jimeesïsï nitamani jimboka kánikua kutsari jatamesïreenga ka no xarhamesïreendi ka ístu manamesïreendi indeni jimbo enga itsï karhareenga o kétseni (Úk 27:​17).

  • sïuangua.

    Animalicheeri sïuangua enga ísï úranheenga eska basu ambe ka para aseiti ambe jatsirani, pintura ka atanharhikua ambe ka ístu úrakuarhesïreendi para kústani ka para aianhpini enga ambe ma japiringa (1Sa 16:​1, 13; 1Re 1:​39; Eze 9:2). Ka uánikua xanhari, sïuangua arhikuekasïndi uinhapikua, iretani ma andani ka andapiti uérani (Dt 33:​17; Miq 4:​13; Lu 1:​69).

  • suerte jimbo.

    Ióntki, kʼuiripuechaksï pʼindespti suerte jimbo exeni ambeksï úpirini. Kununharhiasïreendiksï tsakapu sapinharhichani o chkari sapirhati ambe, o ístuksï ambe ma jimbo jatsiraasïreendi ka tátsekuaksï manataasïreendi. Ima enga uéreenga o imani engaksï pʼiteenga, indesï xarhateendia ambe engaksï úpiringa. Sáno méntkisï, orhetaksï kómarhisïreendi ante deksï ísï úni (Mt 27:​35; Úk 1:​26).

T

  • talentu.

    Israeliteechaksï talentu úrasïreendi para sánderu kʼuetsapiti ambe tsʼéritani ka ístu inde sánderu jukaparhaspti. Ma talentu 34.2 kilu kʼuetsapespti (75.5 libra; 91.75 libra troi; 1.101 onsa troi). Talentu griegu sánderu sapichuespti ka xánisï kʼuetsapespti 20.4 kilu (44.8 libra; 54.5 libra troi; 654 onsa troi) (1Cr 22:​14; Mt 18:​24).

  • Tártaru.

    Karakateecharhu engaksï griegu jimbo karanhaka, arhikuekasïndi na engaksï jaka ima ánjeliicha engaksï no kurhajchapka Tata Diosïni Noéri jurhiatikuechani jimbo ka na engaksï nóteru jurajkunhajkia para úni ambe ma. Enga 2 Pedru 2:4 jimbo uandajka eskaksï ima ánjeliicha engaksï no sési ambe niátapka kʼuaninhanhaspka Tártarurhu (ísï tradusirikuarhisïndi tartaróō) no imani Tártarunisï arhikuekajti engaksï kʼuiripuecha uandajka eska jarhaska (máru kʼuiripuechaksï uandasïndi eska Tártaru kárseli máeska enga inchatsekurhitini jaka enga pápkʼandeka ka enga jindeeka para diosïicha engaksï no xáni kʼéri ambeeka). Sánderu sési, arhikuekasïndi eska Tata Diosï nóteru jiárhitaaskia paraksï auandarhu jarhani, eskaksï euanhantaska indeni ánchikuarhitani engaksï ueenga, ka eska ísï peeraaska enajkiksï pápkʼandekuarhu jaki, jimboka méntku nóteru jiárhitaaskia paraksï míteni, kurhanguni o jánhaskani indeni ambe enga Tata Diosï úni jaka. Biblia ístu uandasïndi eskaksï kánikua no sési kʼamajkunhaaka, jimbokaksï kʼamajkunhaaka para méntkisï Satanásini jingoni, Noambakiti, enga jindeeka imeecheeri juramuti. Ísï jimbo, Tártaru arhikuekasïndi na engaksï xáni no sési jaka inde ánjeliicha engaksï no kurhajchaka Tata Diosïni. Joperu no jimeesti “nani enga xáni jauanhika” enga Apokalipsisi 20:​1-3 jimbo arhijka.

  • Tata Diosïiri Reinu.

    Sáno méntkisï, íksï uandakuecha úrakuarhesïndi para arhikuekani eska Tata Diosïjkusï juramukujka iámindu ambeni, ísï jimbo, Tata Diosï gobiernu ma peerasti para imeeri Uájpa juramuni, Kristu Jesúsi (Mt 12:​28; Lu 4:​43; 1Ko 15:​50).

  • Tata Diosï kánikua kóntpintasïndi.

    Uandakua griegu jimbo ísï kurhangukuarhisïndi komueska ambe ma enga nema kánikua jaiapanhentajka o ambe ma enga kánikua sési jáxeka. Sáno méntkisï, intsïmperata máesti enga nema uékperakua jimbo íntspijka. Enga uandajka eska Tata Diosï kánikua kóntpintasïnga, arhikuekasïndi na enga intsïmpijka ambe ma ka na enga kánhachani íntspijka joperu no ísï úsïndi paraksï kʼuanhaskukuntani. Enga Tata Diosï kánikua kóntpintajka, xarhatasïndi na enga kánhachani íntspijka, eska Tata Diosï máeska enga kánikua sési kámpijka ka na enga kánikua xénchaajka kʼuiripuechani. I uandakua griegu jimbo ísï tradusirikuarhisïndi “jaiapanhentani” ka “uékperakua jimbo intsïmpini”. Ka arhikuekasïndi enga nema íntskujka ambe ma kʼuiripuni ma, nájkiruka i kʼuiripu no ma ambe úka para ísï andakuarheni o nájkiruka no jukanchaka intsïnhani; ka eska ísï jimbojkusï íntskuka jimboka imasï uékaka íntskuni (2Ko 6:1; Ef 1:7).

  • Tateeri Sena.

    Ini sena jimbo, kurhinda no xarhipiti jukari ka binu anhaspti, ka íksï arhikuekasïndi Kristueri kuerpu ka iurhiri; miántani Jesúsiiri uarhikuani. Biblia uandasïndi eskaksï kristianuecha jatsiska para miántani ini senani; jimbosï ístu ísï arhinhajti tata Jesukristueri uarhikuani miántani (1Ko 11:​20, 23-​26).

  • templu.

    Israeli, kʼéri kʼumanchikua ma enga Jerusaléni japka ka únhaspti paraksï israeliteecha jima kómarhini Tata Diosïni ka paraksï nóteru kámania tabernakuluni. Orheta templu enga japka, Salomóni úspti ka Babilonia anapuechaksï xerentaspti. Máteru templuni Sorobabeli úspti engaksï na kʼuanhatsentapkia Babilonia uératini, ka ísï tátsekua Erodesi Kʼéri ménderu úntaspti. Ménisï Biblia uandasïndi eska jindeeska “kʼumanchikua” (Mt 21:​13; Lu 11:​51, nota; 1Cr 29:1; 2Cr 2:4; Mt 24:1).

  • tiempu; tiempuecha.

    Ísï tradusirikuarhisïndi uandakua enga griegu jimbo jindeeka aiṓn para arhikuekani na enga jánhaskuarhini jaka parhakpinirhu o ambe enga xáni úkuarhini jarhajka ma tiempu o máru uéxurhini jimbo. Enga Biblia uandajka “ini parhakpini anapu ambe” o “i tiempu anapu”, indenisï arhikuekajti na enga jánhaskuarhini jarhajka ma tiempu parhakpinirhu ka na enga irekanhani jarhajka (2Ti 4:​10). Jiáni enga Tata Diosï pakatperapka israeliteechani jingoni, Tata Diosï ueenaspti kuenta úni tiempu ma, ka máruksï uandasïreendi eska inde tiempu jindeespka israeliteecheeri o judiuecheeri jurhiatikuecha. Tátsekua tata Jesukristuni jimbo ka indeni jimbo enga íntspika imeeri tsípikuani parajtsïni euajpintani, Tata Diosï ueenaspti kuenta úni máteru tiempu, inde tiempu sánderumindu jindeepirindi para ima kristianuecha engaksï erakukateeka. Ísï jimbo, ueenakuarhispti máteru tiempu, ka úkuarhipirindi ambe enga Leiiri pakatperakua tʼuini xarhatapkia. Enga uandajka “tiempuecha”, indenisï arhikuekajti na enga mámaru jánhaskuarhijka parhakpinirhu, ióntki o sánderu orhepatini (Mt 24:3, nota; Mr 4:​19, nota; Ro 12:2, nota; 1Ko 10:​11, nota). Exe je ENGA KʼAMAKURHINI JAUAKIA TIEMPU.

  • trompeta.

    Tiámu jingoni úkata jarhasti ka jindeesti para aianhpini ambe ma o para kústani. Apokalipsisi jimbo, uánikua xanhari uandasïndi eska trompeta kústanhasïnga para uandantani eska Tata Diosï Jeoba kastigarpiaka ka ístu para imani ambe uandantani enga Tata Diosï uaaka (1Ko 15:​52; Ap 8:​7-​11:​15).

  • tumba.

    Enga primera letra minuskula jimbo karakata jarhajka imanisï arhikuejkajti nani enga jatsinhantajka nema. Ka enga primera letra maiuskula jimbo karakata jarhajka jindeesti uandakua enga ebreu jimbo jindeeka Seoli ka griegu jimbo Adesi. Ka íksï arhikuekasïndi jima engaksï uarhiriicha mintsikuarhini jaka, joperu inde lugari no nani jarhasti, o ístu arhikuekasïndi na engaksï jaka uarhiriicha jimbokaksï nóteru ambe ma úsïngia úni, niteruksï ambe ma míteni (Gé 47:​30; Ec 9:​10; Mt 27:​61; Úk 2:​31).

TS

  • tsakapu molinurhu anapu.

    Tsakapu uirhipinharhi ma enga máteru tsakapurhu kújtsïtanheenga, sáno májkueni jásï ma, ka jiminksï urusïreendi semiia ambe. Imani tsakapurhu enga kétsekua nireenga, chkariksï ma jatsikusïreendi terujkani paraka karhakua anapu tsakapu úpiringa ma uirhipandani uantsïkuarhini. Jiánisï enga Biblia karanhaka, kʼuiripuechaksï jatsikuarhesïreendi molinu ma imeecheeri kʼumanchikuecharhu ka uarhiitiichaksï uantsïtasïreendi jájki jingoni. Jiáni enga kʼuiripu ma sentabu ambe kuániteenga máteru kʼuiripuni, euasïreendi ambe ma para seguru jarhani eska kʼuanhaskukuntapiringa, ísï jimbo, Moisésiiri Lei uandasïreendi eska i kʼuiripu no jámapiringa molinuni pakatakuarhini o tsakapuni enga karhakua nireenga, jimboka molinu kánikua uétarhisïreenga paraksï familiecha pauani pauani jatsikuarheni kurhinda. Jarhasptiksï molinuecha engaksï sánderu kʼénharhipka ka iichanksï animaliicha uantsïtaasïreendi (Dt 24:6; Mr 9:​42).

  • tsíntani.

    Arhikuekasïndi enga uarhiri ma ménderu niárajka tsípiti jarhani. Uandakua griegu anástasis arhikuekasïndi ‘jauatani’ o ‘tarhatani’. Biblia uandasïndi eskaksï nuebe kʼuiripuecha tsíntaspka, kuenta úxatiia Jesúsini enga Tata Diosï Jeoba tsítantaka. Elíasi, Eliseu, Jesúsi, Pedru ka Pablu, tsítaantasptiksï kʼuiripuechani, joperu Tata Diosïiri uinhapikuani jimboespti. Paraka úkuarhiaka ambe enga Tata Diosï Jeoba uéjka, uétarhisïndi eskaksï echerirhu tsíntaaka ‘imeecha engaksï sési jámaka ka ístu imeecha engaksï no káni sési jámaka’ (Úk 24:​15). Biblia ístu uandasïndi eskaksï jarhaska máru engaksï auandarhu tsíntaaka, uandasïndi eskaksï jindeeska imeecha “engaksï orheta ueenaaka tsíntani” o “engaksï orheta tsíntaka” ka Jesúsiiri ermanu jémbeechani arhikuekaasïndi engaksï espiritu santu jimbo erakunhaka (Flp 3:​11; Ap 20:​5, 6; Jn 5:​28, 29; 11:​25).

U

  • uananchatarakua.

    Ambe máespti enga chkariiriipka o tiámueri. Kʼuiripuechaksï anhanchakuarhu peerasïreendi paraksï párani ambe ma ka mándani ladu jimboksï tirhipasïreendi ambe ma; ístuksï uananchatarakua ma jatsikuasïreendi animaliichani paraksï antsitani ambe ma jiáni engaksï tarheni jámapiringa, sánderumindu ueechani, o paraksï karreta ma antsikuni. Jántspiriichaksï uananchatarakua ma kámasïreendi paraksï kʼuetsapiti ambe párani, jimbosï ima kʼuiripu enga jántspini jámeenga o enga jatsipiringa para kurhajchani máteru nemani, o enga no sési kánhapiringa o no sési nitamakuarhini ísïisïreendi komueska uananchatarakua ma kámani. Uandakua kénditani o kuarhakuni uananchatarakuani, arhikuekasïreendi nóteru játspiriinia, nóteru no sési kánhania nijtu jukari ánchitanhani (Le 26:​13; Mt 11:​29, 30).

  • uarhiiti ísku jándi; acheeti ísku jándi.

    Kʼuiripu ma enga sentabu jimbo relasioni seksuali jatsijka nemani jingoni enga no imeeri uámbeuaka o témbeeni. Uandakua enga griegu jimbo jindeeka pórnē arhikuekasïndi ‘atarantani’. Lei uandasïreendi eska no sési jarhaspka ísku jándi úkuarhini sentabu jimbo. Tata Diosï Jeobaeri templurhu, méntku no jiókuarhinhasïreendi sentabu engaksï ístu jándiicha andeenga, joperu ima relijioniicha engaksï diosï úkateechani kómarhiauenga, imeechaksï kʼóru ísku jándi úkuarhisïreendi paraksï úni sentabu jatsini (Dt 23:​17, 18; 1Re 14:​24). Enga Biblia uandajka uarhiiti ísku jándi jindeesti para kʼuiripuni ma arhikuekani, iretani ma o grupuni ma enga diosï úkateechani kómarhiajka o máteru ambeni ka jini uandani jarhani eska Tata Diosïni marhuakusïnga. Apokalipsisi jimbo, uandasïndi eskaksï relijioniicha ísï jámasïnga, ka ísïksï mítekateesti komueska “Kʼéri Babilonia”, jimbokaksï sési pájperasïnga parhakpini anapu juramutiichani jingoni paraksï iicha juramukua íntskuni ka jatsikuarhekua ambe (Ap 17:​1-5; 18:3; 1Cr 5:​25).

  • últimu jurhiatikuecha.

    Enga Biblia uandajka ambe enga úkuarhiaka sánderu orhepatini, úrasïndi indeni uandakuechani para imani tiempuni arhikuekani enga sánderku kueratani jarhajkia para kʼamakurhini ambe enga úkuarhini jaka (Eze 38:​16; Da 10:​14; Úk 2:​17). Seguni ambe enga uandaaka Biblia eska úkuarhiaka, ménisï namunitku uéxurhini arhikuekasïndi o ménichani uánikua. Biblia úrasïndi ini uandakuani para uandani eska i tiempu jindeeska ‘últimu jurhiatikuecha’, i tiempu enga Jesúsi ixú jakaia (2Ti 3:1; Snt 5:3; 2Pe 3:3).

X

  • xanharu.

    Bibliarhu, indenisï arhikuekajti na enga jámajka kʼuiripu ma, indeni jánguani enga Tata Diosï Jeoba jaiapanhentajka o enga no jaiapanhentajka. Uandanhasïreendi eskaksï tata Jesukristueri chúxapatiicha ‘Xanharurhu’ jámasïreenga, jimboka na engaksï irekeenga, xarhatasïreendiksï eskaksï mintsikasïreenga tata Jesukristuni ka ísïksï jámasïreendi eska ima na jámeenga (Úk 19:9).

  • xarhipiti; kʼúratarakua.

    Úrakuarhesïndi para tsïrerini o itsïni xarhiperani. Engaksï na xarhipereengia tsïrerini, patsasïreendiksï sáni paraksï tátsekua ménderu xarhiperani tsïrerini. Biblia uánikua xanhari úrasïndi indeni uandakuani para pekaduni arhikuekani ka imani ambe enga terejka. Ka ístu úrakuarhesïndi para imani ambe arhikuekani enga kʼéni jarhajka, joperu enga no nema exejka ka enga iápurisï etsakuarhijka (Éx 12:​20; Mt 13:​33; Gal 5:9).

  • xukuparhakua para uarhipeni.

    Ambe engaksï xáni kámeenga sondaduecha paraksï kuájchakukuarhini. Ari ambe jindeespti: kasku ma, inchanhikua ma, jónguarhikua, ka jukasïreendiksï ambe ma jurhintskuarhu kétsekua ka ístuksï kámasïreendi kuájchakutarakua (eskudu) ma (1Sa 31:9; Éf 6:​13-​17).

    Publikasionicha pʼurhe jimbo (2006-2025)
    Míkantani juchiiti kuentani
    Inchani kuentarhu
    • Purépecha
    • Axakuni nemani
    • Ambe engani sánderu tsitijka
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Néna úrani pájinani ka ambe jarhaski
    • Na enga úrakuarhijka chaari informasioni
    • Mójtaku je ambe engajtsï uéjka eska úrakuarhiaka chaari iformasioniiri
    • JW.ORG
    • Inchani kuentarhu
    Axakuni nemani