BIBLIOTEKA INTERNETIRHU Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA INTERNETIRHU
Purépecha
  • BIBLIA
  • PUBLIKASIONIICHA
  • TÁNGUARHIKUECHA
  • bt kap. 27 páj. 241-248
  • Iámindu ambe sési aianguaspti

No jarhasti bideu ixú.

Tekaachentajtsïni je, no sési uérasti ambe ma bideu jingoni.

  • Iámindu ambe sési aianguaspti
  • Ju je sési aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe
  • Subtitulu
  • Sánderu ambe enga íri ambe uandajka
  • “Diosmaiamukua íntskuntaspti Tata Diosïni ka kánikua sési pʼikuarherantaspti” (Úkuecha 28:14, 15)
  • ‘Iápurisï no sési ambe uandanhasïndi i jimbanhi relijioniiri ambe’ (Úkuecha 28:16-22)
  • Ísï eska Pablu, ‘ju je juchajtu iámindu ambe sési aianhpiniʼ (Úkuecha 28:23-29)
  • “Aianguasïreendi Tata Diosïiri Reinueri ambe” (Úkuecha 28:30, 31)
  • Pablu Roma jarhasti
    Juchiti libru enga Bibliaeri ambe uandajka
  • ¡Ju je uinhapikuarhintani! Jeoba jindesti juchari jarhuajpiri
    Aianhpiri enga Jeobaeri Reinueri ambe Uandantajka (estudiu) 2020
  • “Ji no kulpa jatsiska enga nema niáraska uarhini”
    Ju je sési aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe
  • “Kurhaa je, jurajkuksïni aianguni ambemindusï úkuarhi”
    Ju je sési aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe
Sánderu ambe exeni
Ju je sési aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe
bt kap. 27 páj. 241-248

KAPITULU 27

Iámindu ambe sési aianguaspti

Nájkiruka Pablu ónhakata japka Roma, ima seguiriixapti aianhpini

Pʼitakata jarhasti Úkuecha 28:11-31

1. ¿Nénksï mintsikasïni Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha ka andi?

UÉXURHINI 59 jimbo isïispti ka barku ma jarhaspti enga jamberi kánikua trigu páni japka, inde barku Seusi uájpeechani jukarhuaspti. Seusi, grieguecheeri diosïispti. Inde barku isla Malta uéraspti ka Italia niraxati (nota para sánderu ambe jorhenguarhini para Úkuecha 28:11, Biblia de estudio jimbo). Jima niraxati Pablu jupikakata ka sondaduechaksï kuáxati, ka imeeri kompanieru jémbeecha Lukasï ka Aristarku, indeechajtuksï jima niraxati (Úku. 27:2). Imeecha engaksï barkurhu nirani jaka mintsikasïndiksï eska Kástori ka Póluksi kuájchakuauaka, joperu Pablu, Lukasï ka Aristarku nómbe. Iichaksï marhuakuxati Tata Diosï Jeobani kánikua mintsikaparini, ka sánderia iásï enga Tata Diosï Jeoba arhika Pabluni eska uandantaaka jurhimbikua ambe Roma ka eska Roma anapu juramuti japarini uandantaaka (Úku. 23:11; 27:24).

2, 3. ¿Naniisïsï niraspi barku ka né jarhuataspi Pabluni desde ueenakuarhutki?

2 Barku Sirakusa anhaxurhisïndi, sési jásï ireta ma enga Sisilia jaka enga sáno májkueniika eska Atenasi ka Roma. Ka tanimu jurhiatikua tátsekua Rejio niárasïndi, Italia surisï. Joperu ueenasïndi uinhamu tarhiani ka tarhiata úsïndi eska no jamberi tsimani jurhiatikua jimbojku niuaka 320 kilometru (200 miia) asta Puteoli anapu puerturhu, jima no iauani enga iásï jindeekia Nápoles (Úku. 28:12, 13).

3 Sánderkusï kueratani jatiia para Pablu Roma niárani, jima, juramuti Neróni jingoni pánhaati. “Tata Diosï enga iámindu ambe jimbo sési pʼikuastpentajka”, no méni jurajkusti (2 Kor. 1:3). Ka eskachi na exeaka, Tata Diosï méntkisï kuájchakuati apostolini, ka Pabluni méntkisï seguiriuati tsípikua jingoni uandantani Tata Diosïiri ambe.

“Diosmaiamukua íntskuntaspti Tata Diosïni ka kánikua sési pʼikuarherantaspti” (Úkuecha 28:14, 15)

4, 5. a) ¿Nénaksï kámaspi Pabluni Puteoli, ka andiksïsï jurajkuni japi para xáni ambe úni? b) ¿Nénaksï kánhaasïni ima kristianuecha engaksï ónhakata jarhajka jimbokaksï kánikua sési jámasïnga?

4 ¿Ambeksï úspi Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha engaksï na Puteoli japkia? Ju je kurhauani: “Jimachi exeantaspka máru erachiichani ka méntkujtsïni úndaspti arhini eskachi imeechani jingoni pakarapiringa siete jurhiatikua” (Úku. 28:14). Ima kristianuechaksï ambakiti ejemplu máesti jimbokaksï kánikua sési kámpesïreenga ka kánikuaksï kóndenhantaspti engaksï ísï sési kámpipka jimbokaksï kánikua uinhaperanhantaspka. ¿Joperu andisï Pablu xáni uánikua ambe úni japi ka jini jupikakata jarhani? Jamberi jimbokaksï sondaduecha mintsikeendi ka nóksï chéjkuni.

5 Ini jurhiatikuechani jimbojtu sáno májkueni ambe úkuarhisïndi. Jimbokaksï Tata Diosïiri marhuariicha kánikua sési jámasïnga kárselicharhu ka kampo de konsentrasionicharhu, jurajkunhasïndiksï paraksï máru ambe úni. Pori ejemplu, acheeti ma enga Rumania 75 uéxurhini ónhakuarhitini japiringa jimboka sïpani jámasïreenga, ueenaspti jorhenguarhini Biblieri ambe ka marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Jimboka ima xáni mójtakurhispka, kárselirhu anapu juramutiichaksï imani arhispti para nirani piáni máru ambe iretarhu, ¡ka jandiajku nipirindi! Ísï jimbo, enga Tata Diosïiri marhuari ma sési jásï ma jángua jatsiaka, juchaari Tata Diosï Jeobasï kʼéri ambe arhinhajti (1 Ped. 2:12).

6, 7. ¿Nénaksï xarhataspi Roma anapu erachiicha eskaksï kánikua xénchpesïreenga?

6 Jamberi Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha 50 kilometru (30 miia) xanharapti astakaksï Kapua niárapka ka tátsekuaksï xanharu ma jupikaspti enga Bía Apia arhinhajka ka enga Roma jamberi niárajka. I xanharu kʼérati tsakapuechani jatandeaspti engaksï bolkanirhu anapuepka. Jimeesïsï uératini kánikua sési erakuarhisïreendi Italia anapu echeriicha, asta Mari Mediterraneu. Ístu, jimeesïsï nitamasïreendi nani engaksï uánikua pantanuecha japka enga arhinheenga Pontinas enga 60 kilometru (40 miia) iauani japka Roma uératini ka nani enga japka Merkadu de Apio. Engaksï Roma anapu erachiicha mítepka eska Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha jimeesï ísï jarhaspka, nirasptiksï kúmuni. Máruksï niraspti merkadurhu jamberi ka máteruechaksï jima jamberi nani engaksï Tanimu Kʼumanchikuecha japka, ixúksï anhaxurhisïreendi máru paraksï mintsikuarhini sáni ka 50 kilometrisï (30 miia) iauani jarhaspti Roma uératini. ¡Xáni engaksï kánikua xénchauenga! (Úku. 28:15).

7 Indeeni merkadurhu enga Apio arhinheenga, no xáni sési jándespti para nema úni mintsikuarhini. Ka Roma anapu karari ma enga Orasiu arhinheenga, uandasïndi eska “indeeni merkadurhu enga Apio arhinheenga, uánikua marineruechaksï niárasïreenga ka ístuksï jima pakarasïreendi kʼuiripuecha engaksï kánikua no sési uandaripka” ka ima mismu jamberi no uékaspti jima senarini jimboka itsï “no ambanharhispka”. Joperu, nájkiruka xáni no sési jándepka, Roma anapu erachiichaksï tsípikua jingoni erokaspti Pabluni ka ístu máteru kristianuechani paraksï úni imeecha jingoni jarhani engaksï jamberi niárapiringa jima engaksï nirani japka.

8. ¿Andisï Pablu diosmaiamukua íntskuntapi Tata Diosïni jiáni enga exeapka erachiichani?

8 Biblia arhisïndi: “Enga Pablu exeapka, diosmaiamukua íntskuntaspti Tata Diosïni ka kánikua sési pʼikuarherantaspti” (Úku. 28:15). Pablu kánikua uinhapikuarhintaspti enga exeapka imani erachiichani enga xáni xénchauenga, jamberi máru ióni míteaptia. Joperu, ¿andisï diosmaiamukua íntskuntapi Tata Diosïni? Jimboka mítespka eska xénchpeni, jindeeska ambe ma enga Tata Diosï Jeobaeri espiritu újka (Gal. 5:22). Ini jurhiatikuechani jimbojtu inde mismu espiritu úsïndi eskaksï kristianuecha jarhuajperaaka ka eskaksï sési pʼikuastantauaka imeechani engaksï uétarhinchani jauaka (1 Tes. 5:11, 14).

9. ¿Nénachi uaa májkueni úni eskaksï ima erachiicha engaksï nípka kúmuni Pabluni?

9 Pori ejemplu, espiritu santu úsïndi eskaksï uánikua erachiicha sési káuaka sirkuitueri orhejtsïkutiichani, misioneruechani ka máteru erachiichani engaksï tiempu kompletueri marhuani jaka. Iichaksï uánikua sakrifisiuechani uaasïndi paraksï sánderu marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Engajtsïni pʼorhembiaka sirkuitueri orhejtsïkuti iáminduechachi jatsipiringa para kurhamarhikuarhini: “¿Ambe úpirini úni parani sánderu jarhuatani erachiini? ¿Úpirini pʼímarhini jucheeni imeeri témbani jingoni, enga tembuchatiika? ¿Úpirini arhutani tiempu parani imeecha jingoni aianhpini? Engachi ísï uaaka, uánikua kóntperatechanchi intsïnhauaka. Ka i ambesï úkuarhipti Roma anapu erachiicha jingoni engaksï kurhaapka ambakiti eksperiensiechani enga Pablu ka imeeri kompanieru jémbeecha aianguapka. ¡Eranhaska je na engaksï xáni sési pʼikuarherapka! (Úku. 15:3, 4).

‘Iápurisï no sési ambe uandanhasïndi i jimbanhi relijioniiri ambe’ (Úkuecha 28:16-22)

10. ¿Ambe úspi Pablu enga na niárapkia Roma ka néna jarhaspi Pablu jima?

10 Lukasï uandantasïndi: “Engachi na niárapkia Roma, jurajkusptiksï Pabluni eska jandiajku pakarani japiringa kʼumanchikuarhu ma ka eska sondadu ma kuáni japiringa” (Úku. 28:16). Ísï jimbo, Pablu kʼumanchikuarhu ma jupikakata jarhaspti. Enga ísï jupikakata japka no xáni no sésiispti joperu jatsisïreendi para kadeneecha jimbo jóndutini jarhani sondadu ma jingoni. Joperu no ma kadena úpirindi pʼínguni para ima uandantani Tata Diosïiri Reinueri ambe. Ísï jimbo, enga na tanimu jurhiatikua mintsikuarhipkia, pʼitajkuarhiaspti imani judiuechani engaksï sánderu kʼéri ambeepka para aianguani neespi ima ka para Tata Diosïiri ambe aianguani.

11, 12. ¿Enga Pablu judiuechani jingoni japkia Roma, ¿ambe arhiaspi judiuechani paraksï imeecha uékani kurhajchani?

11 Pablu arhiaspti: “Erachiicha, ji méntkuni no ma ambe no sési úska ka janhanharhisïnga iretani ka ístu ambe engaksï juchaari ióntki anapu parientiicha pʼindepka úni, joperujtsïni Jerusaléni jupikasti ka Roma anapuecha jingontsïni jurajkusti. Engajtsïni na mámaru ambe kurhamarhipkia, uékasïreendijtsïni jurajkuni jimbokajtsïni no ma ambe exechintaspka parajtsïni uándikuni. Joperuksï judiuecha no uékaspti jimbosïni kurhajkuarhipka eskarini Roma anapu juramuti jusgariipiringa, joperu no jimbokani uékapiringa uandakuantani juchiiti iretarhu anapuechani” (Úku. 28:17-19).

12 Enga Pablu arhipka “erachiicha” imani judiuechani, uékasïreendi xarhatani eska májkueniispka eska imeecha ka eskaksï no no sési ambe eratsepiringa imeeri ambe (1 Kor. 9:20). Joperu ístu mátirku arhiaspti eska no uékasïreenga uandakuantani imeecheri iretarhu anapuechani, sánderu sési uékasïreendi eska Roma anapu juramuti jusgariipiringa. Joperuksï ima iretarhu anapu judiuecha, no mítespti ini ambe (Úku. 28:21). Joperu, ¿andiksïsï Judea anapuecha no ma ambe aianguapi judiuechani? Libru ma ísï uandasïndi: “Inde barku jimbo enga Pablu nirani japka orheta niárapti Italia, ísï tátsekua enga na nitamapkia iauakua. Ka jimboka iauani jarhasïreenga no ma barku jámasïreendi marirhisï, ísï jimbo nóksï úpirindi axani nemani Roma, nijtu karakata ma nani enga Pablueri ambe uandapiringa”.

13, 14. ¿Néna ueenaspi Pablu aianguani Tata Diosïiri Reinueri ambe ka nénachi uaa májkueni úni eska ima?

13 Tátsekua Pablu ueenaspti Tata Diosïiri Reinueri ambe aianguani ka ísï arhiaspti parakaksï uékapiringa sánderu ambe míteni. Arhiaspti: “Jimboksïnisï pʼitajkuarhika parani chánksïni jingoni uandontskuarheni, jimbokani ini kadena jingoni jótakuarhetixaka imani ambe jimbo engaksï Israeli anapuecha mintsikani jaka” (Úku. 28:20). Ísïisti, indeni ambeksïsï mintsikendi engaksï kristianuecha aianhpienga Mesíasiri ambe ka Tata Diosïiri Reinueri ambe. Judiuecha engaksï orhejtsïkutiipka mókukusptiksï: “Sési japirindi eskaksïni tʼungini kurhajchapiringa parachi míteni nári exesïni tʼu, jimbokachi míteska eska iápurisï no sési ambe uandanhasïnga i jimbanhi relijioniiri ambe” (Úku. 28:22).

14 ¿Nénachi uaa májkueni úni eska Pablu engachi aianhpini jámani jauaka? Úpariani kurhamarhikuechani o imani ambe arhiani engaksï kʼuiripuecha uékaaka sánderu míteni. Ka parachi ísï úni, kánikuajtsïni jarhuataati ari publikasionicha Programa para ánchikuarhini tánguarhikuarhu Kristianuecheeri Irekua ka Aianhpikua ka Ju je sánderu sési arhintani ka jorhentpini. ¿Sésichi úraxaki ini publikasionichani?

Ísï eska Pablu, ‘ju je juchajtu iámindu ambe sési aianhpiniʼ (Úkuecha 28:23-29)

15. ¿Ambechi tʼámu ambe jorhenguarhisïni Pablueri?

15 Ma jurhiatikua, “sánderu uánikua” judiuechaksï niárakuspti Pabluni jima enga ima pakarani japka ka ima aianguaspti ambakiti aianhperakuani, “chúskutaspti iámindu ambe sési aianguani Tata Diosïiri Reinueri ambe ka aianguaspti ambe enga arhijka Moisésiiri Lei ka ístu ambe engaksï karapka Tata Diosïiri Uandakua Páriicha paraksï niárani jakajkuni Jesúsini” (Úku. 28:23). Ka indeeri ambe, uaakachi tʼámu ambe jorhenguarhini. Primeru, sánderu Tata Diosïiri Reinueri ambe aianguaspti. Segundu, jánguarhintaspti mintsitarhu niárakuani. Terseru, ambe enga xáni arhipka Karakateecharhu jupindaskuarhispti. Ka kuartu, no imajkumindu pendienti pákuarhispti jimboka chúskutaspka aianguani. ¡Kánikua ambakiti ambejtsïni jorhendasïndi! ¿Ka néna nikuspi? “Máruksï jakajkukuspti ka máteruechaksï nómbe”. Ueenasptiksï mámaru ambe arhijperani ka jimboksïsï máru kéndikupti (Úku. 28:24, 25a).

16-18. ¿Andisï Pabluni no ísku pakatapi ambe engaksï úpka judiuecha engaksï Roma irekani japka? ¿Nénachi jatsipirini para pʼikuarherani jucha engaksï kʼuiripuecha no uékaka kurhaani ambakiti aianhperakuani?

16 Ambe engaksï úpka, no ísku pakataspti Pabluni, jimbokaksï profeteecha tʼuini uandarixapkia eskaksï ísï jámapiringa ka ístu Pablu someni exesptia na engaksï jámeenga (Úku. 13:42-47; 18:5, 6; 19:8, 9). Ísï jimbo engaksï níntani japkia, Pablu ísï arhiaspti: “Ísï jimbosï espiritu santu arhiapti chaari ióntki anapu parientiichani arini ambe enga Isaíasi uandapka, Tata Diosïiri uandakua pári, ka uandaspti: ‘Ní ini iretarhu anapuechani jingoni ka arhia: “Chájtsï kurhauaka, joperujtsï no méni kurhanguaka ambe engajtsï kurhaajka. Chájtsï exeaka, joperujtsï no méni kurhanguaka ambe engajtsï exejka. Jimboka i kʼuiripuecheeri mintsita nóteru ambe ma pʼikuarherasïngia”’” (Úku. 28:25b-27). Indeni idiomecha jimbo enga karakuarhika Biblia, ísï uandasïndi enajki imeecheri mintsita “xáni chope” o “tepani”, ka ísï jimbosï Tata Diosïiri Reinueri ambe no ueendi niárakuani mintsitarhu (nota para sánderu ambe jorhenguarhini para Úkuecha 28:27 Biblia de estudio jimbo). ¡Xáni no sési!

17 Para kʼamarani, Pablu arhiaspti imani judiuechani engaksï no uékapka kurhaani: “No judiuecha [...] kʼóru kurhauati” (Úku. 28:28; Sal. 67:2; Is. 11:10). Ka no ískusï ísï uandani japti, jimboka exespkia na engaksïni uánikua no judiuecha jiókuarhini japkia Tata Diosïiri Reinueri ambe (Úku. 13:48; 14:27).

18 ¿Ambechi jorhenguarhisïni? Míteskachi eskaksï namunitkueska imeecha engaksï inchaaka indeni xanharu jimbo enga tsípikuarhu pájpejka (Mat. 7:13, 14). Ísï jimbo, májkueni eska Pablu, engaksï kʼuiripuecha no uéjka kurhaani ambakiti aianhperakuani, nóchi eratsesïnga eskajtsïni juchantsïnisï no kurhajchani jarhajka. Joperu enga kʼuiripu ma uéjka kurhaani ka jiókuarhini Tata Diosïiri ambe, ju je kánikua tsípini ka sési erokaani kúnguarhikuarhu (Luk. 15:7).

“Aianguasïreendi Tata Diosïiri Reinueri ambe” (Úkuecha 28:30, 31)

19. ¿Ambe ka ambe úspi Pablu enga ónhakuarhetini japka kʼumanchikuarhu ma?

19 Lukasï kʼamarasïndi libru Úkuechani úrapariani sési járhati uandakuechani engaksï sési pakatajka Pabluni, uandasïndi: “Jima pakaraspti tsimani uéxurhini, kʼumanchikua ma jimbo engaksï kuániteenga ka kánikua sési erokaasïreendi iámindu imeechani engaksï nireenga pʼorhembini, ka aianguasïreendi Tata Diosïiri Reinueri ambe ka no sáni chéparini jorhendaasïreendi Tata Jesukristueri ambe, méntku no ma ambe pʼíngusïreendi para ísï úni” (Úku. 28:30, 31). ¡Ambakiti ejemplu máesti jimboka sési erokpesïreenga, mintsikasïreendi Tata Diosï ka tsípikua jingoni aianhpisïreendi!

20, 21. ¿Neechani jarhuataspi Pablu enga ónhakuarhetini japka Roma?

20 Pori ejemplu, Pablu kánikua sési erokaspti Onésimuni, Kolosasi anapu jántspirini ma enga sïpakuarhikupka imeeri patroni jémbani. Pablu jarhuataspti para ima kristianu úkuarhini, ka Onésimu niáraspti jindeeni erachi ma enga ima ‘xáni mintsinharhienga ka enga xáni xéncheenga’. Ísï jimbosï Pablu ísï uandaspti imeeri ambe: ima ísïisti “komueska juchiiti sapi [...], ji niáraska imeeri taati jémbeeni” (Kol. 4:9; Filem. 10-12). Míteskachi eska Onésimu kánikua uinhaperantaspka Pabluni.a

21 Pablueri ejemplu ka ístu ambe enga aianhpienga, uánikua kʼuiripuechani jarhuataaspti. Enga Pablu karakupka Filipusï anapu kúnguarhikuani ini ambe uandaspti: “Eska ambe engani ji nitamakuarhini jaka, jarhuajpexaka para sánderu mítekuarhini ambakiti aianhperakua, jimbokaksï iámindu Roma anapu juramutiiri kuáriicha ka ístu iámindu máteru kʼuiripuecha, sésiksï mítetixati eskani ji Kristuni jimbosïni ónhakata jaka. Ka indeni jimbo engani ji ísï ónhakata jaka, iásïksï sáno iámindu erachiicha engaksï Tateeri chúxapatiika, nóteruksï chésïndia ka sánderuksï balori jukantastia paraksï no sáni chéparini uandantani Tata Diosïiri uandakuani” (Filip. 1:12-14).

22. ¿Ambe máteru ambe úspi Pablu enga ónhakuarhetini japka Roma?

22 Ístu, indeni tiempu jimbo enga Pablu ónhakuarhetini japka Roma, úspti karaani ambakiti karakateechani engaksï iásï kuenta únhajkia indeni karakateecha jingoni enga Griegu jimbo Karanhaka.b Inde karakateecha enga Pablu karaapka, kánikua jarhuataaspti primeru siglurhu anapu kristianuechani ka iásï jamberi juchantsïntisï, jimboka inde konsejuecha enga Tata Diosïni jimbo karaapka, seguirixatiksï jarhuajpeni (2 Tim. 3:16, 17).

KARTEECHA ENGA PABLU KARAAPKA JIÁNI ENGA PRIMERU XANHARI ÓNHAKUARHETINI JAPKA ROMA

Uéxurhini 60 a 61 jimboisï, Pablu sinko karteechani karaaspti jiáni enga primeru xanhari ónhanhapka Roma. Ma karta jindeesti Filemóni. Filemóni erachi máespti enga jántspirini ma jatsipka enga Onésimu arhinheenga, peru enga sïpakuarhikupka imeeri patroni jémbani. Pablu arhini ambe arhispti jántspiriri: “Ióntki, imakeni no káni jarhuatasïreendi”. Joperu iásï Pablu arhixatia eska imajtu kristianu máeskia, ka eska Pablu mismu niáraspka ísïini eska taati ma ka eska axakuntaxapka paraka ima ísï jióntapiringa eska erachini ma (Filem. 10-12, 16).

Kolosasi. Ini karakata jimbo Pablu karakuaspti Kolosasi anapuechani ka arhiaspti Onésimueri ambe: “Inde enga chánksïni jingoni jarheenga” (Kol. 4:9). I kristianu k’éri kóntperata ma íntsïnhaspti Tíkiku jingoni, jimbokaksï íntspeantaspka kartechani Kolosasi, Filemóni ka ístu kartani engachi míteka komu Éfesu (Éfes. 6:21).

Filipusï. Ini karakata jimbo Pablu aianguaspti Filipusï anapuechani ambe enga nitamakuarhipka enga “ónhakata japka” ka ístu ambe enga nitamakuarhini japka Epafroditu enga pákuantapka karteechani. Filipusï anapuechaksï axaspti paraka jarhuatapiringa Pabluni, peru ima xáni uinhamu pʼamenchaspti enga sáno uarhipka. Epafroditu kánikua komu pʼikuarheraspti enga mítepka eskaksï Filipusï anapu erachiicha mítespka “eska ima pʼamenchaxapka”, jimbosï apostoli Pablu arhiapti eskaksï jukaparharapiringa “indeni járhati achamasïichani” (Filip. 1:7; 2:25-30).

Ebreu. Karakata jindeespti para ima kristianuecha engaksï ebreu uandaripka ka engaksï Judea irekani japka. Nájkiruka no uandajka né karaspi, xarharasïndi eska apostoli Pablu karaspka. Ísï karakata jarhasti eska Pablu na uandeenga. Ka aianguasïndi eskaksï Italia anapu erachiicha uandajperata axakuaspka ka ístu Timoteueri ambe uandasïndi, enga imani jingoni japka Roma (Filip. 1:1; Kol. 1:1; Filem. 1; Ebr. 13:23, 24).

23, 24. Ísï eska Pablu, ¿nénaksï seguiriixaki tsípini pʼikuarherani ima erachiicha engaksï ónhanhaka imeecheeri jakajkukua jimbo?

23 Nájkiruka libru Úkuecha no uandantajka, Pablu jurajkunhaaspi enga na tʼámu uéxurhini ónhakata japkia: tsimani uéxurhini Sesarea, ka tsimani uéxurhini Roma (Úku. 23:35; 24:27).c Joperu Pablu seguirixapti tsípini pʼikuarherani ka jánguarhintaspti úni ambe enga xáni úpiringa para marhuakuni Tata Diosï Jeobani. Ka ini jurhiatikuecha jimbojtu, uánikua Tata Diosïiri marhuariicha májkuenksï úxati. Nájkirukaksï ónhajka imeecheeri jakajkukua jimbo, imeechaksï seguirixati tsípini pʼikuarherani ka nóksï jurajkuxati aianhpini. Pori ejemplu, Adolfu erachi ma enga España anapueka, ónhanhaspti jimboka no uékaspka sondadueni imeeri jakajkukua jimbo. Sondaduecheeri orhejtsïkuti ma arhispti: “Ískujtsïni pakataska. Juchaksïni méntku úndaska no sési kámani, ka engaksïni sánderu no sési kámeenga, tʼuri sánderu tsípinharhisïreenga ka méntkisïjtsïni sési arhisïreenga”.

24 Kárselirhu niárasptiksï kánikua mintsikani Adolfuni engaksï jamberi no míkeenga imeeri seldarhu. Uánikua sondaduechaksï nirasïreendi kurhamarhini Biblieri ambe. Sondadu ma enga kuáripka, inchasïreendi Adolfueri seldarhu para Bibliani arhintani, ka uérakua, Adolfu kuáni jarhasïreendi paraksï no pʼiárani. ¡Iásï Adolfu kuáxaptia kárselirhu anapu kuárini! Ju je no mirikurhini eskaksï máru erachiicha no jurajkusïnga Tata Diosï Jeobani, jimbokajtsïni inde ambe jarhuataaka parachi no chéni ka sánderuchi balori jukantani parachi “no sáni chéparini uandantani Tata Diosïiri uandakuani” nájkiruka kánikua úkua jukani jauaka.

25, 26. No jamberi 30 uéxurhini jimbo, ¿náki profesia exespi Pablu eska kumplirikuarhispka, ka néna kumplirikuarhixaki i profesia ini jurhiatikuecha jimbo?

25 Kʼamaraxakachia exeni ambe enga xáni uandajka libru Úkuecha. ¿A no eskajtsïni i libru kánikua marhuacheaka? Primeru kapitulurhu, exeskachi eska Jesúsi ini ánchikuarhitani íntsaaspka imeeri chúxapatiichani: “Chá intsïnhaaka uinhapikua jiáni engaksïni espiritu santu juuaka andarhierani. Ka chájtsï juchiiti ambe uandantaaka Jerusaléni ka iámu Judea ka Samariaisï ka asta jima jamberi enga sánderu iauaniika parhakpinirhu” (Úku. 1:8) Ka iásï kʼamarasïndi uandantaparini eska Pablu, enga ónhakata jaka kʼumanchikuarhu ma, jánguarhintasïnga aianguani Tata Diosïiri Reinueri ambe iámindu imeechani engaksï nirajka pʼorhembini. No jamberi 30 uéxurhini nitamaspti ka ambakiti aianhperakua Tata Diosïiri Reinueri iámu parhakpinirhu uandanhantasptia (Kol. 1:23).d ¡I ambe sési xarhatasïndi na enga xáni uinhapitiika espiritu santu! (Zac. 4:6).

26 Iásïjtu, inde espiritu santu uinhapikua íntsaasïndi Kristueri ermanuechani ka ístu máteru karichiichani paraksï seguiriini jarhani iámindu ambe sési aianhpini Tata Diosïiri Reinueri ambe jukari 240 paisiicha jimbo (Juanu 10:16; Úku. 28:23). Ka chaia, jánguarhintaxakijtsï para jarhuajpeni ini ánchikuarhitani úni?

AMBE ENGA ÚPKA PABLU UÉXURHINI 61 PARA ORHEPATINI

Jamberi uéxurhini 61 jimbo juramuti Nerón jusgaripka apostoli Pabluni, ka nóksï ambe ma exekuntaspti. Nóchi míteska ambe enga xáni úpkia tátsekua. Jamberi España nípti, ísï eska na eratsekata jatsispkia (Rom. 15:28). Uéxurhini 95 jimbo ísï, Clemente Roma anapu karaspti eska apostoli Pablu “iámu oksindeti jimbo ísï jámaspka”.

Enga na jurajkunhapkia, Pablu karaaspti tsimani kartechani para Timoteu ka Tituni. Indeni ambe jimbochi míteska eska niraspka Kreta, Masedonia, Nikópolisi ka Troasi (1 Tim. 1:3; 2 Tim. 4:13; Titu 1:5; 3:12). Jamberiksï ménderu Pabluni Nikópolisi jupikapka ireta ma jimbo enga Grecia japka. Nóchi sési míteska joperu uéxurhini 65 jimbo, ménderu ónhakata jarhasptia Roma. Joperu i uelta jimbo Roma anapu juramuti no sáni pʼamojkupirindi. Roma anapu istoriadori Tásito, uandaspti eska Néron uandaspka eska uéxurhini 64 jimbo, kristianuechaksï Roma anapu kapitalini iámu kurhupaspka, ísï jimboksïsï ueenapti no sési kaani kristianuechani. Ka tátsekua, Néroni uandaspti eskaksï uándikupiringa Pabluni.

Segundu karakata para Timoteu jimbo, Pablu kurhakusïndi Timoteuni ka Markusïni eskaksï sóntku niuaka exeni, jimboka no ióni jimbo uarhiakia. Ístu uandasïndi eska Lukasï ka Onesíforu imani jingonksï jarhaspka para uinhaperantani (2 Tim. 1:16, 17; 4:6-9, 11). Íksï tsimani erachiicha no sáni chésïreendi, jimboka jiánisï úpiringaksï ónhanhani o asta uándikunhanksï nomasi jimbokaksï kristianuespka. Jamberi ísï tátsekua enga na karapkia ini karakatani, apostoli Pablu niárapti uarhini uéxurhini 65 jimbo ísï. Uandanhasïndi eska tanimu uéxurhini ísï tátsekua Neróni uándikukuarhispka.

AMBAKITI AIANHPERAKUA ‘IÁMU PARHAKPINIRHU UANDANHANTASTIA’

Uéxurhini 61 jimboisï, enga ónhakata japka Roma, Pablu karaspti eska ambakiti aianhperakua aianhpinhaskia iámu parhakpinirhu (Kol. 1:23). ¿Ambe arhikuekaxapi?

Jamberi, apostoli Pablu imani ambe arhikuekani japti enga xáni aianhpinhapkia imani tiempu jimbo. Ju je no mirikurhini eska 300 uéxurhinisï nitamaspkia, enga Alejandru Magnu inchaakupkia Asia ka eska jima jamberi niáraspka enga India kʼamarhujka. Ístu, uéxurhini 55 ante de Jesúsi, Juliu Sésari t’uini inchaakusptia Britania, ka tátsekua uéxurhini 43 jimbo juchaari jurhiatikuecha jimbo juramuti Claudiu inchaakuspti surisï anapu islarhu ka Romeeri juramukua jimbo jarhasptia. Ístu mítenhasptia Lejano Oriente jimboka jima uératini juánhasïreenga seda ambakiti.

Jiájkani, ¿aianhpinhaspia Britania ka Lejano Oriente? Jamberi nómbe. Jimboka uéxurhini 56 jimbo Pablu uandaspka eska uékasïreenga España nirani jimboka jima nótki aianhpinhaxapka, joperu uéxurhini 61 jimboisï enga karakuapka Kolosasi anapuechani, nótki aianhpisïreendi jimeesïsï (Rom. 15:20, 23, 24). Joperu, uánikua ireteecharhisï mítekuarhisptia Tata Diosïiri Reinueri ambe. I ambe mítekuarhisptia iámindu ireteecha jimbo engaksï judiuecha irekapka ka imeecha engaksï judiu úkuarhipka ka engaksï Pentekostesirhu uéxurhini 33 jimbo itsï atakuarhipka, ka ístu iámindu imani paisiicha jimbo nani engaksï Kristueri apostoliicha nípka aianhpini (Úku. 2:1, 8-11, 41, 42).

a Pablu kánikua tsitipirindi eska Onésimu imani jingoni pakarapiringa. Joperuksï no kurhajchani japirindi Roma anapu leini, niksï janhanharhini Filemónini, enga ístu kristianu máepka, jimboka i útasï jatsiaspka derechuichani para Onésimu jingoni, jimboka patroni jémbeespka. Ísï jimbosï, Pablu axakuntapti Filemónini ka ístu karakata ma axakuspti nani enga kurhakuni japka eska tsípikua jingoni jióntapiringa, jimboka iásï imeeri erachiispkia (Filem. 13-19).

b Exe je rekuadruni “Karteecha enga pablu karaapka jiáni enga primeru xanhari ónhakuarhetini japka roma”.

c Exe je rekuadruni “Ambe enga úpka Pablu uéxurhini 61 para orhepatini”.

d Exe je rekuadruni “Ambakiti aianhperakua iámu parhakpinirhu uandanhantastia”.

    Publikasionicha pʼurhe jimbo (2006-2025)
    Míkantani juchiiti kuentani
    Inchani kuentarhu
    • Purépecha
    • Axakuni nemani
    • Ambe engani sánderu tsitijka
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Néna úrani pájinani ka ambe jarhaski
    • Na enga úrakuarhijka chaari informasioni
    • Mójtaku je ambe engajtsï uéjka eska úrakuarhiaka chaari iformasioniiri
    • JW.ORG
    • Inchani kuentarhu
    Axakuni nemani