¿Na jáxespi Jesúsi?
Ambe enga Biblia uandajka
No nema mítesti na jáxespi Jesúsi, jimboka Biblia no uandasïnga inde ambe. I ambe xarhatasïndi eska no xáni jukaparhakueska na enga jáxepka ima. Peru Bibliajtsïni aiangusïndi máru ambe engajtsïni jarhuatajka míteni na enga jáxepka ima.
Na enga jáxepka: Jimboka Jesúsiri amamba judiuespka, jamberi imajtu ísï jánharhispti eskaksï judiuecha (Ebreu 7:14). Ka peenga ima no ménderueni jáxepka eska máteru kʼuiripuecha, jimboka enga ima nípka Jerusaléni, Galilea uératini, no nema mítentaspti (Juanu 7:10, 11). Ístu, jamberi no xáni ménderueni jáxespka eska imeeri chúxapaticha jimboka jiáni engaksï kʼuiripuecha nípka Jesúsini jupikani, Judasï Iskariote jatsispti para aianguani nákispi Jesúsi (Mateu 26:47-49).
Jauiri: Peenga Jesúsi no jauiri iórhati jukapka, jimboka Biblia uandasïnga: “¿Andi nójtsï jánhaskasïni eska no terokukusïnga ma acheetini jauiri iórhatani?” (1 Korintu 11:14).
Tisïnharhikua: Jesúsi jukaspti tisïnharhikua. Ima ísï úspti eska judiuecheri lei na uandeenga eskaksï acheeticha no jatsispka para tisïnharhikuani pʼikunharhini (Levítico 19:27; Galasia 4:4). Ístu, Bibliarhu anapu profesia ma enga uandeenga na enga kómu nitamakuarhipiringa Jesúsi uandasïndi eska ima tisïnharhispka (Isaías 50:6).
Kuerpu: Ambe enga Biblia uandajka, xarhatasïndi eska Jesúsi uiuinhaxespka. Iauani xanharaspti para nirani aianhpini (Mateu 9:35). Tsimani uelta petaantaspti templurhu uératini imeechani engaksï jima atarantenga ambe ma ka mesechani menonhakuaspti ka sïndari ma jimbo petaantaspti animalichani engaksï atarantauenga (Lukasʌ 19:45, 46; Juanu 2:14, 15). Libru ma uandasïndi: “Iámindu ambe engaksï ebanjeliuecha uandajka, xarhatasïndiksï [eska Jesúsi uiuinhaxespka ka] eska no pʼamenchasïrenga” (Cyclopedia de McClintock y Strong, bolumeni IV, pájina 884).
Na enga nínharhienga: Jesúsi xénchaasïreendi kʼuiripuechani ka pʼamojkuasïrendi, jimbochisï újka uandani eska kánharhikuarhu xarhanharhisïreenga inde ambe (Mateu 11:28, 29). Mámaru járhati kʼuiripuechaksï jirinhasïreendi Jesúsini para ima sési pʼikuastantaani ka jarhuataani (Lukasʌ 5:12, 13; 7:37, 38). Asta sapiichaksï sési pʼikuarherasïrendi imani jingoni jarhani (Mateu 19:13-15; Markusʌ 9:35-37).
Ambe enga uandanhajka na enga jáxepka Jesúsi
Ambe engaksï jakajkujka máru: Máruksï uandasïndi eska Jesúsi turhipispka jimboka Jaŋaskuecha (o Apocalipsis) uandasïnga eska imeeri jauiri ísïispka “komueska sununda urapiti” ka eska imeeri jantsiricha ísïispka “komueska ambakiti bronse enga meremerejkuni jarhajka” (Jaŋaskuecha [Apocalipsis] 1:14, 15).
Ambe enga jurhimbitkueka: Iámindu ambe enga libru de Apocalipsis uandajka, arhikuekasïndi ambe ma (Apocalipsis 1:1, Traducción del Nuevo Mundo [TNM]). Ambe enga ixú uandajka Jesúsiri jauiri ka jantsiricheri ambe, arhikuekasïndi na enga jámapka tátsekua enga na tsíntapkia ka no arhikuekasïndi na enga xarharenga jiáni enga Echerirhu jupka. Enga Jaŋaskuecha 1:14 uandajka eska “imeeri éjpu ka jauiri ísï urapisp[ka] komueska sununda urapiti o komueska iauakua”, kolorinisï arhikuekani jati. I tekstu no uandaxati eska Jesúsiri jauiri meru sunundeni jáxespka nijtu iauakueni jáxeni, sánderu sési, jauiri urapiti arhikuekasïndi na enga xáni jánhastiika Jesúsi jimboka xáni ióni irekaskia (Jaŋaskuecha 3:14).
Ini jánhaskuani jimbo, arhisïndi eska Jesúsiri jantsiricha ísïispka “komueska ambakiti bronse enga meremerejkuni jarhajka enga itsïranhantani jarhajka” (Jaŋaskuecha 1:15). Ka ístu uandasïndi eska “imeeri kánharhikua ísï xarharasïren[ga] eska jurhiata enga meru uinhanharhini jarhajka” (Jaŋaskuecha 1:16). Míteskachi eska ambe enga ixú uandajka, máteru ambe arhikuekasïnga jimboka no ma kʼuiripu jarhaska enga ísï jáxeaka. Sánderu sési, i tekstu arhikuekaxati eska enga Jesúsi na tsíntapkia “tʼíntskuarhu irekasti jima enga no nema újka andarhierani” (1 Timoteu 6:16).
Ambe engaksï jakajkujka máru: Jesúsi no balori jukaspti nijtu uiuinhaxeni.
Ambe enga jurhimbitkueka: Jesúsi uiuinhaxepti ka kánikua balori jukaspti. Pori ejemplu, jiáni engaksï máru kʼuiripuecha nípka para jupikani Jesúsini, ima balori jingoni uandaspti: “Ji jindeeska” (Juanu 18:4-8). Ka ístuchi míteska eska Jesúsi uiuinhaxespka jimboka ima karpinteruespka ka kánikua uinhapikua uétarhisïreendi para indeni ambe ánchikuarhini (Markusʌ 6:3).
Enga ísïika, ¿andiksïsï jarhuatapi Jesúsini páni imani chkarini nani engaksï cháparhatapka? ¿Ka andisï orheta uarhi eska imeecha engaksï ístu imani jingoni cháparhatanhapka? (Lukasʌ 23:26; Juanu 19:31-33). Ante deksï uándikuni, ma chúri no kʼuíspti jimboka kánikua no sési pʼikuarheraxapka ka jimbosï ima kánikua debili japti (Lukasʌ 22:42-44). Ima chúrikua, judiuechaksï kánikua no sési kámaspti ka pauandikua Roma anapuechajtuksï kánikua no sési ataspti (Mateu 26:67, 68; Juanu 19:1-3). Jamberi i ambesï úpti eska Jesúsi sóntku uarhipiringa.
Ambe engaksï jakajkujka máru: Jesúsi méntkisï kómu pʼikuarherani jarhasïrendi.
Ambe enga jurhimbitkueka: Jesúsi sési terukutantaspti imeeri Taati auandarhu anapuni, Jeoba, ka Biblia uandasïndi eska ima, Tata Diosï máeska enga ‘felisiika’ (1 Timoteo 1:11, TNM; Juanu 14:9). Ka ístu, Jesúsi jorhendaaspti máteruechani nénaksï úpirini tsípikua jingoni irekani (Mateu 5:3-9; Lukasʌ 11:28). Jimbochisï újka uandani eska Jesúsi méntkisï xarhanharhisïrenga eska tsípixapka.