PENE 124
Tuuraahia te Mesia i te enemi e tapearaahia
MATAIO 26:47-56 MAREKO 14:43-52 LUKA 22:47-53 IOANE 18:2-12
TUURAA IUDA IA IESU I TE ENEMI I TE Ô I GETESEMANE
MUTU-Ê-RAA TE TARIˈA O TE HOÊ TAATA IA PETERO
TAPEARAAHIA IESU
Ua mairi roa te tuiraa po. Ua tu te manaˈo o te mau tahuˈa e aufau ia Iuda 30 moni ario no te tuu ia Iesu i to ratou rima. Aratai ihora Iuda i te hoê nahoa tahuˈa tiaau e Pharisea e imi ia Iesu. Ua apee atoa mai te tahi mau faehau Roma e mauhaa tamaˈi ta ratou e te hoê raatira nuu.
Papu roa e i to Iesu tuuraa ia Iuda ia haere, ua haere tia ˈtu Iuda i te mau tahuˈa tiaau. (Ioane 13:27) Haaputuputu maira ratou i ta ratou iho mau tiai e te tahi pǔpǔ faehau. Ua aratai na mua paha Iuda ia ratou i te piha i reira Iesu e ta ˈna mau aposetolo i faatupu ai i te Pasa. Haere atura ratou pauroa i te ô i Getesemane i te tahi atu pae o te peho no Kiderona. E mauhaa tamaˈi ta ratou e te mori. Ua hinaaro iho â ratou ia itehia mai Iesu.
A aratai ai Iuda i taua nahoa ra na nia i te mouˈa Oliveta, ua papu ia ˈna ihea e imi ai ia Iesu. I te hebedoma na mua ˈtu, a haere ai Iesu e te mau aposetolo na Betania ˈtu i Ierusalema e a hoˈi atu ai i Betania, pinepine ratou i te faaea i te ô i Getesemane. I teie nei râ e po, mea poiri na taua vahi ra. Mea nafea ïa to te mau faehau iteraa o ˈna tera, aita hoi ratou i ite aˈenei ia ˈna? Na Iuda i horoa i te tahi tapao: “Te taata ta ˈu e apa, o ˈna ïa, a haru ia ˈna e a arato atu eiaha ia ora.”—Mareko 14:44.
A tomo ai ratou i roto i te ô, ite ihora Iuda ia Iesu e ta ˈna mau aposetolo e haere tia maira ia ˈna. Na ô maira oia: “Ia ora na Rabi!” e apa ihora ia ˈna. Parau atura Iesu: “Eaha ta oe ohipa i ǒ nei?” (Mataio 26:49, 50) Pahono atura oia i ta ˈna iho uiraa: “Iuda, te tuu ra oe i te Tamaiti a te taata nei i to ˈna mau enemi ma te apa?” (Luka 22:48) Aita ˈtura oia i haapao faahou i tei tuu ia ˈna i te enemi.
Tapiri atura Iesu i te feia e tapea ra i te mori e ui atura: “O vai ta outou e imi nei?” Pahonohia maira: “O Iesu no Nazareta.” Na ô atura oia ma te taiâ ore: “O vau ïa.” (Ioane 18:4, 5) Marua ihora taua mau taata ra no te ite ore eaha te tupu.
Aita Iesu i manaˈo noa ˈˈe e horo na roto i te poiri, ua ui faahou râ o vai ta ratou e imi ra. I to ratou parau-faahou-raa mai “O Iesu no Nazareta,” na ô atura oia ma te mǎrû: “Ua parau atu hoi au e o vau. O vau ta outou e imi nei, a tuu ïa ia ratou ia haere.” I teie atoa taime faufaa, ua haamanaˈo oia i ta ˈna i parau aˈena, ia ore roa oia ia moˈe i te hoê aˈe o ta ˈna mau pǐpǐ. (Ioane 6:39; 17:12) Ua paruru noa na Iesu i ta ˈna mau aposetolo haapao maitai e aita hoê noa ˈˈe i moˈe, “hoê anaˈe râ te taata o te haamouhia,” o Iuda. (Ioane 18:7-9) No reira oia i ani ai ia tuu i ta ˈna mau pǐpǐ taiva ore ia haere.
Tia maira te mau faehau e haere maira ia Iesu. Taa ihora i te mau pǐpǐ te ohipa e tupu ra e ui maira: “E te Fatu, e tairi anei matou ia ratou i te ˈoˈe?” (Luka 22:49) Hou Iesu a pahono atu ai, huti maira Petero hoê o na ˈoˈe ta te mau aposetolo i rave mai, tairi ihora ia Malako, te tavini a te tahuˈa rahi, e mutu ê ihora to ˈna tariˈa atau.
Tapea ihora Iesu i te tariˈa o Malako e ora ihora. Horoa ˈtura oia i te hoê haapiiraa faufaa, a faaue ai ia Petero: “A faahoˈi i ta oe ˈoˈe i roto i te vehî, te feia atoa hoi e rave i te ˈoˈe, e pohe ïa i te ˈoˈe.” E vaiiho oia ia tapeahia oia, ua parau hoi oia: “E nafea ˈtura ïa e tupu ai te mau Papai, o tei faaite e ia tupu te reira e tia ˈi?” (Mataio 26:52, 54) Na ô faahou atura oia: “Te auˈa ta te Metua i horoa mai, eiaha ïa vau e inu?” (Ioane 18:11) E farii iho â oia i to te Atua hinaaro no ˈna, e tae roa i te pohe.
Ui atura Iesu i te nahoa: “Ua haere mai outou e tapea ia ˈu ma te ˈoˈe e te raau mai te mea ra e e eiâ vau? I tia noa na hoi au i te mau mahana atoa i te hiero a haapii ai i te taata, aita râ outou i haru ia ˈu. Ua tupu teie mau mea atoa ia tupu hoi ta te mau peropheta i papai.”—Mataio 26:55, 56.
Haru aˈera te mau faehau, te raatira o te nuu e te mau tiai a te ati Iuda ia Iesu e taamu ihora i to ˈna na rima. I te iteraa mai te mau aposetolo, horo aˈera ratou. Area “te hoê taata apî,” te pǐpǐ Mareko paha, faaea noa ihora ïa i rotopu i te nahoa no te pee ia Iesu. (Mareko 14:51) Ua itehia râ oia, e tamata aˈera te nahoa i te haru ia ˈna, o tei faarue atu i to ˈna ahu lino a horo ai.