VAIRAA PAPAI NATIRARA Watchtower
Watchtower
VAIRAA PAPAI NATIRARA
Tahiti
ǎ,ě,ǐ,ǒ,ǔ,ˈ
  • ǎ
  • ě
  • ǐ
  • ǒ
  • ǔ
  • ˈ
  • BIBILIA
  • PAPAI
  • PUTUPUTURAA
  • w91 1/7 api 14-19
  • ‘Te mau vahine o te rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu’

Aita e video no teie tuhaa.

Eiaha e inoino, te vai ra te tahi fifi e te video.

  • ‘Te mau vahine o te rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu’
  • Te Pare Tiairaa te faaite ra i te Basileia o Iehova 1991
  • Upoo parau iti
  • Papai tei tuea
  • Te haerea o Iesu i nia i te mau vahine
  • Te mau vahine o tei tavini ia Iesu
  • Te mau vahine kerisetiano haapao maitai i muri aˈe i te Penetekose
  • Te haerea o Paulo i nia i te mau vahine
  • Te mau vahine itoito mau i teie mahana
  • Te mau vahine a te mau tiaau ratere
  • Te mau vahine a te mau matahiapo
  • Te mau “vahine ruhiruhia” haapao maitai
  • Te mau faatere i pihai iho ia Iesu
  • Te hinaaro ra te Atua ia faaturahia te vahine
    Te Pare Tiairaa e faaite ra i te Basileia o Iehova 2012
  • E tia ia faahanahana e ia faatura i te mau vahine kerisetiano
    Te Pare Tiairaa te faaite ra i te Basileia o Iehova 1995
  • Eaha te tuhaa a te vahine i roto i ta Iehova opuaraa?
    Te Pare Tiairaa e faaite ra i te Basileia o Iehova 2014
  • E turu anaˈe i to tatou mau tuahine i roto i te faaroo
    Te Pare Tiairaa e faaite ra i te Basileia o Iehova (No te haapiiraa) 2020
Ite hau atu â
Te Pare Tiairaa te faaite ra i te Basileia o Iehova 1991
w91 1/7 api 14-19

‘Te mau vahine o te rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu’

“E aroha ˈtu ia Teruphaina, e ia Terophosa, o tei [rohi i roto] i te ohipa a te Fatu nei.”—ROMA 16:12.

1. Mea nafea to te taviniraa a Iesu i nia i te fenua nei, riroraa ei haamaitairaa no te mau vahine?

UA RIRO mau â te taviniraa a Iesu i nia i te fenua nei ei haamaitairaa no te mau vahine ati Iuda. E hopoi mai hoi te ohipa o ta ˈna i haamata i te tamǎrûraa, te tiaturiraa, e te hoê tura apî na te mau vahine no te mau huru nunaa atoa. Aita roa ˈtu oia i haapao i te mau peu tutuu a te haapaoraa ati Iuda o tei “faaore i te ture a te Atua.” (Mataio 15:6) E rave rahi o taua mau tutuu ra o tei faaino i te mau tiaraa tumu ta te Atua i horoa na te mau vahine.

Te haerea o Iesu i nia i te mau vahine

2. No te aha e nehenehe ai e parau e mea huru ê roa te haerea o Iesu i nia i te mau vahine i to ˈna ra tau?

2 Auê ïa taa-ê-raa e i rotopu i te haerea o Iesu i nia i te mau vahine e to te mau raatira faaroo ati Iuda! Ia au i te buka parau paari Encyclopaedia Judaica, e parau na teie mau raatira e “mea nounou” te mau vahine, “mea faaroo parau, mea hupehupe, e mea pohehae.” E hiˈo-ino-hia te taata e tauaparau e te hoê vahine, e “mea hairiiri roa no te hoê taata ite ia paraparau e te hoê vahine i nia i te eˈa.” (Ierusalema i te tau o Iesu [beretane], a Joachim Jeremias; a faaau e te Ioane 4:27.) E rave rahi atu â mau parau te nehenehe e faahitihia no nia i te haerea haavahavaha o te mau raatira o te haapaoraa ati Iuda i nia i te mau vahine. Teie râ, e navai noa te mau parau ta tatou i faahiti aˈenei no te faaite e mea huru ê roa te haerea o Iesu i nia i te mau vahine no taua tau ra.

3. Eaha te mau ohipa i tupu i roto i te taviniraa a Iesu o te faaite ra e ua ineine oia i te haapii i te mau parau mau hohonu i te pae varua i te mau vahine?

3 Ua horoa mai o Iesu i te hiˈoraa tia roa no te faaite e mea nafea te mau tane ia faatupu i te mau taairaa aroha mau e te tura atoa râ e te mau vahine. Aita noa oia i tauaparau e o ratou, ua haapii atoa râ oia ia ratou i te mau parau mau hohonu i te pae varua. Inaha, te taata matamua roa o ta ˈna i faaite tahaa ˈtu e o ˈna te Mesia, o te hoê ïa vahine, oia hoi, te hoê vahine Samaria. (Ioane 4:7, 25, 26) Hau atu, te faaite maitai ra te ohipa i tupu e o Mareta raua o Maria e, taa ê atu i te mau raatira haapaoraa ati Iuda, aita o Iesu i manaˈo e eita e tia i te hoê vahine ia vaiiho rii i ta ˈna mau pani no te faarahi i to ˈna ite i te pae varua. I taua taime ra, ua ‘maiti o Maria i te mea tia,’ ma te tuu i te mau ohipa i te pae varua i nia i te parahiraa matamua. (Luka 10:38-42) Tau avaˈe râ i muri aˈe, i te poheraa to raua taeae, o Mareta atura ïa, eiaha râ o Maria, tei faaite i to ˈna hinaaro rahi e farerei i te Orometua. I teie atoa mahana, e putapû roa tatou ia taio anaˈe tatou i teie tauaparauraa hohonu roa i te pae varua i rotopu ia Iesu e o Mareta no nia i te tiaturiraa o te tia-faahou-raa! (Ioane 11:20-27) Auê ïa haamaitairaa rahi mau â no Mareta!

Te mau vahine o tei tavini ia Iesu

4, 5. Taa ê atu i te mau aposetolo, o vai tei apee ia Iesu i roto i ta ˈna taviniraa i Galilea, e mea nafea to ratou taviniraa ia ˈna?

4 Ua farii atoa o Iesu i te taviniraa a te mau vahine i roto i to ˈna mau tere. I roto i ta ˈna Evanelia, te faahiti ra o Mareko i ‘te mau vahine o tei pee haere na ia Iesu e o tei tavini ia ˈna i Galilea.’ (Mareko 15:40, 41) O vai ma teie mau vahine, e mea nafea to ratou taviniraa ia Iesu? Aita tatou i ite i te iˈoa o te taatoaraa o teie mau vahine, teie râ, ua faahiti mai o Luka i te tahi e ua faataa atoa mai e mea nafea to ratou taviniraa ia Iesu.

5 Teie ta Luka i papai: “E muri aˈera, haere atura oia na roto i te mau oire e te mau oire rii atoa, i te poro haerea i te parau maitai ra i te basileia o te Atua, oia e te tino ahuru ma piti atoa: e e mau vahine hoi i faaorahia i te varua ino e te maˈi, o Maria i parauhia no Magadala, no roto ia ˈna na demoni toohitu ra; e o Ioana te vahine a Huza e tiaau no Heroda, e o Susana, e o ve toofanu mau vahine ěê hoi, o tei turu mai ïa ia ˈna i ta ratou ra taoˈa.” (Luka 8:1-3) Ua farii o Iesu ia apee mai teie mau vahine ia ˈna e ia faaohipa ratou i ta ratou mau taoˈa no te turu i to ˈna mau hinaaro i te pae materia e to ta ˈna mau aposetolo.

6. (a) O vai tei apee ia Iesu i roto i to ˈna tere hopea i Ierusalema? (b) O vai tei tia mai i pihai iho ia Iesu i to ˈna poheraa, e eaha te haamaitairaa tei noaa mai i te tahi o ratou? (c) Ia au i te hiˈoraa o te mau tutuu a te haapaoraa ati Iuda, eaha te mea faahiahia roa no nia i te aamu a Ioane 20:11-18?

6 I te taime a taparahihia ˈi o Iesu, “e rave rahi hoi te vahine i reira, tei te atea ê i te hiˈoraa mai, o tei pee mai ia Iesu mai Galilea maira, o tei turu mai ia ˈna ra: o Maria i Magadala te hoê, e o Maria te metua vahine o Iakobo raua o Iose ra, e te metua vahine hoi o na tamarii a Zebedaio ra.” (Mataio 27:55, 56) E rave rahi ïa mau vahine haapao maitai o tei tia mai i pihai iho ia Iesu i te taime a pohe ai oia. E tia atoa ia tapao e o te mau vahine tei riro ei mau ite matamua no to ˈna tia-faahou-raa. (Mataio 28:1-10) Ua riro hoi teie ohipa ei faahaparaa rahi i te tutuu ati Iuda, inaha, i roto i te haapaoraa ati Iuda, mea faufaa ore roa te mau vahine no te riro ei mau ite tei fariihia i mua i te ture. A tapea i teie manaˈo i roto i to outou feruriraa, a taio ai outou i te Ioane 20:11-18, e a tamata i te feruri i te putapû rahi o Maria i Magadala i to te Fatu tei faatiahia mai, faraa mai i mua ia ˈna, i to ˈna piiraa mai i to ˈna iˈoa, e to ˈna faaohiparaa ia ˈna ei ite no te faaara i ta ˈna mau pǐpǐ e te ora mau ra oia!

Te mau vahine kerisetiano haapao maitai i muri aˈe i te Penetekose

7, 8. (a) Nafea tatou e ite ai e tei reira atoa te mau vahine i te taime a niniihia ˈi te varua i te Penetekose? (b) Mea nafea to te mau vahine kerisetiano apitiraa ˈtu i roto i te parareraa o te kerisetianoraa i te omuaraa ra?

7 I muri aˈe i to Iesu revaraa ˈtu i nia i te raˈi, ua parahi atoa mai te mau vahine paieti e te mau aposetolo haapao maitai i roto i te piha teitei i Ierusalema. (Ohipa 1:12-14) Mea papu maitai ïa e te vai atoa ra te mau vahine i rotopu i te feia tei niniihia mai i te varua moˈa i te Penetekose ra. No te aha? No te mea i to Petero faataaraa i te ohipa i tupu, ua faahiti oia i te Ioela 2:28-30, e faataa papu ra no te mau “tamahine” e te mau “tavini vahine.” (Ohipa 2:1, 4, 14-18) No reira, tei roto atoa te mau vahine kerisetiano tei fariihia e tei faatavaihia i te varua, i te amuiraa kerisetiano mai to ˈna haamauraahia mai.

8 Ua rave mau â te mau vahine i te hoê tuhaa faufaa, noa ˈtu e e ere i te tuhaa faatere, i roto i te haaparareraa i te kerisetianoraa. E au ra e ua horoa o Maria, te metua vahine o Mareko e te metua vahine fetii o Baranaba, i to ˈna fare rahi no te amuiraa no Ierusalema. (Ohipa 12:12) E ua farii oia i te rave i te reira i te taime mau a tupu ai te hoê maraaraa rahi o te hamani-ino-raa i nia i te mau kerisetiano. (Ohipa 12:1-5) Ua fanaˈo na tamahine e maha a te poro evanelia ra o Philipa i te haamaitairaa e riro ei mau peropheta vahine kerisetiano.—Ohipa 21:9; Korinetia 1, 12:4, 10.

Te haerea o Paulo i nia i te mau vahine

9. Eaha te aˈoraa ta Paulo i horoa no nia i te mau vahine kerisetiano i roto i ta ˈna rata matamua i to Korinetia, e eaha te faaueraa a te Atua ta ˈna i faaitoito i te mau vahine ia faatura?

9 I te tahi mau taime, e faahapahia te aposetolo Paulo i te na ôraa e e taata au ore roa oia i te vahine, aore ra mea riri roa na ˈna i te mau vahine e eita roa ˈtu oia e tiaturi ia ratou. Parau mau, ua haapapu maitai o Paulo e e tia i te mau vahine ia faaea noa i nia i te parahiraa tei faataahia no ratou i roto i te amuiraa kerisetiano. Ia au i te tereraa mau o te mau ohipa, eita ratou e faatiahia ia tia mai no te haapii i roto i te mau putuputuraa o te amuiraa. (Korinetia 1, 14:33-35) Ahiri e, no te mea aita e kerisetiano tane i reira aore ra e tohu mai oia i raro aˈe i te mana o te varua moˈa, e parau mai te hoê vahine kerisetiano i roto i te putuputuraa, e tia ïa ia ˈna ia tapoˈi i to ˈna upoo. E riro hoi teie tapoˈi ei ‘tapao fariiraa i te mana,’ te hoê tapao haapapuraa e te auraro ra te vahine i te faanahoraa a te Atua no nia i te tiaraa upoo.—Korinetia 1, 11:3-6, 10.

10. Eaha te faahaparaa a vetahi no nia ia Paulo, teie râ, na te aha e haapapu ra e e pariraa haavare teie?

10 E au ra e ua manaˈo o Paulo e e tia ia faahaamanaˈo faahou i te mau kerisetiano matamua i teie mau faaueraa a te Atua ia ravehia ‘te mau mea atoa ma te tia’ i roto i te mau putuputuraa a te amuiraa. (Korinetia 1, 14:40) E nehenehe anei râ e parau e mea au ore roa na Paulo i te mau vahine, mai ta vetahi e parau ra? Eita roa ˈtu. E ere anei o Paulo tei faatae atu i te mau parau aroha i na vahine kerisetiano e iva i roto i te pene faaotiraa o ta ˈna rata i to Roma? Aita anei oia i faaite i to ˈna faahiahia rahi ia Phebe, Perisila, Teruphaina, Terophosa, ma te parau no nia i teie na vahine hopea e piti nei e ‘ua rohi raua i roto i te ohipa a te Fatu nei’? (Roma 16:1-4, 6, 12, 13, 15) E e ere anei na Paulo i papai i raro aˈe i te faauruaraa a te Atua e: “O to outou atoa hoi i bapetizohia i roto i te Mesia ra, ua ahu ïa i ta te Mesia ra. Aita e ati Iuda, aita e Heleni, aita e tavini, aita e tiamâ, aita e tane, aita e vahine: hoê â hoi outou i roto i te Mesia ra ia Iesu.” (Galatia 3:27, 28) Ua here mau â e ua haafaahiahia mau â o Paulo i to ˈna mau tuahine kerisetiano, e oia atoa o Ludia, o tei faaite i to ˈna farii maitai i te taime ati ra.—Ohipa 16:12-15, 40; Philipi 4:2, 3.

Te mau vahine itoito mau i teie mahana

11, 12. (a) Nafea te Salamo 68:11 i te tupuraa i teie mahana i roto i to ˈna auraa mau? (b) Eaha te huru tupuraa e farereihia nei e to tatou mau tuahine e rave rahi, e no te aha ratou e titau ai i to tatou here e ta tatou mau pure?

11 I roto i te amuiraa kerisetiano i teie mahana, e rave rahi mau vahine kerisetiano ‘o te rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu.’ Inaha, te faaite ra te mau numera e ‘e nuu rahi te mau vahine e faaite ra i te parau apî maitai,’ o ratou hoi te tuhaa rahi roa ˈˈe o te nuu a te mau Ite ta Iehova e faaohipa ra i teie tau hopea. (Salamo 68:11) Ua fanaˈo teie mau vahine kerisetiano itoito mau i te hoê roo maitai a tutava noa ˈi ratou i te amo i ta ratou mau hopoia ei vahine, ei metua vahine, ei vahine haapao i te utuafare, ei mau rave ohipa no te faaamu i te utuafare, e oia atoa ei mau tavini kerisetiano.

12 Te vai ra vetahi o taua mau tuahine maitatai ra, aita ta ratou tane i roto i te parau mau. E tia ia ratou ia faaruru i teie huru tupuraa e 24 hora i te mahana. E rave rahi matahiti to vetahi tutava-noa-raa i te riro ei mau vahine maitatai ma te pee maite atoa i te mau mea e titauhia ra i te mau tavini haapao maitai a Iehova. E ere i te mea ohie, teie râ, ua faaoromai ratou, ma te tiaturi e e ‘noaa mai ta ratou mau tane’ na roto i to ratou haerea kerisetiano maitai “eiaha ˈtu â te parau.” Auê te oaoa no te utuafare taatoa e ia farii teie mau tane i te parau mau! (Petero 1, 3:1, 2) I roto i taua area taime ra, eita e ore e e titau teie mau tuahine haapao maitai i te aroha o te mau taeae e te mau pure a te tahi atu mau melo o te amuiraa. “Te aau mǎrû e te mamahu” o ta ratou e tutava ra i te faaite, “o te mea taoˈa rahi ïa i mua i te aro o te Atua,” e oia atoa mea taoˈa rahi to ratou mau-papu-raa aueue ore i mua i to tatou mata.—Petero 1, 3:3-6.

13. No te aha e nehenehe ai e parau e ua riro to tatou mau tuahine pionie ei ‘mau vahine e rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu,’ e mea nafea ratou ia faarirohia i roto i ta ratou mau amuiraa?

13 E nehenehe mau â e parau no nia i te mau tuahine e tavini ra ei pionie e ‘te rohi nei ratou i roto i te ohipa a te Fatu.’ E rave rahi o ratou tei titauhia ia haapao i te hoê fare, te hoê tane, e te mau tamarii, taa ê atu i ta ratou ohipa pororaa. Te rave nei vetahi i te ohipa i te afa taime no te haapao i to ratou mau hinaaro i te pae materia. E titau teie mau ohipa atoa i te faanaho-maitai-raa, te manaˈo papu, te tutavaraa, e te itoito rahi. E tia i teie mau vahine kerisetiano ia ite i te here e te turu o te feia eita ta ratou e nehenehe e rave i te mau hora a te pionie i roto i te ohipa pororaa.

14. (a) Eaha te hiˈoraa maitai roa no nia i te tuutuu ore e faahitihia ra? (b) O vai te tahi atu mau vahine kerisetiano o te tia ia haapopouhia, e no te aha? A faahiti na i te tahi mau hiˈoraa i ǒ tatou nei.

14 Ua faaite vetahi mau vahine kerisetiano i to ratou tuutuu ore faahiahia roa i roto i te taviniraa pionie. I Kanada, ua tamata o Grace Lounsbury i te taviniraa pionie no te taime matamua i te matahiti 1914. Ua tia ˈtura ia ˈna ia vaiiho i te taviniraa pionie i te matahiti 1918 no te mea ua pohehia oia i te maˈi, teie râ, ua rave faahou oia i te taviniraa ma te taime taatoa i te matahiti 1924. I te taime a papaihia ˈi teie tumu parau, te rave noa râ oia i te taviniraa pionie, e e 104 matahiti to ˈna! E rave rahi mau tuahine mitionare o tei haapiihia i roto i te mau matahiti 1940 i roto i te mau pǔpǔ haapiiraa matamua o te Fare haapiiraa bibilia no Gileada a te Taiete Watchtower o te tavini noa râ ma te haapao maitai, i roto i te taviniraa mitionare aore ra ei mau melo no te fetii o te Betela i Brooklyn aore ra i roto i te hoê o te mau amaa a te Taiete Watch Tower. Te faaite nei teie mau vahine kerisetiano atoa, e tae noa ˈtu te mau tuahine atoa o te faaitoito nei i roto i te taviniraa i te Betela, i te manaˈo haapae ia ratou iho e ua riro ratou ei mau hiˈoraa maitatai roa. Te faaite ra anei tatou e te oaoa nei tatou ia ratou?

Te mau vahine a te mau tiaau ratere

15, 16. O vai te pǔpǔ vahine kerisetiano te tia ia haapopou-taa-ê-hia, e no te aha?

15 Ua riro te mau vahine a te mau tiaau ratere ei pǔpǔ vahine kerisetiano ê atu te tia ia haapopouhia e ia faaitoitohia. Ua faaineinehia teie mau tuahine herehia ra no te apee i ta ratou tane ia haere ratou i tera amuiraa e tera amuiraa, aore ra i tera e tera tuhaa haaatiraa, no te faaitoito i to ratou mau taeae i te pae varua. Ua faarue te rahiraa o ratou i te nahonaho-maitai-raa o te hoê fare; e taui noa ratou i to ratou vahi taotoraa i te mau hebedoma atoa, e e ere noa i te mea faahiahia roa i te mau taime atoa. Teie râ, te oaoa nei ratou i te farii i te mea atoa ta te mau taeae e nehenehe e horoa mai. Ua riro ratou ei mau hiˈoraa maitatai roa no to ratou mau tuahine i te pae varua.

16 Te horoa atoa nei teie mau vahine kerisetiano i te hoê turu faufaa mau na ta ratou mau tane, mai te mau vahine paieti o tei apee ia Iesu ‘no te pee maite ia ˈna e no te tavini ia ˈna.’ (Mareko 15:41) Mea pinepine eita ta ratou tane e faaea maoro mai i pihai iho ia ratou no te mea ‘mea rahi roa ta ratou ohipa i roto i te ohipa a te Fatu.’ (Korinetia 1, 15:58) Te vai ra vetahi, mai ia Rosa Szumiga i Farani, tei haamata i te taviniraa ma te taime taatoa i te matahiti 1948, o tei faaineine i te mau tauihaa na ta ratou mau tane e o tei ratere na muri iho ia ratou tau 30 aore ra e 40 matahiti. Ua ineine ratou i te rave i te mau haapaeraa na Iehova e na to ratou mau taeae e mau tuahine. E tia mau â ia tatou ia haapopou e ia here ia ratou, e ia pure atoa no ratou.

Te mau vahine a te mau matahiapo

17, 18. (a) Eaha te mau huru maitatai te titauhia ra i te mau vahine a te mau taeae e haapao ra i te mau tiaraa i te pae no te taviniraa? (b) Eaha te mau haapaeraa ta te mau vahine a te mau matahiapo e farii ra i te rave no Iehova e no to ratou mau taeae, e mea nafea te tahi atu mau tuahine e nehenehe ai e tauturu i ta ratou mau tane?

17 A faahiti ai oia i te mau mea e titauhia i te mau taeae ia riro ratou ei mau matahiapo e ei mau tavini tauturu, ua faahiti atoa te aposetolo Paulo i te parau no te vahine, ia ˈna i papai e: “Mai te reira atoa te mau vahine i te aoaoa ore e tia ˈi, eiaha ei tihotiho, ei haapao maitai, e te haavare ore i te mau mea atoa ra.” (Timoteo 1, 3:11) Oia mau, e tano teie aˈoraa i te mau vahine kerisetiano atoa. Teie râ, ia hiˈohia te parau no reira mai te tatararaahia mai teie irava, e tia iho â râ i te mau vahine a te mau taeae e haapao ra i te mau tiaraa i te pae no te taviniraa, ia riro ei hiˈoraa i roto i teie nei tuhaa.

18 Mea oaoa roa ia ite e mai te reira mau â te huru o te mau tausani rahiraa vahine a te mau tiaau kerisetiano. E hiˈoraa aifaito mau to ratou i roto i ta ratou mau peu e ta ratou huru ahuraa, e haerea maitai to ratou i te pae no te oraraa kerisetiano, e ara atoa ratou i ta ratou mau parau, e te tutava mau nei ratou ia riro ei mau vahine haapao maitai i roto i te mau mea atoa. Ua ineine atoa ratou i te rave i te mau haapaeraa, ma te farii e ia horoa ta ratou mau tane i te taime o ta ratou hoi e nehenehe e faataa no ta ratou vahine, no te haapao i te mau ohipa a te amuiraa. E tia mau â ia tatou ia faaite i to tatou here e ia faaitoito i teie mau vahine kerisetiano haapao maitai. Peneiaˈe paha, mea rahi atu â te mau taeae o te nehenehe e rave i te mau hopoia i roto e rave rahi mau amuiraa ahiri e e farii ta ratou vahine ma te haehaa i te rave i teie mau haapaeraa no te maitairaa o te taatoaraa.

Te mau “vahine ruhiruhia” haapao maitai

19. No te aha te mau “vahine ruhiruhia” haapao maitai e rave rahi e haafaahiahia ˈi i roto i ta ratou amuiraa, e eaha to tatou huru i nia ia ratou?

19 I to tatou tuatapaparaa i te hiˈoraa o te mau vahine i faahitihia i roto i te Bibilia, ua ite tatou e eita te ruhiruhiaraa e tapea i te mau vahine faaroo ia tavini ia Iehova. Ua faahohoˈahia te reira na roto i te hiˈoraa o Sara, o Elisabeta, e o Ana. I teie mahana, e rave rahi mau vahine kerisetiano paari o tei riro ei mau hiˈoraa maitatai roa i te pae no te faaroo e te faaoromai. Hau atu, e nehenehe ratou e turu ma te au i te mau matahiapo no te tauturu atu i te mau tuahine apî. Maoti te aravihi i noaa mai ia ratou i roto i te mau matahiti, e nehenehe ta ratou e horoa i te mau aˈoraa paari i te mau vahine apî, mai ta te mau Papai e faatia ra ia ratou ia rave. (Tito 2:3-5) I te tahi mau taime, e titauhia paha ia aˈohia te hoê tuahine paari. I reira ra, e tia i te matahiapo e aˈo atu ia ˈna ia faariro ia ˈna “mai te metua vahine ra.” E tia i te mau matahiapo ‘ia faatura i te vahine ivi’ e, mai te peu e e titauhia, ia faanaho i te mau ohipa ia tauturuhia ratou i te pae materia. (Timoteo 1, 5:1-3, 5, 9, 10) Oia mau, e tia ia faaite i to tatou mau tuahine paari herehia ra e mea faufaa ratou e te haapopouhia nei ratou.

Te mau faatere i pihai iho ia Iesu

20. Eaha te haamaitairaa hau roa ˈˈe i te faahiahia tei horoahia na te mau vahine kerisetiano e rave rahi, e no te aha te mau mamoe ê atu e oaoa ˈi i te reira?

20 Te haapapu maitai ra te mau Papai e ‘eita te Atua e haapao i te huru o te taata,’ eita o ˈna e faataa ê i te nunaa aore ra i te tane e te vahine. (Roma 2:10, 11; Galatia 3:28) E e parau mau atoa te reira na roto i to Iehova maitiraa i te feia o te apiti atu i ta ˈna Tamaiti i roto i te Basileia. (Ioane 6:44) E mauruuru roa te feia rahi roa o te mau mamoe ê atu i te mea e tei roto atoa te mau vahine haapao maitai, mai ia Maria, te metua vahine o Iesu, ia Maria i Magadala, ia Perisila, ia Teruphaina, ia Terophosa, e e rave rau atu â no roto i te amuiraa kerisetiano matamua, i te Basileia i teie nei, ma te haafaufaa i teie faatereraa na roto i to ratou ite hohonu no nia i te mau manaˈo e te mau ohipa e farereihia e te mau vahine! Auê ïa maramarama aroha mau e te paari ta Iehova i faaite e!—Roma 11:33-36.

21. Eaha to tatou manaˈo i teie mahana no nia i te ‘mau vahine e rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu’?

21 I teie mahana, e nehenehe tatou e taa i te manaˈo o te aposetolo Paulo i to ˈna faahitiraa ma te here e te haapopou i teie mau “vahine i rave atoa mai i te ohipa i te evanelia nei.” (Philipi 4:3) No te mau Ite no Iehova atoa, te tane e te vahine, ua riro te rave-amui-raa i te ohipa i pihai iho i te ‘nuu rahi o te mau vahine e faaite ra i te parau apî maitai,’ oia mau, ‘te mau vahine e rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu,’ ei oaoaraa rahi e ei haamaitairaa taa ê.—Salamo 68:11; Roma 16:12.

Te mau uiraa ei haamanaˈoraa

◻ Mea nafea to Iesu faaiteraa e aita o ˈna i haapao i te mau manaˈo hape a te mau raatira haapaoraa ati Iuda no nia i te mau vahine?

◻ Mea nafea to te mau vahine e mǎtaˈu ra i te Atua, taviniraa ia Iesu, e eaha te haamaitairaa rahi tei noaa mai i te tahi o ratou?

◻ Eaha te aˈoraa ta Paulo i horoa no nia i te mau vahine i roto i te mau putuputuraa a te amuiraa?

◻ Eaha te mau pǔpǔ tuahine te tia ia tatou ia faaite atu i te aroha e te turu taa ê, e no te aha?

◻ Eaha to tatou manaˈo no nia i te mau vahine atoa i teie mahana ‘o te rohi nei i roto i te ohipa a te Fatu’?

[Hohoˈa i te api 16, 17]

Te mau vahine o tei tavini ia Iesu e ta ˈna mau aposetolo

[Hohoˈa i te api 18]

E tuhaa faufaa roa ta te mau vahine a te mau tiaau ratere e a te tahi atu mau matahiapo, te haapae nei hoi ia ratou iho, i roto i te ohipa a te Atua

    Papai reo Tahiti (1985-2025)
    Haere i rapae
    Haere i nia
    • Tahiti
    • Hapono
    • Ta oe e hinaaro
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Parau no te faaohiparaa
    • Eita e puharahia
    • Maiti eaha te ore e puhara
    • JW.ORG
    • Haere i nia
    Hapono