ARTÍCULO YUʼUN ESTUDIO 20
Jlekubtestikxan te bitʼil ya jkʼopontik Dios
«¡Halbeyahic bin ay ta awoʼtanic!» (SAL. 62:8).
KʼAYOJIL 45 «Te bin ya jnopilan ta koʼtan»
¿BIN YA KILBEYTIK SKʼOPLAL?a
Spisil-ora ya xjuʼ ya jkʼopontik te Jehová sok jkʼanbeytik tojobtesel ta jkuxlejaltik. (Ilawil te párrafo 1).
1. ¿Bin ya yalbotik Jehová te ya skʼan ya jpastike? (Jaʼnix jich ilawil te fotoetik).
¿MACHʼA ya jkʼanbeytik koltayel kʼalal ya jkʼantik smukʼul oʼtanil sok tojobtesel? Ya xjuʼ ya jkʼopontik te Jehová. Ya skʼan te spisiluk-ora ya jkʼopontik, melel jich ya yal: «Kʼoponaik Dios spisil-ora» (1 Tes. 5:17). Junuk koʼtantik ya jkʼopontik sok jkʼanbeytik te ya stojobtesotik spisil-ora ta jkuxlejaltik (Prov. 3:5, 6). Chikan jayeb buelta ya jkʼopontik te Jehová ya yaʼiyotik, melel bayal yutsil yoʼtan.
2. ¿Bin ya xbajt kilbeytik skʼoplal ta artículo ini?
2 Jaʼ jun mukʼul majtanil ya kiltik te skʼoponel Dios. Manchukme jich-abi, ay jaʼ baem ta koʼtantik te kaʼteltik te wokol ya kiltik slokʼesel tiempo ta skʼoponel te Jehová sok ayniwan ya jnoptik te ya skʼan ya jlekubtestikxan te bin-utʼil ya jkʼopontike. Pero ya xjuʼ ya skoltayotik te Biblia. Ta artículo ini ya kiltik te ejemplo yuʼun te Jesús, sok ya xbajt jnoptik bin-utʼil ya xjuʼ ya jlokʼestik tiempo ta skʼoponel Dios. Jaʼnix jich ya xbajt kilbeytik skʼoplal joʼchajp te bin ya xjuʼ ya skoltayotik.
TE JESÚS LA SLOKʼES TIEMPO TA SKʼOPONEL DIOS
3. ¿Bin snaʼoj-a te Jesuse?
3 Te Jesús snaʼoj-a te mukʼ skʼoplal ya yil te Jehová te ya yichʼ kʼoponele. Te kʼalal mato xtal ta Balumilal-a te Jesús, la yil bitʼil te sTat la sjakʼbey skʼop spisil te j-abatetik yuʼun jich bitʼil te Ana, David, Elías sok yantikxan (1 Sam. 1:10, 11, 20; 1 Rey. 19:4-6; Sal. 32:5). Jaʼ yuʼun te Jesús la yalbey te jnopojeletik yuʼun te akʼa skʼoponik Dios spisil-ora sok te yakuk yalbeyik te bin ay ta yoʼtanik (Mat. 7:7-11).
4. ¿Bin ejemplo la yakʼbotik te Jesús?
4 Te Jesús la yakʼbey jun lekil ejemplo te jnopojeletik yuʼun, melel te kʼalal xtaluk ta Balumilal spisil-ora la skʼopon te sTate. La slokʼes stiempo manchukme spisil-ora ay yaʼtel sok jokinbil yuʼun bayal ants winiketik (Mar. 6:31, 45, 46). Ijkʼto-a te kʼalal ya xbajt skʼopon te sTate (Mar. 1:35). Ta jun buelta sjunal ajkʼabal la skʼopon te sTat yuʼun ay bin mukʼ skʼoplal ya skʼotes ta pasel (Luc. 6:12, 13). Te kʼalal junxanix ajkʼabal ya xlaj-a te Jesús, bayal buelta la skʼopon te Jehová, melel snaʼoj te ay bin wokol ya xkʼax ta skuxlejal (Mat. 26:39, 42, 44).
5. ¿Bin-utʼil ya xjuʼ ya jkʼayinbeytik stalel te Jesús?
5 Te ejemplo yuʼun te Jesús ya snojptesotik te ya xjuʼ ya jlokʼestik tiempo ta skʼoponel te Dios, manchukme ay bayal kaʼteltik. Jich bitʼil la spas te Jesús, yaniwan xjuʼ ya jlokʼestik tiempo ta skʼoponel Dios ta sab o ta ajkʼabal. Jich ya kakʼbeytik yil te Jehová te mukʼ skʼoplal ta koʼtantik te mukʼul majtanil ini. Jtul hermana te Lynne sbiil, ya xjul ta yoʼtan te bayal ya yal wokol yuʼun te ya xjuʼ ya skʼopon te Jehová. Jich ya yal: «Kʼalal la jnop te ya xjuʼ ya jkʼopon te Jehová chikan biluk-ora, jich jajch kil bitʼil jtul kamigo sok jajch jlekubtesxan te bitʼil ya jkʼopone». Ayniwan jich ya kaʼiy jbatik-euk. Ya kilbeytik skʼoplal joʼchajp te bin ya xjuʼ ya kaltik te kʼalal ya jkʼopontik te Diose.
JOʼCHAJP TE BIN YA XJUʼ YA KALTIK TA SKʼOPONEL DIOS
6. Jich bitʼil ya yal te Apocalipsis 4:10, 11, ¿bin ya skʼan ya jpastik ta stojol te Jehová?
6 Kalbeytik yutsil skʼoplal te Jehová. Ta jun najalsitil te la yil te jpuk-kʼop Juan la yil 24 ta jtul mamaletik te yakik ta yichʼel ta mukʼ te Jehová ta chʼulchan, sok jich yakik ta yalel: «Ya awichʼ albeyel yutsil akʼoplal sok ichʼel ta mukʼ ta swenta te ay awuʼele» (kʼopona Apocalipsis 4:10, 11). Te chʼul-abatetik jaʼnix jich mukʼ skʼoplal ya yilik te ya yalbeyik yutsil skʼoplal sok te ya yichʼik ta mukʼ te Jehová, melel jun-nax ayik ta chʼulchan sok ya snaʼbeyik sba ta lek. Ya staik ta ilel te taleliletik yuʼun te Jehová ta swenta te bintik spastiklanoj, sok jaʼ ya xtijbot yoʼtanik ta yichʼel ta mukʼ (Job 38:4-7).
7. ¿Bin-utʼil ya xjuʼ ya kalbeytik yutsil skʼoplal te Jehová te kʼalal ya jkʼopontik?
7 Jaʼnix jich te joʼotik ya skʼan ya kalbeytik yutsil skʼoplal te Jehová kʼalal ya jkʼopontik. Jich ya jpastik kʼalal ya kalbeytik te bin ya jmulanbeytik ta stojol sok te bin yuʼun ya kichʼtik ta mukʼe. Te kʼalal ya jkʼopontik sok te ya jnopilan ta koʼtantik te Biblia, jpastik tulan yuʼun yakuk kiltik te taleliletik yuʼun te Jehová te kʼaxto la jmulantike (Job 37:23; Rom. 11:33). Ta patil, kalbeytik te Jehová te bin yaʼiyel ya kaʼiy jbatik kʼalal ya jnoptik ta swenta te taleliletik yuʼune. Jaʼnix jich ya xjuʼ ya kalbeytik yutsil skʼoplal te Jehová te kʼalal ya skoltayotik sok ya skoltay te kermanotaktik. Spisil-ora ya yilotik sok ya skanantayotik (1 Sam. 1:27; 2:1, 2).
8. ¿Bintik ya xjuʼ ya kalbeytik wokol yuʼun te Jehová? (1 Tesalonicenses 5:18).
8 Kalbeytik wokol te Jehová. Te kʼalal ya jkʼopontik, bayal te bin ya xjuʼ ya kalbeytik wokol yuʼun (kʼopona 1 Tesalonicenses 5:18). Kalbeytik wokol ta spisil te bintik ay kuʼuntik, melel jaʼ yakʼbeyojotik spisil (Sant. 1:17). Ya xjuʼ ya kalbeytik wokol yuʼun te tʼujbilnax la spas te balumilal, te jkuxlejaltik, te jfamiliatik, te kamigotaktik sok te ay smukʼul koʼtantik. Jaʼnix jich ya jkʼan ya kalbeytik wokol yuʼun te ya xjuʼ ya kamigointik.
9. ¿Bin yuʼun wokol ya kaʼiytik yalel wokol?
9 ¿Bin yuʼun ya skʼan ya kalbeytik wokol te Jehová? Wokolniwan ya kaʼiytik te ya kaltik wokole, melel te ants winiketik ma snaʼik yalel wokol, jaʼnax ya smel yoʼtanik yuʼun ya staik te bin ya skʼanike, ma xyalik wokol yuʼun te bin ay yuʼunike. Te jichuk ya jpastik-euke, jaʼnaxwan ya jkʼopontik te Dios yuʼun ya jkʼanbeytik te bintik ya xtuun kuʼuntike. Yuʼun ma jichuk ya jpastik-a, ya skʼan te yakuk jpastik tulan yuʼun ya kalbeytik wokol te Jehová ta swenta te bintik ya yakʼbotike (Luc. 6:45).
Yalbeyel wokol te Jehová ya skoltayotik. (Ilawil te párrafo 10).
10. ¿Bin-utʼil koltayot jtul hermana te bitʼil ya snaʼ yalel wokole? (Jaʼnix jich ilawil te foto).
10 Teme ya jnaʼtik yalel wokol ya skoltayotik yuʼun ya xkujch kuʼuntik te wokoliletik. Kiltik te bin kʼax ta stojol te hermana Kyung-sook, te la yalbey skʼoplal te revista La Atalaya 15 yuʼun enero 2015. Tabot cáncer ta spulmon te kʼax batsʼejemix-a, jich ya yal: «Tulan la kaʼiy snaʼel te ayon ta chamele. Jich la kaʼiy te maʼyukix bin ya xjuʼ ya jpas sok bayal xiwon». ¿Bin koltayot yuʼun ma chebaj yoʼtan? Ya yal te jujun ajkʼabal te kʼalal mato xbajt ta wayel-a, ya xmo bael ta sba sna yuʼun ya xbajt skʼopon te Jehová sok ya yalbey ta tulan joʼchajp te bin lek kʼax ta skuxlejal ta kʼajkʼal-abi. Jaʼme ya x-akʼbot slamalil yoʼtan sok ya xtijbot yoʼtan yuʼun ya yalbey te Jehová te kʼax kʼux ta yoʼtane. La yil ta skuxlejal te bitʼil ya skoltay te Jehová te j-abatetik yuʼun te kʼalal ya xkʼaxik ta tulan wokolil sok la sta ta ilel te ya x-akʼbotik bayal bendición. Jich te bitʼil kʼax ta stojol te Kyung-sook, te joʼotik ya skʼan ya kalbeytik bayal wokol te Jehová, manchukme ya xkʼaxotik ta tulan wokolil. Te kʼalal jich ya jpastike ya skoltayotik ta sitintayel te wokoliletik yuʼun ma bayal ya jmel koʼtantik-a.
11. ¿Bin yuʼun ya skʼan te ayuk yip yoʼtanik te jnopojeletik yuʼun te Jesús?
11 Jkʼanbeytik yip koʼtantik te Jehová ta scholel skʼop Dios. Kʼalal nopol ya xbajtix ta chʼulchan-a te Jesús, la yalbey te jnopojeletik yuʼun te ya skʼan ya x-albot skʼoplal «ta Jerusalén, ta spamal skʼinal Judea sok ta Samaria, sok kʼalalto ta stiʼil te balumilale» (Hech. 1:8; Luc. 24:46-48). Ta patil, te jwolwanej judioetik la yikʼik bael ta chukel te Pedro sok te Juan, sok la yikʼik bael ta Sanedrín. Tey albotik ta mantal te yakuk yijkitayik te scholel skʼop Dios (Hech. 4:18, 21). ¿Bin la spasik te jpuk-kʼopetike?
12. Jich bitʼil ya yal te Hechos 4:29, 31, ¿bin la spasik te jnopojeletike?
12 Te bitʼil jich albotike, te Pedro sok te Juan jich la yalik: «Nopa awaʼiyik teme lek ya yil Dios te jaʼ ya jchʼuunbeyexkotik te akʼopike o teme jaʼ ya jchʼuuntik te bin ya yal te Diose. Pero ma xjuʼ ya kijkitaykotik ta yalbeyel skʼoplal te bintik kilojtik sok te bintik kaʼiyojkotik stojole» (Hech. 4:19, 20). Te kʼalal lokʼesotik ta chukel yuʼun te jwolwanej judioetik, te chaʼtul jpuk-kʼopetik la stsob sbaik sok te yantik jnopojeletik. Jun-nax la skʼoponik te Jehová ta skʼanbeyel koltayel yuʼun yakuk spasikxan te skʼanojel yoʼtane, jich la yalik: «Akʼa yip koʼtantik swenta ma xiwonkotik ta yalel te akʼope». Jakʼbot skʼopik yuʼun te Jehová (kʼopona Hechos 4:29, 31).
13. ¿Bin ya yakʼ jnoptik te bin kʼax ta stojol te Jin-hyuk?
13 Teme te j-aʼtel patanetik ya yalbotik ta mantal te ya kijkitaytik te scholel skʼop Dios, ya xjuʼ ya jtʼunbeytik stalelik te jnopojeletike. Jaʼ jich la spas te Jin-hyuk, jtul hermano te och ta chukel ta skaj te schʼuunel yoʼtan. Akʼbot skanantay yantik jchukeletik te stukel ayike. Jaʼnax ya xjuʼ ya skʼoponlan te kʼalal ay bin ya xtuun yuʼunik sok ma xjuʼ ya yalbey ta swenta te Biblia. Pero la skʼanbey te Jehová te yakuk x-akʼbot smukʼul yoʼtan sok te yakuk snaʼ bin-utʼil ya xjuʼ ya scholbey skʼop Dios (Hech. 5:29). Jich ya yal: «Te Jehová la yaʼiybon te jkʼope sok la yakʼbon smukʼul koʼtan sok jpʼijil, jich jajch jnojpteslan ta Biblia manchukme joʼebnax minuto ya xtejkʼajon ta stiʼil te chukojibale. Ta ajkʼabal ya jtsʼibay cartaetik yuʼun ya kakʼtiklanbey ta yan kʼajkʼal te jchukeletike». Jich te bitʼil kʼax ta stojol te Jin-hyuk, ya xjuʼ ya jkʼanbeytik te Jehová yip koʼtantik sok jpʼijiltik, ya jnaʼtik te yananix skoltayotik ta spasbeyel te skʼanojel yoʼtane.
14. ¿Bin ya skoltayat ta sitintayel te wokoliletike? (Salmo 37:3, 5).
14 Jkʼanbeytik koltayel te Jehová ta sitintayel te wokoliletik. Jteb ma jpisiltik ay jwokoltik ta skaj te ay machʼa ya xlaj kuʼuntik, te kontrainel, te chameletik, te bin yaʼiyel ya kaʼiy jbatik o wokolil ta jfamiliatik. Te chameletik sok te guerraetik yakʼojxan bayal wokoliletik. Jaʼ yuʼun albeya te Jehová te bin yaʼiyel ya awaʼiy aba, kʼopona jich bitʼil jtul amigo. Teme jich ya apase yame skoltayat te Jehová (kʼopona Salmo 37:3, 5).
15. ¿Bin-utʼil ya skoltayotik te skʼoponel Dios ta sitintayel te jwokoltike? Ala jun ejemplo.
15 Teme ma jkom jbatik ta skʼoponel Dios ya skoltayotik ta sitintayel te wokoliletik (Rom. 12:12). Te Jehová snaʼoj te bin ya xkʼax ta stojol te j-abatetik yuʼun sok «ya yaʼiybe yawic» (Sal. 145:18, 19). Jtul precursora te 29 yaʼbilal te Kristie sbiil, jich kʼax ta stojol, oranax tsakot ta tulan chamel, jaʼ yuʼun tsakot ta tulan mel-oʼtan. Ta patil la snaʼ stojol te jaʼnix jich yichʼoj tulan chamel-euk te smamae. Te Kristie jich ya yal: «La jkʼanbey sok spisil koʼtan te Jehová te yakuk yakʼbon kip ta sitintayel te wokolil ta jujun kʼajkʼal. Ma la kijkitay ta spasel te yaʼtel te Jehová, spisil-ora ya xboon ta tsoblejetik sok ya jkʼopon te jBiblia. Te skʼoponel Dios la skoltayon ta yorail wokol. Snaʼel te spisil-ora ay ta jtsʼeel te Jehová la yakʼbon smukʼul koʼtan. Manchukme ma lamaj ta ora te jchamele, te Jehová spisil-ora la sjakʼbon te jkʼope, melel la yakʼbon slamalil koʼtan». Ma skʼan ya xchʼay ta koʼtantik «te Jehová ya snaʼ skoltayel lokʼel ta pruebaetik te machʼatik ya x-ichʼot ta mukʼ yuʼune» (2 Ped. 2:9).
Yuʼun ya xjuʼ kuʼuntik stsalel te mulil, 1) jkʼanbeytik koltayel te Jehová, 2) akʼa jpastik te bin lek sok 3) akʼa kamigointikxan te Jehová. (Ilawil te párrafo 16 sok 17).
16. ¿Bin yuʼun ya skʼan ya jkʼanbeytik koltayel te Jehová yuʼun ma xyalotik ta mulil?
16 Jkʼanbeytik koltayel te Jehová ta stsalel te mulil. Te bitʼil jmulawilotik spisil-ora ya jpastik tulan ta spasel te bin leke. Te Satanás jaʼ ya skʼan te yakuk xyalotik ta mulil. Jaʼme ya stuuntes te bin ya jkʼasestik kʼajkʼal-a, yuʼun ya xjajch jnoptik te bin ma leke, te jich ma lek ya yilotikix-a te Jehová sok te ya xjuʼ ya xyalotik ta mulil (Mar. 7:21-23; Sant. 1:14, 15).
17. ¿Binxan ya skʼan ya jpastik yuʼun ma xyalotik ta mulil? (Jaʼnix jich ilawil te fotoetik).
17 Ma xjuʼ kuʼuntik tsalel ta jtukeltik te mulil, ya skʼan ya jkʼanbeytik koltayel te Jehová. Te Jesús jich la yal ta skʼoponel Dios: «Mame xa awakʼ xyalonkotik ta spasel te mulile, koltayawonkotik lokʼel ta skʼab te Satanase» (Mat. 6:13). Te Jehová ya skʼan ya skoltayotik, pero ya skʼan ya jkʼanbeytik. Ma jaʼuknax te ya jkʼopontik, jaʼnix jich ay bin ya skʼan ya jpastik sok jpastik tulan ta spʼajel te bin ma lek (Sal. 97:10). Yuʼun ya jkanantaytik te jpensartik sok ya jpastik te bin leke, ya skʼan ya jkʼopontik sok ya jnopilan ta koʼtantik te Biblia, te ya xbootik ta tsoblejetik sok ya jcholtik skʼop Dios. Te Jehová maba ya yakʼ te ya kichʼtik akʼel ta prueba te maba ya xkujch kuʼuntike (1 Cor. 10:12, 13).
18. ¿Bin ya skʼan ya jpastik ta jpisiltik?
18 Ya skʼan ya jkʼopontik te Jehová ta jujun kʼajkʼal te bitʼil ayotik ta tulan wokolil. Te Jehová ya skʼan te ya kalbeytik te bin ay ta koʼtantik (Sal. 62:8). Jaʼ yuʼun, lokʼesa atiempo ta skʼoponel te Jehová ta jujun kʼajkʼal. Albeya yutsil skʼoplal sok albeya wokol ta swenta te bintik spasoj ta atojole. Kʼanbeya te yakuk yakʼbat yip awoʼtan ta scholel skʼop Dios, te yakuk skoltayat ta sitintayel te wokoliletik sok te manchuk ya xyalat ta mulil. Mame xa awakʼ te ay machʼa ya skomat ta skʼoponel te Jehová, pero ¿bin-utʼil ya sjakʼ te jkʼoptike? Ta yan artículo ya kilbeytik skʼoplal.
KʼAYOJIL 42 Te oración yuʼun jtul j-abat yuʼun Dios
a Ya jkʼan ya jkʼopontik te Jehová sok spisil koʼtantik, jich kʼoem te bitʼil ya jtsʼibaybeytik carta jtul lekil amigo. Pero ay wokol ya kiltik te ya jlokʼestik tiempo ta spasel o ay ma jnaʼtik te bin ya kaltike. Te artículo ini ya skoltayotik te bin-utʼil ta pasel.