Okusanjukila ‘Olongavelo Kalume’
‘Sumbili ava va linga upange [walua NW] pokati kene . . . va sumbili ca lua locisola, oku va sumbila upange wavo.’−1 VA TESALONIKE 5:12, 13.
1. Ndomo casonehiwa kelivulu Liovilinga 20:35, okuavela kukuete epondolo lie? Cilombolola.
“ESUMULUHO li tunda koku eca olio lia lua, eli li tunda koku tambula li sule.” (Ovilinga 20:35) Opondola okuivaluka otembo yimue konyima okuti walingile ocina cimue kuenje walimbuka okuti olondaka evi via Yesu viocili? Pamue ongavelo yimue waeca komunu umue osole calua. Ocina caco wacinõla lutate walua, momo onjongole yove okumõla omunu osole okuti ocisanjukila calua. Okumõla esanju kocipala comunu osole−hesanjukuolio utima wove wakuatele! Eci tuvetiyiwa lesunguluko, okuavela kuetu kutiamẽla kocisola, kuenda okulekisa ocisola kukuete ongusu yituiha esanju.
2, 3. (a) Momo lie tuponduila okupopia okuti lomue wavelapo Yehova kokusanjuka, kuenda eliangiliyo ‘liolongavelo kalume’ litava hẽ ndati okunena esanju kutima waye? (b) Nye okuti katuyongola okulinga catiamẽla kolongavelo via Suku?
2 Helie, puãi okuete vali esanju nda Yehova, Ongaveli “[y]ocali cosi ciwa”? (Tiago 1:17; 1 Timoteo 1:11) Ovina viosi eye atuiha, ovituihila omo liocisola. (1 Yoano 4:8) Kakuli atatãhãyi okuti ombanjaile yocili Suku aeca vekongelo vu Kristu−‘olongavelo kalume.’ (Va Efeso 4:8) Eliangiliyo liokukuata akulu vekongelo oco vatate ocunda elinga limue liocisola calua ca Suku komanu vaye. Alume vaco vanõliwa lutate walua−ovo vasukila okutẽlisa okuloñoloha kukisikiwa Kovisonehua. (1 Timoteo 3:1–7; Tito 1:5–9) Ovo vaci okuti vasukila ‘okukuatela ohenda ocunda’ omo liaco olomeme vivetiyiwa okukuata olopandu kangombo vaco vocisola. (Ovilinga 20:29; Osamo 100:3) Eci Yehova alimbuka okuti olomeme viaye vikuete ovitima vieyuka olopandu, ocili muẽle okuata esanju kutima waye!−Olosapo 27:11.
3 Ocili muẽle etu katuyongola okutepulula esilivilo liongavelo ya Suku; kuenje lalimue eteke kaci katupitile kovisimilo okutomba olongavelo viaye. Omo liaco tukatula apulilo avali: Akulu vekongelo vapondola hẽ ndati okulavulula ovikele viavo vekongelo? Kuenda onepa yocunda yipondola okulekisa hẽ ndati okuti vakuete ocisola ‘kolongavelo kalume’?
‘Etu Tutalavaya Lene’
4, 5. (a) Paulu wasokisa ekongelo la nye, kuenda momo lie olusapo luaco luasungulukila? (b) Olusapo lua Paulu lutulekisa onjila yipi tusukila okukuata kovisimilo kuenda okulitokeka omunu lomunu?
4 Yehova waeca ‘olongavelo kalume’ omoko yimue yokutumila vekongelo. Ocili, akulu vekongelo kavayongola okukuata ahuku komoko yavo yokutumila, pole ovo vaci okuti omanu kavalipuile caleluka calua okulinga uvi waco. Ovo vapondola hẽ ndati okulimbuka okulitokeka kuavo lonepa yocunda? Kulihisa olusapo luasapuiwa lupostolo Paulu. Noke yoku lombolola esunga lieci ‘olongavelo kalume’ viangiliyiwila, Paulu wasoneha hati: “Locisola kovina viosi tu kulili ku Kristu eye utue. Eci etimba liosi li tokekisua loku sokekisua lasokoluilo alio, leci ovimatamata vialio vi lingila pamosi ovopange avio locisola, oco kokuaye ku tunda eci ci kulisa etimba loku li amisako locisola.” (Va Efeso 4:15, 16) Oco Paulu wasokisa ekongelo, okukongelako akulu vekongelo kuenda ovimatamata vikuavo, ndetimba liomunu. Momo lie olusapo luaco luasunguluka?
5 Etimba liomunu likuete ovimatamata vialua pole likuete lika utue umosi. Pole, lacimue ketimba−kacikuete esilivilo−cikale onumba, cikale elumbu, cikale olusipa. Ocimatamata locimatamata cikuete esilivilo kuenda ceca ekuatiso limue kuhayele kuenda keposo liavio viosi. Cimuamue haecovo, ekongelo likuete omanu vañi vañi, pole omunu lomunu−cikaele umãlẽhe ale ukulu, waposoka kuhayele ale ombeyi−vapondola okueca ekuatiso limue oco kukuatiwe uhayele wosi kespiritu kuenda keposo liekongelo. (1 Va Korindo 12:14–26) Lomue okuata ovisimilo viokuti ovina evi okuvikapako kavikuete esilivilo. Konepa yimue yikuavo, lomue kakakuate ovisimilo viokuti wavelapo pokati, ka vosi yetu−ovangombo kuenda olomeme valisoka−vakuete onepa ketimba, puãi pokati kavo pali utue umosi lika, Kristu. Omo liaco Paulu walombolola olusapo lowuya umue wocisola, luocikembe, kuenda luesumbilo okuti tusukila okulikuatela pokati lavakuetu. Okucilimbuka cikuatisa akulu vekongelo okukuata umbombe, kuenda okukuata esunguluko kovikele viavo vekongelo.
6. Ndaño Paulu wakuatele omoko yupostolo yokutumila, walekisa hẽ ndati humbombe?
6 “Olongavelo” evi ‘kalume’ kavisandiliya okulavulula ovimuenyo via vamanjavo afendeli. Ndaño Paulu wakuatele omoko yupostolo yokutumila lumbombe walungula va Korindo hati: “Ka ci kasi okuti tu kuete omoko yoku pangisa ekolelo liene. Tu talavaya lene oku vokiya kesanju liene, okuti vekolelo liene muẽle.” (2 Va Korindo 1:24) Paulu kayonguile okulavulula ekolelo kuenda ovilinga viovimuenyo via vamanjaye. Ocili muẽle, eye wakulihile okuti kacisukila okulinga ndoco, momo liokulekisa ekolelo liokuti ovo alume kuenda akãi vakuekolelo liocili kuenda vakala vongongela ya Yehova, momo vayonguile okulinga eci casunguluka. Omo liaco, lokulipopia eye muẽle kuenda kamba liaye liovungende Temoteo, Paulu wateta onimbu pokupopia hati: ‘okutalavaya lene koku fendela Suku lesanju upange wetu.’ (1 Va Korindo 1:1) Humbombekuowo!
7. Akulu vomboka vekongelo valimbuka nye catiamẽla kovikele viavo viekongelo kuenda ekolelo lie ovo vakuete kuvamanji vavo?
7 ‘Olongavelo kalume’ etaili vakuete upange umuamue. Ovo va ‘talavaya letu oku vokiya kesanju lietu.’ Omo liaco, akulu vekongelo ambombe vaci okuti kacatiamẽlele kokuavo okunõlelako vakuavo eci vatẽla okulinga vali kupange wa Suku. Ovo vaci okuti upane wa Suku usukila okutiamẽla kokuvetiya onjongole kutima, osimbu vavetiya vakuavo okuvokiya ale oku okuamisako upange wavo wokukunda. (Cisokisa la 2 Va Korindo 9:7.) Kuenda vakuete ekolelo liokuti nda vamanjavo vakuata esanju, vakalinga cosi vapondola. Onjongole yavo yokutima okukuatisa vamanjavo oco va ‘vumbe Yehova lesanju’−Osamo 100:2.
Okukuatisa Vosi Oco Vatalavaye Lesanju
8. Vipi olonjila vimue akulu vekongel okuvikuama, vapondola okukuatisa vamanjavo okuvumba Yehova lesanju?
8 Akulu vekongelo, upondoli hẽ ndati okukuatisa vamanjene oco vatalavaye lesanju? Upondoli okuvapandiya lokueca ongangu. (1 Petulu 5:3) Lekisi ombili kuenda esanju vupange wokukunda, kuenda vakuẽle vakavetiyiwa okusetukula ongangu yene. Sivayi vakuẽle omo lielikolisilo liavo liosi. (Va Efeso 4:29) Olondaka viesanju kuenda viwa vikuatisa vakuẽle okulimbuka okuti vakuete esilivilo kuenda vasukiliwa. Kuenje cikuatisa olomeme okukuata onjongole yokuvumba Suku longusu yavo yosi. Yuvuli okusokisa kakuasungulukile. (Va Galatia 6:4) Okusokisa kuaco kuasiata okusumuisa pole kakuvetiya vakuẽle oco vamameko. Handi vali, olomeme via Yehova omanu−vakuete akalo kuenda ovoloño alitepa. Ndeci calinga Paulu kolela vamanjove. Ocisola “ci lavoka ño–o eci ciwa,” omo liaco tulinga ciwa okukolela okuti vamanjetu vasole Suku kuenda vayongola okusanjuisa. (1 Va Korindo 13:7) ‘Pokulekisa esumbilo kuvakuele NW,’ uvalingila eci cavelapo. (Va Roma 12:10) Koleli okuti eci olomeme vivetiyiwa, ale vikavulusuiwa, cosi ovo vakuete epondolo kokuvumba Suku cikalingiwa, kuenda vakakuata esanju kupange waco.−Mateo 11:28, 30.
9. Ovisimilo vie akulu vekongelo vasukila okukuata vikakuatisa ukulu lukulu wekongelo okutalavaya lesanju?
9 Okulikulihisa ove muẽle lumbombe okuti ‘unalavayi lavo’ cikakukuatisa okuvumba lesanju kuenda okukuata ocisola omo okuti ungaveli yekalo limue lilikasi pokati kakulu vekongelo otalavaya lavo. Ukulu lukulu wekonge okuete epondolo kuenda uloño waye muẽle opondola okueca kekuatiso liekongelo. (1 Petulu 4:10) Umue pamue ongaveli yaloñoloha kokulongisa. Ukuavo pamue waloñoloha kokuangiliya. Handi vali ukuavo pamue waloñoloha calua kokutambula omanu omo liesanju kuenda ohenda yaye. Ocili muẽle, kakuli ukulu laumue wekongelo okuti okuete olongavelo viosi vonjongo yimuamue. Omo okuti olongavelo kavialisokele−ndeci, ongavelo yokulongisa−yivelisapo ukulu wekongelo okuti vakuavo vasule? Lalimue eteke! (1 Va Korindo 4:7) Konepa yikuavo, kakuli esunga liokukuatela esepa ukuavo okuete ongavelo yiñi, ale okulikuatela esilivilo litito omo okuti ukulu umue ukuavo vekongelo ovoloño vonenela esivayo pokati kavakuavo. Ivaluka okuti, ove muẽle okuete olongavelo vimue okuti Yehova ovilete kokuove. Kuenda citava okuti eye okukuatisa oco oloñolohe kolongavelo viaco kuenda ovikapa kekuatiso lia vamanjove.−Va Filipoi 4:13.
‘Pokoli Kuenda Omboki’
10. Momo lie okuti okulekisa ocisola cetu ‘kolongavelo kalumge’ casunguluka calua?
10 Eci tutambula ongavelo yimue, casunguluka okuti tuyisanjukila. “Lingi vakuakuimbaimba olopandu,” oco ukunda wa Va Kolosai 3:15 upopia. Nye, puãi tupopia, catiamẽla ‘kolongavelo kalume,’ okuti olongavelo viesilivilo Yehova atuavela? Ocili, olopandu vietu tete tuviloñisa kukuacisola Yehova, Ongaveli–Yolongavelo. Pole nye tupopia catiamẽla muẽle ‘kolongavelo kalume’? Tupondola hẽ ndati okulekisa okuti tuvasole?
11. (a) Tu pondola okulekisa ndati ocisola cetu ‘kolongavelo kalume’? (b) Olondaka “pokoli” kuenda “omboki, NW” vilomboloka nye?
11 Etu tupondola okulekisa ocisola cetu ‘kolongavelo kalume’ kokukapako lonjanga alungulo avo atiamẽla–Vembimbiliya kuenda evi vanõlapo okulinga. Embimbiliya litulungula okuti: “Pokoli kasongui vene loku linga eci va tuma, momo va kasi loku lavulula ovimuenyo viene ndava va lombolola noke ndomo va vi tata.[Omboki, NW] kokuavo okuti va ci linga lesanju, haloku lisiõsiõlako, nda ka cu kuatisi.” (Va Heveru 13:17) Limbuka okuti katusukila ño ‘okupokola,’ pole tusukilavo ‘okuomboka’ kasongui vaco. Ondaka yo Helasi kuopiwa ondaka ‘okuomboka’ yilomboloka “okutava locipango.” Pokulombolola ondaka “pokoli” kuenda “omboki,” ukuasikola Yembimbiliya R. C. H. Lenski wapopia hati: “Omunu umue opokola eci okuti ocina votuma okulinga ciulomboloka, wakuata onumbi yesunga kuenda yesilivilo liocina caco; u otava yu . . . okuti okuete ovisimilo vimue viñi kondaka yimue.” Eci etu tuakuata elomboloko kuenda ekolelo kusongui womunu osongola, citava okuti tupokola lonjanga yalua. Pole nye cipopiwa nda onjila yimue yonumbi, omo yanõliwa okulinga, esunga liaco kaliatulombolokele?
12. Momo lie tusukilila okuomboka, ale okutava, ndaño okuti katuakulihile ciwa esunga konyima yonumbi yimue yanõliwa?
12 Palo opo etu tusukila okuomboka, ale okutava. Momo lie? Konepa yatete, etu tusukila okukolela okuti alume ava valoñoloha kespiritu vatukuatela ocisola cavelapo kovitima viavo. Puãi, siti ovo vakulihiwa ciwa okuti vakapingiwa la Yehova oco valombolole ndomo vatata olomeme avakundika. (Tiago 3:1) Kuenda vali, casunguluka okuivaluka okuti pamue katuakulihile ovina viosi viatiamẽla kombangulo yimue yavakokisa oco vanõlepo onumbi yimue.−Olosapo 18:13.
13. Nye citukuatisa okuomboka eci kuiya olonumbi viekanga viakulu vekongelo?
13 Nye cipopiwa catiamẽla kokuomboka, eci kunõliwa onumbi yimue yekanga? Ndomo caka, eci pamue kacalelukile, capiãla vali nda okuti onumbi yanõliwapo yatiamẽla kokutundisa vekongelo omunu umue okuti tusole−umue ukuepata ale ekamba limue liocili. Palo, ciwavo okutava ekanga ‘[li]olongavelo kalume.’ Ovo vakasi pomangu yimue okuti yasunguluka vali kokusokiya okuti etu tusule, kuenda ovo vakuliha calua ciwa ovina. Vamanji ava olonjanja vialua olonumbi viaco vanõlapo vivaha evalo kutima; ocikele cimue cocili ‘okulingilako ekanga Yehova, NW.’ (2 Asapulo 19:6) Ovo valinga cosi cisukiliwa oco vakuate ohenda, kokuavo kacilimbiwa okuti Suku “ukuakuecela.” (Osamo 86:5) Pole ovo vasiatavo okutata ekongelo oco liyelisiwe, kuenda Embimbiliya lilekisa okuti Suku oyongola okuti ovo te vatundisa vekongelo olondingaivi kavilikekembela. (1 Va Korindo 5:11–13) Olonjanja vialua va muẽle vatava onumbi yanõliwapo. Okukangisiwa pamue okuo eye asukila oco akuate olondunge. Pole, omunu osoliwe nda omboka eci kuiya onumbi yimue, omo liaco pamue okuatisiwa okupa esilivilo kokulongiwa.−Va Heveru 12:11.
“Va Sumbili Ca Lua Locisola”
14, 15. (a) Ndomo casonehiwa ko 1 Va Tesalonike 5:12, 13, momo lie akulu vekongelo vasesamẽla esumbilo lietu? (b) Momo lie citaviwa okupopia okuti akulu vekongelo valinga ‘upange [walua, NW] pokati ketu?
14 Etu tulekisavo ocisola cetu ‘kolongavelo kalume’ pokuvakuatela esumbilo lialua. Pokusonehela ekongelo lia Va Tesalonike, Paulu walungula vakuekongelo liaco hati: “Puãi, a vamanji, tu vu vetiya okuti vu sumbila ava va linga upange [walua, NW] pokati kene, haivo vo songuili vu Ñala loku vu lungula. Va sumbili ca lua locisola, oku va sumbilila upange wavo. Kali lombembua pokati kene.” (1 Va Tesalonike 5:12, 13) “Upange [walua, NW]”−eci kacilekisa hẽ okuti akulu vakuambili vekongelo, valieca ocali kekuatiso lietu? Kulihisa, handi, ocikele catila vamanji vaco ava vasoliwe vakuete okutata.
15 Valua pokati kavo alume vakuepata okuti vasiata okutalavaya kovopange ovoluali oco vakuatise epata liavo. (1 Timoteo 5:8) Nda ukulu wekongelo okuete omãla, umãlẽhe waco u osukila otembo kuenda utate wa isiaye. Eye pamue osukila okuvakuatisa kupange wavo wokosikola, ale okusokiyila olonjanja vimue olomapalo viasunguluka kutunga waye oco apapale ciwa. (Ukundi 3:1, 4) Cavelapo vali, eye opongiya ovina viespiritu visukiliwa kepata liaye, olonjanja viosi osongola elilongiso Liembimbiliya kepata, otalavaya lavo vupange wokukunda, kuenda ambata epata kolohongele Viakristão.(Esinumuilo 6:4–7; Va Efeso 6:4) Ka tu kaivali okuti, handi liovikele evi viasiatavo okulingiwa la vosi yetu, akulu vekongelo vakuete handi ovikele vimue vikuavo ndeci: okupongiya ovipama vikalingiwa vekongelo, okutata olomeme lokuvalinga apasu, okutatata ekongelo oco likale ciwa kespiritu, kuenda eci okuti kusukiliwa, okusokiya ovitangi viekanga. Vamue vatata handi ovikele vimue vikuavo viatiamẽla kolohongele viovambo, kolohongele viofeka, kokutunga Olonjango Viusoma, kuenda kosungu yakulu yatiamẽla kosipitali. Ocili muẽle vamanji ava valinga upange [walua, NW]”!
16. Lombolola olonjila okuti pokati kavio tupondola okulekisa esumbilo kakulu vekongelo.
16 Etu hẽ tupondola ndati okuvalekisa esumbilo? Olusapo lumue Luembimbiliya lupopia hati: “Okupopia ondaka yasesamẽla otembo yaco hesanjukuolio cinene!” (Olosapo 15:23; 25:11, NW) Omo liaco olondaka viocisola cocili kuenda vipandiya vipondola okuvalekisa okuti upange wavo walua ka wa tulimbile. Kuendavo, tusukila okusunguluka kueci tukevelela kokuavo. Konepa yikuavo, tu sukila okuti eci tuvasandiliya oco vatukuatise tuyuvula okukuata ohele. Pamue kuli olonjanja vimue okuti ‘ovitima vietu vi tokotelua’ kuenje tu sukila oku tambula epandi Kovisonehua, ale ekuatiso, kuenda okulemẽleliwa la vana ‘va loñolõha koku longisa’ Ondaka ya Suku. (1 Timoteo 3:2) Kuendavo, tusukila okuivaluka okuti otembo ukulu umue wekongelo apesela kokuetu, kayikalue, sanga eye otatekiwa okukuatisa epata liaye kuenda vakuavo vekongelo. Lokukuatela ‘ohenda’ vamanji vatalavaya calua, katukakuata onjongole yokulinga ovina kaviasungulukile kokuavo. (1 Petulu 3:8) Handi lieci, tulekisi ocisola cetu olonjanja viosi kuenda ekuatiso ovo vasiata okutuavela.−Va Filipoi 4:5.
17, 18. Akãi vamue okuti vaveyavo akulu vekongelo nye vasiata okulinga, kuenda etu tupondola okulekisa hẽ ndati okuti katuaivaleleko vamanji ava vakuekolelo?
17 Nye cipopiwa catiamẽla kakãi vakulu vekongelo? Ovo hẽ kavassamẽlavo esumbilo lietu? Puãi, ovo siti valitepela lekongelo otembo yalume vavo. Olonjanja vialua civakokisa okusiala likaliavo. Olonjanja vimue, akulu vekongelo vapita alivala alua vuteke lokutata ovina viekongelo kuenje otembo yaco nda yakapiwa kepata liavo. Kakongelo valua akãi Akristão vakuekolelo vasiata okukuata utima wasunguluka eci vasiala likaliavo oco alume vavo vatate olomeme via Yehova.−Cisokisa la 2 Va Korindo 12:15.
18 Tupondola okulekisa hẽ ndati okuti hatuavalele vamanji ava akãi vakuekolelo? Ocili muẽle pokulikandangiya okuti katulingi ovina kaviasungulukile oco katukakavise alume vavo. Kuenje katukavaili epondolo liolondaka violopandu vionimbu. Kolosapo 16:24 kuasonehiwa okuti: “Olondaka via posoka via soka ndocingo cowiki, vi sõsa kutima, vi kolisa akepa.” Lilongisa ocina cimue capita. Noke yohongele Yakristão, yimue ohueli yamẽla kukulu umue wekongelo kuenje yopinga oco vosapuile ovina viatiamẽla kokamõla kavo kumãlẽhe kokuenje. Osimbu ukulu wekongelo akala lokuvangula lohueli, ukãi waye wokevelela lombili yalua. Noke, yina ya kokuenje wamẽla kukãi wukulu wekongelo lokupopia hati: “Ndiyongola okuti tambula olopandu viange kotembo veyove apesela kepata liange oco alikuatise.” Olondaka evi visõsa vionimbu kuenda viocisola ocili muẽle viapitila kutima wukãi wukulu wekongelo.
19. (a) Akulu vekongelo, okuti vosi yavo ocimunga, vakuekolelo vatẽlisa nye? (b) Nye vosi yetu tunõlapo okulinga?
19 Okuangiliya akulu vekongelo oco vatate olomeme, “ocali” cimue “ciwa” pokati kavio vialua via Yehova. (Tiago 1:17) Sio. Alume ava kavalipuile; ndeci vosi yetu, ovo valingaingavo ovina vimue vialueyiwa. (1 Olosoma 8:46) Handi lopo, ocimunga ca vosi yavo, akulu vovakongelo voluali luosi okuti lekolelo vatẽlisa ovopange ailikiwa la Yehova−ndeci, okukolisa, okuvetiya, okulikuata omunga, kuenda okuteyuila ocunda. Ukulu lukulu wekonge citava okuti onõlapo lokutuihinya okutata olomeme via Yehova locikembe, omo okuti ongavelo ale esumuluho kamanji vaye. Kuenda vosi yetu tunõlipo okulekisa ocisola cetu ‘kolongavelo kalume’ lokupokola kuenda okuomboka kokuavo kuenda okuvakuatela esumbilo omo liupange wavo walua. Halopandukuovio tukuata omo okuti Yehova locisola cosi wangiliya alume vaco vapopia kolomeme viaye hati: ‘okukukuatisi oco ufendeli Suku lesanju kupange wetu.’!
Ove Otambulula Hẽ Ndati?
◻ Momo lie casungulukila ekongelo okulisokisa letimba?
◻ Akulu vekongelo vapondola okukuatisa ndati vamanjavo okuvumba Yehova lesanju?
◻ Momo lie katulekisila ño epokolo puãi tusukilavo okuomboka kuvana vasongola?
◻ Volonjila vipi tupondola okulekisa esumbilo kakulu vekongelo?
[Elitalatu yemẽla 29]
Akulu vekongelo vapandiya vakuavo kalikolisilo avo ongusu yosi
[Elitalatu yemẽla 29]
Omo liombili yavo vupange wokukunda, akulu vekongelo vapondola okukuatisa ovimatamata viepata kuenda vakuavo okuvumba Suku lesanju
[Elitalatu yemẽla 30]
Etu tusole upange walua ulingiwa lakulu vekongelo!