Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
LIBRARY ONLAINE
Makhuwa-Shirima
Vanipuroni sinkhumelela aya ileetera sikhalanne asento
  • Waasaasa
  • BIBLYA
  • IBUUKHU
  • MITHUKUMANO
  • es26 ipaax. 47-57
  • Maio

Eviidiyu muthanliya anyu khemphwanyaneya

Munlevelele khuvanwereya orumiha eviidiyu

  • Maio
  • Musomeke soolempwa kuta nihiku—2026
  • Miru Mikhaanini
  • Namathanu, 1 a Maio
  • Esaabadu, 2 a Maio
  • Edomingu, 3 a Maio
  • Norempa, 4 a Maio
  • Nanaveli, 5 a Maio
  • Namararu, 6 a Maio
  • Namaxexe, 7 a Maio
  • Namathanu, 8 a Maio
  • Esaabadu, 9 a Maio
  • Edomingu, 10 a Maio
  • Norempa, 11 a Maio
  • Nanaveli, 12 a Maio
  • Namararu, 13 a Maio
  • Namaxexe, 14 a Maio
  • Namathanu, 15 a Maio
  • Esaabadu, 16 a Maio
  • Edomingu, 17 a Maio
  • Norempa, 18 a Maio
  • Nanaveli, 19 a Maio
  • Namararu, 20 a Maio
  • Namaxexe, 21 a Maio
  • Namathanu, 22 a Maio
  • Esaabadu, 23 a Maio
  • Edomingu, 24 a Maio
  • Norempa, 25 a Maio
  • Nanaveli, 26 a Maio
  • Namararu, 27 a Maio
  • Namaxexe, 28 a Maio
  • Namathanu, 29 a Maio
  • Esaabadu, 30 a Maio
  • Edomingu, 31 a Maio
Musomeke soolempwa kuta nihiku—2026
es26 ipaax. 47-57

Maio

Namathanu, 1 a Maio

Wa Muluku khanivovo nthalu.— Arom. 2:11.

Aavenxakaru atthu awe wookaporoni wExipitu, Yehova aahaathanla anamakeya weera evareke mu ehema. Malevi yaahithanliwa weera evareke miteko mikina saavarihana ni nipuro nne nootteela. Neereke atthu ale yaavara mpuwa mwa ehema, ni ale yaakhala waattamela ehema, yannakosoopiwa mooreerela waapwaha atthu akina? Hooye! Yehova khaanoono nthalu. Mwa ntakihero, Yehova aaheeriha weera muloko wootheene owereke woona nihutte ni eyuupuru ya mooro yaakhala vasulu va ehema. (Ott. 40:38) Emaara yeeyo nihutte naapatxeraaya weetta nrowaka nipuro nikina, atthu ale yaakhala ottayi ni ehema yanwera woona, mwaha wa yeeyo, imusi sanwera otthukumanya itthu saya ni oreherera mixaxa saya weera seette vamoha ni muloko. (Nam. 9:15-23) Vamoha-moharu olelo va, nihipwatthaka nipuro ninkhalaahu, ootheene hiyo pooti woona nsivelo na Yehova ni onikosoopa wawe. w24.06 epaax. 4 eparag. 10-12

Esaabadu, 2 a Maio

Mwèmele, nitthawe, niwoko wa hiyo khanavovo ntthawelo oholo wa Absaloni! — 2 Sam. 15:14.

Ekumi ya Davidi yaari veerisani. Mwanawe Absaloni aatthuna omwiiva ni okhala mwene. (2 Sam. 15:12, 13) Davidi wannatthuneya otthawa oYerusalemu moowaakuveya. Emaara arumeyi a Davidi yaatthawaaya, Davidi aahoonelela weera wannatthuneya mutthu mukina ohala oYerusalemu weera asuweleke etthu heeni Absaloni aatthunaawe opaka ni omuleela. Mwaha wa yeeyo, owo aamuruma Zadoki ni anamakeya akina weera etthikele esidade ele weera emuleeleke Davidi. (2 Sam. 15:27-29) Mene awo wannatthuneya wiikosoopa vantxipale. Davidi aakhalano palanu, mene weera awereye, owo annahawela nikhavihero na Zadoki, ni nthamwene awe oororomeleya, Huxayi. (2 Sam. 15:32-37) Huxayi aakela okhalaka ntoko aatthuna omukhavihera Absaloni, naari onvaha miruku voohima sa moota woomutuphela Davidi, mene ohima ekhaikhai, etthu eyo yaamurowa onvaha Davidi etempu weera iireherere. Vaavo Absaloni aathanliyaawe otthara miruku sa Huxayi, Huxayi aamuleela Zadoki ni Ebiyatari etthu yeereñye. (2 Sam. 17:8-16) Muhoolo mwaya, awo yaawera omuleela Davidi mitthenka iye, emuleelaka etthu Absaloni aalakenlaawe opaka awo yaawera okosoopa ekumi ya Davidi. — 2 Sam. 17:21, 22. w24.07 epaax. 4-5 eparag. 9-10

Edomingu, 3 a Maio

“Vano nkarwani ni nìwananeke vamosá,” ti siso ùlummaiye Yahvéh. — Yes. 1:18.

Arumeyi akina a Yehova ennaxupeya mwaha wa soottheka epankaaya khalayi, ehinaaye naari noomala opatisiwa. Mene ti wooreera wuupuwela weera Yehova oonivaha yoowoopola mwaha wooweera owo onnansivela hiyo. Moohihovela, owo ontthuna weera hiyo naakhuleleke nlevelelo nawe. Yehova onnanroromeliha weera vaavo ‘ninrehereraahu itthu’ nuuwo, owo khanuupuwelela veeli soottheka sahu. Tthiri nna nsivelo nimmweeriha Yehova ohuupuwelela soottheka sahu sa khalayi! Mene emaara emoharu, owo khanttuwala itthu sooreera nimpakenlaahu. (Nsal. 103:9, 12; Aheb. 6:10) Wakhala weera nyuwo munnaxupeya mwaha wa soottheka mpankaanyu khalayi, mpake ele munweraanyu weera nwehexexeke mukhalelo anyu wa viinaano, ni wa muhoolo ohiya owehexexa mukhalelo anyu wa khalayi. Nyuwo khamunwera otxentxa itthu mpankaanyu khalayi. Mene munoowera onvuwiha Yehova ni makhalelo anyu a viinaano, ni nwehexexaka itthu sooreera olaihenraawe sa muhoolo. w24.10 epaax. 8 eparag. 8-9

Norempa, 4 a Maio

Nwaraka omutthu wa nanano.— Akol. 3:10.

Emaara mummusomaanyu Biblya ni waasaasera moota woovarihela muteko ele munsomaanyu, nyuwo pooti woona weera ti wooxupa. Muupuwele ha: Apaale olelo, yoosoma anyu ya Biblya enhela mpuwa miruku sa ohoonihera nthalu. (Yak. 2:1-8) Nyuwo munnoonelela weera munnatthuneya opaka matxentxo ni moota munaathokororaanyu akina, nto munnalakela opaka matxentxo awo. Ni omaalo, nyuwo munnathanla osoma otthuneya waya owehexexa moota munuulumaanyu. (Yak. 3:1-12) Nyuwo munnoonelela weera ikwaha ikina, itthu munuulumaanyu khaiyene ti soolipiha. Nto munnalakela weera wuuluma wanyu okhaleke woolipiha ni wooreera. Yoosoma anyu ya Biblya ya nihiku nikina, munnahela mpuwa otthuneya waya osepa opaka onthamwene ni elapo. (Yak. 4:4-12) Nyuwo munnoonelela weera muntthuneya wiikosoopa ni moota munthanlaanyu matthekulelo. Evinre paahi mahiku vakhaani, nto nyuwo mohoonelela itthu sintxipale muntthuneyaanyu oreherera. Muhikhulumuwe. Muupuweleke weera owara “omutthu wa nanano,” mukhalelo nintthuneyaahu ovirelela opaka. w24.09 epaax. 5-6 eparag. 11-12

Nanaveli, 5 a Maio

Mwàttelihe Apwiya Kristu mmurimani mwanyu, mukhalaka kwekwe òlikanela omwàkhula othene ole onokohani nthowa na ororomela wanyu. — 1 Ped. 3:15.

Yesu annasuwela weera Yehova annoona weera owo annaviriha ohixariya. Owo annaroromela weera owo anwera omaliha ohixariya iwe etempu yooreerela. Hiyo pooti omutakiha Yesu niwehexexaka itthu nnuulumaahu emaara yeeyo ninthokororiwaahu moohixariya. Itthu ikina soohixariya, sinkhala ikhaanini, nto hiyo pooti othanla ohipwattha. Naari hiyo pooti ohuuluma etthu weera nsepe wuuluma etthu enrowa otepiha maxupo. (Koh. 3:7; Yak. 1:19, 20) Ikwaha ikina, hiyo nnootthuneyaka wuuluma vaavo nnoonaahu ohixariya naatthunaka waakihera ekhaikhai. (Mit. 6:1, 2) Vaavo nnuulumaahu, nintthuneya nipakeke ele ninweraahu weera nuulume moomaaleleya ni mwa nttittimiho. Nave tho hiyo pooti omutakiha Yesu, nimuroromelaka “yoole onthoriha mwa xariya.” — 1 Ped. 2:23.w24.11 epaax. 5-6 eparag. 10-12

Namararu, 6 a Maio

Malaika a Muluku anoohakalala vantxipale mwaha wa namattheka onttharuwa. — Luka 15:10.

Wakhala weera namattheka mmoha oottharuwa, eyo ennanihakalaliha vantxipale! (Luka 15:7) Vanonto, taani emphwanela ovuwihiwa? Asitokweene a mmulokoni? Muupuwele ele murummwa Paulo olempaawe woohima sa anamattheka: “Apale Muluku àvahe yawo mahala òrukunuxa murima.” (2 Tim. 2:25) Enoota emoha ya yoosoma ya eversu ela ehimme ha: “Yehova tomweerinhe namattheka otxentxa mukhalelo awe ni ottharuwa, ohiya mutthu, nto ovuwa wootheene avahiwe yoowo. Paulo onnavirelela ohima woohima sa mikhalelo sooreera sinkhumelela vaavo mutthu onttharuwaawe, mutthu owo onnakhalano osuwela weekhaikhai ni onnatthikela makhalelo ooreera, eyo ennamweeriha okhala oolikaneene weera asepe miraakho sa Satana. — 2Tim 2:26.” Vaavo namattheka onttharuwaawe, asitokweene a mmulokoni ennavirelela omuxekura owo weera aakhele nikhavihero onhaawelaawe weera awereke owanano miraakho sa Satana ni weettela ephiro yooreera. — Aheb. 12:12, 13. w24.08 epaax. 23 eparag. 14-15

Namaxexe, 7 a Maio

Nyuwosa khaiyene munkaasa mwaha wa miiriira monnaanyu, mene mwaha wooweera murootxa ipaawu ni munavona.— Yoh. 6:26.

Muloko ole mutokotoko wa atthu Yesu aatxinhaawe, etthu waatthunaayaxa, waari okhaviheriwa ni soohaawela saya sa weerutthuni ni sootthuna saya. Moota heeni? Nihiku naattharelana, yaahoonelela weera Yesu ni arummwa awe yaapwaha. Mwa yeeyo, muloko ole mutokotoko waahaawela aparku yaaphiñye oTiberiyade orowaka oKafarnawu weera wakumane ni Yesu. (Yoh. 6:22-24) Neereke awo yaapanke eyo ni yoolakela ya wiiwa mitthenka sa Omwene? Hooye. Etthu awo yaatthunaayaxa waari okhaviheriwa ni soohaawela saya sa weerutthuni evahiwaka yootxa. Ninsuwela moota heeni eyo? Moone etthu yeereñye vaavo muloko mutokotoko wa atthu wamphwannyaaya Yesu waattamela oKafarnawu. Yesu aahaaleela ahaakhuwaka weera yootthuna aya waari okhaviheriwa ni itthu sa weerutthuni. Owo aasuwela weera ‘yannatxa ipaawu iye ni yannavona’ ni ‘eyootta emmala.’ Owo aahaavekela weera epakeke itthu nthowa na ‘eyootxa emphwanyiha ekumi yoohimala.’ (Yoh. 6:26, 27) Yesu aahima weera eyootxa eyo yaarowa ovahiwa ni Atiithi awe. w24.12 epaax. 5 eparag. 8-9

Namathanu, 8 a Maio

Murima wa mulipa òloka onnalekela wuluma, iyano sawe sinnàtxerera wiwa’mo. — Mir. 16:23.

Asinna, weera mukhale mutthu ooxuttiha nnene, ikwaha sootheene munvariheleke muteko Biblya emaara munxuttihaanyu ni munvahaanyu miruku. Mukhaleke namasoma ooreera a Biblya ni a irevista sahu. (Mir. 15:28) Emaara munsomaanyu, nwehexexeke nnene sene wakhala weera munnaxuttiha ni munnavarihela muteko iversu sa mBiblyani wa mukhalelo wooreera. Ni emaara munxuttihaanyu, mpakeke ele munweraanyu weera nvareke mirima sa atthu ale enwiiwelelani. Mene-tho nyuwo pooti oreherera moota munxuttihaanyu nvekaka ni nvarihelaka muteko miruku sa asitokweene akina a mmulokoni ookhumela nnene. (1 Tim. 5:17) Asitokweene a mmulokoni entthuneya oweraka ‘waalipiha’ asinna ni asirokora; mene-tho awo, entthuneya ikwaha ikina ovahaka miruku naari ‘ottaruxa’. Mwa etthu eri poothe, awo ikwaha sootheene entthuneya okhala a nsivelo. Wakhala weera nyuwo munookhala ooreera murima ni a nsivelo ni ikwaha sootheene ovarihela masu a Muluku emaara munxuttihaanyu, nyuwo munookhala mutthu ooxuttiha nnene mwaha wooweera munrowa omutakihaka Yesu, yoowo ori muxuttihaahu mutokweene. — Math. 11:28-30; 2 Tim. 2:24. w24.11 epaax. 24 eparag. 16

Esaabadu, 9 a Maio

Mulokohe ovuwa wawe variyari va amalapo. — Nsal. 96:3.

Hiyo pooti onvuwiha Yehova moorweela mwa itthu nnuulumaahu woohima sa owo. Atthu a Yehova ennawompwa ‘omwiipela Yehova,’ ‘ovuwiha nsina nawe,’ ‘olaleya ovuluxa wawe,’ ni ‘olaleya ovuwa wawe variyari va maloko aatthu.’ (Nsal. 96:1-3) Mwa mikhalelo sootheene iya, ninnoonihera weera ninnanvuwiha Tiithi ahu a wiirimu. (Mit. 4:29) Hiyo pooti onvuwiha Yehova ni itthu sahu. Ale emmukokhorela Yehova ikwaha sootheene ennanvuwiha mwa mukhalelo ene yoola. (Mir. 3:9) Mwa ntakihero, ana a Israeli yaaveleela soovaha weera epakiwe ni orehereriwa etemplu. (2 Mam. 12:4, 5; 1 Sow. 29:3-9) Atthareli a Yesu yaamukhavihera owo vamoha ni arummwa awe “evarelaka muteko itthu saya.” (Luka 8:1-3) Nave-tho akristu a eseekulu yoopatxera, yaavaha sooveleela saya weera ekhaviheriwe asinna ni asirokora oomunepani. (Mit. 11:27-29) Olelo, hiyo pooti onvuwiha Yehova moorweela mwa sooveleela sahu soohikhanyereriwa. w25.01 epaax. 4 eparag. 8; epaax. 5 eparag. 11

Edomingu, 10 a Maio

Tani onawerya wàkhottihera mahi, wera ehibatiziwe? — Mit. 10:47.

Etthu heeni yaamukhavihenre Korneliu weera apatisiwe? Biblya onhima weera owo ‘annamoova Muluku vamoha ni vaate vawe vootheene.’ Ni Korneliu annanvekela Yehova vohihiyerera. (Mit. 10:2) Vaavo Pedru aamulalenraawe mitthenka sooreera Korneliu, owo ni emusi awe yaamuroromela Kristu ni yaapatisiwa. (Mit. 10:47, 48) Moohihovela, Korneliu aari oolikaneene opaka matxentxo yaatthuneya weera amukokhoreleke Yehova vamoha ni emusi awe. (Yeh. 24:15; Mit. 10:24, 33) Korneliu pooti weeraka aamwaakhulela weera muritti aaraaweno omootxeelihe okhala mukristu. Mene owo khahiñye eyo yeereyaka. Neereke waakhulela ekhaikhai onooweerihani nyuwo opaka matxentxo mweekumini mwanyu? Wakhala weera ti hiiho, Yehova onoorowa wookhaviherani. Owo onoorowa oreeliha wiilipihera wanyu weera munvareleke moovarihana ni miruku sa mBiblyani. w25.03 epaax. 5 eparag. 12-13

Norempa, 11 a Maio

Osempe ithale sa piswapiswa. — 1 Tim. 4:7.

Wakhala weera nyuwo mohiiwa ittthu soowoothiwa woohima sa mareherero a Yehova ni asinna enhoolela muloko, muupuweleke weera amwiittani a Muluku yaamoothera tho Yesu ni atthareli awe eseekulu yoopatxera. Ntoko Biblya ohimmaawe, atthu yanwuuluma moonanara atthu a Muluku mahiku ala. (Math. 5:11, 12) Hiyo khaninkela waakhulela soowootha iyo, wakhala weera nnoomusuwela mutthu onkumihera. Ni napaka eyo, nnimwiikosoopa ni soowootha iyo. Etthu heeni nintthuneyaahu opaka weera niikosoope ni soowootha iyo? Muhireyeleke maaru soohimmwa soowootha. Murummwa Paulo aahima miruku soowiiwanyeya woohima sa etthu nintthuneyaahu opaka emaara nniiwaahu soohimmwa soowootha. Owo aamuleela Timotheyo weera ‘aaleele atthu weera . . . ehireyeleke maaru soohimmwa soowootha’ nave weera ‘esepeke soohimmwa soowootha.’ (1 Tim. 1:3, 4) Hiyo ninnasepa soohimmwa soowootha mwaha wooweera noomusuwela nnene sene taani onkumihera soowootha iyo. Hiyo nniiwelela paahi “masu a ekhaikhai.” — 2 Tim. 1:13. w24.04 epaax. 11 eparag. 16; 13 eparag. 17

Nanaveli, 12 a Maio

Ni annatapanya mirima sa atthu òhisuwela ni masu òsiva ni òrera. — Arom. 16:18.

Nivirelele wiiraana ni atthu yaale eri oororomeleya wa Yehova. Muluku ontthuna weera nikhaleke oowiiraana vaavo nimmukokhorelaahu. Nnoovirelela okhala oowiiraana naavarexexaka vale ekhaikhai. Wakhala weera mutthu ori poothe oohiya weettela ekhaikhai, onnakumihera okawanyeya mmulokoni, nto Muluku onnanleela weera nintthuneya ‘waasepa atthu awo.’ Wakhala weera khanimpaka eyo, hiyo-tho nnoohiya weettela ekhaikhai. (Arom. 16:17) Vaavo nnaakhulelaahu ekhaikhai ni ovarexexa, nnoovirelela okhala nnene ni oovareleleya moomunepani. (Aef. 4:15, 16) Hiyo nnimwiikosoopa ni sooxuttiha soowootha, nave nnoovirelela okhala oovareleleya nikosoopiwaka ni Yehova mpuwa mwa maxupo matokweene. Nvirelele olipa ni ele eri yeekhaikhai, “ni Muluku a murettele anakhale ni nyuwo.” — Afil. 4:8, 9. w24.07 epaax. 13 eparag. 16-17

Namararu, 13 a Maio

Amuhenlaiye makeya mmosaru niwoko na sottheka, òkilathi wa mahiku othene. — Aheb. 10:12.

Yesu annaawehexexa vantxipale atthu ale yaaxupeya mwaha wa okhala anamattheka nave aahaawopa weera ekhale atthareli awe. Owo aasuwela weera yoottheka yaari etthu yaaxupa atthu. Nto annawaakhela alopwana ni athiyana yaawo yaasuweliwe okhala anamattheka. Avarihelaka ntakihero, Yesu aahiiwanyeiha eeraka: ‘Khaiyene akumi anamuhaawela meediku, mene ale envoreiwa’ nave aahaatxeerera eeraka: “Khweli nkirwenle owìtthana anaxariya, hoye, mene anamattheka.” (Math. 9:12, 13) Yesu aavarela muteko masu ala. Owo mwa ikharari aalevelela soottheka sa muthiyana yoowo aarapinhe inaani sawe ni maithori awe. (Luka 7:37-50) Owo aamuxuttiha ikhaikhai soovareleya muteko muthiyana musamariya va ehimeni, nnaamweera aasuwenle weera aari namararuwa. (Yoh. 4:7, 17-19, 25, 26) Nave Muluku onvaha Yesu owera woomaliha maxupo ootheene enkhumelela mwaha wa yoottheka, ori okhwa. Moota heeni? Yehova onvaha Yesu owera woowaavinyereriha atthu, alopwana, athiyana, anamwane ni oowuuluvala. — Math. 11:5. w24.08 epaax. 4 eparag. 9-10

Namaxexe, 14 a Maio

Anathorihe olumwenku mwa xariya ni miloko sa atthu mwa ekhaikhai awe. — Nsal. 96:13.

Moota heeni Yehova onrowaawe ovuwiha nsina nawe muhoolo? Moorweela mwa othoriha wawe. Moohipisa va, onoomunyaanya Babilonia mutokweene mwaha wa soowootha omwara-mwanraawe woohima sa nsina nawe nootteela. (Apok. 17:5, 16; 19:1, 2) Atthu akina enrowa woona onyaanyiwa wa Babilonia mutokweene pooti weeraka enoopwexererana vamoha ni hiyo wa okokhorela weekhaikhai. Okhwipi waya, mpuwa mwa ekhotto ya Harmagedoni, Yehova onoonyaanya mikhalelo sootheene sa elapo ela ya Satana, aanyaanyaka atthu ootheene ehintthuna omukokhorela ni ennanariha nsina nawe, mene onimwaavuluxa atthu ootheene emmusivela, emmwiiwelela, ni eniiteexa mwaha wonvaha ovuwa. (Mar. 8:38; 2 Ates. 1:6-10) Wavira weereriwa woomalihera weiwo onrowa ottharana ni olamulela wa Kristu wa iyaakha 1.000, Yehova onootteeliha nsina nawe moomalela. (Apok. 20:7-10) Etempu eyo, ‘elapo enoosareya osuwela ovuwa wa Yehova, ntoko maahi enakhuneelaaya emaka moowiixani mwaya.’ (Hab. 2:14) Onrowa okhala woohakalaliha vaavo soopattuxiwa sootheene sinrowaaya onvaha ovuwa Yehova ntoko nsina nawe nimphwanelaaya! w25.01 epaax. 7 eparag. 15-16

Namathanu, 15 a Maio

Molakiwani nvileleke. — Aheb. 12:7.

Eheeni yaarowa waakhavihera akristu Aheberi ovilela maxupo yaavirihaaya? Murummwa Paulo annasuwela weera yannatthuneya okhalano moonelo wooreera woohima sa weereriwa waya. Mwa yeeyo, Paulo aahiiwanyeiha weera Muluku pooti waakhulela weereriwa wa nroromelo nahu weera nitxentxerihe mukhalelo ahu wa ekristu. Otxentxerihiwa iwo, onhela mpuwa oreherera ni wunnuwihera mikhalelo sooreera sa ekristu. Vaavo yaawehexexaaya itthu saakhumelela mwaha wa weereriwa waya, akristu ale yaamurowa woona okhala wookhweya ovilela weereriwa waya. (Aheb. 12:11) Paulo aawooperera akristu Aheberi weera eviriheke maxupo aya ni nroromelo noolipa. Owo aapaka nnene waalepela akristu woohima sa etthu ele. Okhala weera aahaatthara-tthara akristu khalayi, owo annasuwela etthu awo yaavirihaaya, ni moota woovilela. Mwaha wooweera, akhalakaru mukristu, owo aaviriha mikhalelo soovirikana sa otthara-tthariwa. — 2 Akor. 11:23-25. w24.09 epaax. 12-13 eparag.16-17

Esaabadu, 16 a Maio

Tivanto, mukhale oowehexexa.— Math. 25:13.

Nihiku nri poothe ninvira, muteko ahu woolaleera onnatthuneya ovariwa moowaakuveya. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera etempu eneera emalaka. Moone ele Yesu aahimmaawe woohima sa muteko awe woolaleera mahiku oomalihera, moovarihana ni ele elempwale va Marko 13:10. Moovarihana ni ele eliivuru ya Matheyo ehimmaaya, Yesu aahimme weera mitthenka sooreera saamurowa olaleeriwa elapo yootheene ehinaaye ophiya “emalihero.” (Math. 24:14) Masu ala entaphulela omala moomalela itthu sootheene soonanara sa elapo ela ya Satana. Yehova oothanla “nihiku ni ehuhu” wa itthu sootheene sinrowa weereya moohipisa va. (Math. 24:36; Mit. 1:7) Nenne nri nihiku ninvira ninnanaattameliha etempu eyo. (Arom. 13:11) Niwehereraka eyo, ninnatthuneya ovirelela olaleera mpaka ophiya emalihero. Nuupuwelaka woohima sa muteko ahu woolaleera, onookhala wooreera wiikoha ha: Mwaha wa heeni ninlaleyaahu mitthenka sooreera? Mwa masu vakhaani, ti nsivelo ninneeriha olaleera. Etthu nimpaka ahu mmutekoni moolaleera ennoonihera nsivelo nahu ni mitthenka sooreera, nsivelo nahu wa atthu ni opwaha sootheene, nsivelo nahu ni Yehova ni nsina nawe. w24.05 epaax. 14-15 eparag. 2-3

Edomingu, 17 a Maio

Muluku àweha sothesene apankiyaiye, ni vetthwitthuni sàtepa orera. — Eph. 1:31.

Asitiithi mmukhavihere mwaninyu wuupuwelela woohima sa itthu siri mulaponi. Vaavo munvaraanyu vamoha omatta, naari ojardim mmukhavihere mwaninyu oweha itthu sootikhiniha seiyo sinooneya mulaponi. Mwaha wa heeni? Mwaha wooweera itthu iyo sinnoonihera weera ookhala mutthu oowera ni amiruku opanke. Mwa ntakihero, itthu sintxipale siri mulaponi, sipakinwe mwa mukhalelo woorukurera, ni masiyentista enneerera osoma vantxipale woohima sa itthu iyo. Siyentista mmoha oneeriwa Biofisico Nicola Fameli onnahima weera vaavo enkontariwaaya manummero a itthu iyo soorukureera siri mulaponi, ennaphwanyiwa manummero mantxipale, ni iyo sinnahela mpuwa ele eniitthaniwa sequência de Fibonacci. Itthu iyo soorukureera pooti wooniwa mwa itthu sintxipale ntoko moota sipakinwaaya igláxia, ikhoropa, makukhu a miri naari girassol. w24.12 epaax. 16 eparag. 7

Norempa, 18 a Maio

Ti yowo ekumi á. — Ola. 30:20.

Mose, Davidi ni Yohani, yaakhala etempu ni makhalelo oovirikana ni mahiku ahu ala. Mene yookhala etthu ninlikanaahu naawo. Awo yanvarela Muluku eekhaikhai, nave-tho hiyo nimpaka yeeyo. Hiihaale ntoko awo, ninnanvekela Yehova, ninnamuroromela nave ninnanvekela miruku. Ntoko alopwana ala a khalayi, ninnaroromela weera Yehova onnaareeliha vantxipale ale emmwiiwelela. Vano, nikhale oolikaneene wiiwelela masu oolaxera a alopwana ala oowuuluvala niiwelelaka malamulo a Yehova. Napaka eyo nnookhumelaka nnene mwa itthu sootheene nimpakaahu. Nave-tho nnookhalano eparakha ‘yookhala mwa etempu yintxipale,’ aani, ekumi yoohima! Nave nnoohakalala mwaha woomusiveliha Tiithi ahu a wiirimu a nsivelo, yoowo onkwanihera soolaihera sawe mwa mukhalelo nihinweraahu wuupuwelela. — Aef. 3:20. w24.11 epaax. 13 eparag. 20-21

Nanaveli, 19 a Maio

Muluku òwìyathi [mmulokoni] nipuro nopatxera arummwa. — 1 Akor. 12:28.

Eseekulu yoopatxera, asinna akina yaathanliwa ntoko arumeyi ookhavihera. (1 Tim. 3:8) Onooneya weera yaari asinna ene yaawo yaavara ‘miteko’ seiyo murumwa Paulo ohimmaawe. Arumeyi ookhavihera yannakosoopa nyaha ikina weera asitokweene a mmulokoni ewehexexeke oxuttiha waya ni waaxekura asinna. Mwa ntakihero, Pooti weeraka arumeyi ookhavihera yannakhavihera opakiwa ikoopiya sa soolepa naari othuma itthu saahaaweleya weera sipakiwe ikoopiya. Moone miteko seiyo arumeyi ookhavihera empakaaya mmulokoni mwaya. (1 Ped. 4:10) Awo pooti othanliwa weera ekosoopeke sooveleela sa mmulokoni naari muttetthe onlaleeriwa, waakhelela irevista ni waakawela anamalaleera, oreherera ikaruma sa itxipo (audio e vídeo), okhala anamaweha-weha naari okhavihera oreherera Empa ya Omwene. Miteko sootheene iya, ti sootthuneya weera muloko okhaleke nnene. — 1 Akor. 14:40. w24.10 epaax. 19 eparag. 4-5

Namararu, 20 a Maio

Kinnawera sothesene mwa yowo onakilipiha. — Afil. 4:13.

Hiyo pooti oviriha maxupo eri poothe, pooti okhala matokweene naari makhaanini, wakhala weera ninnuupuwelela weera Yehova Muluku mukumi ni weera ikwaha sootheene ori oolikaneene weera anikhavihere. Ekhaikhai ti yooweera, owo Muluku oowera sootheene ni pooti onivaha ikuru ninhaawelaahu. Tivawonto, ootheene hiyo pooti oviriha maxupo eri poothe ni nroromelo. Vaavo nnoonaahu weera Yehova onnanikhavihera mpaka mwa maxupo makhaanini, nroromelo nahu ninnalipa weera owo onoorowa onikhavihera mwa itthu sooxupa. Moone ikwaha piili Mwene Davidi aalipinhaawe nroromelo nawe wa Yehova. Emaara Davidi aaraawe mmiravo atxihaka iputtiputthi sa apapawe, kusupa ni kharamu yaavara eputtiputthi. Mwa ikwaha iya piili, Davidi aatthimakela inama iye ni aahaakiha eputtiputthi ele. Menento Davidi khuupuwela weera aawera opaka etthu ele mwaha wa ikuru sawe, mene owo aasuwela weera Yehova tanvanhe ikuru ni olipa murima weera apake etthu ele. (1 Sam. 17:34-37) Emaara Davidi uupuwelelaawe etthu yeereñye, nroromelo nawe wa Yehova nannalipa weera Muluku mukumi aamurowa omukhavihera ikwaha sootheene eeraawe ahaaweleke nikhavihero muhoolo. w24.06 epaax. 21 eparag. 5-6

Namaxexe, 21 a Maio

Onàkhula ahinaye wiwa, animùliwa muru nthowa na ololo awe. — Mir. 18:13.

Muupuwele weera nyuwo moowompwa ofestani. Neereke nyuwo mwaamurowa? Wakhala weera nyuwo khammukhovelenle ole onrowa ohoolela efesta eyo, ni khamusuwenle itthu sirehereriwe, nyuwo onootthuneya ompakela makoho ala: “Efeesta eyo enrowa opakiwa woowiini ni liini? Neereke onoosariwawo? Taani anrowa oweha-wehaka? Taani anrowa woonela efeesta eyo? Itthu heeni sinrowa opakiwa ofeestani iwo? Neereke sinoorowa okhalawo soowura soohapala?” Waakhula wa makoho ala onoorowa wookhaviherani opaka yoothanla yooreera. Muhoolo mwaya, musuwenleene itthu sootheene sinhela mpuwa, nyuwo munnatthuneya wuupuwelela etthu ekhanle yooweereya. Mwa ntakihero, ankha wakhala weera nyuwo munimoonelela weera atthu ehintthara miruku sa mBiblyani enoorowa ofeestani iwo? Naari sinookhalawo soowura soohapala sihiweha-wehiwaka? Neereke nyuwo munnoona weera efesta eyo enrowa okhala ya mulaponi? (1 Ped. 4:3) Wakhala weera nyuwo munoowehexexa itthu sootheene, nyuwo munoorowa opaka yoothanla yooreera. w25.01 epaax. 15 eparag. 4-5

Namathanu, 22 a Maio

Sopahula sanyu sakhanle soxera ntoko ekhama, kinotteliha ntoko makasa.— Yes. 1:18.

Yehova onnavarihela muteko matakihero weera anikhavihere wiiwexexa moota ontxipihaawe soottheka sa atthu enttharuwa, avarihelaka muteko mukuttho wa yoowoopola. Ti wooxupa vantxipale otxipiha etinta eri vakuwoni. Menento, ni ntakihero nna, Yehova onnanroromeliha weera soottheka sahu pooti otxipihiwa moomalela sihooneyeke-tho. Soottheka sahu sinnalikanxeriwa ni “sookopha.” (Math. 6:12; Luka 11:4) Mwa yeeyo, emaara nimmutthekelaahu Yehova, onkhala ntoko nnimwaatxeerera yookopha eyo. Noomukophela vantxipale! Mene Yehova onnanlevelela, onkhala ntoko owo onootxipiha yookopha ahu yeeyo nihintthuneyaahu-tho oliva. Owo khanuupuwelela-tho soottheka olevelenlaawe. Ntakihero nna ti noomaaliha vantxipale. Ninnaniiwanyeiha moota ninkhalaahu ootaphuwa vaavo Yehova onanlevelelaawe! w25.02 epaax. 9-10 eparag. 9-10

Esaabadu, 23 a Maio

Khaiyene anamwane anàreliha asinamuyari aya, koma ti asinamuyari anàreliha anamwan’aya. — 2 Akor. 12:14.

Asitiithi pooti weeraka eneereke ohaawela nikhavihero na anamwane aya vaavo enuuluvalaaya ni anamwane antxipale onnaasivela waakhavihera asitiithi aya. (1 Tim. 5:4) Mene, asitiithi akristu ennasuwela weera ohakalala waya otokweene khonrweela mwaha woowaahuwa anamwane ni yoolakela weera yaakhavihereke muhoolo, mene ennahakalala vaavo enaakhaviheraaya anamwane aya okhala arumeyi a Yehova. (3 Yoh. 4) Moorweela mwa ntakihero nanyu, mwaakhavihere anamwane ayu omuroromela Yehova ni mwaakhavihere weera ekhale oolikaneene weera yiikhavihereke muhoolo. Nwoonihere anamwane anyu otthuneya waya ovara muteko emaara yeeyo enunnuwaaya. (Mir. 29:21; Aef. 4:28) Emaara yeeyo anamwane anyu enunnuwaaya, mwaakhavihere woona otthuneya waya osoma oskola. Asitiithi makristu waamukhala wooreera othola-thola ni ovarihela muteko miruku sa mBiblyani weera yaakhavihere anamwane aya ovarihela mwa miruku etthu ensomaaya ni weera ekhale oolikaneene wiikhavihera evaraka muteko woolaleera. w25.03 epaax. 30-31 eparag. 15-16

Edomingu, 24 a Maio

Owara omutthu musyani. — Aef. 4:24.

Va Yesaya ekapitulu ya 65 aakhalavo masu a Yehova weera iiwanyeihe moota yaarowaaya okhala eparaisu yoomunepani. Eprofesiya ela epatxenre okwanela eyaakha ya 537 Yesu ahinaakuve owa. Emaara yeeyo aYuda yaakumihinwaaya oBabilonia erowaka elapo aya. Yehova aahaareeliha atthu awe ni aahaakhavihera omuteka Yerusalemu yoowo aanyaanyinwe, aYuda yaamutthikihera Yerusalemu okhala nipuro nooreera weera ekhalekemo, nave-tho yaahiteka etemplu weera nikhale nipuro yeeraaya emukokhorelekemo Yehova. (Yes. 51:11; Zak. 8:3) Okwanela wanaaveeli wa eprofesiya ya Yesaya, weereñye eyaakha ya 1919 Kristu awiiyeene. Arumeyi a Yehova a mahiku ala, aakumihiwa mBabilonia mutokweene. Yeereyakaru eyo, eparaisu yoomunepani yoopatxera wunnuwa. Ni miloko sintxipale sookhumelela elapo yootheene. Alopwana ni athiyana khalayi yaarinono mweettelo woonanara, yaapatxera woonihera mikhalelo sa ekristu ni ‘owara omutthu munyowani opattuxeriwe Muluku mwa exariya.’ w24.04 epaax. 20-21 eparag. 3-4

Norempa, 25 a Maio

Vekhaikhai mutthu ori othene ìreye muritti awe. — Agal. 6:5.

Ilapo ikina, asitiithi naari atthu akina oowunnuwela, ennamwaasa mutthu weera athelane ni mmusi aya. Nave ilapo ikina, amusi naari asinthamwene, ennamwaasa mutthu oophwanelela weera athelane ni mutthu mukina, ni muhoolo mwaya, atthu awo ennaasa nihiku weera mulopwana ni muthiyana owo ekumanele yoone yaasivelanaka. Wakhala weera nyuwo munimweereliwa weera munamorariki naari muthele naari otheliwa, muupuwele itthu sintthuneya wa etthu eyo. Wakhala weera nyuwo munomphwanya mutthu weera muthelaneno, nwehexexe omutthu, mikhalelo ni opwaha mwa sootheene, itthu sa omunepani sa mutthu owo. Ntheli noomwaattamela Yehova, ti nootepa otthuneya opwaha musurukhu, osomaxa naari ovuwa wa mutthu. Muupuweleke weera, munna oohithela ni murokora oohitheliwa, ontthuneya opaka yoothanla etokweene woohima sa othelana. w24.05 epaax. 23 eparag. 11

Nanaveli, 26 a Maio

Nthamwene onnatthuna ehuhu yothene. — Mir. 17:17.

Hiyo pooti waakhavihera ale ennamorari mwa ele nnuulumaahu naari nihintthuneyaahu wuuluma. Imaara ikina hiyo ninnatthuneya wiikosoopa. (Mir. 12:18) Mwa ntakihero, hiyo pooti otteeliwa murima weera naaleele atthu akina weera awosa aapatxera onamorari, mene awosa pooti otthuna ohima meekhaaya woohima sa mwaha owo. Nisepeke owaapa atthu awo ennamorari naari waapakela makoho woohima sa palanu aya. (Mir. 20:19; Arom. 14:10; 1 Ates. 4:11) Opwaha mwa yeeyo, atthu ennamorari pooti ohaasivela vaavo empakeliwaaya makoho woohima sa palanu aya a othelana. Ankha atthu awo yathanla omaliha onamorari waya? Hiyo onnatthuneya osepa wiivoleihera nyaha iyo. (1 Ped. 4:15) Omaliha onamorari khontaphulela weera onamorari iwo khokhumenle nnene, mene ontaphulela weera onamorari iwo woopaka yootthunaaya ori waakhavihera ale yaanamorari opaka yoothanla yooreera. Menento, yoothanla eyo pooti waakumihera maxupo a mmuupuweloni. Tivawonto, onnatthuneya waasaasera mikhalelo soowaakhavihera atthu awo. w24.05 epaax. 31 eparag. 15-16

Namararu, 27 a Maio

Wakhanle òlosowa nihiku novalavela, ikuru sá sini sikhale soyevaxa. — Mir. 24:10.

Yooweereriwa emoha yootepa oxupa, ti vaavo mmusi ahu naari nthamwene ahu oosiveleya vantxipale ommuhiyaawe Yehova. (Nsal. 78:40) Wakhala weera ninnamusivelaxa mutthu owo, onnatepaxa okhala wooxupa ovilela mukhalelo ola. Wakhala weera nyuwo munnaviriha maxupo ala, ntakihero na Zadoki pooti woolipihani. Owo aavirelela okhala oororomeleya wa Yehova nnaamweera nthamwene awe, Ebiyatari aathanlale okhala oohiroromeleya. Eyo yeereñye emaara mwene Davidi aahalelaawe okhwa. Mwanawe Adoniya aaheerera okhala mwene nnaamweera Yehova aalaihenre weera Salomoni aarowa okhala mwene. (1 Sow. 22:9, 10) Ebiyatari aathanla omukhavihera Adoniya. (1 Mam. 1:5-8) Mwa mukhalelo ene yoola, Ebiyatari aari oohiroromeleya ohiya paahi wa Davidi ni Zadoki mene-tho wa Yehova. Mwa iyaakha 40, Zadoki aavara vamoha ni Ebiyatari ntoko anamakeya. — 2 Sam. 8:17; 15:29; 19:11-14. w24.07 epaax. 6 eparag. 14-15

Namaxexe, 28 a Maio

Òreriwa ti mutthu onòva kwekwe. — Mir. 28:14.

Hiyo pooti ororomelaka weera wiikosoopa ni sooweerera ti wooreera. Etthu eri yootheene nimpuhaahu “ehuhu vakhani” enkumiheriwa ni yoottheka, okhala moovarihana ni malamulo a Yehova tonniphwanyiha ohakalala. (Aheb. 11:25; Nsal. 19:9 [19:8, NM]) Mwaha wooweera nipattuxinwe weera nitthareke miruku sawe. (Eph. 1:27) Mwa yeeyo, nnookhalano yoowuupuxera ya murima yooreera ni nnookhala oolikaneene weera naakhele ekumi yoohimala. (1 Tim. 6:12; 2 Tim. 1:3; Yuda 20, 21) Ekhaikhai, “erutthu ti yolosowa.” (Mat. 26:41) Mene eyo khentaphulela weera hiyo atthu oohiwera. Yehova ori oolikaneene weera anivahe ikuru ninhaawelaahu. (2 Akor. 4:7) Musuweleke weera Muluku onnanivaha owera otokotoko. Owera, naari neere, wiilipihera weiwo nimpakaahu nihiku ti nihiku weera niikosoope ni yooweerera, owo muritti ahu. Yehova onoorowa waakhula mavekelo ahu nivekaka ikuru ninhaawelaahu. (1 Akor. 10:13) Aani, nikhaviheriwaka ni Yehova hiyo nnoowera wiikosoopa ni yooweerera. w24.07 epaax. 19 eparag. 19-21

Namathanu, 29 a Maio

Wàttaruxe anamttheka vaholo va atthu othene. — 1 Tim. 5:20.

Murummwa Paulo aamulepela masu eri va yoolepa ya olelo Timotheyo yoowo-tho aari mutokweene a mmulokoni woohima sa moota woowaathokorora “anamattheka.” Owo aatthuna ohima eheeni? Owo khaatthuna ohima weera muloko wootheene wannatthuneya ‘osuwela.’ Opwaha mwa yeeyo, owo aahima atthu yaale yaarowa osuwela yoottheka eyo. Pooti okhala anamoona naari atthu yaawo namattheka owo onrowaawe waaleela. Asitokweene a mmulokoni yaamurowa ohima paahi weera woothokororiwa mwaha ni munna owo ni oottaruxiwa. Mwa itthu ikina, yoottheka eyo pooti osuweliwa ni muloko wootheene, naari atthu ootheene pooti osuwela. Wakhala weera eyo enimweereya, ‘atthu enrowa osuwela’ enoohela mpuwa muloko wootheene. Wakhala weera ti hiiho, mutokweene a mmulokoni anoorowa ohima mmulokoni weera munna naari murokora ookumihiwa mmulokoni. Mwaha wa heeni? Paulo onnaakhula eeraka: “Wera othene ekhale ni wova” weera ehipake yoottheka. w24.08 epaax. 23-24 eparag. 16-17

Esaabadu, 30 a Maio

Ala ti masu èkhaikhai a Muluku!— Apok. 19:9.

Nintthuneya waatteliwaka ni muteko wa Yehova mpaka okhwipi. Ale oothanliwa entthuneya ovirelela okhala ooweha-weha weera ‘ekuxiwe’ ni Yesu weera yaakhele yoohiyeriwa aya wiirimu. (Math. 24:40) Ale oothanliwa, ennaweherera noohakalala ‘othukumanyiwa’ ni Yesu wiirimu. Yavira vale ekhotto ya Harmagedoni, awo enoorowa weerela eparte ntoko ootheliwa a Yesu va ekasamentu ya Mwaaputtiputthi. (2 Ates. 2:1) Nnaamweera etempu yoothorihiwa yaattamelaka moowaakuveya, hiyo khanintthuneya woova. Wakhala weera nnoovirelela ororomeleya, Tiithi ahu a nsivelo a wiirimu, anoonivaha “owerya wu otokotoko” weera ‘niwere otthawa seiye . . . ni weera-tho neemele ohoolo wa Mwaana a mutthu.’ (2 Akor. 4:7; Luka 21:36) Nihipwatthaka waari weera yooweherera ahu ti ya wiirimu naari valaponi, nnoorowa omuhakalaliha Tiithi ahu wakhala weera nnoovarela muteko matakihero a Yesu. Mwaha wa nsivelo na Yehova, masina ahu “enelepiwe mbukhuni.” — Dan. 12:1; Apok. 3:5. w24.09 epaax. 24-25 eparag. 19-20

Edomingu, 31 a Maio

Wa miyo, ti orera okhala vakhiviru va Muluku. — Nsal. 73:28.

Nyuwo munoowera ophwanya murettele wa Muluku mukhaviheriwaka ni masu a Muluku. Moota heeni? Mphimelele mwiitti muraanyuno, ohela mpuwa mihakhu sa wiirimu, ni mulikanxere itthu iyo ni yookhumelela ya atthu ale ehinanvarela Yehova yaawo nlivo naya siri soovaha sa elapo ela paahi yeeyo ehikhanleno yooweherera. Mwaha wooweera awo khiyaanoono yooweherera, awo enroromela mihakhu seiyo enweraaya ophwanya vano. Menento wa nyuwo, Yehova onnoolaiherani mareeliho yaawo muhinweraanyu wuupuwelela. (Nsal. 145:16) Opwaha mwa yeeyo nuupuwele ela: Neereke noosuwela moota ekumi ahu yaarowaaya okhala waakhanle weera noopaka yoothanla yoovirikana ni ele nipankaahu vano? Ekhaikhai ti ela: Mutthu ompaka soothanla moovarihana ni nsivelo na Muluku ni nsivelo wa atthu akina, khañyeleela itthu sooreera. w24.10 epaax. 27 eparag. 12-13

    Ibuukhu sa Makhuwa-Shirima (2018-2025)
    Okhuma
    Ovolowa
    • Makhuwa-Shirima
    • Okawela
    • Muntthuna Anyu
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Masu Oovarihela muteko
    • Mwaha Woosunka Isiiri
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ovolowa
    Okawela