MURU 3
Itthu Piili Siniiriha Ekasamento Okhala ya Mahiku Otheene
1, 2. (a) Ekasamento epakiwe wira ekhaleke okathi mikavi? (b) Nto vaniweryaneya sai?
VAAVO Muluku aapanke awe marehereryo wira mulopwana ni muthiyana oopacerya athelane, khiivo etthu yooniherya wira yaarowa okhala hoothe mu okathi vakhaani paahi. Adamu ni Eva yahaana okhalaka hoothe okumi aya wotheene. (Maphattuwelo 2:24) Moovarihana ni nlamulo na Muluku, ekasamento yoottittimiheya, ti othelana wa mulopwana ni muthiyana mmosa paahi. Moovarihana ni Biibiliya, paahi oraruwa ti etthu enimweemererya mulopwana aahiiso muthiyana omwalana wira othele wala otheliwe vasya-tho.—Matheyo 5:32.
2 Niireke wira vanniweryaneya atthu anli okhalaka hoothe moohakalala okathi wotheene? Aayo, nto Biibiliya onnooniherya itthu piili sootthuneya, aahiiso mihulelo, seiyo siniiriha ela okhala yooweryaneya. Akhala wira mulopwana ni muthiyana annivarihela muteko itthu iyo, anrowa ophwanya ohakalala ni mareeliho manceene. Itthu iya exeeni?
ETTHU YOOPACERYA
Ophentana mukina ni mukhw’awe ni ottittimihana onniiriha ekasamento okhumela saana
3. Mithinto xeeni miraru sa ophenta sinitthuneya okhalaniwa ni anamathelana?
3 Etthu yoopacerya ti ophenta. Masi, sookhala mithinto soovirikana sa ophenta sinihimmwa mBiibiliyani. Muthinto mmosa wa ophenta tuule onooniheriwa ni apatthani. (Yohani 11:3) Muthinto mukina wa ophenta tuule onooniheriwa eriyari ya atthu a vatthokoni. (aRoma 12:10) Muthinto wa neeraru, ti ophenta woosivelana onikhala eriyari ya mulopwana ni muthiyana. (Miruku 5:15-20) Tthiri, mulopwana ni muthiyana ohaana ophavelasa okhalana mithinto iya sa ophenta. Masi wookhala muthinto wa neexexe ori wootepa otthuneya onivikana iye siromoliwe.
4. Muthinto xeeni wa ophenta ori wa neexexe?
4 Nttaava naarumeeliwa silempwaka Soolempwa sa eKriki sa eKristau, nuulumo ninrumeeliwa nihimmwaka muthinto ola wa neexexe wa ophenta, ti agápe. Nuulumo nno ninrumeeliwa mu 1 Yohani 4:8, opuro onileeliwa ahu wira: “Muluku ophentá”. Tthiri, “hiyo ninnimphenta Muluku, okhala wira Muluku t’opajenrye oniphenta”. (1 Yohani 4:19) MuKristau ohaana opacerya wooniherya ophenta iwo wa Yehova Muluku, nto moottharelana wa apinaatamu akhw’awe. (Marko 12:29-31) Nuulumo noowi agápe ninnilavuliwa-tho mu aÉfeso 5:2, yoowo onihimya so: “Mwetteke mophentani, mana Kristu òniphenta hiyo, khuleva ekumi awe mwaha wa hiyo”. Yesu aahimmye wira muthinto ola wa ophenta waarowa waasuwanyeiha atthareli awe eekeekhai: “Atthu othene anosuwela wira mwá awixuttti aka, mwaphentanaka [agápe] mukina ni mukhw’awe”. (Yohani 13:35) Nave-tho, nwehe wira nuulumo nna ninnirumeeliwa mu 1 aKorinto 13:13: “Sinihala iya tthaaru: wamini, ororomela, n’uphenta. Nto wulupalexa wa itthu iya, ophentá [agápe]”.
5, 6. (a) Nthowa xeeni ophenta ory’aya wuulupalexa ovikana waamini ni ororomela? (b) Mathowa xeeni makina aniiriha ophenta okhala etthu enikhaliherya ekasamento okhala ya mahiku otheene?
5 Exeeni eniiriha ophenta nno oniihaniwa agápe okhala wuulupalexa ovikana waamini ni ororomela? Mwaha woowi oneettihiwa ni malamulo, eyo piiyo, malamulo a xariya, aniphwanyaneya mu Nuulumo na Muluku. (Esalimo 119:105) Owiirela etthu yooloka atthu moovarihana ni moonelo wa Muluku etthu yooloka, pooti mutthu owo ophwanelelaka aahiiso ohiphwanelelaka. Ophenta iwo onnaakhaliherya anamathelana otthara miruku sa Biibiliya: “Nvilelaneke, mulevelelaneke imara sothene muntthekelananyu. Ntoko Muluku òlevelenlyaweni nyuwo, siso-tho nyuwo mwaleveleleke akhw’inyu”. (aKolosi 3:13) Anamathelana anniphentana ni ‘annikhalela nthiti ophentana [agápe] [mukina ni mukhw’awe], okhala wira ophentana onnikhunela itampi, sinakhalaru sinjene’. (1 Pedru 4:8) Nwehe wira ophenta onnikhuneela itampi. Khonimaliha itampi, okhala wira khuuvo pinaatamu ohinttheka.—Esalimo 130:3, 4; Yakobo 3:2.
6 Vaavo anamathelana vanooniherya aya omphenta Muluku ni ophentana, othelana waya onrowa okhala wa okathi wotheene ni woohakalala, okhala wira “ophenta khummala-tho”. (1 aKorinto 13:8) Ntoko nlutte, ophenta ‘tonlipiha wiiwanana w’atthu’. (aKolosi 3:14, NM) Akhala wira moothela, nyuwo ni mwaarinyu munrowa okhalana sai muthinto ola wa ophenta? Orweela mwa omusoma Biibiliya hoothe, ni ovaanela voohimya sa ele enisoma anyu. Mwiixutte ophenta wa Yesu ni mweererye omutakiha, wuupuwela ni opaka itthu ntoko siira awe. Nave-tho, muhicompeleke mithukumano sa eKristau, opuro yoowo oniixuttihiwa aya Nuulumo na Muluku. Vano nvekeleke okhaliheriwa ni Muluku wira mukhalane muthinto owo wa ophenta, ori yoowiima ya munepa wootteela wa Muluku.—Miruku 3:5, 6; Yohani 17:3; aGalasia 5:22; aHéberi 10:24, 25.
ETTHU YA NENLI
7. Nttittimiho exeeni, ni tani anitthuneya wooniheryaka nttittimiho moothelanani?
7 Akhala wira ale athelanne anniphentana tthiri, vano anrowa-tho ottittimihanaka. Nto nttittimiho ti etthu ya nenli eniiriha ekasamento okhala yoohakalala. Nttittimiho nintaphuleliwa okhala “waathokorerya atthu akina, waavaha nlemeliho”. Nuulumo na Muluku ninnaalakiherya maKristau otheene, waahela muhina alopwana oothela ni athiyana ootheliwa wira: “Mulipiheryeke ottittimihana mukina ni mukhw’awe”. (aRoma 12:10) Murummwa Pedru olempe so: “Siso-tho nyuwo alopwana: mukhaleke ni nlema n’amwar’inyu, musuwelaka wira makhalelo àthiyana t’òttèttheya ovikana awinyu”. (1 Pedru 3:7) Muthiyana onilakiheriwa wira “amuttittimiheke [vanceene] iy’awe”. (aÉfeso 5:33) Akhala wira muniphavela omuttittimiha mutthu, nyuwo munnimureerela murima mutthu owo, munnittittimiha mukhalelo ni moonelo awe, ni munninvaha etthu yoophwanelela eniveka awe.
8-10. Mu inamuna xeeni ottittimihana onrowa aya waakhaliherya anamathelana okhala oowiiraana ni oohakalala?
8 Ale aniphavela ohakalala moothelanani mwaya annimuttittimiha ole othelanne aya orweela mwa ‘ohiphavela sinarerela yawo pahi, nto aphavelaka-tho oreriwa wa mukhw’aya [ole othelanne aya]’. (aFilipi 2:4) Khanrowa ophavelaka itthu sinaasivela awo paahi. Opaka eyo waarowa wooniherya okhalana nrima. Ohiya vo, awo anithokorerya ele eri yooloka wa ole athelanne aya. Tthiri, annihela opuro woopacerya soophavela sa ole athelanne aya.
9 Nttittimiho ninrowa waakhaliherya ale athelanne osuwela wira vannikhala ovirikana miyuupuwelo. Khahiyo vookhalela owehereryaka wira atthu anli anrowa okhalana miyuupuwelelo soolikana mwa itthu sotheene. Waaniheryasa ele eri yootthuneya wa mulopwana pooti ohikhala yootthuneya wa muthiyana, ni ele enimusivela muthiyana pooti ohimusivela iyawe. Masi otheene aya ahaana ottittimiha moonelo ni soothanla sa mukina, masi moovarihana ni malamulo a Yehova. (1 Pedru 2:16; munwehe Filémoni 14.) Ohiya vo, ale athelanne ahaana ottittimihana, ahinyoholanaka, pooti opuro ari atthu wala aryeene mekhaya.
10 Aayo, omphenta Muluku ni ophentana mulopwana ni mwaarawe, ni ottittimihana, ti itthu piili siniiriha ekasamento okhumela saana. Siniwerya sai ovariheliwa muteko itthu iya mmapuro makina a ekasamento?
OHOOLELA NTOKO WA KRISTU
11. Moovarihana ni Biibiliya, tani ori muru vatthokoni?
11 Biibiliya onninleela wira mulopwana opakiwe ni mikhalelo sinrowa omukhaliherya okhumela saana ntoko muhooleli a etthoko. Nto, ohoolo wa Yehova, mulopwana ookhalana muritti wa waakhapelela amwaarawe ni anaawe mmukhalelo womunepani ni werutthuni. Ohaana opaka soothanla soweereryaneya sinooniherya yoophavela ya Yehova ni ohaana ovaha ntakiheryo nooloka na mweettelo wa omuluku. “Muthiyana amwiweleleke iy’awe, ntoko t’Apwiya. Mulopwana ti murima [muru] wa mwar’awe, sisale Kristu sikhanlyawe murima w’Ekereja [“muru wa muloko”, NM]”. (aÉfeso 5:22, 23) Masi Biibiliya onihimya wira mulopwana oothela ookhalana muru, Muru yoowo orina okhulupale onvikana owo. Murummwa Paulo olempe so: “Nto kintthuna wira musuweleke etthu ila: Kristu ti murú w’atthu othene, mulopwana ti murú wa mwar’awe, vano Muluku ti murú wa Kristu”. (1 aKorinto 11:3) Mulopwana oothela a miruku onniixutta moota wohoolela, omutakihaka ole ori muru awe, Kristu Yesu.
12. Ntakiheryo xeeni nooloka Yesu ovanhe awe voohimya sa wooniherya wiiwelela ni ohoolela?
12 Nave-tho Yesu ookhalana muru, Yehova, nto Yesu onnimwiiwelela moophwanelela. Yesu aahimmye so: “Nkimphavela otthuna waka: kimphavela otthuna w’Ole okirumme”. (Yohani 5:30) Tthiri nno ntakiheryo nootepa oloka! Yesu “t’òpajerya mwa sopattuxiwa sothene”. (aKolosi 1:15) Owo ti Mesiya. Aarowa okhala Muru wa muloko wa maKristau oowoottihiwa ni aarowa okhala Mwene oothanliwa a Omwene wa Muluku, ovikana malaikha otheene. (aFilipi 2:9-11; aHéberi 1:4) Nnaamwi aarina okhulupale ni aawehererya itthu suulupale muhoolo, Yesu khahiyo aari oohaaxa, ahaarukunuxa muupuwelo awe, aahiiso aavekela itthu sinceene. Khahiyo aari ootakhala, owuupuxeryaka awiixutti awe khuta okathi wira yahaana omwiiwelela. Yesu aari oophenta ni ooreerela murima, vanceenexa wa ale yaahaaxiwa. Owo ohimmye so: “Nyuwo othene mukhulumunwe, mulemeliwene muritti mulupale, mukirwele miyo: komumuliheni. Mwireye muritti aka: mukihiye kolakeni, mana miyo ka mutthu òmàla ni òwiyeviha. Mwirá siso, munophwanya murettele murohoni mwanyu. Tthirí, muritti onoreyakani ti woveya: olemela onotexihakani ti wokhweya”. (Matheyo 11:28-30) Yaari etthu yoohakalaliha okhala vamosa n’uwo.
13, 14. Omutakihaka Yesu, mulopwana oothela onrowa weettihaka sai ohoolela wawe?
13 Mulopwana oothela yoowo oniphavela okhalana etthoko yoohakalala, ohaana othokorerya mikhalelo sooloka sa Yesu. Mulopwana oothela ooloka khahiyo mutthu oohaaxa ni oniruma mootakhala, ni onirumeela ohoolela wawe ntoko ekopo ya omoopopihana mwaarawe. Ohiya vo, owo onnimphenta ni omuttittimiha. Akhala wira Yesu aari “òwiyeviha”, nto mulopwana ookhalana mathowa manceene wira okhale oowiiyeviha, okhala wira moovirikana ni Yesu, mulopwana onnittheka. Okathi onittheka awe, onniwehererya wira amwaarawe anrowa omulevelela. Tivonto, mulopwana oowiiyeviha onneemererya soottheka sawe, hata vavilaka ohimya wira “mukilevelele; yaahimmye anyu yaari exariya”. Vannimukhweela muthiyana ootheliwa omwiiwelela mulopwana yoole ori oowiiyeviha ovikana omwiiwelela mulopwana yoole oowiixinnuuha ni oohiiwananeya. Nave-tho, muthiyana a nttittimiho, okathi onivonya awe onnivekela oleveleliwa.
14 Muluku ompattuxa muthiyana ni mikhalelo sooloka seiyo siniwerya awe ovarihela muteko wira okhaliherye ohakalala wa ekasamento. Mulopwana oothela ni amiruku onrowa osuwela ela nto khonrowa ompwapwelaka. Athiyana anceene annooniherya omoriwa ikharari vanceene ni othunku, mikhalelo seiyo siri sootthuneya wira akhapeleleke etthoko ni okhalihana saana wa apinaatamu. Okhala wene, muthiyana tonisuwela saana wiiriha etthoko okhala nipuro noohakalaliha ninreerela okhala. “Muthiyana òkhomala” onilavuliwa mu eliivuru ya Miruku ekapiitulu 31, aahikhalana mikhalelo sinceene sooloka ni aanisuwela itthu sinceene, nto ale yaakhala vatthokoni vawe yaanittottela mureerelo vanceene. Nthowa xeeni? Mwaha woowi mulopwana “onnimuroromela” mwaarawe owo.—Miruku 31:10, 11.
15. Mulopwana onrowa omooniherya sai mwaarawe ophenta ni nttittimiho ntoko na Kristu?
15 Mmaloko makina, ohoolela wa mulopwana oothela onnittittimihiwa mmukhalelo woohiloka, nto omukoha etthu onooniwa wira ole onikoha khorina nttittimiho. Waaniheryasa onnimuthokorerya mwaarawe ntoko epottha. Ohoolela moohiloka moota owo khahiyo paahi onihonona wataana wooloka wa mulopwana ni mwaarawe, masi-tho ni Muluku. (Munwehe 1 Yohani 4:20, 21.) Nave-tho, alopwana akina anninyoonyeriwa ohoolela etthoko aya, yaahiyeryaka axaaraya wira ahooleleke. Mulopwana onimwiiwelela oratteene Kristu khonaapuherya amwaarawe aahiiso ohaattittimiha. Ohiya vo, onnitakiha ophenta wowiikhootta wa Yesu ntoko siiso Paulo aalakihenrya awe: “Nyuwo, alopwana, mumphenteke mwar’inyu, sisale Kristu saphentalyawe Ekerej’awe [“muloko”, NM], khuleva ekumi awe mwaha w’Ekerej’eyo [“muloko”, NM]”. (aÉfeso 5:25) Kristu Yesu aahaaphenta vanceene atthareli awe mpakha waakhwela. Mulopwana oothela ooloka onrowa weererya otakiha mukhalelo owo, ophavela itthu sooloka sa mwaarawe, ohiya owehererya itthu mwaarawe sihinwerya awe. Vaavo mulopwana vanimwiiwelela awe Kristu ni onooniherya awe ophenta ni nttittimiho ntoko na Kristu, mwaarawe onrowa woonaka okhala vookhweya omwiiwelela.—aÉfeso 5:28, 29, 33.
WIIWELELA WA MUTHIYANA
16. Mikhalelo xeeni muthiyana onitthuneya awe wooniheryaka wa iyawe?
16 Mu okathi omosa nuumala Adamu opattuxiwa, Yehova ‘Muluku ahihimya wira: Khivamurèrenle mutthu okhala mekhawe. Kintthuna ompattuxerya mukhaliheryo womphwanela’. (Maphattuwelo 2:18) Muluku aahimpattuxa Eva ntoko ‘namakhaliherya’ aAdamu, ohiya mulipa-oovoothana. Ekasamento khahiyo yaapakiwe wira ekhaleke ntoko pakiti oneettihiwa ni atthu anli anivoothana. Mulopwana ohaana ohoolela moophenta, ni muthiyana ohaana wooniherya ophenta, nttittimiho ni ophavela wiiwelela.
17, 18. Mu inamuna xeeni muthiyana oniwerya awe okhala namakhaliherya eekeekhai a iyawe?
17 Masi, muthiyana ooloka onnivara itthu sikina ohiya paahi wiiwelela. Onneererya okhala namakhaliherya eekeekhai, omukhaliheryaka iyawe mu soothanla sinipaka awe. Tthiri muthiyana vannimukhweela omwiiwelela iyawe vaavo vaneemererya awe soothanla sa iyawe. Nto hata vahimukhweelaka wiiwelela, masi okhaliherya wawe saana pooti wiiriha soothanla sa iyawe okhumela saana.
18 Muthiyana pooti omukhaliherya iyawe okhala muhooleli ooloka mu inamuna sikina. Pooti omuxukhurela iyawe mwaha wa wiimananiha onipaka awe wira ohoolele etthoko, ohiya onvaanyiha aahiiso omwiirihaka wuupuwela wira khonikhala-khala aweryaka waahakalaliha amwaarawe. Vaavo muthiyana onimuttittimiha awe iyawe, ohaana wuupuwelaka wira ‘orera wa murima womàla ni wa murettele . . . ti wulupale vamaithoni va Muluku’, ohiya paahi va maithoni va iyawe. (1 Pedru 3:3, 4; aKolosi 3:12) Sai akhala wira iyawe khonimukokhorela Yehova? Pooti ori namakhokhorela a Yehova aahiiso nnaari, Biibiliya onnaatumererya athiyana ootheliwa “waphenta axiy’aya n’an’aya, okhala òwìsumaliha ni òwìsinanela, wettiha sana etthoko aya, okhala òrera murima, òwiwelela axiy’aya wira masu a Muluku ehithanyiwé”. (Tito 2:4, 5) Mmyaha seiye mutthu orina awe ehakhi ya othanla, mulopwana ohikhanle muKristau eekeekhai pooti ottittimiha muupuwelo wa amwaarawe akhala wira anoomuleela etthu eyo ni moolumo ‘òrera a nttittimiho’. Alopwana akina oothela yahaamukokhorela Yehova ‘aphwanyihiwa wamini ni mwettelo worera wa axar’aya . . . okhala wira awo annona mwettelo aya worera ni wottittimiheya’.—1 Pedru 3:1, 2, 16; 1 aKorinto 7:13-16.
19. Muthiyana opakeke exeeni akhala wira iyawe oninvekela opaka etthu enitthekela nlamulo na Muluku?
19 Sai akhala wira mulopwana onaavekela amwaarawe wira apake etthu enikhoottihiwa ni Muluku? Aveka etthu ntoko eyo, mwaarawe ohaana wuupuwelaka wira Muluku tonitthuneya toko omwiiwelela ntoko Namalamulela. Owo onitthara ele yaapanke arummwa vaavo yaavekeliwa aya ni anamalamulela wira apake etthu yaatthekela nlamulo na Muluku. Miteko s’Arummwa 5:29 oninleela so: “Pedru n’arummwa yahakhula wira: Etthu yotepa otthuneya omwiwelela Muluku ovikana owiwelela atthu”.
OVAANELA ORATTEENE
20. Okathi xeeni ophenta ni nttittimiho ory’aya wootthuneya?
20 Ophenta ni nttittimiho itthu sootthuneya mmyaha sikina sa ekasamento, eyo piiyo, okathi woovaanela. Mulopwana oophenta onnivaanela ni mwaarawe voohimya sa miteko, mixankiho, ni miyuupuwelo sa mwaarawe mmyaha sinceene. Wira siiso etthu yootthuneya wa mwaarawe. Mulopwana onivaanela ni amwaarawe, ni oniwiriyana tthiri ele enihimya aya, onniwooniherya waaphenta ni waattittimiha. (Yakobo 1:19) Athiyana akina annikhupanya ahimyaka wira axiiyaya anivaanela okathi vakhaani n’awo. Eyo etthu yooriipiha murima. Ekeekhai wira okathi ola onikhala ahu alopwana oothela aakhalana miteko sinceene, ni waaniheryasa, annivara muteko mu iwoora sinceene ota, nave-tho othowa musurukhu pooti owiiriha athiyana ophavelaka ovaraka muteko ota. Masi atthu athelanne ahaana ophavela okathi wira aviriheke hoothe. Okhala wira ohipaka eyo, pooti omwiirihaka khuta mutthu ohilipana ni mukhw’awe. Ela pooti okumiherya mixankiho suulupale okhala wira khuta mmosa aarowa ophavelaka othokoreriwa ni mutthu mukina ohithelanne awe.
21. Moota xeeni othanla masu oophwanelela onrowa aya okhaliherya ekasamento ovikanihaka okhala yoohakalala?
21 Moota anamathelana anivaanela aya ti wootthuneya. “Masu a murettele anlikana n’uravo: annaiha eroho, anvaha ekumi erutthu”. (Miruku 16:24) Hata iyanyu aahiiso mwaarinyu oryeene Namoona a Yehova wala nnaari, muruku ola wa Biibiliya onnivareleya muteko: “Okathi p’ukathi molumo anyu ekhaleke òrera ni owèleliwa ni makha”, eyo piiyo, mooreerela. (aKolosi 4:6) Olavula masu ooreerela pooti omukhaliherya vanceene iyanyu aahiiso mwaarinyu, vaavo itthu sihimweettenle aya saana nihiku nno. “Molumo òrera ahimmwe okathi worera anlikana n’iwero ehotthiwe mmukalani motutha”. (Miruku 25:11) Moota onilavula ahu, ni masu anithanla ahu ti sootthuneya vanceene. Mwa ntakiheryo, moonanariwa ni mmukhalelo wooruma, mutthu mmosa pooti omwiirela ole othelanne awe wira: “Nwale mukhora owo!” Masi masu anyu yaarowa okhala ntoko “owèleliwa ni makha” vaakhanle wira moomaaleleya ni nsu noottittimiha, momuhimeerya mukhw’inyu wira: “Xontte, kinoovekelani wira nwale mukhora owo”.
22. Itthu xeeni anamathelana anitthuneya aya opaka, wira ovaanela waya ovikaniheke okhala wooloka?
22 Ovaanela oratteene onnikhumela saana akhala wira anamathelana annithanla masu oophwanelela, anniwehana ni okhapelelana moophenta, mooreerela murima, ni mowiiwanana. Vaavo vaniimananiha aya vanceene wira avaaneleke saana, anamathelana vannaakhweela oleelana soophavela saya mootaphuwa, ni anoowerya olipihana ni okhaliheryana okathi oninyoonyiheya aya aahiiso vanixankiheya aya. Nuulumo na Muluku nintumererya wira: “Mwalipiheke murima ale ahilimpe”. (1 aTesalonika 5:14) Vanookhala okathi mulopwana aahiiso muthiyana vanikhala awe ooxankiheya. Nto okathi owo pooti ‘olipihana murima’, akhaliheryanaka.—aRoma 15:2.
23, 24. Ophenta ni nttittimiho sinrowa okhaliherya sai vaavo vanikhumelela aya ovaanyihana? Nvahe ntakiheryo.
23 Anamathelana aniphentana ni ottittimiha, khanrowa woonaka khuta ohiiwanana okhala muxankiho muulupale. Awo anrowa wiimananiha wira ‘ahihaxane’. (aKolosi 3:19) Oowanli aya ahaana wuupuwelaka wira “wakhula vopixa murima ovukula onanariwa”. (Miruku 15:1) Mukhalane ephoole wira muhimphukele ole othelanne anyu aahiiso ovevereiha muupuwelo awe okathi onooleelaweni ele enimuxankiha. Ohiya vo, muthokoreryeke ele enooleelaweni okhala eparakha yooreerela wira musuwele moonelo awe. Oowanli anyu, mmananihe ophuka mixankiho sanyu wira nvarihaneke.
24 Muupuweleke okathi yoole Sara anvekenle awe iyawe, Abrahamu, wira ophuke mwaha yoowo waavirikanne aya muupuwelo. Hata yaavirikanne muupuwelo, Muluku aahimuleela Abrahamu wira: “Mwireke sothene Sara sinovekelaweni”. (Maphattuwelo 21:9-12) Abrahamu aahiira siiso, khuvahiwa mareeliho. Moolikanasa, akhala wira mwaarinyu ookhalana muupuwelo onivirikana ni wawinyu, munwiriyane. Masi, muthiyana ohikhaleke tonilavula paahi, nto owiriyaneke ele enihimya iyawe. (Miruku 25:24) Akhala wira okathi wotheene mulopwana aahiiso muthiyana onithipelela wira itthu sipakiwe moota awe, owo khonooniherya ophenta ni nttittimiho.
25. Ovaanela oratteene onrowa waakhaliherya sai ale athelanne mmwaha wa enoka?
25 Ale athelanne ti vookhalela ovaanela saana mmyaha sa orupihana. Nrima ni ohiihiiha onoowerya ohonona vanceene etthu ela yootthuneya moothelanani. Ovaanela mootaphuwa, vamosa ni opixa murima, ti wootthuneya. Vaavo ale athelanne anooniherya aya ophavela okhala saana wa ole othelanne aya, orupihana khonkhala muxankiho muulupale. Ntoko mmyaha sikina, nave-tho mmwaha ola “ahikhale omphavela oreriwa wawe, nto aphaveleke sinaphwanyiha oreriwa akhw’awe”.—1 aKorinto 7:3-5; 10:24.
26. Nnaamwi anamathelana arowaka okhalana okathi woohakalaliha ni wooriipiha murima, wiiwelela Nuulumo na Muluku onrowa waakhaliherya sai ophwanya ohakalala?
26 Tthiri Nuulumo na Muluku ninnivaha miruku soolokexa! Ekeekhai wira anamathelana anookhalana okathi woohakalaliha ni wooriipiha murima. Masi vaavo anamathelana aniiwelela aya muupuwelelo wa Yehova onihimmwa mBiibiliyani, ni vaniphentana aya ni ottittimihana, awo pooti ororomela wira othelana waya onrowa okhala wa mahiku otheene ni woohakalaliha. Yiira siiso, anoottittimihana mukina ni mukhw’awe ni anrowa-tho omuttittimiha Mpattuxa a othelana, Yehova Muluku.