Watchtower TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Watchtower
TANAKIʼAGA TOHI ʼI TE NETI
Faka'uvea
  • TOHI-TAPU
  • TOHI
  • FONO
  • pe kap. 1 p. 7-15
  • Kote mauli heegata—mole kohe moe misi

Aucune vidéo n'est disponible pour cette sélection.

Il y a eu un problème lors du chargement de la vidéo.

  • Kote mauli heegata—mole kohe moe misi
  • E Feala Keke Mauli O Heegata Ite Palatiso Ite Kele
  • Manatu Tafito
  • He Tahi ʼu Alatike
  • TE TUPUAGA O TAMATOU TUI KIAI
  • E TOU FIA MAULI—I FEA?
  • KOTE MAULI FEAFEAI E KOUTOU LOTO KIAI?
  • TE U TAPUAKINA KUA OVI MAI
  • ʼE Feala Ke Tou Maʼuʼuli ʼo Heʼe Gata
    Ko Te Tule Leʼo ʼe Ina Kalagaʼi Te PuleʼAga ʼo Sehova (Ako)—2022
  • Te Fakatuʼutuʼu ʼa Te ʼAtua Ki Te Kele
    Koteā ʼAē ʼe Fakamaʼua Mai e Te ʼAtua Kia Tatou?
  • Ko He Maʼuli Fīmālie ʼi He Mālama Foʼou
    Ko He Maʼuli Fīmālie ʼi He Mālama Foʼou
  • ʼE Feala Moʼoni Koa Ke Tou Maʼuʼuli ʼo Heʼegata?
    Te Tule Leʼo—1999
Hoko Atu
E Feala Keke Mauli O Heegata Ite Palatiso Ite Kele
pe kap. 1 p. 7-15

Kapite 1

Kote mauli heegata—mole kohe moe misi

1, 2. Kotea ae e faigataa ai tatatou tui e feala ke mauli fiafia mo heegata ia te hahai ite kele?

KOTE FIMALIE, ite kele? E mata faigataa, tataupe pe kohe kii temi nounou. Kote mahaki, kote matutua, kote fia kakai mote fakapo e faka feagai tuumau ki ai. E feala ke koutou ui mole he uhiga o hata falala e kita mauli anai o talu ai ihe palatiso kelekele, pea e kohe pulinoa o tota temi hata talanoa kiai, he kohe moe misi pe ia.

2 E mahino papau kote tokolahi e kau ite tonu aia. Kae, kotea ae e matou faka mooni atu ai e feala ke koutou mauli o heegata ite palatiso ite kele, e mole kohe moe misi ia?

TE TUPUAGA O TAMATOU TUI KIAI

3. Kotea ae e ha mai ai kote Atua eina loto ke mauli fiafia te hahai ite kele?

3 E matou tui kiai he kote Malohi maoluga, ia te Atua Mafi-Mafi, nee ina teuteui te kele ke katoa ai te mea fuli e aoga kia natou e nonofo ai. Nee lelei aupito ia. Nee ina toe faka tupu ia te tagata mote fafine ena haohaoa kena faka aoga lahi mo heegata ia te mauli ite kele.—Pesalemo 115:16.

4. I tona mau mai ete kau poto lalahi, kotea ae e ha mai ai kote sino ote tagata nee faka tupu ke mauli tuumau?

4 Kote kau poto lalahi e natou iloi talu mai fualoa ko totatou sino e faka foou tuumau. Mo kapau e aoga, kote u eveeve o totatou kakano e fetogi pee fau ia ehe gaue faka mataku o hage ia e tonu ke aua naa toe gata. Kae, eiai te aho e gata ai, pea matua ai leva te tagata. Heeki mahino kite kau poto lalahi tona tupuaga. Ko tanatou tonu, kapau mole ni mamahi e tau mo ia, pea e kote tagata e feala ke mauli mole iloi hona gata aga.—Pesalemo 139:14.

5. Kotea te talanoa ate Tohi-Tapu kite faka tuutuu ate Atua o uhiga mote kele?

5 Kote faka tuutuu mooni koa ate Atua ke mauli tuumau mo fiafia te hahai ite kele? kapau koia aia, pea kote mauli heegata mole kohe moe misi, kae kote mea mooni ki amuli. Kotea te ui ate Tohi-Tapu kite mea aia, te Tohi ae e katoa ai te u faka tuutuu faka atua? E talanoa kite Atua, “ae nee ina faufau te kele pea ina faka tupu,” e ina ui: “Koia, ia ia ae nee ina faka tuu o malohi, ae nee mole ina faka tupu noa, nee ina fau ke nofoi.”—Isaia 45:18.

6. a) Kotea te u faahiga mea e tou sio kiai ia aho nei ite kele? b) Kote finegalo koa aia ote Atua ke feia?

6 E koutou mata hahai ia te kele o hage kote mea nee amanaki kiai te Atua? Io, ko totatou malamanei kua teitei nofoi katoa pe, kae ko tona hahai e hage koa he foi famili logo tahi mo fiafia, o hage kote mea nee loto kiai te Atua? Kote malamanei ia aho nei kua maveuveu pea kua maumau ite u tau, mote u fakapo mote u loto fehia. E toko miliona te hahai e fia kakai mo mahahaki. Ko ihi e fetau mote u faigataa ia ote mau ohe nofoaga, mote kumi gaue pe kote mau ohe paaga. Kote u mea fuli aia e faka galivale foki kite Atua, hee iloga mai, nee mole ina loto ke faka hahai feiai te kele.

7. Kotea te faka tuutuu ate Atua o uhiga mote kele i tana faka tupu te uluaki taumatua?

7 Nee faka nofo ete Atua ia te tagata mote fafine ae nee na faka tupu kihe palatiso, kote uhi ke na mauli fiafia iai o heegata pea ke na folahi ai kite kele katoa. Nee ina ui age foki kia naua: “Koulua fanaunau, pea ke koulua liliu o hahai, pea koulua faka fonu te kele, pea ke koulua pulei.” (Senesi 1:28). Kite faka tuutuu ate Atua, kote kele katoa e liliu anai o pulei ehe foi famili tagata agatonu, logo tahi, toka lelei pea mo fiafia.

8. Kotea te tupuaga o tatatou iloi papau e mole toe holoi te faka tuutuu ate Atua logope te uigataa ate uluaki taumatua?

8 Logope te mole faka logo ate uluaki taumatua, ae nee mole kei aoga ai naua kite mauli heegata, nee mole toe holoi ete Atua tana faka tuutuu. Eina faka hoko mooni anai ia (Isaia 55:11). E ui fenei ete Tohi-Tapu: “E mau anai te kele ete hahai agatonu, pea e natou nofo anai iai o talu ai.” (Pesalemo 37:29). Eina tautau faka manatu foki te u faahiga mea nee teuteui ete Atua moo foaki te mauli heegata kia natou e tauhi kia teia.—Soane 3:14-16, 36; Isaia 25:8; Fakaha 21:3, 4.

E TOU FIA MAULI—I FEA?

9. a) Kotea ae e loto mahani kiai te hahai? b) Ite ui fenei ate Tohi-Tapu kote ‘Atua nee ina ai kite loto ote tagata te manatu ote heegata,’ kotea tona faka uhiga?

9 Kohe mea faka fiafia kote Atua e ina amanaki ke tou mauli o heegata! Feia agela kohe mea e feala ke koutou fili tokotou aho mate. E mamafa aupito ki okotou malohi, hakoa la? Mole foki koutou fia mamate, o hagepe kote tagata fuli e atamai mo haohaoa. Kote Atua nee ina ai kite tagata te loto fia mauli. E ui ete Tohi-Tapu nee ina ai “ki [tona] loto te manatu ote heegata.” (Ekelesiasi 3:11, Segond.) Kotea tona faka uhiga? Kote tagata i tona uhiga mahani e faka amu ke mauli tuumau, mole toe mate. Kote tupuaga aia ite temi fulipe nee ina kumi ai he mea ke feala ai hana nofo tupulaga.

10. a) Kote potu fea ae e fia mauli mahani ai te tagata? b) Kotea ae e tou iloi papau ai kote Atua eina faka fealagia anai te mauli heegata ite kele?

10 Ko fea ae e fia mauli ai te tagata o heegata? Ite kele, o hage kote mea kua mahani kiai. Nee mole koa faka tupu ia ia maa te kele, pea kote kele maa ia (Senesi 2:8, 9, 15)? E ui ete Tohi-Tapu: “Nee ina [Atua] faka tuu te kele ki ona tuulaga ke mau ai; pea e mole toe gaugaue anai o au kihe temi ki amuli, pee talu ai.” (Pesalemo 104:5). Kote malamanei nee faka tupu ke talu ai, pea e kote hahai e tonu foki mo natou ke feala hanatou mauli o talu ai. Kohe Atua ote ofa e mole feala keina tuku kia natou he loto fia mauli o heegata ka mole ina foaki kia natou he mea ke feala ai hona fai.—I Soane 4:8; Pesalemo 133:3.

KOTE MAULI FEAFEAI E KOUTOU LOTO KIAI?

11. Kotea ae e ui ete Tohi-Tapu moo faka ha aki kote hahai e feala ke natou mauli o heegata mole toe mahahaki?

11 Koutou vakai te u pasina e hoko mai. Kote mauli feafeai e mau ete hahai aia? E mole koutou fia hage ko natou? Io, kote mea mahino ia. E kei natou tupulaga pea e malolohi. Kapau e ui atu ko tonatou tai mauli ae talu mai a tau e afe mo afe, e koutou tui anai kiai? E ui mai ete Tohi-Tapu, e liliu anai te vaivai o tupulaga pea kote mahaki e liliu ia o malohi; kote ketu, kote kivi, kote tuli pea mo ae mole palalau e natou lelei anai. I tana nofo ite kele nei, nee mole koala haga Sesu o foaki faka milakulo te fimalie ki ihi nee mahahaki? Eina faka ha aki mai ko natou ae ka mauli anai ite temi tapuakina aia kua ovi mai e natou toe mau anai te mauli haohaoa ote sino.—Sopo 33:25; Isaia 33:24; 35:5, 6; Mateo 15:30, 31.

12. Kote u faahiga mauli feafeai e ha mai ite u paaki aeni?

12 Koutou sio kite oloto taulekaleka aena. Kote palatiso aia ka tuku mai e Kilisito; e tatau mo ae nee puli ite uluaki taumatua i tana talagataa (Luka 23:43). Kote toka lelei mote logo tahi e mau ai. Kote hahai ote lanu kehekehe—Uli, Papalagi, Siaina—kua liliu kote famili e tahi. E toka lelei feia aipe mote faga manu. Koutou sio kite tamasii ae e gaoi mote laione. Mole kei iai he uhiga ohe mataku. Kote Atua eina tala fenei: “E takoto faka tahi anai te leopa mote uhii tao, pea kote uhii pipi, pea mote laione mui, pea mote manu fafaga, e natou faka tahi; pea kote kii tama anai ka ina takitaki natou. (. . .) Pea e feia mote laione eina kai anai te luna o hage kote vitulo. Pea kote kii tamasii ae kei huhu e gaoi anai ite luo ote gata.”—Isaia 11:6-9.

13. Kotea te u faahiga mea ae mole tou toe sio anai kiai moka osi hoko anai te finegalo ote Atua?

13 Ite palatiso ae kua teuteui ete Atua maa natou, e mau anai ete hahai te mea fuli ke natou fiafia ai. E mahu aupito anai te kele. Mole toe pakupaku anai he tahi (Pesalemo 72:16; 67:6). Kote tau, te fakapo, te aga malohi, te fehia mote tahi ofa pe kia ia e liliu anai kote u mea afea. E pulihi anai o talu ai (Pesalemo 46:8, 9; 37:9-11). E koutou manatu la kohe mea e feala?

14. Kotea ae e koutou tui ai kote Atua eina faka gata anai te u mamahi?

14 Kapau, kohe mea e koutou fealagia, mole anai koutou faka gata te u mea ae e mamahi ai te hahai? Mole anai koutou faka tuu ni mea lelei e natou tau holi kiai i tonatou loto katoa? Kote mea mahino ia. Koia, ko tatatou Tamai ei i selo, ae ia e ofa, eina faka katoa anai te u mea e aoga kia tatou pea mote u mea e tou loto kiai, hee ui fenei ite Pesalemo 145:16: “Eke folahi tou nima pea ke fafaga te loto ote mea mauli fulipe.” Kae ko afea?

TE U TAPUAKINA KUA OVI MAI

15. Kotea te faka uhiga anai ote faka osi ote malamanei a) kite kele? b) kite kau aga kovi? c) kia natou ae e natou fai te finegalo ote Atua?

15 Ke feala he tali ete kele te u tapuakina aia, nee faka papau ete Atua eina pulihi anai te aga kovi mo natou e kovi, kae ina haofaki natou e tauhi kia teia. E ui ete Tohi-Tapu: “E mole te malamanei pea mo tona loto, ka ko ae eina fai te finegalo ote Atua e nofo mau ia o talu ai.” (I Soane 2:17). Kohe toe fetogi lahi ia ka hoko! Kote aho faka muli e mole kote faka osi ote kele, kae kote pulihi ia ote hahai aga kovi, o hage kote tulivio ite temi o Noe. Kae kite kau fai fekau ate Atua, e mauuli anai ia. Koia, ihe kele kua faka maa, e haofaki anai natou mai onatou fili.—Mateo 24:3, 37-39; Taagalea 2:21, 22.

16. Kotea te u mea mauhiga ae nee faka ha o uhiga mote “u aho faka muli”?

16 “Kae, ui anai ia, kote mea fulipe kua asili age tona kovi. E tou iloi papau fefeai kua ovi mai he toe fetogi mauhiga feia?” Nee faka ha e Sesu Kilisito te u mea mauhiga ka hoko anai ke lama e natou ae ka liliu ko ana tisipulo ke feala hanatou iloi te temi ae kua tonu ai ete Atua keina faka gata la te malama aeni. Nee ina tala kote u aho faka osi ote malama aeni e faka iloga anai aki te u tau lalahi, te u hoge, te u mafuike, te lahi ote mea noai ote lao pea mote puli ote ofa (Mateo 24:3-12). E iai foki anai mote “tuania ate atu puleaga, kua natou manavahe.” (Luka 21:25.) E toe ui ete Tohi-Tapu: “Ite u aho faka osi eiai anai te u temi mauhiga aupito mo faigataa.” (2 Timoteo 3:1-5). E mole koala tou mauli ai nei ite u faahiga mea aia?

17. Kotea te u lau a ihi tagata faka kaukau o uhiga mote u agaaga ote temi nei?

17 Toko lahi te kau faka siosio e natou lau eiai te maveuveu e teuteu. Koia, kote tagata ta nusipepa ote Herald o Miami (U.S.A.) nee ina tohi fenei: “Kohe atamai logope mole fau faka kaukau lelei e feala keina tanaki mai te u mea faka tuutamaki ote u tau kua hili pea ina faka mooni ai kote malamanei kua nofo ite mafuliaga o tona hisitolia (. . .). Kote mauli ote hahai e maveu anai o talu ai.” O hage pe kote tonu aia, ko Lewis Mumford, tagata fai tohi amelika, nee ina tala: “Kote sivilisasio kua hifo. Mole he toe mahalo kiai (. . .). Kote afea, ka hifo he sivilisasio nee kohe mea e faka tuakoi pe ia. (. . .) Kae kia aho nei, o uhiga mote fe maumaua aki ate atu puleaga tupu mai te u mea foou (. . .), ka hifo he sivilisasio pea eina toho fuli ai mote malamanei.”

18. a) Kotea ae e ha mai ite u agaaga ote malamanei o uhiga mohe temi ka hau? b) Kotea ae ka ina fetogi anai te u puleaga ote temi nei?

18 E ha mai ite u faahiga mea aeni e tou mauli nei ite temi ae e hoko ai anai te maumaui ote atu faka tuutuu katoa ote malama aeni. Kua ovi aupito, te pulihi ete Atua ia natou ae e natou maumaui te kele (Fakaha 11:18). Eina pulihi anai te atu puleaga ote temi nei ke feala he pulei ote kele katoa e tona puleaga faka hagatonu. Kote puleaga la aia nee ako e Sesu ki ana tisipulo ke faikole ki ai.—Taniela 2:44; Mateo 6:9, 10.

19. Kotea ae e tonu ke tou fai mo kapau e tou fia mauli o heegata?

19 E mole koutou fia mauli anai o tuumau ihe kele e pulei ete Atua? Koia, koutou foimo mau faka vilivili te malama totonu kite Atua, ki ana u faka tuutuu mo ana u faka totonu. Koeni te ui a Sesu i tana fai kole kite Atua: “Kote faka uhiga aeni ote mauli heegata: ke natou ako te iloi, o koe, te Atua mooni, pea mo ia ae nee ke momoli mai, ia Sesu Kilisito.” (Soane 17:3). Kote mauli heegata e feala; mole kohe moe misi! Kae ki tona ahiahii, e tonu ke tou iloi te fili ae e faiga ke aua naa tou mau te tapuakina aia.

[Paki ʼo te pasina 9]

Kote mea koa aeni nee amanaki ete Atua kite kele?

    Te ʼu Tohi Fakaʼuvea (1978-2025)
    Mavae
    Hu Ki Loto
    • Faka'uvea
    • Vaevae
    • Préférences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Conditions d’utilisation
    • Règles de confidentialité
    • Paramètres de confidentialité
    • JW.ORG
    • Hu Ki Loto
    Vaevae