ʼE Gata Anai Koa Te Loto Fehiʼa ʼi He Temi?
KAPAU ʼe mamata ki te ʼu tala logo ʼi te televisio, ʼe kua koutou māhani ʼi te sio ki te loto fehiʼa. Ko te loto fehiʼa ʼe ko te tupuʼaga tāfito ʼaia ʼo te ʼu fai fakapō, ʼaē ʼe hage pe ʼi te ʼaho fuli ʼe nātou tuku ʼonatou ʼu fakaʼiloga ʼaki te ʼu ligi toto ʼaē ʼe hoko ʼi te mālama ʼaenī. ʼI te ʼu potu kehekehe ʼo te kele ʼo haʼu mai Belfast ki Bosnie, mai Selusalemi ki Johannesburg, ko te hahaʼi ʼaē ʼe mole nātou kau ki te ʼu aga ʼaia ʼe fakapogi nātou.
Ko te ʼu vikitima ʼe mole nātou tau feʼiloʼiʼaki mo nātou ʼaē ʼe nātou fai age kia nātou te ʼu mamahi. Ko te “aga kovi” ʼa nātou, e lagi ko tanatou kau ki te faʼahi ʼaē ʼe fakafeagai age kia nātou. ʼI te palalau ʼo ʼuhiga mo te mate, e lagi ko te ʼu mate ʼaia ʼe ko he totogi ki he ʼu aga fakalialia neʼe fai ʼi te temi kua hili peʼe ko he faʼahiga “fakamaʼa ʼo te lanu.” Ko te ʼu faiʼaga fuli ʼo te agamālohi, ko he meʼa ʼaia moʼo fakaneke te loto fehiʼa ʼaē ʼe maʼu e te ʼu kūtuga ʼaē ʼe fefihiʼaki.
ʼE hage ia ko te ʼu loto fehiʼa fakamataku ʼaia ʼe fakaʼāʼāsili. Ko te ʼu fekēʼaki ʼe hoko, ko he fekēʼaki ʼo te ʼu telepi, te ʼu lanu, pea mo te ʼu kūtuga faka lotu. ʼE feala anai koa ke gata te loto fehiʼa ʼi he ʼaho? Moʼo tali ki te fehuʼi ʼaia, ʼe tonu ke tou mahino ki te ʼu tupuʼaga ʼo te loto fehiʼa, koteʼuhi neʼe mole tou tupu ʼaki te holi māhani ʼaē ko te fehiʼa.
Ko Te To ʼo Te Pulapula ʼo Te Loto Fehiʼa
Ko Zlata Filipovic, ko te kiʼi taʼahine Bosnie mai Sarajevo, neʼe mole heʼeki ina ako te loto fehiʼa. ʼI tana kaupepa ʼaē ʼe ina tohi ai te ʼu meʼa ʼe hoko ʼi te ʼaho fuli neʼe ina fai ai te ʼu palalau mālohi ʼo ʼuhiga mo te agamālohi ʼo te ʼu lanu: “ ʼE ʼau haga fai te fehuʼi ʼaenī: Koteā tona tupuʼaga? Ko ai ʼaē ʼe tonu ke tukugakoviʼi? ʼE ʼau fai te ʼu fehuʼi ʼaia kae mole maʼu hona ʼu tali. . . . ʼI toku ʼu kaumeʼa, mo toku famili, ʼe ʼi ai te kau Serbes pea mo te kau Croates pea mo te kau Mahometa. . . . ʼE mātou fakatahi mo te hahaʼi agalelei, kae ʼe mole mātou fakatahi mo te hahaʼi agakovi. Ia nātou ʼaē ʼe agalelei ʼe ʼi ai te kau Serbes pea mo te kau Croates pea mo te kau Mahometa, pea ʼe toe maʼu pe ʼi te hahaʼi agakovi te kau Serbes mo te kau Croates pea mo te kau Mahometa.”
Kae, ʼe tokolahi te hahaʼi lalahi ʼe mole nātou manatu feiā. ʼE nātou tui ʼe ʼi ai te ʼu tupuʼaga ke nātou fehiʼa. Koteā tona tupuʼaga?
Te heʼe faitotonu. ʼE mahino ia ko te tupuʼaga tāfito ki te loto fehiʼa, ʼe ko te heʼe faitotonu pea mo te maʼuli fatogia. Ohage pe ko tona ʼui e te Tohi-Tapu, “Ko te fakamālohi ʼe ina fakaliliu ʼo vale te tagata ʼaē ʼe poto.” (Tagata Tānaki 7:7) Ka gaohi koviʼi te hahaʼi, ʼe faigafua kia nātou hanatou fakatuputupu te loto fehiʼa ki te hahaʼi ʼaē ʼe nātou fakamamahiʼi nātou. Pea tatau aipe peʼe hage leva kua fakavalevale tona fai, ʼe tau fai te loto fehiʼa ki he kūtuga katoa.
Logope ko te heʼe faitotonu, peʼe moʼoni peʼe loi, ʼe feala pe ko te tupuʼaga tāfito ʼaia ʼo te loto fehiʼa, ʼe mole ko te tupuʼaga pe ʼaia e tahi. Ko te tahi tupuʼaga ko te ʼu manatu hala.
Ko te manatu hala. Ko te manatu hala ʼe tau tupu mai te mole mahino ki he faʼahiga hahaʼi. ʼAki te tala gutu, ko he ʼu fehiʼa neʼe maʼu e te ʼu kui, peʼe ko he meʼa kovi neʼe fai e he tokotahi peʼe ko he toko lua ʼi te ʼu hahaʼi ʼo te lanu ʼaia, ʼe feala ki ʼihi ke nātou hilifaki he ʼu faʼahiga mele ki he lanu katoa peʼe ki he fenua katoa. Kehe pe ke tuʼu he manatu hala, pea ʼe feala ke ina fakakiviʼi te hahaʼi mai te moʼoni. Neʼe fēnei te fakatokaga ʼa te tagata faitohi ko Charles Caleb Colton, “ ʼe mātou fehiʼa ki he faʼahiga hahaʼi koteʼuhi ʼe mole mātou ʼiloʼi ia nātou; pea ʼe mole mātou faiga anai ke mātou ʼiloʼi ia nātou koteʼuhi ʼe mātou fehiʼa ia nātou.”
Kae ʼi te tahi faʼahi, ʼe feala ki te hahaʼi fai politike pea mo te hahaʼi fai hisitolia ke nātou fakaneke he ʼu manatu hala ke iku te ʼu faiga faka politike pea mo te ʼu faiga fakafenua. Ko Itilele te faʼifaʼitaki ʼuluaki ʼo ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia. ʼE ʼui fēnei e Georg, neʼe kau ʼi te temi ʼaē ki te kautahi ʼo te kau tūpulaga ʼa Itilele: “Neʼe ʼuluaki akoʼi mai e te manatu faka Nasi ke mātou fehiʼa ki te kau Sutea, mo te kau Lusia, pea mo te ʼu ‘fili fuli ʼo te Tolu Reich, te puleʼaga Nasi.’ ʼI taku kei tūpulaga neʼe ʼau tui ki te ʼu meʼa ʼaē neʼe ʼui mai. Ki muli age, neʼe ʼau mahino ai leva neʼe kākāʼi ʼau.” ʼI te Siamani Nasi peʼe ko he tahi age koga meʼa, ko te ʼu manatu hala ʼo ʼuhiga mo he faʼahiga hahaʼi peʼe ko he lanu ʼe tau faka lākatonuʼi e te ʼu fakaneke ki te tauhi ki te fenua, ʼaē ʼe ko he tahi matapuna ʼo te loto fehiʼa.
Ko te tauhi ki te fenua, ko te agatonu ki te ʼu fakatuʼutuʼu ʼo te telepi, pea mo te fakakeheʼi ʼo te ʼu lanu. ʼI tana tohi, The Cultivation of Hatred, ʼe fakamatalatala e te tagata fai hisitolia ko Peter Gay te meʼa neʼe hoko ʼi te kamataʼaga ʼo te ʼuluaki tau faka malamanei: “ ʼI te ʼu fihi ʼi te ʼu agatonu, ko te tauhi ki te fenua ʼaē neʼe mālo ʼi te ʼu faʼahiga agatonu fuli ʼaē. Ko te tahi ʼofa ki tona fenua pea mo te loto fehiʼa ki tona ʼu fili neʼe nātou fakatupu ai te manatu mālohi ʼaia e tahi ko te agamālohi ʼaē neʼe ko he ikuʼaga neʼe tuputupu lolotoga te sēkulō ʼaia.” Ko te manatu ʼaē ki te tauhi maʼu ki te puleʼaga Siamani neʼe ina faka logona te hiva tau ko te “Hiva ʼo Te Fehiʼa.” ʼE fakamahino e Gay, ko te hahaʼi ʼaē ʼe nātou fakaneke te loto fehiʼa ʼi Pilitania pea mo Falani neʼe nātou faʼu te ʼu hisitolia ʼo ʼuhiga mo te kau Solia Siamani ʼe nātou fakaʼalikiʼi te hahaʼi fafine pea mo nātou fakapogi te ʼu kiʼi tamaliki kei meamea. ʼE fakamatala e Siegfried Sassoon, te tagata solia Pilitania, te tāfito ʼo te manatu Fakapilitānia ʼi te temi tau: “Neʼe hage ia, neʼe fakatupu te tagata moʼo fakapogi te kau Siamani.”
Ohage pe ko te tauhi ki te puleʼaga, ko he hikihiki fakavale ʼo he faʼahiga hahaʼi peʼe ko he lanu ʼe feala ke ina fakaneke te loto fehiʼa ki he ʼu faʼahiga hahaʼi peʼe ki he tahi ʼu lanu. Ko te agatonu ki te ʼu manatu ʼo te telepi, ʼaē ʼe lahi tona maʼuliʼi ʼi te ʼu fenua ʼo Afelika, ʼe ina fakahoko atu pe te fakatupu ai te agamālohi; kae ko te faʼahiga politike ʼe fakakeheʼi ai te ʼu lanu ʼe ina fakatupu aipe te ʼu malaʼia ʼi te Potu Hihifo ʼo te Eulopa pea mo te Potu Tokelau ʼo Amelika. Ko he tahi age meʼa ʼe fakatupu maveuveu ʼe feala ke fio fakatahi mo te tauhi ki te puleʼaga, ko te lotu.
Ko te lotu. ʼE lahi te ʼu tau ʼi te malamanei ʼe faigataʼa tona fakagata ʼe ʼi ai tonatou pikipikiga mo te lotu. ʼI te Potu Tokelau ʼo Ilelani, pea mo te Moyen-Orient, pea mo te tahi ʼu koga meʼa, ʼe fehihiʼa te hahaʼi ʼuhi ko tanatou lotu. ʼI te ʼu sēkulō e lua ki muʼa atu, neʼe fakatokagaʼi fēnei e te tagata faitohi ko Jonathan Swift: “ ʼE tou maʼu fakafeauga pe te mālohi faka lotu ke tou fefehiʼaʼaki, kae mole tou maʼu te mālohi faka lotu ke tou feʼofaʼofaniʼaki.”
ʼI te taʼu 1933, neʼe fakahā fēnei e Itilele ki te ʼēpikopō ʼo Osnabrück: ‘ ʼO ʼuhiga mo te kau Sutea, ʼe ʼau hoko pe te politike ʼaē neʼe taupau e te ’Ēkelesia Katolika lolotoga te ʼu taʼu e 1 500.’ Tokolahi te kau ʼaliki lotu ʼo Siamani neʼe mole nātou tauteaʼi pe la te fakapō fakalialia ʼaē neʼe fai e Itilele. ʼI tana tohi A History of Christianity, ʼe fakatokaga fēnei e Paul Johnson “neʼe fakamavae e te ’Ēkelesia te kau Katolika ʼaē neʼe nātou tala ʼi te ʼu finegalo ʼa nātou ʼe nātou loto ke tutu nātou ʼi tanatou mate, . . . kae neʼe mole ina tapuʼi nātou ʼi te gāue ʼi te ʼā fakamamahi peʼe ko te ʼu nofoʼaga mate.”
Ko ʼihi kau takitaki lotu neʼe mole gata ʼaki pe tanatou tali te loto fehiʼa—kae neʼe nātou fakatapuʼi. ʼI te taʼu 1936, ʼi te kamataʼaga ʼo te tau faka sivile ʼi Sepania, neʼe tauteaʼi e te Tuʼi Tapu ko Pio 11 te kau ‘lagolago ʼo te Lepupilika’ ‘ko te loto fehiʼa fakasatana moʼoni ki te ʼAtua’—logo aipe la te kau ʼa te ʼu patele Katolika ʼi te faʼahi ʼaē ʼe ina lagolago te Lepupilika. ʼO toe feiā aipe, ko te Kaletinale ko Gomá, te takitaki ʼo Sepania lolotoga te tau faka sivile, neʼe ina tala ‘ko te tokalelei ʼe mole feala ke maʼu mokā mole hoko he fihi ʼaki te ʼu mahafu tau.’
ʼE mole ʼi he fakaʼiloga ʼo he hifohifo ʼo te loto fehiʼa faka lotu. ʼI te taʼu 1992 neʼe fakahā e te nusipepa Human Rights Without Frontiers te aga ʼa te kau ʼaliki ʼo te ’Ēkelesia Orthodoxe faka Keleka ʼi tanatou fakaneke te loto fehiʼa ki te kau Fakamoʼoni ʼa Sehova. ʼI te ʼu tuʼuga faʼifaʼitaki, neʼe ina fakamatala te haga ʼo te patele Orthodoxe faka Keleka ʼo talaʼakiʼi te ʼu Fakamoʼoni e lua ʼe nā taʼu 14. Koteā te talaʼakiʼi ʼaia? Neʼe ina tukugakoviʼi nāua ʼo ina ʼui ‘ ʼe nā faigaʼi ia ia ke ina fetogi tana lotu.’
Te ʼu Fua ʼo Te Loto Fehiʼa
ʼI te malamanei katoa, ko te ʼu pulapula ʼo te loto fehiʼa ʼe to, pea mo fakavai e te heʼe faitotonu, mo te ʼu manatu hala, mo te tauhi ki te puleʼaga, pea mo te lotu. Ko te fua ʼe maʼu ai, ko te ʼita, mo te agamālohi, mo te tau pea mo te fakaʼauha. Ko te talanoa faka Tohi-Tapu ia 1 Soane 3:15 ʼe tokoni mai kia tatou ke tou tokagaʼi te manatu maʼuhiga ʼaenī: “Ko ʼaē ʼe fehiʼa ki tona tēhina ʼe ko he tagata fai fakapō ia.” ʼE mahino ia, ʼi te ʼu fenua ʼaē ʼe tuputupu ai te loto fehiʼa, ko te tokalelei—mo kapau ʼe maʼu—ʼe mole tuʼu maʼu ia.
ʼE tohi fēnei e Elie Wiesel, ko te tagata neʼe ina maʼu te prix Nobel pea neʼe hāo ʼi te fakapogi ʼo te kau Sutea: “Ko te maʼua ʼo te tagata ʼaē neʼe hāo, ʼe ko te fakamoʼoni ki te meʼa ʼaē neʼe hoko . . . ʼE tonu ke koutou fakatokaga ki te hahaʼi ko te ʼu meʼa ʼaia ʼe feala ke hoko, pea ʼe feala ai ke tupu ai te kovi. Ko te fehiʼa ki he lanu, mo te agamālohi, pea mo te ʼu tauhi tamapua—ʼe kei tuputupu pe.” ʼE fakamoʼoni e te hisitolia ʼo te 20 sēkulō ko te loto fehiʼa ʼe mole fakaʼaluʼalu māmālie ʼo puli.
ʼE feala anai koa ʼi he temi ke taʼaki te loto fehiʼa ʼi te ʼu loto ʼa te tagata? ʼE fakatupu ʼauha tuʼumaʼu koa te loto fehiʼa, peʼe ʼi ai koa hona faʼahi ʼe lelei? Tou vakaʼi te faʼahi ʼaia.