“E Feafeaʼi Koa Hatatou Hilifaki Te Vilitute Ki Tatatou Tui?”
“Hilifaki ki takotou tui te vilitute.” — 2 Petelo 1:5.
1, 2. He koʼe ʼe totonu ki te ʼu kaugana ʼa Sehova ke nātou aga vilitute?
KO SEHOVA e ina fakahā tuʼumaʼu pe te vilitute. ʼE ina fai te meʼa ʼaē ʼe faitotonu pea mo lelei. Koia ʼaē, neʼe feala ai ke talanoa ia te ʼapositolo ko Petelo ki te ʼAtua ohage ko ia ʼaē neʼe ina pāuiʼi te kau kilisitiano fakanofo ‘ ʼaki Tona kolōlia pea mo tana vilitute’. Ko te mālama totonu ki tanatou Tāmai ʼaē ʼe vilitute ʼi selo, neʼe fakahā kia nātou te meʼa ʼaē neʼe tonu ke nātou fai moʼo maʼu he maʼuli moʼoni faka lotu. — 2 Petelo 1:2, 3.
2 ʼE fakaloto mālohiʼi e te ʼapositolo ko Paulo te kau kilisitiano ke nātou “liliu ko te kau faʼifaʼitaki ʼo te ʼAtua, ohage ko he ʼu fānau ʼofaina”. (Efesi 5:1.) Ohage ko tanatou Tāmai ʼe ʼi selo, ko te kau atolasio ʼa Sehova ʼe tonu ke nātou fai te meʼa ʼaē ʼe vilitute ʼi te ʼu faʼahi fuli pe. Kae koteā koa te vilitute?
Koteā te vilitute?
3. Neʼe feafeaʼi te fakaliliu ʼo te kupu ʼaē ko te “vilitute”?
3 ʼE fakaliliu e te ʼu tikisionalio ʼo te temi nei ia “te vilitute” ohage “ko te aga māʼoluga ʼaē ke fai; ko te agalelei”. ʼE ko he “aga pea mo he manatu ʼe totonu; agalelei ʼo te aga”. Ko he tahi ʼe vilitute, ʼe faitotonu ia. Neʼe toe fakaliliu foki te vilitute ohage “ko he mulimuli ki he fakatuʼutuʼu totonu”. ʼIo, ki te kau kilisitiano, ko te “fakatuʼutuʼu totonu” ʼe tuku mai e te ʼAtua ʼaē ʼe fakamahino lelei mai ʼi tana Folafola Taputapu, ko te Tohi-Tapu.
4. Koteā te ʼu kalitate ʼe tuʼu ia 2 Petelo 1:5-7, ʼe tonu ke faigaʼi e te kau kilisitiano ke nātou maʼu?
4 Ko te kau kilisitiano moʼoni ʼe nātou mulimuli ki te ʼu fakatuʼutuʼu faitotonu ʼa te ʼAtua, pea ʼe nātou tali ki tana ʼu fakapapau maʼuhiga ʼaki tanatou maʼuliʼi te tui. ʼE nātou mulimuli ki te tokoni ʼaenī ʼa Petelo: “ ʼAki mo takotou lagolago ʼaē ʼo fai he ʼu faiga mālohi, hilifaki ki takotou tui te vilitute, ki takotou vilitute te mālama, ki takotou mālama te loto lolomi, ki takotou loto lolomi te faʼa kātaki, ki takotou faʼa kātaki te aga faka lotu, pea ki takotou aga faka lotu te agalelei fakatautehina, ki takotou agalelei fakatautehina te ʼofa.” (2 Petelo 1:5-7). ʼE tonu ke gāue kinakina te kilisitiano moʼo fakatuputupu ʼo te ʼu kalitate ʼaia. Ko te meʼa ʼaia ʼe mole hoko pe ʼi he ʼu kiʼi ʼaho, ʼi ni ʼu taʼu, kae ʼe ko he faiga hoholo ʼi te maʼuli katoa. Koia ʼaē, ko te hilifaki ʼo te vilitute ki tatatou tui ʼe ko he meʼa faigataʼa!
5. Koteā te vilitute ʼi tona faka ʼuhiga ʼi te Tohi-Tapu?
5 ʼE ʼui e te lexicographe ko M. R. Vincent, ko te ʼuhiga ʼuluaki ʼo te kupu faka keleka ʼaē neʼe fakaliliu ai ko te “vilitute” ʼe fakahā ʼaki “te māʼoluga ʼo he faʼahiga meʼa”. Ko Petelo neʼe ina fakaʼaogaʼi ʼi tona ʼuhiga lahi ʼi tana ʼui ʼaē ki te kau kilisitiano neʼe tuku kehe nātou ke nātou tala “te ʼu vilitute” ʼo te ʼAtua (1 Petelo 2:9). ʼI tona faka ʼuhiga ʼaē ʼi te Tohi-Tapu, ko te vilitute ʼe mole ko he meʼa ʼe faka ʼauganoa kae ʼe faka ʼuhiga “ko te mālohi ʼo te aga ʼaē ʼe tonu ke fai, ko te mālohi ʼaupito ʼo te aga ʼaē ʼe tonu ke fai, ko te faʼafai ʼo te nefesi.” ʼI tana talanoa ʼaē ki te vilitute, neʼe ʼi te manatu ʼa Petelo te aga māʼoluga ʼe tonu ke fakahā pea mo taupau e te ʼu kaugana ʼa te ʼAtua ʼaki te lototoʼa. Kae, ʼi te ʼaluʼaga ʼaē ʼo totatou heʼe haohaoa, ʼe feala moʼoni koa ke tou fai te meʼa ʼaē ʼe vilitute ʼo mulimuli ki te manatu ʼa te ʼAtua?
Heʼe haohaoa kae ʼe vilitute
6. Logope la ʼe tou heʼe haohaoa, he koʼe ʼe feala ke tou ʼui ʼe fealagia tatatou fai ʼo te meʼa ʼe vilitute kia mata ʼo te ʼAtua?
6 ʼI totatou heʼe haohaoa pea mo agahala, ʼe feala ke tou feʼekeʼaki peʼe feafeaʼi hatatou fai he meʼa ʼe vilitute ki te ʼAtua (Loma 5:12). ʼE mahino ia, ʼe ʼaoga kia tatou te tokoni ʼa Sehova mo maʼu ʼo he ʼu loto ʼe maʼa, ʼaē ʼe haʼu ai leva te ʼu manatu, te ʼu palalau, pea mo te ʼu aga ʼe vilitute (Vakaʼi ia Luka 6:45). ʼI te hili ʼaē ki tana agahala pea mo Pati-Sepa, ko te tagata fakahemala ʼo te tohi ʼo pesalemo ko Tavite neʼe tagi, ʼo fēnei: “Fakatupu ia te ʼau he loto maʼa, ê ʼAtua, pea ke ke tuku ki toku loto he laumālie foʼou, he laumālie mālohi.” (Pesalemo 51:10). Neʼe maʼu e Tavite te fakamolemole ʼa te ʼAtua pea mo te tokoni totonu ʼaē moʼo fai he meʼa ʼe vilitute. Koia, kapau neʼe tou fai he agahala mamafa kae ʼaki tatou fakahemala ʼe tou tali te tokoni ʼa te ʼAtua feiā aipe mo te ʼu tagata ʼāfea ʼo te kokelekasio, ʼe feala ke tou toe haʼele ʼi te ala ʼo te vilitute pea mo nofo maʼu ai. — Pesalemo 103:1-3, 10-14; Sake 5:13-15.
7, 8. a) Kapau ʼe tou nonofo ʼi te aga vilitute, koteā ʼaē ʼe maʼuhiga? b) Koteā te tokoni ʼe maʼu e te kau kilisitiano ʼi te ala ʼo te vilitute?
7 ʼUhi ko te agahala ʼaē mai ʼatatou ʼu ʼuluaki mātuʼa, ʼe tonu ke tou haga tauʼi ʼotatou loto moʼo mulimuli ki te ala ʼo te vilitute ʼaē ʼe fakamaʼuaʼi tatou kiai. Kapau ʼe tou nonofo ʼi te meʼa ʼaē ʼe vilitute, ʼe mole tou faka fealagia ʼi he lakaga kia tatou ke tou liliu ko he ʼu kaugana ʼa te agahala. ʼE tonu tuʼumaʼu ko tatou “ko te ʼu kaugana ʼo te faitotonu”, ʼi ʼatatou ʼu manatu, mo ʼatatou ʼu palalau, pea mo ʼatatou ʼu aga ʼi he faʼahiga ʼaluʼaga ʼe vilitute (Loma 6:16-23). ʼIo, ko te ʼu holi ʼo totatou kakano pea mo totatou ʼuhiga agahala ʼe nātou mālohi, pea ʼe tou felāveʼi mo te fihi ʼaē ko te ʼu vaivaiʼaga ʼaia pea mo te ʼu meʼa ʼe vilitute ʼaē ʼe fakamaʼua mai e te ʼAtua kia tatou. Koia, koteā te meʼa ʼe feala ke tou fai?
8 ʼUluaki, ʼe ʼaoga ke tou mulimuli ki te taki ʼa te laumālie maʼoniʼoni ʼo Sehova, peʼe ko tona mālohi gāue. Koia ʼe tonu ke tou mulimuli ki te tokoni ʼaenī ʼa Paulo: “Koutou haga haʼele ʼaki te laumālie pea ʼe mole koutou fakahoko ai anai he holi ʼo te kakano. Heʼe ko te kakano ʼi tana holi, ʼe fakafeagai ia ki te laumālie, pea ko te laumālie ʼe fakafeagai ia ki te kakano; koteʼuhi ʼe nā fetauʼaki, ʼo mole koutou fai leva te meʼa ʼaē ʼe koutou loloto kiai.” (Kalate 5:16, 17). Ei, ko te mālohi ʼo te ʼAtua e ko he mālohi kia tatou ʼo ʼuhiga mo te faitotonu, pea ko tana Folafola ko he taki ki he aga ʼe totonu. ʼE tou toe maʼu mo te tokoni ʼofa ʼo te kautahi ʼa Sehova pea mo te tokoni ʼa te “kaugana agatonu mo poto”. (Mateo 24:45-47.) Koia, ʼe feala ke tou fai he tau ʼe tou mālo ai ʼo ʼuhiga mo ʼatatou ʼu holi ʼo te agahala (Loma 7:15-25). ʼIo, kapau ʼe ʼi ai he manatu heʼemaʼa ʼe hake anai ʼi te ʼatamai, ʼe tonu ke tou tekeʼi fakavilivili pea ke tou kole te tokoni ʼa te ʼAtua moʼo tokoni tatou ke tou tekeʼi he aga ʼe mole ʼi ai anai te vilitute. — Mateo 6:13.
Ko te vilitute pea mo ʼatatou ʼu manatu
9. Ko te aga vilitute ʼe ina fakamaʼua te ʼu faʼahiga manatu feafeaʼi?
9 ʼE kamata te vilitute ʼi totatou ʼatamai. Moʼo maʼu te ʼofa fakaʼatua, ʼe tonu ke tou manatu ki he ʼu meʼa ʼe faitotonu, ʼe lelei, ʼe vilitute. Neʼe ʼui e Paulo, ʼo fēnei: “ ʼU tēhina, ko meʼa fuli ʼe moʼoni, ko meʼa fuli ʼe tāu mo he fakaʼapaʼapa, ko meʼa fuli ʼe maʼa, ko meʼa fuli ʼe fakavikiviki, ko meʼa fuli ʼe lelei hona talanoaʼi, kapau ʼe ʼi ai he faʼahiga vilitute pea kapau ʼe ʼi ai he meʼa ke vikiʼi, ke liliu te ʼu meʼa ʼaia ko te fakatuʼutuʼu tuʼumaʼu ʼo ʼakotou ʼu manatu.” (Filipe 4:8). ʼE ʼaoga ke tou tuku totatou ʼatamai ki te ʼu meʼa ʼe faitotonu, ki he ʼu meʼa maʼa, pea ʼe mole tonu ke ʼi ai he meʼa ʼe ina fakahalaʼi tatou mai te vilitute. Neʼe feala ke ʼui e Paulo, ʼo fēnei: “Ko te ʼu meʼa neʼe koutou akoʼi pea neʼe koutou tali pea mo logo pea mo sio ʼo ʼuhiga mo ʼau, koutou haga maʼuliʼi te ʼu meʼa ʼaia.” Kapau ohage ko Paulo, ko ʼatatou ʼu manatu, pea mo ʼatatou ʼu palalau, pea mo tatatou aga ʼe vilitute, ʼe tou liliu anai ko te ʼu kaugā gāue lelei, ko te ʼu faʼifaʼitaki lelei ʼi te maʼuli faka kilisitiano, pea ‘ko te ʼAtua ʼo te tokalelei ʼe ia tatou anai’. — Filipe 4:9.
10. E feafeaʼi anai te muliʼi ʼo 1 Kolonito 14:20 ke ina tokoni tatou ke tou nonofo ʼi te ala ʼo te vilitute?
10 Kapau ʼe tou loto ke tou nonofo ʼi te meʼa ʼaē ʼe vilitute ki te manatu pea ke leleiʼia tatou e totatou Tāmai ʼe ʼi selo, ʼe maʼuhiga ke tou maʼuliʼi te tokoni ʼaenī ʼa Paulo: “ ʼAua naʼa koutou liliu ko he ʼu kiʼi tamaliki ʼi te faʼahi ʼaē ʼo te faiva fakakaukau, kae koutou hage he ʼu kiʼi tamaliki ʼi te meʼa ʼaē ʼe kovi; kae ʼi te faʼahi ʼaē ʼo te faiva fakakaukau, koutou hage he ʼu hahaʼi lalahi.” (1 Kolonito 14:20). Ko tona faka ʼuhiga ʼi totatou ʼuhiga kilisitiano, ʼe mole tou kumi ke tou mālama peʼe mo ʼiloʼi te ʼu agaaga ʼo te agakovi. ʼAua naʼa tou fakagafua ki totatou ʼatamai ke fakahehema ʼi te ala ʼaia, ʼe tou loto anai ke tou vale mai ai pea mo maʼa ohage ko he ʼu tamaliki ʼi te faʼahi ʼaia. Tahi foki ʼaē, ʼe tou mahino lelei ko te aga heʼeʼaoga pea mo te agakovi ko he ʼu agahala ʼaia ki te ʼu mata ʼa Sehova. Kapau ʼe tou holi mālohi pea mo fakamalotoloto ke leleiʼia tatou e te ʼAtua ʼaki hatatou fai he meʼa ʼe vilitute, ʼe fua manuʼia anai kia tatou, koteʼuhi ʼe ina ʼeke anai tatou ke tou tekeʼi he ʼu faʼahiga mālōlō heʼemaʼa pea mo ʼihi ʼu fakahala ki te ʼatamai ʼo te mālama ʼaenī ʼe takoto ʼi te pule ʼa Satana. — 1 Soane 5:19.
Ko te vilitute pea mo ʼatatou ʼu palalau
11. Ke tou maʼu te aga vilitute, ʼe tonu ke feafeaʼi tatatou palalau, pea ʼi te faʼahi ʼaia, koteā te ʼu faʼifaʼitaki ʼe tou maʼu mai ia Sehova ʼAtua pea mo Sesu Kilisito?
11 Kapau ko ʼatatou ʼu manatu ʼe vilitute, ʼe ʼi ai anai tona fua mālohi ki te meʼa ʼaē ka tou palalau kiai. Ke tou maʼu te meʼa ʼaē ʼe vilitute, ʼe tonu ko ʼatatou ʼu palalau ke maʼa, haohaoa, moʼoni pea mo fakaloto mālohi (2 Kolonito 6:3, 4, 7). Ko Sehova ʼe “ko te ʼAtua ʼo te moʼoni”. (Pesalemo 31:5.) ʼE agatonu aipe ʼi tana ʼu taki fuli, pea ko tana ʼu fakapapau ʼe moʼoni koteʼuhi ʼe mole feala ke loi (Faka au 23:19; 1 Samuele 15:29; Tito 1:2). Ko te ʼAlo ʼo te ʼAtua, ko Sesu Kilisito, ʼe “fonu ʼi te ʼofa mole hona tāu pea mo te moʼoni”. ʼI tana nofo ʼaē ʼi te kele, neʼe palalau tuʼumaʼu ki te moʼoni ʼaē neʼe maʼu mai tana Tāmai (Soane 1:14; 8:40). Pea tahi ʼaē, ko Sesu “neʼe mole agahala, pea neʼe mole maʼu he lākahala ʼi tona gutu”. (1 Petelo 2:22.) Kapau ko tatou ko te ʼu kaugana moʼoni ʼa te ʼAtua pea mo Kilisito, ʼe tou fai anai te palalau ʼe moʼoni pea mo te aga ʼe totonu, ohage pe ʼe tou “nonoʼo te moʼoni”. — Efesi 5:9; 6:14.
12. Kapau ʼe tonu ke tou maʼu te aga vilitute, koteā te ʼu faʼahiga lea ʼe tonu ke tou mamaʼo mai ai?
12 Kapau ʼe tou vilitute, ʼe ʼi ai te ʼu faʼahiga palalau ʼe tou tekeʼi anai. ʼE taki anai tatou e te tokoni ʼaenī ʼa Paulo: “Ko te ʼu lotomamahi kovi fuli, pea mo te ʼita fuli, pea mo te hāūhāū fuli, pea mo te kekē fuli, pea mo te lea fakakovi fuli, ke toʼo ia koutou ʼo toe feiā aipe mo te aga kākā fuli.” “ ʼAua naʼa ʼi te lotolotoiga ʼo koutou te folonikasio, te heʼemaʼa ʼi tona ʼu faʼahiga ʼaluʼaga fuli feiā aipe mo te holi fakavale, ʼe tāu mo he kau maʼoniʼoni; ke ʼaua naʼa toe ʼi ai mo he aga fakaufiufi, he ʼu lea vale, pea mo he ʼu fakahuahua heʼeʼaoga, ʼaē ko he ʼu meʼa ʼe mole tāu, kae ko te gāue fakafetaʼi.” (Efesi 4:31; 5:3, 4). ʼE fia nonofo anai te hahaʼi mo tatou heʼe ko totatou loto faitotonu ʼe ina uga tatou ke tou tekeʼi he palalau ʼe mole tāu mo he kilisitiano.
13. He koʼe koa ʼe tonu ke lolomi e te kau kilisitiano tonatou ʼalelo?
13 Ko te fia lelei ʼaē ki te ʼAtua pea mo palalau ki he ʼu meʼa ʼe vilitute ʼe tokoni anai kia tatou ke tou lolomi totatou ʼalelo. ʼUhi ko totatou ʼuhiga agahala, ko tatou fuli ʼe tou tautau tūkia pe ʼi te palalau. Kae, ʼe ʼui e te tisipulo ko Sake “kapau ʼe tou ʼai he meʼa tāʼofi ki te gutu ʼo te ʼu hōsi”, ʼe nātou mulimuli lelei ki te koga meʼa ʼaē ʼe tou taki ki ai nātou. Koia, ʼe tonu ke tou gāue kinakina ʼo ʼai he meʼa tāʼofi ki te ʼalelo pea mo faigaʼi ke tou fakaʼaogaʼi te meʼa tāʼofi ʼaia ʼi te ʼu faʼahi pe ʼaē ʼe vilitute. Ko te ʼalelo ʼaē ʼe mole lolomi “ ʼe ina faʼufaʼu te mālama heʼe faitotonu”. (Sake 3:1-7.) ʼI te mālama heʼe aga faka lotu ʼaenī ʼe tou maʼuʼuli ai, ko te ʼalelo ʼaē ʼe mole lolomi ʼe pipiki ki te ʼu faʼahiga meʼa fakalialia kehekehe. Ko te fakatafitoʼaga ʼaia ʼo te ʼu kovi ohage la ko te fakamoʼoni loi, ko te laukovi pea mo te fasituʼu (Isaia 5:20; Mateo 15:18-20). Pea ʼi te temi ʼaē ʼe fai ai e te ʼalelo talagataʼa he ʼu lea kovi, he ʼu lea fakaloto mamahi, pea mo he ʼu fasituʼu, ko te ʼalelo ʼaia ʼe fonu ai te meʼa kona. — Pesalemo 140:3; Loma 3:13; Sake 3:8.
14. Koteā te tahi lea ʼaē ʼe tonu ke mamaʼo mai ai te kau kilisitiano?
14 Ohage ko tona fakahā e Sake, ʼe mole he ʼuhiga ʼo he “fakafetaʼi kia Sehova” ʼo fai he palalau ʼe lelei kia te ia kae ki muli age ʼe fakaʼaogaʼi kovi te ʼalelo pe ʼaia moʼo “tutuku he ʼu tagata”, ko tona ʼuhiga ko he palalau kovi ʼo ʼuhiga mo nātou. ʼE ko he agahala ia mokā ʼe hiva he ʼu fakavikiviki ki te ʼAtua ʼi te ʼu fono pea ka tou mavae mai te ʼu fono ʼe tou palalau kovi ki ʼotatou ʼu kaugā fagona tui! Ko te vai lelei pea mo te vai kona ʼe mole ʼomai nāua mai te matapuna e tahi. Kapau ʼe tou kaugana kia Sehova, ʼe tonu ke tou palalau ki he ʼu meʼa ʼe vilitute kae ʼe mole tou palalau ki he ʼu meʼa ʼe fakalave kovi. Koia, tou hola mai te lea kovi pea ke tou faiga ʼo lea ki he ʼu meʼa ʼe fua manuʼia anai ki ʼotatou ʼu kaugā fagona pea mo fakaloto mālohiʼi tonatou ʼaluʼaga fakalaumālie. — Sake 3:9-12.
Ko te vilitute pea mo tatatou ʼu aga
15. He koʼe koa ʼe maʼuhiga ke ʼaua naʼa tou maliu ki he ʼu ala ʼe fakapikopiko?
15 ʼUhi ʼaē ko te ʼu manatu pea mo te ʼu palalau ʼa te kau kilisitiano ʼe tonu ke vilitute, koteā te ʼui ʼo ʼuhiga mo tatatou ʼu aga? Ke maʼu te ʼofa ʼo te ʼAtua, ʼe ʼaoga tāfito ke tou fai te meʼa ʼaē ʼe vilitute. ʼE mole he kaugana ʼa Sehova ʼe feala ke lituʼa ʼi te ala ʼo te vilitute, pea ʼe fakapikopiko pea mo aga kākā, ʼo ina manatu ʼe tali anai tana aga ʼaia e te ʼAtua. ʼE ʼui e te Tāʼaga Lea 3:32, ʼo fēnei: “Ko ia ʼaē ʼe fakapikopiko ʼe ko he meʼa fakalialia kia Sehova, kae ʼe vāhaʼa lelei ia mo ia ʼaē ʼe faitotonu.” Kapau ʼe tou taupau maʼu totatou vāhaʼa mo Sehova ʼAtua, ʼe ina taupau tatou mai te ʼu manatu ʼaē ʼe fakatupu ai he ʼu lea ki he ʼu kākā peʼe ko he fai ʼo he ʼu meʼa ʼe fakapikopiko. Koia, ʼi te ʼu meʼa ʼaē e fitu ʼe fakalialia kiai te nefesi ʼo Sehova ʼe kau ai “he loto ʼe ina faʼufaʼu he ʼu gāue kovi”. (Tāʼaga Lea 6:16-19.) Koia ke tou tekeʼi te ʼu faʼahiga aga ʼaia pea ke tou fai te meʼa ʼaē ʼe vilitute, ke fua lelei ki ʼotatou ʼu kāiga pea mo te kolōlia ʼo tatatou Tāmai ʼe ʼi selo.
16. He koʼe koa ʼe mole tonu ke aga faka malualoi te kau kilisitiano?
16 Ko te vilitute ʼe fakamaʼua ke tou fakahā ʼe tou agatonu (Hepeleo 13:18). Ko he tahi ʼe malualoi, ko tana ʼu aga ʼe mole felogoi tahi mo tana ʼu palalau, ʼe mole ina fai ia te meʼa ʼaē ʼe vilitute. Ko te kupu faka keleka ʼaē neʼe ina fakaliliu te kupu ko te “malualoi” (hypokritês) ʼe faka ʼuhiga “ko he tahi ʼe ina fai he tali” pea mo he tahi pe ʼe gaoʼi teate. ʼI tona ʼuhiga ʼaē ko te kau gaoʼi teate keleka feiā aipe mo te kau loma neʼe nātou ʼai te ʼu meʼa moʼo fufū ʼonatou ʼu fofoga, ko te kupu ʼaia neʼe ko he fakatā moʼo hinoʼi he tahi ʼe fai loi. Ko te kau malualoi “ko ni ʼu hahaʼi heʼe agatonu”. (Vakaʼi ia Luka 12:46 mo Mateo 24:50, 51.) Ko te aga malualoi (hypokrisis) ʼe feala pe ke fakaliliu ko te agakovi pea ko te kākā (Mateo 22:18; Maleko 12:15; Luka 20:23). ʼE ko he meʼa fakaʼofaʼofa ki he tahi neʼe falala, ʼe kākāʼi ʼaki he ʼu malimali, ʼaki he fakaoloolo pea mo he ʼu aga neʼe ko he ʼu loi pe ia! Kae ʼe fakafimālie mokā ʼe tou ʼiloʼi ʼe tou gaohi meʼa mo he ʼu kilisitiano ʼe tāu mo he falala. Pea ko te ʼAtua ʼe ina tapuaki nātou ʼaē ʼe vilitute pea ʼe mole malualoi. ʼO toe feiā aipe mo nātou ʼaē ʼe nātou fakahā “te ʼofa fakatautehina ʼe mole malualoi” pea mo maʼu “te tui ʼaē ʼe mole ʼi ai te malualoi.” — 1 Petelo 1:22; 1 Timoteo 1:5.
Ko te vilitute ʼe ko te agalelei ʼe hā
17, 18. Kapau ʼe tou fakahā te fua ʼo te laumālie ʼaē ko te agalelei, e feafeaʼi anai tatatou aga ki ʼihi?
17 Kapau ʼe tou hilifaki te vilitute ki tatatou tui, ʼe tou faiga anai ke tou fakamamaʼo mai he ʼu manatu, mo he ʼu lea, pea mo he ʼu meʼa ʼe mole tali e te ʼAtua. Kae, ko te fakahā ʼo te vilitute faka kilisitiano ʼe toe fakamaʼua ke tou maʼuliʼi te agalelei. ʼE moʼoni neʼe fakatatau te vilitute ki te agalelei. Pea ko te agalelei ʼe ko he fua ia ʼo te laumālie maʼoniʼoni ʼo Sehova, kae mole ko he fua ia ʼo he faiga ʼa he tagata (Kalate 5:22, 23). ʼI tatatou maʼuliʼi te agalelei ʼaē ko te fua ʼo te laumālie, ʼe ina uga anai tatou ke tou manatu ki he meʼa ʼe lelei ki ʼihi pea mo vikiʼi nātou ʼuhi ko ʼonatou ʼu kalitate lelei logope la tonatou heʼe haohaoa. Neʼe nātou kaugana agatonu koa kia Sehova lolotoga ʼo te ʼu taʼu? Koia ʼe tonu anai ke tou fakaʼapaʼapa pea mo talanoa lelei kia nātou feiā aipe mo ʼanatou ʼu gāue ʼaē ki te ʼAtua. Ko tatatou Tāmai ʼe ʼi selo ʼe ina tokagaʼi te ʼofa ʼaē ʼe nātou fakahā ʼo ʼuhiga mo tona huafa pea mo ʼanatou ʼu gāue ʼaē ʼe vilitute ʼo te tui, pea ʼe tonu pe ke toe feiā mo tatou. — Nehemia 13:31b; Hepeleo 6:10.
18 Ko te vilitute ʼe ina fai ke tou loto kātaki, pea mo loto mālama, pea mo loto manavaʼofa. Kapau ko he kaugā atolasio kia Sehova ʼe nonofo tuʼania peʼe lotomamahi, ʼe tou fai anai he ʼu lea fakafimālie pea mo tou kumi ke tou foaki kia te ia he faʼahiga fīmālie, ohage pe ko totatou Tāmai ʼofa ʼaē ʼe ʼi selo ʼe ina fakafimālieʼi tatou (2 Kolonito 1:3, 4; 1 Tesalonika 5:14). ʼE tou manavaʼofa kia nātou ʼaē ʼe lotomamahi, lagi he neʼe mate honatou kāiga neʼe nātou ʼoʼofa ai. Kapau ʼe feala ke tou fai he meʼa moʼo fakafimālie he tahi ʼe lotomamahi, ʼe tou fai anai, heʼe ko he ʼatamai ʼe vilitute ʼe ina fakahā vave te agaʼofa, pea mo te aga lotoʼofa.
19. E feafeaʼi anai te aga ʼa ʼihi kia tatou mo kapau ʼe tou maʼu te vilitute ʼi ʼatatou ʼu manatu, mo ʼatatou ʼu lea, pea mo ʼatatou ʼu aga?
19 ʼI te temi ʼaē ʼe tou tapuakiʼi ai Sehova ʼaki he palalau lelei ʼo ʼuhiga mo ia, ʼe mahino pe ia mo ʼihi ʼe nātou tapuakiʼi tatou mo kapau ʼe tou fai te meʼa ʼaē ʼe vilitute ʼi ʼatatou ʼu manatu, mo ʼatatou ʼu lea, pea mo ʼatatou ʼu aga (Pesalemo 145:10). ʼE ʼui fēnei e te tāʼaga lea poto: “ ʼE hilifaki te ʼu tapuakina ki te ʼulu ʼo te agatonu, kae ʼo ʼuhiga mo te gutu ʼa te kau agakovi, ʼe ina fufū te agamālohi.” (Tāʼaga Lea 10:6). Ko he tahi ʼe agakovi pea mo agamālohi ʼe hāla ia mo te vilitute ʼaē ke ʼofainaʼi ia e ʼihi. ʼE ina utu te meʼa ʼaē ʼe ina to, koteʼuhi ʼe mole feala ke tapuakiʼi ia e te hahaʼi ʼaki he lea lelei (Kalate 6:7). ʼE lelei he manatu, he palalau, he gāue pea mo fai he faʼahiga aga ʼo kaugana kia Sehova! ʼE nātou maʼu te ʼofa, te falala, pea mo te fakaʼapaʼapa ʼa ʼihi, ʼaē ʼe nātou fia tapuakiʼi tatou pea mo palalau lelei ʼo ʼuhiga mo tatou. Pea tahi ʼaē, ko tanatou vilitute faka lotu ʼe fua, ʼaki te tapuaki ʼaē ʼa Sehova ʼe mole hona fakafuafua. — Tāʼaga Lea 10:22.
20. ʼE malave feafeaʼi he ʼu manatu, he ʼu palalau pea mo he ʼu aga ʼe vilitute ki he kokelekasio ʼa he kau kaugana ʼa Sehova?
20 Ko te ʼu manatu, pea mo te ʼu palalau, pea mo te ʼu aga ʼaē ʼe vilitute ʼe fua lelei ki te kokelekasio ʼa te hahaʼi ʼa Sehova. Kapau ʼe maʼu e te ʼu kaugā fagona tui te ʼu manatu feʼofani pea mo fefakaʼapaʼapa, ko te ʼofa fakatautehina ʼe matala ia nātou (Soane 13:34, 35). Ko te ʼu palalau ʼaē ʼe vilitute, ʼe pipiki moʼoni ia ki he ʼu vikiviki pea mo he ʼu fakaloto mālohi, ʼe nātou taupau he manatu kaugā gāue pea mo lototahi fakamāfana (Pesalemo 133:1-3). Pea ko he ʼu aga ʼe fakafimālie pea mo vilitute ʼe nātou uga niʼihi ke nātou tali ohage pe ko tatou. Ia meʼa fuli, ko te maʼuliʼi ʼo te vilitute faka kilisitiano ʼe fua ʼaki te ʼofa pea mo te tapuaki ʼo totatou Tāmai ʼaē ʼe vilitute ʼe ʼi selo ko Sehova. Koia, ke tou aʼu ki ai ʼo tali ki te ʼu fakapapau maʼuhiga ʼo te ʼAtua ʼaki he maʼuliʼi ʼo te tui. ʼAua naʼa tou lotolotolua ʼo faiga fakamalotoloto moʼo hilifaki ki tatatou tui ia te vilitute.
Koteā takotou ʼu tali?
◻ E feafeaʼi anai takotou fakaliliu te kupu ʼaē ko te “vilitute”, pea he koʼe ʼe feala ki he ʼu hahaʼi heʼe haohaoa hanatou maʼu he aga vilitute?
◻ Koteā te faʼahiga manatu ʼe fakamaʼua e te vilitute?
◻ ʼE tonu koa ke malave feafeaʼi te vilitute ki tatatou palalau?
◻ ʼE tonu koa ke malave feafeaʼi te vilitute ki tatatou ʼu aga?
◻ Koteā te ʼu lelei ʼe maʼu e te ʼu tagata ʼaē ʼe aga vilitute?
[Paki ʼo te pasina 21]
ʼUhi ʼaē ko te vai lelei pea mo te vai kona ʼe mole ʼomai nāua mai te matapuna e tahi, ʼe ko he ʼamanaki totonu ʼaē ke palalau te ʼu kaugana ʼa Sehova ki he ʼu meʼa ʼe vilitute.