Tou Tokakaga Naʼa Tou Tō Ki Te Hele ʼAē Ko Te Holi Vale
“Ko nātou ʼaē ʼe faiga fakamalotoloto ke nātou maʼu koloā ʼe nātou tō ki te fakahala pea mo te hele.” — 1 Timoteo 6:9.
1. He koʼe ʼe tonu ke tou tokakaga ki te ʼu hele?
KO TE kupu ʼaē ko te “hele” ʼe feala ke tuku ki tatatou manatu, ko he tagata kapu manu ʼe ina gaohi he meʼa faka ū moʼo puke he manu. Kae, ʼe fakahā fakalelei mai e te ʼAtua, kia tatou, ko te hele ʼaē ʼe fakatupu tuʼutāmaki ʼaupito, ʼe mole ko he ʼu hele kapu manu ia, kae ko te ʼu meʼa fuli ʼaē ʼe feala ke nātou fakahalaʼi tatou ʼi totatou maʼuli fakalaumālie pea mo te aga ʼaē ʼe tonu ke tou fai. Ko te Tevolo ʼe faiva ʼi te fai ʼo te ʼu taʼi hele ʼaia. — 2 Kolonito 2:11; 2 Timoteo 2:24-26.
2. a) E feafeaʼi te haga ʼa Sehova ʼo tokoni tatou ke ʼaua naʼa tou tō ki he ʼu hele faka tuʼutāmaki? b) Ko te faʼahiga hele feafeaʼi ʼaē ka tou vakaʼi?
2 Ko Sehova ʼe tokoni kia tatou, ke tou ʼiloʼi ʼihi ʼu faʼahiga hele kehekehe ʼa Satana. Ohage la, ʼe valoki e te ʼAtua ko ʼotatou ʼu laugutu, peʼe ko totatou gutu, ʼe feala ke liliu ko he hele mo kapau ʼe mole tou lea fakapotopoto, ʼe mole tou fakakaukauʼi ʼatatou ʼu lea, peʼe ko te meʼa ʼaē ʼe mole tonu ke tou lea kiai (Tāʼaga Lea 18:7; 20:25). Ko te fialahi ʼe feala ke liliu ko he hele, koia ʼe tonu ke tou mamaʼo mai te hahaʼi ʼaē ʼe ʼiʼita (Tāʼaga Lea 22:24, 25; 29:25). Kae tou fakatokagaʼi age muʼa te tahi hele: “Ko nātou ʼaē ʼe faiga fakamalotoloto ke nātou maʼu koloā ʼe nātou tō ki te fakahala pea mo te hele pea mo te ʼu holi vale ʼaupito, ʼaē ʼe nātou lī te tagata ki te fakaʼauha pea mo te pulinoa.” (1 Timoteo 6:9.) Ko te meʼa ʼaē ʼe ū ʼi te hele ʼaia, ko tona tafitoʼaga ʼe feala pe ke fakanounou ʼaki te kupu ʼaē ko te “holi fakavale”. Logope la ko te holi fakavale ʼe tautau ʼiloga ʼi he tahi ʼe faiga fakamalotoloto ke koloaʼia, ko te holi fakavale ʼe ko he hele ʼe ʼi ai tona ʼu faʼahiga ʼaluʼaga kehekehe.
ʼE fakatokagaʼi mai e Sehova tona tuʼutāmaki
3, 4. Koteā koa te ako ʼo ʼuhiga mo te holi fakavale ʼe tou maʼu mai te hisitolia ʼāfea ʼo te tagata?
3 Ko te holi fakavale ʼe ko he holi ʼe mole kei matatāʼofi peʼe lahi fau ʼo ʼuhiga mo te maʼu ʼaupito ʼo he falā, ʼo he ʼu lelei, ʼo he mālohi, ʼo he holi fakasino, peʼe ko ʼihi ʼatu ʼu meʼa. ʼE mole ko tatou pe neʼe hoki tuʼutāmakiʼia ʼi te hele ʼaē ko te holi fakavale. Kua fualoa tona hili kiai ʼi te ʼōloto ʼo Eteni, ko te holi fakavale neʼe ina fakahalaʼi ia Eva pea ki muli age mo Atama. Ko te ʼohoana ʼo Eva neʼe lahi age tana mahino ki te fakatuʼutuʼu ʼo te maʼuli, koteʼuhi neʼe akoʼi totonu ia e Sehova. Neʼe foaki e te ʼAtua kia nāua te nofoʼaga faka palatiso. Neʼe feala ke nā fakafiafia ʼi te ʼu meʼa kai lelei ʼaupito pea mo kehekehe, ʼe maʼu mai te kele ʼe maʼa. Neʼe feala ke nā maʼu hanā fānau haohaoa, ʼo nātou maʼuli pea mo kaugana ki te ʼAtua ʼo heʼegata (Senesi 1:27-31; 2:15). ʼE mole koa la ko he meʼa neʼe mata feʼauga moʼo fakafimālie te tagata?
4 Kae, ko te holi fakavale ʼe feala pe ke liliu ko he hele ki he tahi ʼe kua feʼauga pe tona maʼuli ʼaki te ʼu meʼa ʼaē ʼe ina maʼu. Ko Eva neʼe tō ki te hele ʼaē ki te ʼamanaki ke liliu ʼo tatau mo te ʼAtua, ke ina maʼu he loto faʼitaliha lahi pea ke ina fai ʼe ia totonu tana ʼu fakatuʼutuʼu. Pea ko Atama ia neʼe fia maʼuli pe ia mo tona hoa finemui. Logope la ko te ʼu hahaʼi haohaoa ʼaia neʼe feala ke fakahalaʼi e te holi fakavale, ʼe tou mahino ai leva he koʼe ko te holi fakavale ʼe feala ke liliu ko he tuʼutāmaki kia tatou.
5. ʼE maʼuhiga koa ke ʼaua naʼa tou tuku ke tou tō ki te hele ʼaē ʼo te holi fakavale?
5 ʼE tonu ke tou tokaga ke ʼaua naʼa fakalalata tatou e te holi fakavale, koteʼuhi ʼe fakatokagaʼi tatou e te ʼapositolo ko Paulo, ʼo fēnei: “ ʼE mole koutou ʼiloʼi koa ko te kau heʼe agatonu ʼe mole nātou maʼu anai te puleʼaga ʼo te ʼAtua? ʼAua naʼa koutou tuku ke fakahalaʼi koutou. Mole he fai folonikasio, he tahi ʼe tauhi fakatātā, he tahi ʼe tono, he ʼu tagata ʼe taupau moʼo fai kia nātou he ʼu holi ʼe mole tonu ke fai, he ʼu tagata ʼe momoe mo he tahi ʼu tagata, he kau kaihaʼa, he hahaʼi holi fakavale (...) ʼe nātou maʼu anai te puleʼaga ʼo te ʼAtua.” (1 Kolonito 6:9, 10) ʼE toe ʼui foki e Paulo kia tatou, ʼo fēnei: “ ʼAua naʼa ʼi te lotolotoga ʼo koutou te folonikasio, te heʼe maʼa ʼi tona ʼu faʼahiga ʼaluʼaga fuli peʼe ko te holi fakavale.” (Efesi 5:3.) Koia ko te holi fakavale ʼe mole tonu pe la ko he tafitoʼaga ʼo he fai palalau ʼaē ko he meʼa moʼo fakafimālieʼi totatou kakano heʼe haohaoa.
6, 7. a) Ko ai te ʼu faʼifaʼitaki ʼi te Tohi-Tapu ʼe ʼiloga mai ko te holi fakavale ʼe feala ke mālohi kia tatou? b) He koʼe koa ko te ʼu faʼifaʼitaki ʼaia ʼe tonu ko he ʼu fakatokaga kia tatou?
6 Ko Sehova neʼe ina haga ʼo tohi te ʼu faʼifaʼitaki lahi moʼo fakatokagaʼi kia tatou te tuʼutāmaki ʼaē ʼe maʼu ʼi te holi fakavale. Koutou manatuʼi te holi fakavale ʼa Akani. Neʼe fakatotonu e te ʼAtua, ko Seliko ʼe tonu ke fakaʼauha, kae ko tona aulo, tona paʼaga, pea mo tona ukamea, ko te ʼu meʼa ke foaki ki te koloā ʼa Sehova. Lagi neʼe fakatotonu pe ia Akani ʼe ina muliʼi fakalelei te tonu ʼaia, kae ko te holi fakavale neʼe ina fakahalaʼi ia ia. ʼI te temi pe ʼaē neʼe aʼu ai ki Seliko, neʼe hage kia ia ko he koga meʼa fakatau koloā pea ko te ʼu meʼa fakaofoofo neʼe hage e faka fealagia kia ia, ohage la ko te kofu matalelei neʼe hage pe neʼe kua teuteu maʼa ia. ʼI tana toʼo ʼo te aulo pea mo te paʼaga ʼaē ʼe fakatatau ki te lauʼi hogofulu afe miliale, neʼe feala pe ke ina maʼu te manatu ʼaē: ‘ ʼE ko he toe paʼaga ʼaenī!’ ʼI tana mānumānu ki te meʼa ʼaē neʼe tonu ke maumauʼi peʼe ke tuku ki te koloā, neʼe ina kaihaʼa ia te ʼAtua, pea ko tana aga ʼaia neʼe tauteaʼi ʼaki tona maʼuli (Sosue 6:17-19; 7:20-26). Koutou toe tokagaʼi age mo te ʼu tagata ʼaē ko Kease pea mo Sutasi Isikaliote. — 2 Hau 5:8-27; Soane 6:64; 12:2-6.
7 ʼE mole tonu ke tou meʼa noaʼi te ʼu tagata ʼaenī e tolu neʼe tou talanoa kiai, neʼe mole ko he ʼu tagata pagani ia ke mole nātou ʼiloʼi te ʼu fakatuʼutuʼu ʼa Sehova. Kae, ko te ʼu tagata neʼe kau ʼi te hahaʼi ʼa te ʼAtua. Ko nātou fuli ʼaia neʼe nātou mamata ki te ʼu milakulo ʼaē ʼe tonu anai ke mahino kia nātou te mālohi ʼo te ʼAtua pea mo te maʼuhiga ʼaē ʼo te taupau ʼo tona ʼofa. Kae, ko te hele ʼo te holi fakavale neʼe fakahiga ia nātou. ʼE feala pe foki ke tou toe maumauʼi tatatou ʼu vāhaʼa mo te ʼAtua, mo kapau ʼe tou hēhē ki te fakahala ʼa te holi fakavale ʼi he ʼu faʼahiga ʼaluʼaga pe. Ko te ʼu faʼahiga holi fakavale feafeaʼi ʼaē ʼe feala ko he tuʼutāmaki tāfito kia tatou?
Fakahalaʼi ʼaki te holi fakavale ki te ʼu koloā peʼe ko te ʼu lelei
8. Koteā te ʼu fakatokaga ʼaē ʼe foaki mai e te Tohi-Tapu ʼo ʼuhiga mo te ʼu koloā?
8 Tokolahi te kau kilisitiano neʼe nātou fagono ki te ʼu fakatokaga faka tohi-tapu ʼo ʼuhiga mo te manako ʼaē ki te ʼu koloā pea mo te holi mālohi ki te maʼu ʼo te ʼu koloā ʼaia. He koʼe ʼe mole tou vakaʼi age muʼa ʼihi ʼi te ʼu fakatokaga ʼaia ia Mateo 6:24-33; Luka 12:13-21; pea mo 1 Timoteo 6:9, 10? ʼE feala pe ke koutou logoʼi ʼe koutou tali pea mo mulimuli ki te taʼi tokoni ʼaia, he ko Akani, pea mo Kease, pea mo Sutasi, neʼe mole nātou ʼio koa ki te tokoni ʼaia? ʼE ʼiloga mai, ʼe tonu ke mole tou ʼio pe ʼi totatou ʼatamai. ʼE tonu ʼi totatou maʼuli ʼaē ʼi te ʼaho fuli ke tou tokaga naʼa tou tō ki he hele ʼaki hatatou holi fakavale ki te ʼu koloā.
9. He koʼe koa ʼe tonu ke tou vakaʼi tatatou agaaga ʼo ʼuhiga mo te ʼu fakatau?
9 ʼI te temi fuli pe, ʼe tonu ke tou fai fakatau — ko te meʼa kai, ko te ʼu meʼa vala, pea mo te ʼu meʼa ki te loto fale (Senesi 42:1-3; 2 Hau 12:11, 12; Tāʼaga Lea 31:14, 16; Luka 9:13; 17:28; 22:36). Kae ko te tuʼu fakakoloa ʼo te malamanei ʼe ina ʼeke te holi ʼaē ke maʼu fakavale ʼo he ʼu meʼa, pea mo he ʼu meʼa foʼou. ʼE lahi te ʼu paki pea mo te ʼu talanoa ʼe fonu ʼi te ʼu sulunale, mo te ʼu nusipepa, pea mo te televisio ʼe nātou faka ū te ʼu pāui ki te holi fakavale. Ko te hahaʼi ʼe nātou toe felāveʼi pe foki mo te ʼu faka nekeneke lahi ʼi te ʼu fale koloā, ʼaē ko te ʼu faʼahi ʼaē ʼe fonu ai te ʼu kofu tagata, te ʼu kote, te ʼu kofu fafine, te ʼu māfana, ʼo toe feiā aipe mo te ʼu sūlie ʼo te temi, pea mo te ʼu meʼa hila pea mo te ʼu meʼa fai paki. ʼE feala pe ke tahi fai e te kau kilisitiano te ʼu fehuʼi ʼaenī, ‘ ʼE kua liliu koa te ʼu fakatau ko he meʼa fakafiafia ʼi toku maʼuli?’ ‘ ʼE ʼaoga tāfito koa kia ʼau te ʼu meʼa ʼaē neʼe ʼau sio kiai, peʼe ko te tuʼu fakakoloa ʼo te malamanei ʼe ina lolotoga fakahomo koa te ʼu pulapula ʼo te holi fakavale ʼaē ʼe ʼau maʼu ia te ʼau?’ — 1 Soane 2:16.
10. ʼO ʼuhiga mo te holi fakavale, ko te hele fea ʼaē ko he tuʼutāmaki tāfito ki te tagata?
10 Kapau ko te ʼu fai fakatau e lagi ko he hele māhani ki te ʼu fafine, ko te hele ki te tagata tokolahi ko hanatou fia maʼu he toe falā lahi. Neʼe fakatā e Sesu te hele ʼaia ki te tagata maʼu koloā neʼe lelei te fakaʼaluʼalu ʼo tana ʼu matani gāue, kae neʼe faiga fakamalotoloto ke ina ‘maumauʼi tana ʼu fale koloā pea ke ina laga ʼihi age ʼu fale koloā lalahi moʼo tānaki kiai tana pulapula pea mo tana ʼu meʼa lelei fuli’. Neʼe mole lotolotolua ia Sesu ʼo ʼuhiga mo te faka tuʼutāmaki ʼo te faʼahi ʼaia: “Koutou avahi ʼokotou ʼu mata pea mo koutou nonofo tokakaga mai te ʼu faʼahiga mānumānu kehekehe” peʼe ko te holi fakavale (Luka 12:15-21). Peʼe tou maʼu meʼa peʼe kailoa, ʼe tonu ke tou muliʼi te tokoni ʼaenī.
11. E feafeaʼi ki he kilisitiano ʼe fakaʼamu ke ina maʼu hana falā lahi hana tō ki te hele ʼo te holi fakavale?
11 Kapau ʼe fai te holi fakavale ki te falā, peʼe ko te ʼu meʼa ʼaē ʼe fai fakatau kiai, ʼe faigataʼa tatatou fakatokagaʼi ko te holi fakavale. ʼE feala ke fakaui mai kia tatou he meʼa ʼe faka fealagia ai hatatou maʼu koloā fakavilivili, lagi ʼe ko he lasio pe ʼaia e tahi ki he fīmālie fakakoloa ʼaki te ʼu meʼa neʼe tuku kiai ʼe fakamahalo pe. ʼE feala ke tou fia fai ki he paʼaga ʼaki he ʼu gāue ʼe mole ʼiloʼi lelei tona mafuliʼaga peʼe ko he ʼu meʼa ʼe mole fakagafua e te puleʼaga. Ko te mānumānu ʼaia ʼe feala ke liliu ʼo mālohi ia tatou, pea mo fakahala (Pesalemo 62:10; Tāʼaga Lea 11:1; 20:10). Ko ʼihi ʼi te kokelekasio faka kilisitiano neʼe nātou fai te ʼu gāue ʼaki te manatu ʼaē ko ʼonatou ʼu tēhina ʼaē ʼe falala kia nātou, ʼe liliu anai ko te ʼu hahaʼi ka totogi ʼanatou ʼu meʼa. Ka na pau la ko ʼanatou fakatuʼutuʼu ʼe mole gata ʼaki pe he foaki ʼo he meʼa ʼe ʼaoga ʼaki ‘he gāue kinakina ʼe nātou fai ʼaki ʼonatou ʼu nima te meʼa ʼaē ko he gāue lelei’, kae ko hanatou fia maʼu koloā fakavilivili ʼo mole nātou manatuʼi te ʼaluʼaga ʼo ʼonatou kaugā fagona kilisitiano, ʼe ko he holi fakavale (Efesi 4:28; Tāʼaga Lea 20:21; 31:17-19, 24; 2 Tesalonika 3:8-12). Ko ʼihi ʼaki tanatou holi fakavale neʼe nātou kau ki te ʼu gaoʼi pea mo te ʼu loteli ʼo ʼuhiga mo te ʼu lele hōsi. Ko ʼihi, ʼi tanatou manatu pe kia nātou pea ʼaki tanatou aga vale, ʼe mole fakatuatuai tanatou gaohi he meʼa moʼo fai he ʼu fakamāu ʼaki tanatou fia maʼu ʼo he ʼu toe totogi ʼo ʼuhiga mo te ʼu meʼa ʼaē neʼe hoko.
12. E feafeaʼi hatatou ʼiloʼi ʼe feala ke tou mālo ʼi te holi fakavale ʼaē ʼo ʼuhiga mo te ʼu koloā?
12 ʼI te ʼu faʼahi ʼaē neʼe kua tou talanoa kiai, ʼe ʼaoga ke tou tahi sivi ia tatou takitokotahi koteʼuhi ke tou ʼiloʼi fakahagatonu peʼe ko te holi fakavale ʼe ia tatou. Tatau aipe mo kapau ʼe ia tatou te holi fakavale, ʼe feala pe ke tou fetogi. Tou manatuʼi ko Sakeo neʼe fetogi (Luka 19:1-10). Kapau ʼe fakatokagaʼi e he tahi ʼe ina holi fakavale ki he ʼu koloā, ʼe tonu anai ke faiga fakamalotoloto ohage ko Sakeo ke hāo mai te hele ʼaia. — Selemia 17:9.
Ko te holi fakavale ʼi ʼihi faʼahi ʼo te maʼuli
13. Koteā te tahi hele ʼo ʼuhiga mo te holi fakavale ʼe fakatokagaʼi kiai tatou e te tohi ʼo Pesalemo 10:18?
13 ʼE faigafua age ki ʼihi tanatou sisio ki te tuʼutāmaki ʼo te holi fakavale mo kapau ko te falā peʼe ko te ʼu koloā, ʼi ʼihi age ʼu ʼaluʼaga. ʼE tou lau ʼi te tikisionalio faka keleka ʼo ʼuhiga mo te ʼu fasiga kupu ʼaē neʼe fakaliliu ai te kupu ko te “holi fakavale” peʼe ko te “mānumānu” ʼe faka ʼuhiga ko te “ ‘fia fai ʼaupito’, ʼo ʼuhiga mo te faipule, tatau aipe mo te meʼa ʼaē ke maʼu”. Ei, ʼe feala ke tou hēhē ki te holi fakavale mo kapau ʼe tou fia pule ki ʼotatou ʼu kaugā fagona, ʼaki hatatou fakamatakuʼi nātou ʼi ʼotatou tuʼulaga pule. — Pesalemo 10:18.
14. Koteā te ʼu faʼahi neʼe fua kovi ai te holi ʼaē ki te fia pule?
14 Talu mai te temi kua fualoa, ko te tagata heʼe haohaoa neʼe ina leleiʼia tana puleʼi ʼihi. Neʼe ʼiloʼi e te ʼAtua ʼi te ʼu ikuʼaga fakaʼofaʼofa ʼo te agahala, ko te ʼu tagata ʼohoana tokolahi ʼe nātou “puleʼi” anai ʼonatou ʼu hoa (Senesi 3:16). Kae, ko te aga ʼaia neʼe mole gata ʼaki pe ʼi te nofo ʼohoana. Ko te ʼu taʼu ʼe lauʼi afe ki muli age, ko te tagata faitohi ʼo te Tohi-Tapu neʼe ina fakatokagaʼi ko te “tagata ʼe ina puleʼi pe te tagata ki tona tuʼutāmaki”. (Tagata Tānaki 8:9.) E lagi ʼe koutou ʼiloʼi pe ko te aga ʼaia neʼe hoko moʼoni ʼi te ʼu meʼa faka politike pea mo te ʼu meʼa faka solia, kae ʼe feala anai koa ia ke tou fai te aga fia pule ʼaia kia nātou ʼaē ʼe maʼuʼuli mo tatou?
15, 16. Ko te ʼu faʼahi fea ʼaē ʼe feala ai ki he kilisitiano ke tō ki te hele ʼi tana holi ke ina maʼu he mālohi lahi age (Filipe 2:3)?
15 Ko tatou fuli ʼe tou fakatahi mo ʼihi — e lagi ko nātou ʼaē ʼo totatou famili totonu peʼe ʼi te fale gāue, peʼe ʼi te fale ako, mo ʼotatou ʼu kaumeʼa peʼe ʼi te kokelekasio. ʼE feala ʼi ʼihi temi ke tou fakahā tatatou manatu ʼo ʼuhiga mo te meʼa ʼaē ke fai, peʼe feafeaʼi tona fai pea ko te temi fea ʼe tonu ke fai ai. ʼE mole ʼi ai pe la he kiʼi kovi ʼo te faʼahi ʼaia. Kae, ʼe tou fiafia fakavale koa ʼo ʼuhiga mo te pule ʼaē ʼe tou maʼu? ʼE feala anai koa ia ke tou fia maʼu te ʼu tonu fakaʼosi fuli, pea mo fakahā tuʼumaʼu pe te aga ʼaia? Ko te ʼu tagata pule ʼo te malamanei peʼe ko te ʼu patolo ʼe nātou tautau maʼu te aga ʼaia ʼaki tanatou nonofo pe mo ni hahaʼi ʼe lagolago tuʼumaʼu kia nātou, ʼe mulimuli tuʼumaʼu ki ʼanatou ʼu manatu, pea ʼe mole nātou fakafihiʼi tanatou holi fakavale ki te mālohi, ko te aga ʼaia ʼo te malamanei, ʼe maʼu ʼe ʼonatou ʼu pule.
16 ʼE ko he hele ia ʼe mole tonu ke tou tō kiai mo kapau ʼe tou fakaui he meʼa mo ʼotatou ʼu kaugā fagona kilisitiano. Neʼe ʼui e Sesu: “ ʼE koutou ʼiloʼi ko te ʼu pule ʼo te ʼu puleʼaga ʼe nātou pule fakahau kia nātou pea ko te kau lalahi ʼe nātou fai kia nātou te pule mālohi. Kae mole feiā ia koutou; ko ʼaē ʼe loto ke liliu ʼo lahi ia koutou ʼe tonu ia ke liliu ko takotou tagata faifekau.” (Mateo 20:25, 26). Ko te taʼi agavaivai ʼaia ʼe tonu ke ʼiloga ʼi te ʼu vāhaʼa ʼa te kau tagata ʼāfea, pea mo te ʼu tagata faifekau faka minisitelio ʼo toe feiā aipe mo te faga ōvi. Ohage la, ʼe feala anai koa ke ʼiloga te holi fakavale ki te faipule ʼi he taupau pelesitā ʼaē ʼe ina tokagaʼi pe te ʼu tagata ʼāfea ʼo ʼuhiga mo he ʼu fihifihia noa kae ko ia tokotahi pe ʼaē ʼe ina fai te ʼu tonu maʼuhiga fuli? ʼE lotolelei koa ke ina tuku tana ʼu gāue ki he tahi? ʼE mole ʼaoga anai ki te tagata faifekau faka minisitelio ʼaē ʼe ina fai te fono ki te gāue faka mafola ke ina fakamaʼua he ʼu fakatotonu ʼe mole hona ʼuhiga ʼi te ʼu fakatuʼutuʼu ʼaē ʼe ina fai, ʼo ina fakahoko hana ʼu manatu pe ʼaia tokotahi. — 1 Kolonito 4:21; 9:18; 2 Kolonito 10:8; 13:10; 1 Tesalonika 2:6, 7.
17. He koʼe koa ʼe ʼaoga ke tou talanoa ki te meʼa kai mokā ʼe tou vakaʼi te hele ʼo te holi fakavale?
17 Ko te meʼa kai, ko te tahi ʼaenā faʼahi e tokolahi neʼe fakahalaʼi e te holi fakavale. ʼIo, ʼe ko he agamāhani ia te fakafiafia ʼi te meʼa kai pea mo te ʼinu; ko te Tohi-Tapu ʼe talanoa ki te maʼuhiga ʼo te faʼahi ʼaia (Tagata Tānaki 5:18). Kae, ʼo ʼuhiga mo te faʼahi ʼaia, ʼe mole ko he meʼa māhani ki he holi ke tuputupu ʼi he temi, ʼo fakalaka ʼi te meʼa ʼaē ʼe lelei pea mo fakapotopoto. Kapau ʼe mole ko he faʼahi ʼe tau mo te ʼu kaugana ʼa te ʼAtua, he koʼe koa ʼe ʼui ʼi te Folafola ʼa Sehova ia Tāʼaga Lea 23:20: “ ʼAua naʼa ke nofo ʼi te lotolotoiga ʼo te kau hahaʼi ʼinu, ia nātou ʼaē ʼe kai fakavale te kanomate”? Kae, e feafeaʼi koa hatatou tekeʼi ʼo te hele ʼaia?
18. Koteā te sivi takitokotahi ʼe feala ke tou fai ʼo ʼuhiga mo te meʼa kai pea mo te meʼa ʼinu?
18 Ko te ʼAtua ʼe mole loto ke haga nofo tana hahaʼi ʼi he ʼu faʼahiga sesunio fakavale (Tagata Tānaki 2:24, 25). Kae ʼe mole loto ke liliu te meʼa kai pea mo te meʼa ʼinu ko he meʼa tāfito ʼo ʼatatou felogoi pea mo ʼatatou fakatuʼutuʼu. ʼE feala ke tou fai totonu te fehuʼi ʼaenī, ‘ ʼe ʼau fiafia fakavale koa mokā ʼe ʼau talanoa ki he meʼa kai neʼe ʼau kai peʼe ko he meʼa kai ʼe ʼau teuteu ke ʼau kai kiai?’ ‘ ʼE ʼau palalau tuʼumaʼu koa ki te meʼa kai pea mo te meʼa ʼinu ʼi ʼaku fai palalau?’ Ko te tahi meʼa, e lagi ko tatatou aga ʼaē ʼe tou maʼu mokā ʼe tou kai ki he meʼa kai neʼe mole ko tatou ʼaē neʼe teuteuʼi pe neʼe mole tou totogi, lagi he neʼe fakaafe tatou peʼe ko te ʼu fakatahi faka kilisitiano. ʼE feala anai koa ke lahi age tatatou kai ʼi te māhani? ʼE tou manatuʼi ko Esau neʼe ina fakamuʼamuʼa te meʼa kai, ʼo fua kovi la kia ia. — Hepeleo 12:16.
19. Koteā te tuʼutāmaki ʼe feala ke hoko ʼi te holi fakavale ki te ʼu fiafia ʼo te felāveʼi fakasino?
19 ʼE foaki mai e Paulo te fakasiosio lelei ki te tahi hele: “ ʼAua naʼa ʼi te lotolotoiga ʼo koutou te folonikasio, te heʼe maʼa ʼi tona ʼu faʼahiga ʼaluʼaga fuli peʼe ko te holi fakavale, ohage ʼe tau mo he kau maʼoniʼoni.” (Efesi 4:17-19; 5:3). Ei, ʼe feala ke tou holi fakavale ʼo ʼuhiga mo te ʼu felāveʼi fakasino. ʼIo, ko te fiafia ʼaia, ʼe tau ʼi te nofo ʼohoana. ʼAki te vāhaʼa lelei ʼa te taumatuʼa ʼaē ʼe hilifaki ki te fiafia ʼaia, ko te taumatuʼa ʼe nā nonofo fakatahi ʼi tonā maʼuli katoa. Kae, ʼe ʼi ai anai ʼihi ʼe mole nātou fakamoʼoni ko te malamanei ʼe ina faka maʼuhigaʼi fau te ʼu felāveʼi fakasino, ʼaki tana meʼa noaʼi te ʼu aga ʼe ʼiloga mai ko te holi fakavale ʼaē neʼe talanoa kiai Paulo. Ohage la ko nātou ʼaē ʼe nātou fakagafua te ʼu felāveʼi fakasino heʼeʼaoga pea mo te nofo telefua ʼaē ko he aga māhani ia ʼaho nei ʼi te ʼu tuʼuga ʼata, pea mo te ʼu viteo, pea mo te ʼu nusipepa, ko te meʼa ʼe tau hoko kia nātou ʼaia ʼe nātou maʼu te manatu ʼe mole lelei ʼo ʼuhiga mo te fiafia ʼaē ʼi te felāveʼi fakasino.
20. E feafeaʼi ki he kau kilisitiano hanatou nonofo tokakaga ʼo ʼuhiga mo te tuʼutāmaki ʼo te holi fakavale ki te ʼu faʼahi ʼo te felāveʼi fakasino?
20 Ko te hisitolia ʼo te agahala ʼa Tavite pea mo Pati-Sepa ʼe ʼiloga mai ko he tahi ʼi te ʼu kaugana ʼa te ʼAtua ʼe feala ke tō ki te hele ʼo te holi fakavale ʼaē ki te ʼu felāveʼi fakasino. Logope la tana maʼu te fiafia ʼaia ʼi tono ʼohoana, neʼe tuku e Tavite ke tupu ia ia he holi fakasino ʼe tapu. ʼI tana tokagaʼi ʼaē ko te ʼohoana ʼo Ulia ʼe finelelei, neʼe mole kei ina matāʼofi te manatu pea mo te fai ʼo te meʼa ʼaē ʼe ina maʼu ai mo te fafine, he lelei fakasino ʼe tapu (2 Samuele 11:2-4; Sake 1:14, 15). ʼE mahino ia ʼe tonu ke tou hola ʼi te holi fakavale ʼaia. Tatau aipe ʼi te nofo ʼohoana ʼe toe ʼaoga foki ke hola ʼi te holi fakavale. Ko tona ʼuhiga ke fakafisi ki te ʼu aga ʼo te ʼu felāveʼi fakasino fakalialia. Ko te tagata ʼohoana ʼaē ʼe faiga fakamalotoloto ke mole tō ki te holi fakavale ʼi te faʼahi ʼaia, ʼe tokaga moʼoni ia ki tona hoa, koteʼuhi ko te ʼu tonu fuli ʼe nā fai ʼo ʼuhiga mo tonā maʼuli faka taumatuʼa ʼe mole fakamuʼamuʼa anai tona fiafia ʼo ia ʼi te fiafia ʼaē ʼo tona hoa ʼi te temi nei pea mo te temi ka haʼu. — Filipe 2:4.
Tou faiga fakamalotoloto ke tou hola tuʼumaʼu ʼi te holi fakavale
21. He koʼe koa ko te vakaʼi ʼo te holi fakavale ʼe mole tonu ke faka lotovaivai tatou?
21 Kapau ʼe fakatokagaʼi tatou e Sehova ʼo ʼuhiga mo he ʼu faʼahiga tuʼutāmaki, ʼe faka ʼuhiga leva ʼe mole falala kia tatou. ʼE ina ʼiloʼi pe ko tana ʼu kaugana ʼe nātou fia gāue agatonu kia ia, pea ʼe ina ʼiloʼi papau ko te tokolahi ʼe nātou hoko atu aipe tanatou gāue agatonu. ʼO ʼuhiga mo tana ʼu kaugana fuli, ʼe feala ke ina fai te lea ʼaē neʼe ina fai kia Satana ʼo ʼuhiga mo Sopo: “Kua ke tokagaʼi taku kaugana ko Sopo, ʼe mole he tahi ʼe tatau mo ia ʼi te kele, ko te tagata ʼe mole hana lākahala pea ʼe totonu ia, ʼe manavasiʼi ki te ʼAtua pea mo fakatafa mai te kovi?” (Sopo 1:8). Ko totatou Tāmai agalelei ʼe ʼi selo ʼe falala kia tatou, kapau ʼe ina fakatokagaʼi tatou ʼo ʼuhiga mo te ʼu hele tuʼutāmaki, ohage la ko te ʼu hele ʼe pipiki ki te ʼu faʼahiga holi fakavale kehekehe, koteʼuhi ʼe loto ke tou nonofo maʼa pea mo agatonu kia te ia.
22. Koteā te meʼa ʼe tonu ke tou fai mokā neʼe ʼiloga ʼi tatatou ako he faʼahi ʼe vaivai peʼe tuʼutāmakiʼia?
22 Ko tatou fuli neʼe tou maʼu te hālofia ʼaē ki he faʼahiga holi fakavale, pea ʼe feala pe ʼaki te mālohi ʼo te mālama agakovi ʼaenī ke ʼāsili age te hālofia ʼaia. Koteā te meʼa ke fai mo kapau neʼe tou fakatokagaʼi ʼi tatatou ako ʼaē ʼo ʼuhiga mo te holi fakavale ki te ʼu koloā, ki te ʼu lelei fakamālama, ki te mālohi pea mo te faipule, pea mo te meʼa kai, peʼe ko te ʼu fiafia ʼo te ʼu felāveʼi fakasino, ʼe ʼi ai he ʼu faʼahi ʼe tou vaivai ai? ʼE tonu ke tou tokagaʼi fakalelei te tokoni ʼaenī ʼa Sesu: “Kapau ko tou nima ʼe ina faka tūkia ia koe, tuʼusi ia: ʼe lelei age kia koe tau hū māʼimoa ki te maʼuli, ʼi tau ʼalu mo nima e lua ki te Seʼeni.” (Maleko 9:43). Tou fai te ʼu fetogi ʼe ʼaoga ʼo ʼuhiga mo tatatou aga peʼe ko te ʼu meʼa ʼaē ʼe maʼuhiga kia tatou. ʼAua naʼa tou fakagafua ke tou tō ki te hele ʼaē ʼo te holi fakavale. Koia ʼaki leva te tokoni ʼa te ʼAtua, ʼe feala leva ke tou “hū ki te maʼuli”.
Koteā te meʼa neʼe ʼau ako?
◻ He koʼe koa ʼe tonu ke tou tokaga ki te hele ʼo te holi fakavale?
◻ Ko te ʼu faʼahi fea ʼaē ʼe feala ai ki te holi fakavale ke ina fakalalata tatou ki te ʼu koloā peʼe ki te ʼu koloā fakamālama?
◻ Koteā te ʼu tuʼutāmaki ʼo te holi fakavale ʼe hoko ʼi ʼihi faʼahi ʼo totatou maʼuli?
◻ Koteā te meʼa ʼe tonu ke tou fai mokā neʼe tou fakatokagaʼi hotatou vaivaiʼaga ʼo ʼuhiga mo te holi fakavale?