Ko Sehova ʼAē ʼe Ina Fakatahiʼi Ia Tona Fāmili
“[ʼE tonu ke] kotou faiga ke kotou taupau te faifaitahi o te Laumalie.”—EFE. 4:3.
ʼE KOTOU TALI FEAFEAʼI ANAI KI TE ʼU FEHUʼI ʼAENĪ?
Koteā ʼaē ʼe fai e Sehova moʼo fakahokoʼaki tana fakatuʼutuʼu?
ʼE tou taupau feafeaʼi “te faifaitahi o te Laumalie”?
Koteā ʼaē kā tokoni mai ke tou “feagaleleiaki”?
1, 2. Koteā te fakatuʼutuʼu ʼa Sehova ʼo ʼuhiga mo te kele pea mo te tagata?
K OTEĀ ʼaē ʼe kotou manatu kiai mokā kotou logo ki te kupu fāmili? ʼE kotou manatu koa ki te ʼofa pea mo te fiafia? ʼE kotou manatu koa ki takotou gāue fakatahi mo tokotou fāmili moʼo fakahoko hakotou fakatuʼutuʼu? Peʼe kotou manatu koa ko te maʼuli fakafāmili ʼe ko he faʼahi lelei ke kotou lalahi ake ai, mo ako ai he ʼu meʼa, pea mo fevaevaeʼaki ai ʼakotou manatu? ʼE lagi kotou manatu anai ki te ʼu faʼahi ʼaia mo kapau ʼe maʼu te ʼofa ʼi tokotou fāmili. Neʼe ko Sehova ʼaē neʼe ina fakatupu te fāmili. (Efe. 3:14, 15) Pea neʼe ko te fakatuʼutuʼu ʼa te ʼAtua ke liliu ia nātou fuli ʼi te lagi mo te kele ko he foʼi fāmili e tahi, pea ke natou māʼuʼuli fīmālie, mo fefalalaʼaki, pea mo logotahi.
2 Hili te agahala ʼa Atama mo Eva, neʼe mole kei kau te tagata ki te fāmili ʼa te ʼAtua. Kae neʼe mole fetogi e te faʼahi ʼaia te fakatuʼutuʼu ʼa te ʼAtua. ʼE tokaga pē anai Sehova ke liliu te kele ko he palatiso pea ke fakafonu e te ʼu fānau ʼa Atama mo Eva. (Sen. 1:28; Esa. 45:18) Neʼe ina teuteuʼi meʼa fuli moʼo fakahokoʼaki tana fakatuʼutuʼu. ʼE lahi te talanoa ʼi te tohi ʼo Efeso ki te logotahi. Pea ʼe tou toe lau ʼi te tohi ʼaia pe koteā ʼaē neʼe teuteuʼi e Sehova. Tou vakaʼi he ʼu vaega ʼi te tohi ʼaia pea mo tou ako peʼe lava feafeaʼi hatatou lagolago ki te fakatuʼutuʼu ʼa Sehova, ke ina fakalogotahiʼi nātou fuli ʼi te lagi mo te kele ohagē ko he foʼi fāmili e tahi.
TE ʼU MEʼA NEʼE FAI E SEHOVA MOʼO FAKAHOKOʼAKI TANA FAKATUʼUTUʼU
3. Ohagē ko tona ʼui iā Efeso 1:10, koteā ʼaē neʼe kamata fai e Sehova ʼi te temi ʼaē kua ina fakakatofa? Neʼe kamata ʼanafea te ʼuluaki faʼahi ʼo te ʼu meʼa ʼaē neʼe ina teuteuʼi?
3 Neʼe ʼui fēnei e Moisese ki te kau Iselaele: “Ko [Sehova], totatou Atua, ko te [Sehova] pe aia e tahi.” (Tet. 6:4) Ko te meʼa ʼaē neʼe loto e te ʼAtua ke ina “fakahoko katoa i te fakaosi o te u sekulo, [“ ʼi te temi ʼaē kua ina fakakatofa,” MN]” neʼe ko te teuteuʼi ʼo nātou fuli ʼi te lagi mo te kele ke natou logotahi ohagē ko he foʼi fāmili. Neʼe ko te ʼu faʼahi e lua neʼe ina fai moʼo fakahoko tana fakatuʼutuʼu ʼaia. (Lau ia Efeso 1:8-10.) ʼUluaki, ʼe teuteuʼi muʼa e te ʼAtua te kau fakanofo, ke natou māʼuʼuli ʼi selō pea mo hoko atu ai tanatou gāue ʼo fakalogo ki te pule ʼa Sesu Kilisito. Neʼe kamata te faʼahi ʼaia ʼi te Penikositē ʼo te taʼu 33 H.T.S., ʼi te haga ʼa Sehova ʼo fakatahitahiʼi nātou ʼaē kā kaugā hau anai mo Kilisito ʼi selō, ʼaki tana fakanofo nātou. (Gaue 2:1-4) ʼUhi ko te sākilifisio faitotogi ʼa Kilisito, ʼe liliu ai te kau fakanofo kiā mata ʼo te ʼAtua ko he kau faitotonu pea mo tuha mo te maʼuli. ʼE ʼiloʼi e te kau fakanofo neʼe vavae nātou ke natou liliu ko “te u fanau a te Atua.”—Loma 3:23, 24; 5:1; 8:15-17.
4, 5. Koteā te lua faʼahi ʼaē ʼe teuteuʼi e te ʼAtua?
4 Lua, ʼe teuteuʼi e te ʼAtua ia nātou ʼaē kā māʼuʼuli anai ʼi te Palatiso ʼi te kele. ʼE natou lotolelei ke natou fakalogo ki te Puleʼaga Fakamēsia, ʼaē ʼe faʼufaʼu e Kilisito pea mo te kau fakanofo ʼi selō. ʼE ko te toe “hahai kaugamalie osi,” peʼe tokolahi ʼaē kā natou ʼuluaki nofoʼi anai te Palatiso. (Apk. 7:9, 13-17; 21:1-5) Pea ʼi te ʼAfio ʼa Kilisito Iā Taʼu e Afe, ʼe fakatuʼuake anai te toko lauʼi miliale hahaʼi ke natou māʼuʼuli fakatahi mo te toe hahaʼi tokolahi ʼi te kele. (Apk. 20:12, 13) Tou fakakaukauʼi age muʼa te ʼu faigamālie ʼaē kā tou maʼu anai moʼo fakahā totatou logotahi! Koia ko te toe hahaʼi tokolahi mo nātou ʼaē kā fakatuʼuake, ʼe natou faʼufaʼu anai “te u mea i te kele.” ʼI te fakaʼosi ʼo te ʼu taʼu e afe, ʼe ʼahiʼahiʼi anai nātou. Pea ko te kau agatonu fuli ʼe natou liliu anai ko “te u foha a te Atua” ʼi te kele.—Loma 8:21; Apk. 20:7, 8.
5 Iā ʼaho nei, ʼe teuteuʼi e Sehova te kau fakanofo ke natou māʼuʼuli ʼi te lagi pea mo te tahi ʼu ovi ke natou māʼuʼuli ʼi te Palatiso ʼi te kele. Kae ʼe feafeaʼi hatatou lagolago takitokotahi ki te fakatuʼutuʼu ʼa te ʼAtua?
“KOTOU TAUPAU TE FAIFAITAHI O TE LAUMALIE”
6. ʼE ko te ʼu vaega fea ʼaē ʼe fakahā ai ʼe tonu ke fakatahitahi te kau Kilisitiano?
6 ʼE ʼui ʼi te Tohi-Tapu ʼe tonu ke fakatahitahi te kau Kilisitiano. (1 Ko. 14:23; Hep. 10:24, 25) Kae ke tou logotahi, ʼe mole tonu pē ke tou fakatahitahi ʼi he koga meʼa, ohagē ko tona fai e te hahaʼi ʼaē ʼe ʼolo ki te ʼu fakatauʼaga meʼa peʼe ki te ʼu malaʼe faigaoʼi. ʼE tou liliu ʼo logotahi mokā tou maʼuliʼi te ʼu meʼa ʼaē ʼe akoʼi mai e Sehova pea mo tou tuku ke fetogi e te laumālie māʼoniʼoni ʼa te ʼAtua totatou ʼuluagaaga.
7. ʼE feafeaʼi hatatou maʼuliʼi te tokoni ʼaē ke tou “taupau te faifaitahi o te Laumalie”?
7 ʼI tatatou tui ki te sākilifisio faitotogi ʼa Kilisito, ʼe tou liliu ai kiā mata ʼo Sehova ko he kau faitotonu, ko ʼona foha mo kapau ʼe tou kau ki te kau fakanofo, peʼe ko ʼona kaumeʼa mo kapau ʼe tou kau ki te tahi ʼu ovi. Kae ʼi te tuʼu ʼaenī ʼaē kei tou māʼuʼuli ai, ʼe ʼi ai tuʼumaʼu pē anai he ʼu temi ʼe tou fetokakoviʼaki ai mo ʼihi. (Loma 5:9; Sakp. 2:23) Ko tona tupuʼaga lā ʼaē ʼo te tokoni mai ʼi te Tohi-Tapu ke tou fekātakiʼaki. Kae koteā ʼaē ʼe tonu ke tou fai ke tou logotahi mo ʼotatou tehina mo tuagaʼane? ʼE tonu ke tou ako “te agavaivai fuape mo te agamalu.” Neʼe ʼui e Paulo ʼe tonu ke tou faiga fakamālotoloto ki te tokalelei pea mo te logotahi ʼi tana ʼui ʼaē ke tou “taupau te faifaitahi o te Laumalie aki te hai o te tokalelei.” (Lau ia Efeso 4:1-3.) ʼE tou maʼuliʼi te tokoni ʼaia mokā ʼe tou tuku te laumālie ʼa te ʼAtua ke ina fetogi tatatou aga pea mo tokoni mai ke tou fakahā te fua ʼo te laumālie, peʼe ko te ʼu kalitātē ʼo te laumālie ʼa te ʼAtua. Pea ʼe mole tonu ke tou fai te ʼu gāue ʼo te kakano, peʼe ko te ʼu meʼa ʼaē ʼe fehiʼa kiai te ʼAtua. Ko te fua ʼo te laumālie ʼe tokoni mai ke tou fefakatokatokaʼaki, ke tou logotahi ai. Kae kapau ʼe tou fai te ʼu gāue ʼo te kakano, ʼe mole tou logotahi anai.
8. ʼE māvete feafeaʼi te hahaʼi ʼuhi ko tanatou fai te ʼu gāue ʼo te kakano?
8 ʼE māvete feafeaʼi te hahaʼi ʼuhi ko tanatou fai “te u gaue o te kakano”? (Lau ia Kalate 5:19-21.) Ko he tahi ʼe feʼauʼaki ʼe mole toe fakatahi ia mo Sehova pea mo te kōkelekāsio. ʼE lahi te ʼu mamahi ʼi te ʼu fāmili mokā neʼe tono he tahi, heʼe feala ke māvete te ʼu fānau mai ʼanatou mātuʼa, pea ʼe feala kiā ia ʼaē neʼe mole hala ki tuʼa ke māvete mo tona ʼohoana. Ko he tahi ʼe aga ʼuli ʼe faigataʼa hana logotahi mo te ʼAtua pea mo nātou ʼaē ʼe ʼoʼofa kiā ia. Ko he tahi ʼe agatuʼu ʼe talagataʼa ia ki te ʼu lao ʼa te ʼAtua pea ʼe mole fakaʼapaʼapa ia kiai. Pea ʼe ʼi ai te tahi age ʼu gāue ʼo te kakano ʼe toe tupu ai te femāveteʼaki ʼa te hahaʼi pea mo natou māvete mo te ʼAtua. ʼE ko he ʼu aga ʼe fehiʼa kiai Sehova.
9. Koteā te ʼu fehuʼi ʼe feala ke tou fai ke tou ʼiloʼi ai peʼe tou faiga fakamālotoloto ke tou taupau te tokalelei pea mo te logotahi?
9 Koia ʼe ʼaoga ke tou fai takitokotahi te ʼu fehuʼi ʼaenī: “ ʼE feafeaʼi haku faiga ke au taupau te tokalelei pea mo te logotahi mo ʼoku tehina mo tuagaʼane? Koteā ʼaē ʼe au fai mokā au tokakovi mo he tahi? ʼE au haga koa ʼo fakamatala toku fihifihia ʼaia ki ʼoku kaumeʼa ke natou lagolago ai kiā au? ʼE au fakaʼamu koa ke fakatokatoka e te kau tagata ʼāfea toku fihifihia ʼaia, kae mole au faiga au ke au ʼalu ʼo palalau fakahagatonu mo ia ke mā tokalelei? Pea kapau ʼe au ʼiloʼi ʼe mamahi he tahi kiā au, ʼe au faiga koa ke mole mā fetaulaki ke mole mā felōgoi ai ki tomā fihifihia?” Kapau ʼe ko te ʼu meʼa ʼaia ʼaē ʼe tou fai, pea ʼe tou fakahā ai koa ʼe tou lagolago ki te fakatuʼutuʼu ʼa Sehova ke logotahi te hahaʼi ohagē ko he foʼi fāmili ʼe takitaki e Kilisito?
10, 11. (1) He koʼē ʼe maʼuhiga ke tou tokalelei mo ʼotatou tehina? (2) Koteā ʼaē ʼe feala ke tou fai ke tou taupau te tokalelei pea mo maʼu te tapuakina ʼa Sehova?
10 Neʼe ʼui fēnei e Sesu: “Kapau e ke momoli tau molaga i te aletale, pea e ke manatu age i ai e nofo tou tehina mo he mea kia koe, tuku i ai tau molaga ia mua o te aletale, kae ke alu mua o fakatokatoka mo tou tehina; pea osi, e ke hau leva o momoli tau molaga. Fakatokatoka vave.” (Mat. 5:23-25) Neʼe tohi e Sakopo “e nunusi te fua o te faitotonu i te tokalelei e natou ae e natou kumi te tokalelei.” (Sakp. 3:17, 18) Koia, kapau ʼe mole tou tokalelei mo ʼihi, pea ʼe mole feala ia hatatou haga fai te meʼa ʼaē ʼe totonu.
11 Ohagē lā ʼi ʼihi fenua ʼaē neʼe hoko ai te ʼu tau, ko te vahe tahi ki te tolu ʼo te kele neʼe kei fai ai he ʼu gāueʼaga he neʼe mole fufū he ʼu foʼi pulu ʼi te lalo kele. Pea kā pa he foʼi pulu, ʼe mole kei gāueʼi e te hahaʼi tonatou kele, pea ʼe faigataʼa te maʼu he gāue ʼi te ʼu kolo liliki mo he meʼa kai ʼi te ʼu kolo lalahi. ʼO toe fēia, kapau ʼe ʼi ai he ʼu faʼahi ʼi totatou ʼuluagaaga ʼe tupu ai hatatou tokakovi mo ʼihi, pea ʼe faigataʼa anai hatatou haga gāueʼi ʼotatou kalitātē Fakakilisitiano. ʼE tou hagē anai ko te kele ʼaē ʼe fufū ai te ʼu foʼi pulu. Kapau koia ʼaia, pea ʼe tonu ke tou fetogi totatou ʼuluagaaga. Kapau ʼe tou foimo fakamolemole ki ʼihi pea mo fai he ʼu meʼa lelei maʼa nātou, ʼe feala ke tou maʼu fuli te tokalelei pea mo te tapuakina ʼa Sehova.
12. ʼE lava tokoni mai feafeaʼi te kau tagata ʼāfea ke tou logotahi?
12 Ko te kau tagata ʼāfea ʼe natou toe tokoni mai ke tou “kaku fuli ai ki te faifaitahi o te tui.” (Efe. 4:13) Ko tona fakaʼuhiga ʼe tokoni te kau tagata ʼāfea ke haga logotahi aipē ia te kōkelekāsio. ʼE natou tokoni mai ke tou fetogi totatou ʼuluagaaga Fakakilisitiano mokā natou gāue tahi mo tātou ʼi tatatou tauhi ʼaē kiā Sehova pea mo foaki mai he ʼu tokoni Fakatohi-tapu. (Efe. 4:22-24) Kā natou foaki atu he ʼu tokoni, kotou manatuʼi ʼe fakaʼaogaʼi nātou e Sehova moʼo teuteuʼi koutou ke kotou māʼuʼuli ʼi te mālama foʼou. ʼU tagata ʼāfea, ʼe ko takotou fia tokoni ki te ʼu tehina mo tuagaʼane ʼaē ʼe tonu ke ina uga koutou ke kotou fakatonutonuʼi nātou.—Kal. 6:1.
“KE KOTOU FEAGALELEIAKI IA KOUTOU”
13. Koteā ʼaē ʼe hoko anai mokā ʼe mole tou fakalogo ki te tokoni ʼaē iā Efeso 4:25-32?
13 ʼE talanoa ia Efeso 4:25-29 ki he ʼu faʼahi ʼe mole tonu ke tou fai. ʼE tonu ke ʼaua naʼa tou loi, mo ʼitaʼita, mo piko, pea mo palalau kovi. Kae ʼe tonu ke tou palalau ki he ʼu meʼa lelei pea mo fakalotomālohi. Ko he tahi ʼe mole fakalogo ki te tokoni ʼaia ʼe ina fakamavetevete ia te hahaʼi. ʼE ina “fakamamahii te Laumalie Maonioni o te Atua” pea ʼe ko Tona laumālie ʼaia ʼaē ʼe ina fakalogotahiʼi te hahaʼi. (Efe. 4:30) Ke tou tokalelei mo logotahi, ʼe toe maʼua ke tou mulimuli ki te tokoni ʼaenī neʼe tohi e Paulo: “Ke puli ia koutou te lotokovi fuape, mo te ita fuape, mo te hauhau fuape, mo te vaake fuape, mo te fasituu fuape, pea mo te u faahiga agakovi fuape. Ke kotou feagaleleiaki ia koutou, mo femanavaofaaki, mo fefakamolemoleaki o hage ko te fakamolemole a te Atua kia koutou ia Kilisito.”—Efe. 4:31, 32.
14. (1) Koteā te fakaʼuhiga ʼo te ʼui ʼaē ke tou “feagaleleiaki”? (2) Koteā ʼaē kā tokoni mai anai ke tou agalelei?
14 Neʼe tokoni mai Paulo ke tou “feagaleleiaki” koteʼuhi ʼi ʼihi temi ʼe lagi mole tou agalelei, koia ʼaē ʼe ʼaoga ai hatatou faiga ke lahi age tatatou agalelei. ʼE ʼaoga ke tou manatuʼi ʼe maʼuhiga age te ʼu meʼa ʼaē ʼe logoʼi e ʼihi iā tātou. (Filp. 2:4) ʼI ʼihi temi, ʼe lagi tou fia fai he ʼu palalau fakahuahua peʼe ko he ʼu palalau ʼe hā ai ʼe tou popoto. Kae kapau ʼe lotomamahi ai ʼihi pea ʼe lelei age hatatou mole fai he ʼu palalau fēia. Kapau ʼe tou manatuʼi ke tou haga fakakaukauʼi muʼa ʼatatou palalau, pea ʼe tokoni mai anai ke tou agalelei.
KOTOU AKO TE ʼOFA MO TE FAKAʼAPAʼAPA ʼI TE MAʼULI FAKAFĀMILI
15. ʼE tokoni feafeaʼi te vaega ʼo Efeso 5:28 ki te ʼu tagata ʼohoana ke natou ʼiloʼi peʼe feafeaʼi hanatou faʼifaʼitakiʼi ia Kilisito?
15 ʼI te Tohi-Tapu, ko te ʼu felōgoi ʼa Kilisito mo te kōkelekāsio ʼe fakatatau ki te ʼu felōgoi ʼa te tagata ʼohoana mo tona ʼohoana. Ko te faʼifaʼitaki ʼa Kilisito ʼe tokoni anai ki te tagata ʼohoana ke mahino ʼe tonu ke ina takitaki, mo ʼofa, pea mo tokaga ki tona ʼohoana. ʼE toe tokoni foki ki te fafine ʼohoana ke mahino ʼe tonu ke fakalogo ki tona ʼohoana. (Efe. 5:22-33) Neʼe ʼui fēnei e Paulo: “E tonu ke ofa fena te tagata ki tona ohona o hage ko tona sino totonu.” Koia ʼe tonu ke feafeaʼi te ʼofa ʼo te tagata ki tona ʼohoana? (Efe. 5:28) Ko te ʼu meʼa ʼaē neʼe ina ʼui ʼo ʼuhiga mo Kilisito pea mo te kōkelekāsio, ʼe tokoni mai ke tou tali kiai. Neʼe ina ʼui neʼe ʼofa Kilisito ki te kōkelekāsio, mo ina foaki tona maʼuli maʼa ia pea mo ina “fufulu ia aki te vai o te folafola.” Koia ʼe ko te maʼua ʼa te tagata ʼohoana ke tokoni ki tona fāmili kātoa ke natou felōgoi lelei mo Sehova. ʼI tana fai te faʼahi ʼaia, ʼe lagolago ai ki te fakatuʼutuʼu ʼa Sehova ke logotahi te hahaʼi fuli ohagē ko he foʼi fāmili ʼe takitaki e Kilisito.
16. Koteā anai tona fua mokā fakahoko e te ʼu mātuʼa te maʼua ʼaē neʼe foaki age e Sehova?
16 ʼE ʼaoga ke manatuʼi e te ʼu mātuʼa neʼe foaki age e Sehova kiā nātou te maʼua ʼaē ke natou tōkakaga ki ʼanatou fānau. ʼE ko he meʼa fakaʼofaʼofa te kua “hee ofa” ʼo te hahaʼi tokolahi iā ʼaho nei ʼi te mālamanei. (2 Tim. 3:1, 3) ʼE tokolahi te ʼu tamai ʼe mole natou fia fakahoko tonatou maʼua pea ʼe fua kovi ai ki te fānau pea mo lotomamahi ai. Kae neʼe ʼui fēnei e Paulo ki te ʼu tamai Kilisitiano: “Aua naa koutou fakatupu ita ki akotou fanau, kae ke koutou taupau natou o tuku he ako pea mo he lekula [ʼa Sehova].” (Efe. 6:4) ʼE ʼuluaki ako muʼa ʼi fale e te fānau ia te fakahā ʼo te ʼofa pea mo te fakaʼapaʼapa ki te takitaki. Ko te ʼu mātuʼa ʼaē ʼe natou akoʼi te ʼu faʼahi ʼaia ki ʼanatou fānau, ʼe natou lagolago ai ki te fakatuʼutuʼu ʼa Sehova ke logotahi te hahaʼi fuli. ʼE tonu ke faiga e te ʼu mātuʼa ke logoʼi e te fānau ʼe ʼofainaʼi nātou ʼi te loto fale. Koia ʼe tonu ke natou lolomi tonatou ʼita, ke ʼaua naʼa natou pupulaʼi ʼanatou fānau, peʼe natou fai he ʼu palalau fakatupu lavea. ʼI tanatou fai ʼaia, ʼe natou akoʼi ai ki ʼanatou fānau peʼe feafeaʼi hanatou fakahā te ʼofa pea mo te fakaʼapaʼapa ki te takitaki. ʼE ko te teuteuʼi ʼaia ʼo te fānau ke natou māʼuʼuli ʼi te mālama foʼou ʼa te ʼAtua.
17. Koteā ʼaē ʼe ʼaoga ke tou fai moʼo tauʼi te Tēvolo?
17 ʼE tonu ke tou mahino ko te fakatuʼutuʼu ʼa te Tēvolo ke mole tauhi te hahaʼi ki te ʼAtua, pea ʼe faiga mālohi anai ke tou toe fai fēia mo tātou. Tokolahi te hahaʼi ʼi te mālamanei ʼe natou fai te ʼu meʼa ʼaē ʼe loto kiai te Tēvolo, ohagē lā ko te māvete ʼa he taumātuʼa, te nofo fakapōʼuli, pea mo te fakagafua ʼo te ʼohoana ʼa te tagata mo te tagata peʼe ʼa te fafine mo te fafine. ʼE mole tou mulimuli ki te aga ʼaē kua tali ʼi te mālama iā ʼaho nei, kae ʼe tou mulimuli iā Kilisito. (Efe. 4:17-21) Koia moʼo tauʼi ia te Tēvolo pea mo ʼana temonio, ʼe ʼaoga ke tou “kofu te u mahafu tau fuli a te Atua.”—Lau ia Efeso 6:10-13.
“KOTOU HAELE I TE OFA”
18. Koteā ʼaē ʼe tonu ke tou maʼu ke feala hatatou logotahi?
18 ʼE tonu ke tou maʼu te ʼofa mo kapau ʼe tou loto ke tou logotahi. ʼE lahi totatou ʼofa ki totatou “Aliki e tahi” ko Sesu Kilisito, mo totatou “Atua e tahi” ko Sehova, pea mo lahi totatou feʼofaʼofaniʼaki. Koia lā ʼaē ʼe tou fia taupau maʼu ai tatatou tokalelei pea mo totatou logotahi. (Efe. 4:3-6) Neʼe faikole fēnei Sesu ʼo ʼuhiga mo te ʼofa ʼaia: “E mole au faikole o uhiga pe mo natou aeni, kae o uhiga foki mo natou ae e tui anai kia au i tanatou folafola, [“koteʼuhi ke feala ke natou logotahi fuli, ohagē pē ko koe Tamai ʼe ke logotahi mo au, pea ʼe au logotahi mo koe, ke toe fēia foki mo nātou ke natou logo tahi mo tāua,” MN].” Neʼe ina toe hoko atu fēnei: “Nee au fakailoilo kia natou tou huafa, pea e au toe fakailoilo anai ia kia natou, koteuhi ke nofo ia natou te ofa ae nee ke ofa ai ia au, pea ke au nofo ia natou.”—Soa. 17:20, 21, 26.
19. Koteā ʼaē ʼe kotou fakatotonu ke kotou fai?
19 ʼE lagi ʼi ai he faʼahi ʼe faigataʼa hatatou fetogi ʼi totatou ʼuluagaaga, kae ko te ʼofa ʼe ina uga anai tātou ke tou faikole ohagē ko te tagata fai pesalemo: “Teuteui, [peʼe fai ke kātoa] toku loto ke mataku ki tou huafa.” (Pes. 86:11) Tou fakatotonu ke tou tauʼi te ʼu faiga ʼa te Tēvolo ke ina fakamamaʼo tātou mai tatatou Tamai ʼofa pea mo ʼotatou tehina mo tuagaʼane. Pea mo tou faiga mālohi ke tou “liliu ko te u faifaitaki o te Atua, ohage ko he u fanau ofaina; pea [tou] haele i te ofa” ʼi totatou fāmili, ʼi tatatou minisitelio, pea ʼi te kōkelekāsio.—Efe. 5:1, 2.
[Paki ʼo te pāsina 29]
ʼE ina tuku tana mōlaga ʼi te ʼaletale pea ʼalu ʼo fakatokatoka mo tona tehina
[Paki ʼo te pāsina 31]
ʼU mātuʼa, kotou akoʼi ki ʼakotou fānau te fakahā ʼo te fakaʼapaʼapa