Kapite 10
Kote u laumalie agakovi e malolohi aupito
1. He koe e tokolahi te hahai e tui e feala ke natou palalau mote u mate?
EIAI te u hahai e natou faka mooni nee palalau mote u mate. Kote tagata ko James Pike, epikopo episikopale, kua osi mate, nee ui maa ia ka kei mauli, nee palalau, mo tona foha, ae nee kua mate, pea nee na uiage fenei: “E iai te u hahai kaugamalie i oku tafa, pea e hage kohe u nima e natou hikihiki au. (. . .) Nee au loto mamahi i taku heeki feala ke au palalau mo koe.”
2. a) He koe e mole feala ke tou palalau mote u mate? b) Kotea te fehui e malagai ai?
2 Kote u faahiga mea aia e lahi tona hoko, e mahino papau kote u hahai aia nee palalau mohe tahi ote malama faka laumalie. Kae nee mole natou palalau mote u mate. E ui fenei mai ete Tohi-Tapu: “Kote hahai kua mamate, mole kei natou iloi he mea e tahi.” (Tagata tanaki 9:5). Koia, kapau la mole kote u mate ae palalau mai ite malama faka laumalie, kae koai ia? Koai ae eina fetogi natou?
3. a) Koai ae e ina fetogi te u mate, pea kotea tona tupuaga? b) Koai ae e fai kiai ete u laumalie kovi anatou u palalau?
3 Kote u laumalie agakovi. Kote u laumalie aia e kote u aselo ae nee mulimuli ia Satana i tana agatuu kite Atua. E toe higoa foki natou kote u temonio. Kotea ae natou faiga ai ke ui natou kote u mate? Ke ui pela kei natou mauuli. Kote u laumalie aia nee tupu ai te faihala a te tokolahi o ui kote mate e kote fetogi pe ia kite tahi mauli. E natou faka mafola te loi aia aki te u tagata e palalau mote u laumalie, mote u tagata fai faka kikite pea mote u tagata fai faka lauakau o natou fai kia natou te u palalau o hage e hau mooni ia mai te u mate.
KOHE LAUMALIE NEE NA UI KOIA KO SAMUELE
4. a) He koe nee kumi tokoni te hau ko Saulo? b) Kotea te lao ate Atua o uhiga mote u tagata e palalau mote u laumalie pea mo natou e fai kikite kite u mea ka hoko?
4 Kote Tohi-Tapu e na faka matala mai te haga ate laumalie kovi o ui koia Samuele, polofeta kua mate ate Atua. Nee hoko ite fagofulu tau ote hau a Saulo. Kote foi tau malohi ate kau filisitini nee hoko tau ki Iselaele, pea ko Saulo nee nofo ite tuania mote mataku. Nee mole puli kia ia te lao faka atua aeni: “Aua naa koutou maliu kihe u tagata e palalau mote u laumalie pea aua naa koutou kumi kia natou e fai faka kikite kite u mea ka hoko mai, naa koutou uli mai a natou.” (Levitike 19:31). Kae ko Saulo nee faka mulimuli pea litua kia Sehova. Koia, ko Samuele, ae nee kei mauli ite temi aia, nee mavae maia ia (I Samuele 15:35). Koia, ite temi faigataa aia, ko Saulo nee hoha aupito koteuhi ko Sehova kua faka fisi mai ki ai.
5. a) Nee alu Saulo o kumi tokoni ki fea? b) Kotea ae nee lavai tona fai ete fafine fai faka lau akau?
5 I tana holi malohi kena iloi te mea ka hoko, nee alu Saulo kite fafine fai faka lau akau i En-dor. Kote fafine aia nee lava o sio kihe sinoi tagata. Pea kote sino aia nee ina faka matala age, nee ui ai e Saulo ko “Samuele”. Pea, kote laumalie aia nee ina uiage koia ko Samuele nee ina ui fenei age: “Kotea eke faka lelu ai taku malolo o ke faiga kau hau?” Pea taliage e Saulo: “Eau lolotoga nofo nei ite tuania, koteuhi kote kau Filisitini e natou taui au.” Pea toe ui maa te laumalie: “He koe eke faka fehui-au, kae kua mavae Sehova ia koe pea e kua feagai ia kia koe?” Pea, tala age ete laumalie kovi aia kite hau e mate anai ite tau aia ka hohoko kite kau Filisitini.—I Samuele 28:3-19.
6. He koe nee mole feala ke palalau Samuele mo Saulo?
6 E mahino lelei, nee mole ko Samuele ae nee sio kiai te fafine fai faka lau akau. Ko Samuele nee kua mate, pea itona mate kote tagata e “toe liliu ki tona kele; ite aho pe aia e puli ai tana u faka kaukau”. (Pesalemo 146:4.) Tou faka kaukau mua, kote leo nee mole feala kote leo ote mate ko Samuele. I tona uhiga ae kote polofeta ate Atua, nee faka feagai kite kau fai faka lau akau. Pea, i tona kei mauli, nee mole kei fia felavei mote tagata talagataa ko Saulo. Koia kana nee kei mauli la, eina tali anai koa ke haga te fafine fai faka lau akau o faka palalaui ia ia mo Saulo? Ke tou manatui ko Sehova nee mole kei na fakaha he mea kia Saulo. E tuku anai koa ete Atua ke kakai iaia ehe tahi e fai faka lau akau o faka aoga Samuele moo ave logo kia Saulo? Kapau kote hahai mauli e feala mooni tanatou palalau mote hahai mate, kohe Atua ote ofa e mole leva ina lau e natou “uli” i tanatou olo kite kau fai faka lau akau.
7. Kotea te faka tokaga nee fai ete Atua moo haofaki tana hahai mai te u laumalie agakovi?
7 E ha mai ia kote u laumalie kovi e natou faigai he mea ke kovi kite tagata; koia nee fai ai e Sehova te u faka tokaga moo haofaki tana kau faifekau. Kote faka tokaga aeni ki Iselaele e mahino mai ai kia tatou te u puleaki ae e faka aoga ete u temonio moo faka halai ote hahai: “Aua naa mau i tou loto fale he tahi (. . .) e fai faka kikite, he tahi e gaohi mea mana, he tahi e kumi kihe u faka iloga, he tahi e fai faka lauakau, he tahi ena faka lauakaui he tahi aki he faitoo, he tahi e alu kihe tagata e palalau mote u laumalie, he tahi ko tana gaue te fai kikite kite u mea ka hoko mai, pee kohe tahi eina faka fehui te u mate. He ko ae ena fai te u mea aia e kohe mea fehiainai ia e Sehova.” (Teutalonome 18:10-12). Kotea ae kovi ai te u laumalie aia ia aho nei, pea e feala feafeai ke kita hao maia natou? Tou faka siosio mua pe ko anafea pea mo feafeai te ha mai ate u laumalie kovi.
TE U ASELO NEE NATOU LILIU KOTE U LAUMALIE KOVI
8. a) Koai nee toe faigai e Satana ke faka feagai kite Atua? b) Ite kua tuku o tanatou gaue i selo, nee natou olo ki fea?
8 I tana kakai Eva ite oloto o Eteni, kohe aselo nee ina faka liliu pe iaia ko Satana te Tevolo. Pea ina toe faigai leva ihi u aselo ke liliu mo natou o feagai kite Atua. Nee lava tana faiga. Nee iai te u aselo nee natou liaki tonatou maua ae nee faka totonu ete Atua i selo kae natou tui onatou sinoi tagata, pea natou omai kite kele. Kote tisipulo kilisitiano ko Suta nee talanoa kiai i tana palalau kite u “aselo ae nee mole natou taupau mau tonatou tuulaga uluaki, ka nee natou siaki tonatou nofoaga”. (Suta 6.) Kotea ae nee natou omai ai kite kele? Kotea te holi kovi ae nee ai e Satana ki tonatou u loto ke tupu ai tanatou fia liaki te tuulaga lelei mauhiga ae nee natou mau i selo?
9. a) He koe nee omai te u aselo kite kele? b) E fakaha feafeai ete Tohi-Tapu te kovi ote aga ae nee natou fai?
9 Kote Tohi-Tapu e na tali fenei: “Kote u foha ote Atua mooni nee natou tokagai kote u ofafine ote u tagata, e mata lelei; pea nee natou too maa natou ia te u fafine, ia natou fuli ae nee natou filifili.” (Senesi 6:2). Io, kote u aselo nee natou tui te u sinoi tagata ke feala ai hanatou momoe mohe u fafine. Nee kohe talagataa ia. Maa te Tohi-Tapu, kote aga ae nee natou fai nee kovi aupito o hage pe kote momoe ate tagata mote tagata pe kohe fafine mohe tahi fafine ae nee fai i Sotoma mo Komola (Suta 6, 7). Kotea tona u fua?
10, 11. a) Kote u tamaliki feafeai ate u aselo ae nee fanaui? b) Kotea nee hoko kite u tagata lalahi ite tulivio? c) Kotea nee hoko kite u aselo ite tulivio?
10 Ite faka tahi aia ate u aselo mote u fafine nee tupu ai leva te u fanau. I tanatou lalahi ake, nee liliu kote u tagata lalahi faka mataku. Nee kote u tagata aga kovi. E higoa natou ete Tohi-Tapu kote u “tagata malolohi lahi ote temi mua, kote u tagata logona”. Nee natou loto ke aga kovi fuli te hahai o hage ko natou. Pea koia, “kote agakovi ote tagata nee kua lahi aupito ite kele pea (. . .) kote u holi aga ote u faka kaukau o tona loto nee kovi katoape”. (Senesi 6:4, 5.) Koia, nee faka to ai e Sehova te tulivio. Kote u tagata lalahi aia pee “Nefilime” mote u hahai agakovi nee mamate malemo. Kae kotea nee hoko kite u aselo ae nee hifo ifo kite kele?
11 Nee mole natou mamate. Nee natou siaki o natou sinoi tagata, kae natou toe liliu ki selo kohe u laumalie. Kae nee mole kei tali natou ke natou kau kite kautahi ote kau aselo maonioni. E fakaha mai ete Tohi-Tapu kote Atua “nee mole na tuku feiai te u aselo ae nee agahala, nee na tautea natou, o li natou kite Taletale, nee na tuku natou kite u luo faka pouli matolu, koteuhi ke taofi natou kite fakamau”.—II Petelo 2:4.
12. a) Kotea nee hoko kite u aselo agakovi i tanatou liliu ki selo? b) He koe nee tapui kia natou te tui ohe sinoi tagata? c) Kotea te mea e natou fai ite temi nei?
12 Kote u aselo agakovi aia nee mole li natou kihe luo mooni e higoa kote Taletale. Kote faka uhiga totonu ote kupu aia kote “Taletale”, ae e faka liliu hala i ihi u Tohi-Tapu aki te kupu “ifeli”, kote “faka malaloi”. Kote u aselo aia kua pulihi kia natou te malama faka laumalie ote kautahi faka atua; kote mate heegata ka natou amanaki anai kiai (Sake 2:19; Suta 6). Talumai te tulivio, nee tapui ete Atua kite u temonio tanatou toe kofui he u sinoi tagata moo fai o natou u holi kovi mo heeaoga. Kae mole gata ai tanatou fai te u mea ae kovi kite tagata. Koia, aki te tokoni ate kau temonio aia, ko Satana “ena fakahei te kele katoa”. (Fakaha 12:9.) Kote lahi aupito ote u fakapo ite fai ote u mea kovi, pea mote aga malohi, ena faka iloga mai te maua ae ke kita nofo tokaga ki tanatou u kaka.
TE U GAUE ATE U LAUMALIE AGAKOVI
13. a) E fakahe feafeai ete u laumalie kovi te hahai? b) Kotea ia te u mea faka temonio, pea kotea e ui mai ete Tohi-Tapu o uhiga mote potu aia?
13 Ko Satana, “te atua ote malama aeni”, ena faka aoga te u puleaga kehekehe mote u lotu hala moo uufi ote u mooni ote Tohi-Tapu kite tagata (II Kolonito 4:4). Kae kote u mea faka temonio e kote tahi ia u mea mauhiga e faka aoga ete u laumalie kovi moo fakahei ote tagata. Kote u mea faka temonio, e kote felogoi ia mote u laumalie kovi, ia kita totonu pee aki he tahi e fai faka lau akau. Kote fai ote mea aia e nofo ai te tagata ite pule ate u temonio. E faka potoi mai ete Tohi-Tapu ke kita faka mamao mai te u faahiga mea faka temonio kehekehe.—Kalate 5:19-21; Fakaha 21:8.
14. a) Kotea te tivinasio? b) Kotea e tala mai ete Tohi-Tapu?
14 Kote tivinasio e kote tahi ia faahiga mea e lahi tona faka aoga ete u mea faka temonio. E kote faigai ia ke iloi te mea ka hoko mai pee kote mea ae e ugia aki te u laumalie faka pulipuli. Koia e faka mooni ai e Luka: “Kote fafine kaugana nee ulusino ai te laumalie, te temonio fai kikite, nee hau kia matou. Nee mau lahi ai te paaga e tona u patolo i tana fai kikite.” Kote apositolo ko Paulo nee ina faka hao te taahine mai te malohi ote laumalie kovi aia pea gata ai tana fai kikite.—Gaue 16:16-19.
15. a) Kotea te u ihi faahiga mea ae kau kite gaohi mea faka temonio? b) He koe e faka tupu tuutamaki te u mea aia?
15 Tokolahi te hahai e natou fia iloi te faahi misitelio ote u mea faka temonio. O tupu ai te lahi aupito ote fia fai kite faka lau akau, te votu, te gaohi mea mana, te fai kikite aki te u fetuu ote lagi, te u moi papa oui-ja mote tahi age u mea. Pee ko tanatou fia vakai te u tohi e ako ai te u mea aia, te u ata pea mote u polokalama ote televisio o uhiga mote faahi aia, mote fai ote u mea faka temonio. Kae mole koia te ala ote faka potopoto kia ia ae e loto ke tauhi kite Atua mooni. Pea e feala foki ke kita tuutamaki ai. Koia e mole he punamauli kite fehia ate Atua kia natou fuli e natou fai te u mea faka temonio.—Fakaha 22:15.
16. E fakaha feafeai ete Tohi-Tapu kote hahai kilisitiano e maua ke natou taui te u laumalie kovi?
16 Tatau aipe pee kita faka mamao mai te u mea faka temonio, e mole tou hao osi leva mai te u faiga ate u laumalie kovi. Maia mo Sesu Kilisito totonu nee logo kite leo ote Tevolo, i tana faiga ke holoi e Sesu te lao faka atua (Mateo 4:8, 9). Kote tahi age u hahai faifekau ate Atua nee taui mo natou. Kote apositolo ko Paulo nee na ui: “Kia tatou kote tau (. . .) e faka feagai kite u malohi faka laumalie agakovi ae ite lagi.” Koena la te tupuaga ote maua ke teui ete tagata fai fekau ate Atua te ‘teu tau katoa ate Atua, moo tali tau’.—Efese 6:11-13.
TOU TEKEI TE U LAUMALIE AGAKOVI
17. Kotea e tonu ke koutou fai mo ka iai he “leo” e palalau mai?
17 Kotea e tonu ke kita fai mo ka kita logo kihe “leo” ka mole kita sio kihe tahi? Kaea mo kapau kote “leo” aia ena ui mai koia ko hota kaiga kua mate pee kohe laumalie lelei? Kotea nee fai e Sesu ite palalau age ate “pule ote u temonio” (Mateo 9:34)? Nee na uiage: “Alu-kehe, Satana!” (Mateo 4:10). Koutou fai feia, pea mo paui kia Sehova ke tokoni mai. Faikole leo lahi mo too te huafa ote Atua. Manatui e koutou e malohi aupito age pe ia ite u laumalie kovi. Mulimuli kite u tokoni lelei aeni. Aua naa koutou faka logo kite u leo aia (Taagalea 18:10; Sake 4:7). Kae aua foki naa koutou faihala o ui kohe tahi pe kua logo kihe u “leo” feia pea e kua felogoi ia mote u temonio. Kote tahi u mea feia e tautau hoko uhipe kohe mahaki faka sino pee ote atamai.
18. Kote faifaitaki fea nee tuku mai ete u uluaki hahai kilisitiano o Efese e lelei te mulimuli kiai moka kita fia mavae mai te u mea faka temonio?
18 E feala pe nee kua koutou fai i mua atu te u mea faka temonio pea e kua koutou amusia age nei ke koutou liaki. Kotea e tonu ke fai? Faka siosio atu mua kite faifaitaki nee tuku mai ete u kilisitiano o Efese. E faka matala mai ete Tohi-Tapu kite tali e natou te “folafola a Sehova” ae nee faka mafola ete apositolo ko Paulo, “tokolahi ia natou ae nee natou fai te u mea faka temonio, nee natou tanaki tanatou u tohi pea natou tutu ia mua ote hahai fuli”. Kote u tohi aia nee 50 000 piesi paaga tona totogi (Gaue 19:19, 20)! Koutou mulimuli kite faifaitaki aga aia nee natou fai; koutou maumaui te u mea fulipe ae e faka auga kite u mea faka temonio pe nee totogi kovi pee kailoa.
19. a) Kotea ae faka pouli kiai te hahai ae kau kite fai ote u mea faka temonio? b) Kapau e tou fia mauli o heegata ite fimalie ite kele, kotea e tonu ke tou fai?
19 Ite lahi ote fia iloi ote u mea faikehe mo faka misitelio, tokolahi te hahai e fia kau kite u mea faka temonio. Kae tokolahi ia natou e mole natou iloi e natou felogoi mote u laumalie kovi. E mole kohe gaoi noape ia. Kote u laumalie kovi e feala tanatou fai he mea ke kovi. E natou loto kovi. Pea i mua ote haga a Kilisito o matehi fuli natou kite heegata, e natou faigai malohi te faka populai ote tagata (Mateo 8:28, 29). Kapau e koutou fia mauli o heegata ite fimalie ite kele ae ka pulihi ai te aga kovi, e maua ke koutou faka mamao mai te u faahiga mea faka temonio kehekehe.
[Paki ʼo te pasina 91]
Koai ae nee felogoi mote fafine fai faka lau akau o En-Dor?
[Paki ʼo te pasina 92, 93]
Kote u foha ote Atua nee natou tokagai te u ofafine ote u tagata
[Paki ʼo te pasina 94]
Kote u aselo ae nee tui onatou sinoi tagata nee mole mamate malemo. Nee natou liaki onatou sinoi tagata, kae natou toe liliu ki selo
[Paki ʼo te pasina 97]
E ui mai ete Tohi-Tapu: ‘Koutou faka mamao mai te u faahiga mea faka temonio kehekehe’
[Paki ʼo te pasina 98]
Kote hahai o Efese ae nee liliu o kilisitiano nee natou tutu tanatou u tohi faka temonio. Kohe faifaitaki aga lelei ia kia tatou!