?I Tru Se Ol Tamtam Blong Afrika Oli Save Toktok?

Man blong Wekap! long Naejeria i raetem store ya

HENRY STANLEY i wan man blong wokbaot mo faenem ol nyufala ples. Long trep we hem i mekem folem Kongo Reva long yia 1876 kasem 1877, hem i no gat fulap taem blong tingbaot se ol tamtam blong ol manples ya oli naes tumas. Long tingting blong hem mo ol man we oli wokbaot wetem hem, noes blong tamtam we i faerap long bus i minim wan samting nomo: hemia faet. Noes blong ol tamtam ya we oli harem i kam longwe, i minim se i no longtaem ol manbus bambae oli kamaot wetem spia blong olgeta blong kilim olgeta.

Samtaem biaen nomo, taem pis i kamtru long ples ya, ale, Stanley i faenemaot se ol tamtam ya oli no jes blong singaotem man i kam blong faet. Stanley i tokbaot sam manples blong wan velej long Kongo, i se: “[Oli] no gat save yet long saed blong ol lektrik waea blong sanem mesej, be oli gat prapa fasin blong olgeta blong sanem mesej, we i nambawan. Taem oli kilkilim ol defdefren ples blong ol tamtam blong olgeta, oli stap talem mesej long ol man long klia fasin, olsem we man i save yusum voes blong talemaot wan mesej.” Stanley i luksave se ol man blong kilim tamtam oli sanem wan mesej we i gat moa mining i bitim krae blong wan pupu no wesil. Ol tamtam oli save talem wan stret mesej we man i kasem savegud long hem.

Ol mesej ya oli save pas long wan velej i go long narafala velej. Noes blong samfala tamtam i strong i naf blong ol man we oli stap eit no twelef kilomita longwe oli save harem, antap moa sipos oli kilkilim tamtam ya long wan kenu long solwora no antap long wan hil. Taem ol narafala man blong kilim tamtam oli harem noes ya, oli kasem save long mesej, nao oli kilkilim tamtam blong olgeta blong pasem mesej ya i go long narafala velej. Long 1899, wan man Engglan we i stap wokbaot i go long ol defren ples, nem blong hem A. B. Lloyd, i raetem se: “Sam man oli talem long mi se long tu haoa nomo, oli save sanem wan mesej long wan velej i go kasem narafala velej we i stap 150 kilomita longwe. Mi bilif se samting ya i tru, mo mi tingting tu se sipos oli wantem, oli save sanem mesej ya long taem we i sot moa.”

Kam kasem biaen long yia 19 handred, ol man oli gohed blong yusum tamtam olsem rod blong sanem ol mesej. Buk ya Musical Instruments of Africa, we i kamaot long 1965, i talem se: “Ol man oli yusum ol tamtam ya blong toktok, olsem we yumi yusum telefon mo telegraf blong sanem mesej. Oli sanem olkaen mesej wetem tamtam—oli talemaot se wan pikinini i bon, wan man i ded, i gat wan mared; ol spesel taem blong spot, danis, mo kastom lafet; ol mesej blong gavman, mo ol faet. Samtaem ol man oli yusum tamtam blong toktok smol long saed blong ol narafala mo blong talem ol tokplei tu.”

Be ?olsem wanem ol tamtam ya oli save toktok? Long Yurop mo ol narafala kantri long taem bifo, ol man oli yusum paoa blong lektrik we i pastru long ol waea blong telefon, blong sanem ol mesej. Blong makemaot ol wanwan wod we i stap long ol mesej, oli gat wan saen blong ol wanwan leta blong alfabet. Be, lanwis blong ol man long Sentrol Afrika, i no wan lanwis we oli stap raetem, taswe ol tamtam oli no stap talemaot ol leta blong alfabet long ol wanwan tok we man i sanem. Ol man blong kilkilim tamtam long Afrika oli yusum wan narafala fasin.

Lanwis Blong Tamtam

Rod blong kasem save long mesej blong ol tamtam, i dipen long man sipos i kasem save long ol lanwis blong Afrika. Plante lanwis long Sentrol mo Wes Afrika, ol man oli talem long fasin olsem we oli singsing. Long olgeta wod we man i talem, i gat tu fasin blong talem ol wanwan haf blong ol wod ya, wan, maet oli talem wetem voes we i daon mo narafala oli talem long voes we i hae. Taem oli jenisim noes blong olgeta, mining blong tok tu i jenis. Wan eksampel: Tingbaot, tok ya lisaka, we i stap long lanwis Kele blong Sair. Taem man i talem fulwan tok ya wetem voes we i daon, tok ya i minim “sofmad.” Be nao, sipos oli talem fas mo seken haf blong tok ya [lisa-] wetem voes we i daon, mo lashaf blong hem [-ka] wetem voes we i hae, ale mining blong hem i jenis, i kam “promes.” Mo bakegen, sipos oli talem fashaf blong hem [li-] wetem voes we i daon be namba tu mo tri haf blong hem [-saka] wetem voes we i antap, mining i jenis bakegen i kam “posen.”

Ol tamtam blong Afrika, we oli katem wan longfala hol long saed blong olgeta mo yusum blong sanem ol mesej, olgeta tu oli save mekem noes we i hae mo noes we i daon. Taem oli sanem mesej long tamtam we oli kavremap hed blong hem wetem skin blong anamol, oli yusum tu tamtam, wan i mekem noes we i daon mo narafala i mekem noes we i hae. Taswe, wan man we i gat gudhan blong kilkilim tamtam i save toktok long narafala man, taem hem i kilim tamtam ya folem noes blong voes blong man, we i go antap mo i godaon taem i toktok. Buk ya Talking Drums of Africa, i talem se: “Samting ya we oli kolem lanwis blong tamtam i kolosap sem mak nomo long lanwis blong ol manples.”

Tru tumas, wan lanwis we i dipen bigwan long ol defren noes blong voes, plante taem hem i gat fulap tok we noes blong olgeta i sem mak. Eksampel, long lanwis blong Kele, i gat raonabaot 130 tok we noes blong olgeta i sem mak nomo (we oli talem tufala haf blong ol tok ya long voes we i antap), olsem sango (papa). Bitim 200 narafala wod oli sem mak (we oli talem wan haf wetem voes we i daon mo narafala haf wetem voes we i antap) olsem nyango (mama). Blong mekem se tingting blong man i no fasfas from ol semkaen wod ya, ol man blong kilkilim tamtam oli joenem ol wod ya wetem sam narafala tok we plante man oli savegud, olsem nao, i isi blong kasem save long samting we oli stap talem.

Toktok Wetem Tamtam We Oli Katem Longfala Hol Long Hem

Wan tamtam we oli yusum blong toktok, hemia kaen ya we oli wokem long wud mo we oli katem longfala hol long saed blong hem. (Luk pija long pej 23.) Blong wokem tamtam ya, oli katem stampa blong wan tri mo digimaot medel blong hem. Tamtam ya i no gat skin blong anamol long tufala en blong hem. Tamtam we i stap long pija ya, oli katem tu longfala hol long saed blong hem, be plante taem oli katem wan hol nomo. Taem man i kilim wan saed blong hol ya, tamtam i mekem noes we i antap. Taem oli kilim narasaed blong hol, noes blong hem i daon. Plante taem, ol kaen tamtam olsem ya oli longfala kasem wan mita, be samfala oli sot olsem haf mita nomo no samfala oli longfala kasem tu mita. Oli bigfala olsem 20 sentimeta go kasem wan mita.

Ol man oli no jes yusum ol tamtam ya we oli katem hol long saed blong olgeta blong sanem mesej i go long ol narafala velej raonabaot. Wan man Kamerun, we i stap raetem ol buk, Francis Bebey, i tokbaot olsem wanem we oli yusum ol tamtam ya long taem blong ol kompetisin we tu man oli faet. Taem tufala oli rere blong kam wanples long medel blong velej, oli danis folem noes blong ol tamtam ya we oli stap singsing blong presem tufala. Maet tamtam blong wan grup i talem se: “Jampion, ?yu yu faetem wan man finis we i save faetgud olsem yu? ?Hu i save winim yu, talem long mifala se hu? Ol slak man ya . . . oli ting se oli save winim yu wetem [man] ya blong olgeta we oli singaotem hem se jampion . . . , be i no gat wan man nating we i naf blong winim yu.” Taem ol man blong plei myusek long narafala saed oli kasem save long mesej ya we i tok plei blong jikim olgeta, ale, oli kilkilim tamtam blong olgeta blong ansabak, olsem se: “Smol mangke ya . . . smol mangke ya . . . hem i wantem klaem i go antap long tri, be olgeta man oli ting se bambae hem i foldaon. Be smol mangke ya i stronghed, bambae hem i no foldaon long tri ya, bambae hem i klaemap gogo i kasem antap olgeta, smol mangke ya nao bambae i mekem olsem.” Ol tamtam ya oli gohed blong talem ol tok olsemia taem tufala man ya i faet.

Ol Tamtam We Oli Toktok Beswan

Be, man i save mekem moa wetem kaen tamtam ya we yu luk long pija long raetsaed. Nem blong hem dundun, hem i tamtam we ol man Yoruba, long Naejeria, oli yusum blong toktok. Tamtam ya i defren lelebet long narafala tamtam from we oli pulum skin blong nani, we i drae finis, i kavremap tufala en blong hem. Oli fasem ol smosmol rop we oli wokem long skin blong anamol, long en blong tamtam ya mo pulum oli go kasem narafala en blong hem. Ale, taem man i pulum ol rop ya, skin we i kavremap tufala en blong tamtam ya i kam taet moa, nao hem i save mekem ol defdefren noes we oli go antap mo oli godaon. Wud we oli yusum blong kilkilim tamtam ya i tanem smol long en blong hem. Long rod ya, wan man we i gat gudhan blong kilkilim tamtam, i save jenisim noes mo paoa blong tamtam ya long sem fasin we voes blong man i jenis taem i toktok. Taswe, ol man blong kilkilim tamtam, oli save “storeyan” wetem ol narafala man we oli naf blong kilkilim tamtam mo kasem save long lanwis blong hem.

Long Mei 1976, ol man blong plei myusek long wan jif blong Yoruba, oli soemaot gudhan we oli gat blong yusum ol tamtam blong toktok. Sam man we oli kam lukluk plei ya, oli talem sam tok long smol voes long lida blong ol man blong kilim tamtam, nao man ya i kilkilim tamtam blong hem blong talemaot tok ya long wan narafala man blong plei myusek we i stap longwe long olgeta. Ale, man ya longwe i stat mekem wanem we tamtam ya i talem long hem blong mekem.

I no isi nating blong lanem olsem wanem blong sanem mesej wetem ol tamtam. Wan man blong raetem buk, I. Laoye i talem se: “Fasin blong ol man Yoruba blong kilkilim tamtam i fasfas tumas mo i hadwok, mekem se wan man i mas stadi blong plante yia blong gat gudhan long hem. Man ya blong kilkilim tamtam i mas savegud olsem wanem blong yusum han blong hem, mo i mas naf blong haremsave bit blong ol myusek. Be tu, hem i mas gat gudfala bren blong rimemba ol naesfala vas mo histri blong velej we i stap plei long hem.”

Long ol yia we oli jes pas i no longtaem, ol tamtam blong Afrika oli no moa toktok plante olsem bifo, be ol man oli gohed yet blong yusum olgeta blong mekem myusek. Buk ya Musical Instruments of Africa, i talem se: “I hadwok tumas blong lanem blong yusum tamtam blong pasem ol mesej. Taswe, naoia fasin ya i stap lus long Afrika.” Robert Nicholls, wan man blong toktok long nyus, i ademap se: “I no longtaem, bambae yumi no moa save luk ol bigbigfala tamtam blong bifo, we noes blong olgeta i save go kasem plante kilomita longwe, mo we stampa wok blong olgeta i blong pasem ol mesej. Bambae oli lus olgeta.” Plante man tede, oli faenem i isi moa blong yusum telefon.

[Tok Blong Pija Long Pej 23]

Tamtam we oli katem hol long saed blong hem

[Tok Blong Pija Long Pej 23]

Tamtam blong ol man Yoruba we i toktok